SAMBLIKUD Samblikud pole taimed. Kuuluvad seeneriiki. On liitorganismid, mille moodustavad seeneniidid ja üherakulised vetikad, mis paiknevad kihtidena. Võivad paljuneda vegetatiivselt, võivad ka suguliselt paljuneda. Samblikke uurivad lihhenoloogid. (Harilik seinakorp, pikk habesamblik, islandi käokõrv, harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik) Harilik seinakorp Pikk habesamblik Islandi käokõrv harilik põdrasamblik Alpi põdrasamblik SAMBLAD Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole. Samblad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts...
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer-avastas imetaja munaraku.Erinevad koed ja nende üldine iseloomustus:Epiteelkude-katab keha ja elundite...
1970-te lõpus tabas teadusüldsust suur üllatus avastati täiesti uus organismide rühm, mida hakati nimetama arhedeks (Archaea). Dr. Carl Woese (Illinoisi Ülikool) uuris molekulaarsete meetodite abil prokarüoote. Leidsid, et nn. bakterid mis eelistavad kõrget temperatuuri või toodavad metaani on molekulaarsete tunnuste põhjal väga erinevad nii nn. tavalistest bakteritest kui ka eukarüootidest. Woese ettepanek jagada elusloodus komeks domeeniks (domain): eukarüoodid, eubakterid ja arhebakterid. Hiljem lihtsalt arhed. Morfoloogia-anatoomia versus molekulaarsed tunnused. Bakterid ("tõelised bakterid", mitokondrid ja kloroplastid) Arhed (nn. arhebakterid) Eukarüoodid (protistid, taimed, seened, loomad) Biosüstemaatika on teadus organismide elurikkusest. Esmane ülesanne: Taksonoomilise informatsiooni süsteemi loomine. Varustab kõiki, kellel on selleks vajadus, võrdlevate andmetega elusorganismide kohta. Süstemaatika või biosüstemaatika?
Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. Bakterid on kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasie, esimesed neist ilmselt arhebakterid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Nad on värvusetud, sinised või punakad. Kuju järgi jaotatakse bakterid: A-batsill, B-kokk, C ja D-kerakujulised, E- spirill, F-vibrioon. Arhed ehk ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata ja rakutuumaga organismide vahepealsed. Arhedel
(süsteemibioloogia) Suuremaid organismide rühmi käsitlevad viroloogia (viirused), mikrobioloogia (bakterid, arhed ja protistid), botaanika (taimed), mükoloogia (seened) ja zooloogia (loomad) Bioloogia üldiste ja teoreetiliste aspektidega tegelevad üldbioloogia, teoreetiline bioloogia ja biosemiootika. Elusolendite tähtsamad rühmad Viirused · Viirused Viiruste loend · Prioonid, Viroidid Bakterid · Bakterid Bakterite loend Arhed ehk arhebakterid · Arhed Arhede loend Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid Eukarüoodid Protistid · Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad) Taimed · Taimed, Taimede loend · Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad) · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ehk katteseemnetaimed. Seened · Seened (Seigseened, kottseened, kandseened) Seente loend · Samblikud Loomad
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Bakterite suurus, kuju ja ehitus 3. Paljunemine 4. Kokkuvõte 2 Siret Püi Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975.1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes -
10. Süstemaatika e. Taksonid · Bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse · Riik hõimkondalamhõimkondklassseltssugukondperekondliik 11. · 5 riigi süsteem: bakterid (prokarüoodid), protistid (eukarüoodid), taimed, seened, loomad, (arhed?) · 3 ülemriiki e impeeriumi: bakterid, arhed, arhebakterid · 12. inimene eluslooduse süsteemis: · riik: loomariik · hõimkond: keelikloomad · klass: imetajad · selts: primaadid, esikloomad · sugukond: inimlased · perekond: inimene · Liik: homo sapiens sapiens 13. Inimesed/ inimahvid Õ lk 102 Inimene Inimahv
20. jaanuar 2012 Tervitused Tartust! Kutsun teid täna Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi. Astuge sisse: http://www.ut.ee/BGGM/haridus.html Valige vasakust veerust Elu areng Maal või http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html Töötage läbi Arhaikum ja Proterosoikum (tabeli lugemist alustage alt). Uurige, mis on allajoonitud sõnade taga! Üks link küll ei avanenud täna, kuid see pole probleemiks, ülejäänud töötavad ja annavad head infot. Tegin teile kokkuvõtte sellest materjalist, kui teie osa ka juurde tuleb, prindin need välja ja te saate endale õppematerjali. Allpool olevat lünkteksti saate täita ja küsimustele vastata õpiku abil (Bioloogia 4). Kui soovite internetist vastuseid otsida, võite ka seda teha. Töötage teemaga kella 13.40-ni ja saatke tulemus minu meilile. Töö võib jääda lõpetamata, sest kes uurib muuseumis põhjalikumalt ringi, sel...
mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud trotsivad gravitatsiooni. Esimesed linnad sirgusid vähem kui 6000 a tagasi- sai kergemini kaitsta end
Sissejuhatus: rakud ja DNA, RNA Prokarüoodid on organismid, kellel puudub rakutuum, sellepärast nimetatakse neid ka eeltuumseteks. DNA on koondunud ühte raku piirkonda (nim nukleoidiks). Nt bakterid, arhebakterid. Eukarüootsed rakud on üldiselt 10 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Eukarüootsetes rakkudes esinevad organellid. Eukarüoodid on nt ainuraksed, taimed, seened, loomad. Raku ehituselemendid: raku elu tugineb keemilistele reaktsioonidele kõige rohkem on rakkudes vett (70-90%) mitmesugused madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, anorgaanilised ioonid. makromolekulid (valgud, polüsahhariidid, DNA/RNA) Raku üldprintsiibid: kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsioo...
sest tegemist on fotosünteesivate organismidega. (3) Fütoplankton on põhiline orgaanilise aine tootja veekogus, olles otseselt või kaudselt toidubaasiks kõikidele teistele veeorganismidele. Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides ning orgaaniliste ja mineraalsete ainete oksüdatsioonil. (2) Fütoplanktoni hulka loetakse eukarüootsed protistid kui ka mõned eeltuumsed pärisbakterid ja arhebakterid. Arvuliselt on kõige olulisemad fütoplanktoni rühmad ränivetikad, tsüanobakterid ja dinoflagellaadid. (3) 3 Fütoplankton. (6) 2.1 Veeõitsengud Veeõitseng on veemassiivis elavate planktonvetikate vohamine, mille tagajärjel vesi omandab ebaloomuliku roheka, pruuni või punaka värvuse. (2) Need on muutumas üha suuremaks keskkonnaprobleemiks. (3) See põhjustab vee läbipaistvuse vähenemise, hapnikupuuduse, pikema
Bakter Bakterid (Bacteria; kreeka sõnast bakteria 'kepp, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid(Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest.
Oksüdeeritav aine ehk elektronidoonor on anorgaaniline. Kemolitotroofid on nitrifitseerijad, tioonbakterid, vesinikubakterid jt; ATP sünteesivad anorgaaniliste ühendite oksüdatsiooni arvel, C- allikana kasutavad CO2. 11. Millistesse rühmadesse ja mille alusel jaotatakse tänapäeval elusloodust? Uurides metanogeensete bakterite ssu rRNAd soovitasid Woese ja Fox klassifitseerida kaasaegsed elusorganismid kolme suurde peamisse rühma, mida nimetatakse ka domeenideks: eubakterid, arhebakterid, euakrüoodid 12. Mis iseloomustab kemoorganotroofset toitumistüüpi? Kemoorganotroofid on tavalised heterotroofsed bakterid, nii aeroobsed, fakultatiivselt anaeroobsed kui ka kääritajad; ATP sünteesivad orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil vabaneva energia arvel; C- allikana kasutavad samuti orgaanilisi aineid. 13. Millised protsessid toimuvad organilise aine lagundamise puhul respiratsiooni etapis? Anaeroobne - haarab mitmeid mikroobirühmi, toituvad valmis orgaanilisest ainest
Seened Riik --> Hõimkond --> Selts --> Klass --> Perekond -->Liik Hõimkond: Limaseened (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Elisabett Evestus T11ME MIKROORGANISMID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2. BAKTERID..................................................................................................................4 3. HALLITUSSEENED...................................................................................................5 4. ALGLOOMAD............................................................................................................6 5. VETIKAD....................................................................................................................7 6. KASUTATUD MATERJAL........................................................................................8 ...
kasutuskõlblikuks, kui hallitus pealt maha hööveldada. Muide, rõivaid, mis hallitama läinud, ei saa enam täielikult puhtaks. Võib proovida keemiliselt puhastada, kuid kui see ei aita, on õigem need ära visata. 3. Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975–1978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku
Raku Teooria: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas ● Eeltuumsed ehk prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas (bakterid [arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid] ning on ainuraksed), paljunevad pooldudes või pungudes ● Päristuumsed ehk eukarüoodid - rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas (protistid, taimed, seened ja loomad) Esimesena võttis mõiste “rakk” kasutusele Inglise füüsik Robert Hooke 17. Saj Iga raku ehitus on vastavuses tema ülesandega organismis. Sarnase ehituse ja elutugevusega rakud moodustavad koe. EPITEELKUDE Iseloomustus: katab keha ja elundite pinda. On kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval....
tekkepõhjused- ja mehhanismid, sümptomid, diagnoosimine, ravivõimalused, progniisimine, ennetamine jne. Käesolev töö on koostatud interneti materjali põhjal. 3 BAKTERID Bakterid on kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteks mügarbakterid) jm
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ausmees MK-14-TE MIKROORGANISMID Kirjalik töö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kristel Ausmees Mikroorganismid Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid; siia alla ei kuulu aga viirused ja prioonid, mida/keda üldiselt loetakse elututeks. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus...
· Bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse · Riik hõimkondalamhõimkondklassseltssugukondperekond liik 11. · 5 riigi süsteem: bakterid (prokarüoodid), protistid (eukarüoodid), taimed, seened, loomad, (arhed?) · 3 ülemriiki e impeeriumi: bakterid, arhed, arhebakterid · 12. inimene eluslooduse süsteemis: · riik: loomariik · hõimkond: keelikloomad · klass: imetajad · selts: primaadid, esikloomad · sugukond: inimlased · perekond: inimene · Liik: homo sapiens sapiens 13. Inimesed/ inimahvid Õ lk 102 Inimene Inimahv Liikmisviis Püstine, kahel jalal Peamisealt neljal jalal,
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2. Milliseid teooriaid käisid välja järgnevad mehed: Jean Baptiste Lamarck, Georges Cuvier, Charles Darwin , Albert Wallace. Jean Baptiste Lamarck – isendi kindla suunaline muutumine viib kaasa liigi muutumiseni Georges Cuvier – liigid on aeglaselt loodud ja muutumatud Charles Darwin ja Albert Wallace - Liig...
(sisaldub ka mitokondrites, kloroplastides). Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrk, mis läbib päristuumse raku tsütoplasmat. Raku tugi- ja liikumissüsteem, mis osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku rakuorganelle. III PT. Rakutuuma olemasolu alusel jaotatakse elusorganismid: · prokarüoodid (eeltuumsed) bakterid arhebakterid, mükoplasmad, purpurbakterid, tsüanobakterid; erütrotsüüdid (küpsetes) · eukarüoodid (päristuumsed) - algloomad (protistid), taimed, seened, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga,milles leidub mitmesuguseid organelle. Rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (peamiseks histoonid kaitsevad DNA-d, aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida)
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole. Päristuumsetel rakkudel ehk eukarüootidel on rakkudes rakutuum. Eeltuumsed organismid - bakterid ja neid on kahte liiki: arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid. Kõik eeltuumsed organismid on ainuraksed. Eeltuumsed organismid paljunevad mittesuguliselt, enamasti pooldudes või pungudes. Päristuumsed organismid - need jagatakse neljaks: protistid, taimed, seened ja loomad. Nende organismide rakud on palju suuremad kui eeltuumsete omad. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel. Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa. Jagunedes antakse edasi ka rakkudes sisalduv geneetiline info. Rakkudel
kromosoom. rakukest, limakapsel, ribosoomid, viburid, plasmiidid (väiksemad DNA rõngad)-sisaldab geene, mis ensüüme sünteesivad. Paljunevad pooldumsiega. Võivad spoore moodustada! Bakterid (eeltuumsed prokarüootsed organismid, suuremad autotroofsed, väiksemad parasiitsed). Kokid kerakujulised. Batsillid pulkjad. Spirillid natuke keerdunud. Spiroheedid vedrukujulised. Domeenid: 1. Arhebakterid (elu tekkimisel esmased, elu tekkis 100oC juures, termofiilsed, ektreemoludes, teistsugune eluviis, autotroofid, kemosünteesijad, anaeroobsed ei kannata hapnikku, obligatoorsed ei taha ja fakulatiivsed vahel tahavad ja vahel mitte, elavad +136oC kuumuses, sügaval maa sees kus vulkaanilised veed on kanged alused, happed, soolad ja kõrgel rõhul). 2. Eubakterid ehk pärisbakterid: § Litotroofsed (kemosünteesijad, tegevuse tulemusel tekkis soorauamaak).
erinevaid mürgitajaid on olemas. Samuti uurisin bakterite kromosoome ja bakterirakke, millest bakterid toituvad, bakterite elutegevuse iseärasusi ning milline tähtsus on bakteritel looduses ja teistele organismidele. Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid kui arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975.1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes - lagundajatena, lämmastiku sidujatena jm
o Kõik ajalised mõõtmed saavad sel teel 2.3 Varajase elu jäljed · vesi - elu eeldus o kui planeedil vesi leidub, hakatakse uurima planeeti, sest tänu veele tekivad mineraalid jne · stromatoliidid - kihilised kivimid, mis peaks olema tekkinud bakterite elutegevuse tagajärjel o tänapäeval leitud 10 stromatoliidi · 2 miljardi vanuseid fossiile on 10 <--- fakt need arhebakterid, kes elavad kihiti 2 miljardivanustes kivimites · Esimene eukarüotne fossil on 1,9 miljanrdit vana (2004 aasta andmed) 3. Elu areng maal 2.4 3.1 Aegkonnad Ürgeoon 4200 mlj Agueoon 2600 Vanaaegkond 600 Keskaegkond 225 Uusaegkond 65 milj milj milj milj prokarüoodid, Bakterite mereselgrootud, loomhambulised Inimahvid, inimese
tulemusena mitokondri eellane (proteobakter). Kuna on välja arvestatud, et see toimus üle 2,2 miljardi aasta tagasi , seega ajal, mil atmosfääris polnud veel hingamiseks piisaval hulgal hapnikku, toetab see ideed, et esimesed mitokondriaalsed eukarüoodid kujunesid stromatoliitide sisemuses kaitstuna ultraviolettkiirguse eest lokaalse kõrgema O2 tingimustes . Siin on veel huvitav märkida, et ilmsed esimesed Maa elustiku dominandid – arhebakterid näivad omavat DNA hulga kohta suhteliselt rohkem geene kui eubakterid. Algsetes toitainevaestes ja kiskjavabades elukooslustes oli ilmselt vajalik ja võimalik optimeerida ainete kasutamist maksimaalse kokkuhoiu suunas, hiljem on seda üha enam takistanud vajadus edukaks tegutsemiseks vaenlase vastu. Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega. 7. Plastiidi tekkepõhjused ja teed
· Pseudomureiin e. pseudopeptidoglükaan on polümeer, mille glükaanahelas puudub muraamhape. Muraamhappe asemel on N-atsetüültaloosamiinuroonhape. Monomeeride vahel beeta-1,3 side, mis ei lüüsu lüsotsüümiga. · Bakterite peptidoglükaanis on beeta-1,4 glükosiidside, mis on lüsotsüümiga lüüsitav. · Peptiidahelas ei ole D-aminohappeid. · Grampositiivselt värvuvad ka heteropolüsahhariidse kestaga arhebakterid. Struktuurilt on see polüsahhariid sarnane eukarüootide sidekoe kondroitiinile. Selline kest stabiliseerib ka agregaate. · Valguline kest on näiteks Halobacteriumil, kes elab väga soolases vees (kuni 35% soola). Tema kesta glükosüülitud valgus on palju happelisi aminohappeid, aspartaati ja glutamaati, mis seovad Na ioone. Selline Na-ga seostumine on oluline kesta stabiilsuseks: kui alandada Na kontsentratsiooni, siis rakukest laguneb ja bakter
mitokondrid, rakutuumad. Kahe membraaniga ümbritsetud ühikute evolutsiooni puu. Kui panna eeltuumseid ühikud kokku, saadakse päristuumne rakk. Edasi tulevad sümbioossed organismid. Kui erinevaid kompleksustasemeid vaadata, siis mida aste edasi, seda autonoomsemaks elemendid seal muutuvad. Tervikorganism on evolutsiooni käigus muutunud üha hägusemaks, aga ka keerulisemaks. BAKTERID 28/09/09 Esimeses 1-2 miljardit aastat valitsesid elu arhebakterid. Jälgi tollastest kemosünteesijatest ilmselt on raske leida. Pärisbakterite puhul tuleb eristada erinevad eluvorme. Kõigepealt on kaks rühma autotroofseid baktereid: nitrotroofsed bakterid ja fotosünteesivad bakterid. Nitrotroofsed bakterid ehk kemosünteesivate bakterite hulgas on mitmesuguseid väävlibaktereid (tuleb rõhutada kemosünteesivad väävlibakterid, sest on olemas ka fotosünteesivad väävlibakterid, mõlemad autotroofid), rauabakterid (kes oksüdeerivad rauda
biobarjäärid, antikehad ja fagotsüüdid 36. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias? Konstrueeritakse viirus, mille genoomi on viidud vajalik geen. Kasutatakse lüsogeenseid DNA viirusi, mille enda geenid pole inimesele ohtlikud. See viirus viiakse seejärel organismi, kus see lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse. Ehk geeniteraapia. 37. Prokarüootide kaks peamist rühma (riiki). Mis neid iseloomustab? Arhed ehk ürgid (Archaea) (on kasutatud ka nimetusi arhead, arhebakterid ehk ürgbakterid (Archaebacteria) ja metabakterid) on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. Nagu bakteritelgi, puudub arhedel tuumamembraan. Varem arvati arhed bakterite hulka. Carl Woese poolt 1970. aastate lõpus tehtud molekulaaruuringute põhjal on leitud, et arhed on bakteritest evolutsiooniliselt kauged (rRNA järjestuste põhjal koostatud evolutsioonipuus on
Kodu Elu, universumi ime, tekkis umbes nelja miljardi aasta eest. Alguses oli meie planeet leekide meri, mis tekkis oma tähe ehk päikese sünnist. Tolmuosakeste kogum, mis sarnases paljudele universumi tolmukogumitele. Siiski otsustas elu siin tekkida. Praegu on meie elu kõigest loendamatute elusolendite ahelast, mis on arenenud üksteisest üle nelja miljardi aasta vältel. Tänapäevalgi muudavad uued vulkaanid meie maastikku. Need pakuvad võimalust näha, milline oli Maa tema sünnil. Sulakivi, mis tõuseb maapõuest; kivistuv, praksuv; mullutab ja voolab õhukeses kestas, enne kui mõneks ajaks suiku jääb. Need suitsuvined, mis keerlevad üles maapõuest, on tunnistajaks maa algupärasele atmosfäärile. Atmosfäärile, milles polnud hapnikku. Veeaurust tihe atmosfäär, mis oli tulvil süsinikdioksiini. Katel. Kuid Maa oli erakordne tulevik, mille tagas vesi. Õigel kaugusel päikesest- mitte liiga kaugel ega liiga lähedal-suutis maa säilitada vett vedela...
Iseloomulik: A) kõik on autotroofid; kemosünteesijad- anorg.ainetest (S- redutseeritakse CO2, CH4 tootmine looduslikust vesinikust, metallühendid oksüdeeruvad????) B) anaeroobsed-ei vaja eluks hapnikku B.1) obligatoorsed- ei taha B.2) fakulatiivsed- vahel tahab, vahel mitte C) ülikõrgel temperatuuril elavad +136 C. Elavad sügaval maa sees, kus vulkaanilised veed- kanged alused, happed, soolad. Kõrgel rõhul. D) prokarüootidele sarnasemad kui pärisbakteritele? E) elu tekkimisel arhebakterid esmased F) elu tekkis 100C juures. Enamus termfiilsed Pärisbakterid- eubakterid?: A)litotroofsed-kemosünteesijad-Väävli-raua-mangaanibakterid. Nitrifitseerijad??? Tähtsus: tegevuse tulemusena tekkis soorauamaak, neg-ummistavad tiraazitorusid B)fotosünteesivad B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2
nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eostega (seene-, taimeriigis) suguliselt- moodustuvad emas- ja isasrakud, uus organism areneb välja viljastunud munarakust
Iseloomulik: A) kõik on autotroofid; kemosünteesijad- anorg.ainetest (S- redutseeritakse CO2, CH4 tootmine looduslikust vesinikust, metallühendid oksüdeeruvad????) B) anaeroobsed-ei vaja eluks hapnikku B.1) obligatoorsed- ei taha B.2) fakulatiivsed- vahel tahab, vahel mitte C) ülikõrgel temperatuuril elavad +136 C. Elavad sügaval maa sees, kus vulkaanilised veed- kanged alused, happed, soolad. Kõrgel rõhul. D) prokarüootidele sarnasemad kui pärisbakteritele? E) elu tekkimisel arhebakterid esmased F) elu tekkis 100C juures. Enamus termfiilsed Pärisbakterid- eubakterid?: A)litotroofsed-kemosünteesijad-Väävli-raua-mangaanibakterid. Nitrifitseerijad??? Tähtsus: tegevuse tulemusena tekkis soorauamaak, neg-ummistavad tiraazitorusid B)fotosünteesivad B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2
Universaalsuse tagamiseks kasutatakse ladina keelt vältimaks segadusi mitmetähenduslikest sõnadest Botaaniline nomenklatuur on alati rangelt binaarne Mitu riiki? Riikide arv Riigid 2 Loomad, taimed=ülejäänud 3 Loomad, seened, taimed=ülejäänud /Loomad, taimed, protistid 4 Loomad, seened, taimed, bakterid/ Loomad, taimed, protistid, bakterid/ Loomad, taimed, seened, protistid 5 Loomad, seened, taimed, protistid, bakterid 6 Loomad, seened, taimed, protistid, eubakterid, arhebakterid Palju Loomariik, seeneriik, taimeriik, esiviburlaste riik, alveolaatide riik, amööbiriik jne Kuidas jaotada? Kromosoomne Prokarüootne Eukarüootne Sümbioosne Viirused Bakterid Seened Samblikud Plasmiidid Sinivetikad Loomad Mitokondrid Taimed Plastiidid Eluslooduse suurim jaotus kaheks 1937: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid) Tänapäeval kolm domeeni: arhebakterid, bakterid, eukarüoodid III domeen EUKARÜOODID e. PÄRISTUUMSED (Eucaryota)
Abiootilise sünteesi kahtlejate vastuväited: · Atmosfääris võis olla O-te, see võis tekkida ürgsel Maal veest UV kiirguse toimel · UV kiirgus võis lõhkuda moodustunud keemilisi sidemeid Tõendeid endosümbioosi hüpoteesile: · Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom (nagu bakteritelgi) · Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi Elusorganimide kolm suurt doneemi: · Eukarüoodid · Arhed ehk arhebakterid - prokarüoodid · Bakterid ehk eubakterid prokarüoodid Bakteri nimi peaks sisaldama infot tema: · Kuju · Elupaiga · Biokeemia · Värvuse · Ainevahetuse vms kohta Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused: (6) · Morfoloogilised e ehituslikud (9) Kuju Suurus Piilide ja viburite olemasolu Rakusisaldised Endospooride olemasolu ja paiknemine Koloonia ehitus Värvumine Grami järgi
Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. 2. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), · ( tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi ) · PROKARÜOODID ( loeng 2. ) 4. September 2009 · · Elusorganismid on jagatud kolme suurde fülogeneetilisse rühma ehk domeeni: 1. Eukarüoodid 2. Arhed e. arhebakterid 3. Bakterid e. eubakterid · · Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. ( enamasti kasutatakse ladina- ja kreekakeelseid nimetusi ) · · Näiteks: · Bacillus- pulgake ( ladina keeles ) · Bacterium- pulgake ( kreeka keeles ) · (Bacterium coli- soolekepike) · · Soovitatavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne. kohta. ·
Seda teooriat toetavad faktid, et mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokatüootsed tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S. 10. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis Kolm suurt domeeni: I. Eukarüoodid II. Arhed e. Prokarüoote (eeltuumseid) on kahes arhebakterid domeenis, arhete ja bakterite domeenis III. Bakterid e. eubakterid 11. Prokarüoot e. eeltuumne rakk. Kuuluvad bakterite ja arhete domeeni. 16S rRNA kuulub prokarüootse ribosoomi väikesesse alaühikusse. 12. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi.
-isa-xy-terve,ema- xHx-.terve,poeg-xHy- haige,poeg-xy-terve,tütar-xxH-terve(varjatud allel),tütar-xx-terve.terve poja sünn TS on 25%. VIII.1.bakterid-ehitus,tähtsus. Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks.Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumatapärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttufülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest.Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteks mügarbakterid) jm
rühmadest ning palju ühiseid jooni eukarüootidega. Juba siis teati, et osadel prokarüootidel on eeterlipiidid membraanis ja paljudel ka ebatavalised (näiteks valgulised) kestad. Carl Woese. 1977 aastal ilmusid Carl Woese'i tööd selle kohta, 16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana. Arhedeks hakati nimetama rühma, kelle 16S rRNA geenid olid järjestuselt suhteliselt sarnased eukarüootide 18S rRNA omale. Arhed ehk arhebakterid ehk ürgid. Archaios tähendab kreeka keeles ürgne. Arvatakse, et arhed on suhteliselt sarnased oma 3-4 miljardit aastat tagasi Maal elanud esivanematele, nad on aeglaselt evolutsioneerunud elasid ekstreemsetes keskkondades (arhed on ekstremofiilid). Bakterid on kiiremini evolutsioneerunud ja nende tänapäevased esindajad on ilmselt küllalt erinevad oma eellastest. Eukarüootide ja prokarüootide lipiidid on esterlipiidid, ARHEDE LIPIIDID ON EETERLIPIIDID.
See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadenes raudoksiidina. Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku akumuleerumist atmosfääri. Seejärel said mered küllastuda hapnikuga, ning lõpuks ka atmosfäär. Umbes kaks miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal muutuma atmosfäärihapnikuga oksüdeerudes punaseks. II 12. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. 1) eukarüoodid, 2) Arhed e, arhebakterid Prokarüoote (eeltuumseid) on kahes domeenis, arhede ja bakterite domeenis. 3) bakterid e. eubakterid. 13. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? PROKARÜOOT- eeltuumne rakk, mis esineb enamasti ainuraksetel organismidel (bakterid, arhed). Prokarüootses rakus puudub rakutuum. Rakul puudub ka eukarüootsele rakule omane tuumake ja tuumamembraan 14. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega.
erinevad. 2. Populatsiooni kasv I. Kohanemus faas II. Kiire kasvu faas III. Satsionaalne faas ( surevad ja tekkivate rakkude arv on tasakaalus) IV. Ülekaaus on rakkude hukkumine. arvukus SULETUDKULTUUR aeg Bakterite paljunemisele on vajalikud: · Vee kättesaadavus rakkudele · pH rakkudele · temperatuur · toitained · soolsus rõhk Ürgsed arhebakterid paljunevad äärmuslikemates tingimustes kui tavalised pärisbakterid. 3. Sporulatsioon on omane vaid osadele bakteritele, 1.rakust tekib tavaliselt 1 spoor=> bakterid sprooridega ei paljune. Spoore on vaja levikuks ja ebasoodsate tingimuste üle elamiseks. Erand: spooride abil paljunevad aind aktrnomütseedid. 4. Suhe hapnikuga: · Aaeroobid, hapnik on nende jaoks mürk. Nt. Põhja, muda bakterid
kasulikuks/eristavaks. Viirused · Nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. · Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht. · Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Ainus tõhus vahend organismi enda immuunsüsteem (vaktsiinid!), ravimeid on raske luua. Arhed ehk arhebakterid · Nagu bakteritelgi, puudub arhedel tuumamembraan. · Arhed erinevad teistest prokarüootidest tRNA ja rRNA koostise poolest, nende membraanis esinevad unikaalsed lipiidid ja rakuseinas puuduvad peptidoglükaanid. Paljud arhede raku geneetilise informatsiooni paljundamise, säilitamise ja avaldumise eest vastutavad ensüümid sarnanevad eukarüootide vastavate ensüümidega. · Jagunevad: 1. anaeroobsed metanogeenid tekitavad süsihappegaasist ja vesinikust metaani; 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
