Konfliktid/kriisi ei ole vahet kas olla sotsiaalselt d siin ei ole vahet ma arvan et küps või mitte. kas olla sotsiaalselt küps või mitte. Aeg kooselu jaoks on kindlasti. arvatavasti väga palju pole, aga oleneb ka paljudest asjadest.. Muu.... peaks otsuseid oskama arenguruumi veel palju,. kergemini vastu võtta ja eluga paremini toime tulema..
Eestlased ei ole sugugi ainsad, kes Soome kuritegevuse lähiaastatel kasvuteele on viinud. Vastupidi, "Postimees" kirjutab, et Soomes ollakse rohkem mures hoopis uute tulijate pärast, kes on eelkõige Poola, Rumeenia või Bulgaaria päritolu. Ka leedulaste osakaal kuritegevuses on hakanud kasvama. Seetõttu ei ole eestlased kuritegevuse tipus, on palju muid rahvusi, kelle osakaal on samuti väga suur. Niisiis ei ole me kõige hullemad, kuid arenguruumi paremuse poole on veel kõvasti. Ameerika Ühendriikides töötab illegaalselt päris suurel hulgal eestlasti, kes on meie maine suutnud ära rikkuda, sest neid seal ei sallita. Samamoodi ka Kanadas, kus on väga palju illegaalset Eesti tööjõudu. Reisides Kanadasse on lennujaamas ebasoovitavate riikide nimekiri, kuhu kuulub ka Eesti. Ka Õhtulehe kaante vahelt leiab üpris ebameeldivaid artikleid eesti kohta, mille autoriks on
Kesk-Euroopa ja Eesti majandus AUSTRIA Kaubavahetus · Eesti ja Austria vahelised majandussuhted on stabiilsed, kuid arenguruumi on piisavalt. · 2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Austriaga 80,4 mln EURi, millest eksport moodustas kolmandiku ehk 25,7 mln ja import 54,7 mln EURi. · Eksport kahanes eelmise aastaga võrreldes 32% ja import 36%. · Suuremad puudujäägid andis kauplemine masinate ja seadmete ning valmistoidukaupade, jookide ja tubakatoodetega. · Suuremad ülejäägid olid kaubavahetuses puidu ja puittoodete ning muude tööstuskaupadega. AUSTRIA
Arvamusjutt Olukord kooliraamatukogus Kooliraamatukogud on tänapäeva lastele väga tähtsad. Kuna kõigis väike linnades polegi linnaraamatukogu. Kust siis peaksid lapsed endale raamatuid laenutama? Raamatud on hariduse saamise juures väga tähtis osa, sest raamatute lugemine arendab lapse silmaringi. Inimene kes loeb palju raamatuid oskab ka hästi kirjutada kirjandeid ja jutukesi. Meie kooliraamatukogu on suhteliselt väike ja sellepärast on seal ka vähem raamatuid. Kuid see ei takista kedagi raamatuid lugemast. Kooliraamatukogus saab ka mängida lauamänge , õppida ja ka loomulikult lugeda. Seal on väga hubane ja tore olla. Tavaliselt käivad seal algklassi lapsed mängimas ja väikseid juturaamatuid lugemas. Raamatukogus saab lugeda ka ajakirju ja ajalehti. Sisu poolest on raamatukogu olukord väga hea , aga raamatute laenutamise poolest minuarust mitte. Laenutamine käib meie raam...
maa. Mulle meeldib, et see paik on eraldatud, siis ma saan vabalt elada pole naabreid, kes häiriks mu tegemisi. Ma elan koos oma vanematega ja mul on ka väike vend. Me klapime omavahe väga hästi. Meil on suur kahe korruseline puidust valge maja, kahjuks pole mu tuba just kõige suurem, aga saab hakkama. Ma alustasin oma kooliteed Vinni-Pajusti Gümnaasiumis ja olen praegu 10.klassis. Meie koolil pole häda midagi, kuigi spordi poolel on arenguruumi veel küllalt. Reaalained on kõrgel tasemel, kuna meie õpetajad on väga head. Olen saavutanud esimesi kohti paljudel olümpiaadidel. Mulle isiklikult meeldivadki reaalained, olen matemaatikas väga tugev. Humanitaarained on koolis nõrgemad kui reaalained. Meie koolis saab õppida kolme võõrkeelt: inglise keelt, vene keelt ja saksa keelt. Inglis keel on mul tugev, kuna surfan netis palju ja mängin arvutimänge. Inglis keele tunnis suhtleme vaid inglis keeles ja mul pole
Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. 3. Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. 1) Uutes linnaehituskavades väljendusid renessansile omased humanistlikud ideed, mille üks peamisi ideid oli antiigist pärit postulaat (inimene on kõikide asjade mõõt). Sel ajal leiti, et inimene ei sobigi elama keskaegsesse linna, kus ega millel pole mingisugust arenguruumi. Seetõttu sai renessansiaja linnaehituskunsti üheks iseloomulikuks jooneks ideaallinnade rajamise idee. Llinnaehitusprobleemidega tegelesid renessansiajal nii kunstnikud, arhitektid kui ka filosoofid kas siis uusi linnu kavandades või teoreetilisi probleeme lahendades. 2) Ideaallinnade projektid: Üks varasemaid ideaallinnade projekte pärineb Antonio Averlinolt , Tema kavandas 15. sajandi II poolel Sforzinda linna
põhjal otsustati üle minna riigieksamite sooritamise süsteemile. Eestisse tekkis uusi ülikoole, mis andis võimaluse omandada inimestel kõrgharidus. Nii mõnedki ülikoolid muudeti tasuliseks, mis andis võimaluse nendele õpilastele kes avalik-ülikooli tasuta kohtadele konkureerima ei pääsenud. Kuid on ka öeldud et Eestis toodetakse kõrgharidusega töötuid, mis ongi üks suur ja tõsine demograafiline probleemi meie väikses Eestis. Seega ma arvan, et Eestis on veel piisavalt arenguruumi ja mõtlemisainet kuidas muuta meie kodumaa paremaks ja probleemidevabamaks riigiks, kui see hetkel on.
olema kõigest informeeritud. Arsti väärtuste peale surumine on taunitav, kuid ka tema väärtustega arvestatakse – tal on õigus neile kindlaks jääda. Konfliktide ennetamiseks väärtusmaailmade vahel, on oluline teha kompromisse. Leian, et Eesti meditsiin on aastatega muutumas vaid paremuse suunas. Vaated ei ole enam piiratud, vaid on väga avatud, näiteks alternatiivravi soovitamine (nõelravi, akupunktuur…). Kuid arenguruumi on veel jäänud. Eesti meditsiinis on arstide profesionaalne käitumine jäänud tahaplaanile. Tihtipeale lubavad arstid endale liiga palju – nt sekkuda patsiendi eraellu, suruvad peale oma arvamusi ja väärtusi. Seda kohtab kõige rohkem väikelinnades, kus kõik teavad kõiki. Leian, et see on lubamatu käitumine ja ebaproffesionaalne. Tihtipeale jääb puudulikuks ka patsiendi informeerimine. Olen kohanud väga vähe arste, kes on mind piisavalt informeeriks ravist
võimalus teha internetis peaaegu kõike näiteks hääletada valimistel, identifitseerida ennast digitaalselt,anda digialkirju jne…(e-riigi teenused). Kasu oleme me sellest juba saanud, nimelt on tänu sellele paljud toimingud palju kergemad. 6. E-kaubandus võiks liikuda edasi selle poole, et hakataks virtuaalselt müüma rohkem teenuseid ja ka e-teenuseid mitte ainult materjaalseid kaupu nagu praegu. Arvan et rohkem arenguruumi on veel B2B turul, sest praegu on keskendutud liigselt B2C turule.
ja esmateenuste kättesaadavuse parandamiseks. Maaelu olemasolu ei saa ohustada kurb asjaolu, et majanduslikult olenetakse suuriikidest, mille kodanikud kontrollivad Eesti pangandust, kaubandust, tööstust ja isegi põllumajandust. Põllumajandus on maaelu arengu üks osa ka tulevikus. Maaelu areng hõlmab endas väga palju funktsioone, alustades tootmisest, keskkonnahoiust ja lõpetades maaettevõtluse ning kultuuripärandiga. Seega ma arvan, et Eestis on veel piisavalt arenguruumi ja mõtlemisainet kuidas muuta meie maaelu paremaks ja probleemivabamaks, kui see hetkel on. Minu arvates peab prioriteediks olema majanduskriisi leevendamine, majanduse pööramine kasvule, töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine. Eesti tulevikustrateegia nurgakiviks saab olla ainult heaoluühiskond. Heaoluühiskonna aluseks on tootlikkuse kasv ja stabiilsed hinnad. Heaoluühiskond suurendab inimeste vabadust valida oma elulaadi ja samal ajal
ning loodus- ja elukeskkonna säästmine. Paljud näevad kodanikukohustusi koormana, kuid minu arvates teenivad need pigem Eesti arengu ja riigi püsimajäämise eesmärke, mis peaksid olema olulised kõigile. Iga kodanik peaks täitma oma kohustusi hea meelega. J.F. Kennedy on öelnud: ,,Ära küsi, mida sinu maa saab teha sinu heaks, küsi endalt, mida sina saad teha oma riigi heaks". Ilmselt on Eesti riigil selles osas veel arenguruumi. Igaühel meist lasub kohustus muuta oma riik, oma maakond ja kodukoht paremaks, teha natuke rohkem kui peab. Usun, et kodanikuks olemine on minu võimalus anda oma panus Eesti ühiskonna edendamisse.
69% 2. Rahvastiku eeldatav eluiga. Rahvastiku eeldatav eluiga Rahvastiku eeldatav eluiga on euroopa 90 34% 34%33% 35% 33% keskmisest natukene väiksem, ehk 80 35% 36% 32%33%32% 32% 70 32%33% 33% arenguruumi on veel. Kuigi keskmine eluiga 31% 60 on pikem kui Eestis. Nagu teisteki euroopa Mehed 50 maades elavad naised keskmiselt kauem kui aastat 40 Naised
Kui kontsert lõppes, aplodeeriti kõvasti ja paljud tõusid isegi püsti. Ei usu, et just kõik sealsed kuulajad gospelmuusika austajad olid, kuid rahval oli hea tuju ja rõõmus meeleolu. Esinejate ees ei pidanud piinlikust tundma, sest kirik oli rahvast täis. Enim meeldis mulle lugu Listen to the Angels Sing, sest sõnad ja meloodia olid head. Minu arvates oli see kontsert väga hästi õnnestunud, rahvale meeldis, tekitas hea meeleolu, kuid kindlasti on neil veel arenguruumi, sest nad on nii noored. Kuna mulle meeldib gospelmuusika, siis loodan, et satun veel mõnele nende esimemisele!
Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas, raiskamisega jätkates võib see jõuda sealt ka Euroopasse ja Ameerikasse. Tehnika areng on olnud eriti suur just viimase poole sajandi jooksul. Praeguse seisuga võib küll tunduda, et areneda justkui kuskile polegi, kuna kõik vajaminev on juba leiutatud. Siiski saab veel lihvida ja edasi arendada olemasolevat. Küllaltki palju arenguruumi on veel meditsiinis. On veel mitmeid ravimatuid haigusi näiteks aids ja samuti saaks välja arendada efektiivsem vähiravi. Ka operatsioonidega kaasneb tänapäeval palju riske, tulevikus võiks olukord paraneda ning tuleks välja töötada rohkem laseroperatsioone, et tulemus oleks täpsem. Poliitika on senini arenenud rahulikumalt kui teised alad, kuid ka selles valdkonnas on toimunud muutusi. Kõige rohkem on neid näha just üksiku riigi lõikes. Kui võtame näiteks
inimesi mitte millelegi on patt. Ja pärast ütlevad, et ise valisite. Teiseks tuleks palkasid reguleerida, et inimesed ei tahaks minna suuremat numbrit mujalt otsima. Kuna Eesti on esireas alkoholi tarbimise tõttu, tuleks ka need reklaamid ära keelata. Lisaks tuleks teha nagu meie põhjanaaber, Soome: kange alkohol eraldi poes. Iga inimese elu on tema enda kätes. Ei ole mõtet vinguda, et elu on halb, tuleb võtta asi kätte ja paremaks muuta. Kuna Eesti Vabariik on noor, on ka palju arenguruumi. Sellele saame vaid me ise kaasa aidata. Jane-Ly Pavlov 12. A Jõgevamaa Gümnaasium
Ühe arvamuse kohaselt oli holokaust maailmale vajalik, et vähendada inimpopulatsiooni. Loogiliselt järeldades peab millalgi toimuma antirahvastumine, et maailm saaks kulgeda edasi- ilma ülerahvastumise probleemideta. ,,Raamatust saad teadmisi, õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarkuseni." (A. Valton). Kõik ei sünni tarkadena- targaks saab töö ja vaevaga. Samas teab arukas inimene, et tal on alati arenguruumi ja ta pürgi oma teadmistega esiritta. Ta ei tunne vajadust kogu aeg esineda, kuna ta on juba enda jaoks end tõestanud. Näiteks Mart Laar, kes on olnud palju eeskujulikum poliitik, kui Savisaar oma tegevusaja jooksul kokku. Üldiselt tarkus on ebamäärane mõiste- mis võib ühe jaoks tunduda tark, on teise jaoks lihtne rumalus. Piiri nende vahele tõmmata ei ole võimalik. Tavaliselt astub tark ka alati tagasi, kuna kaugemalt vaadates ei õpi mitte ainult oma vaid ka teiste vigadest.
narkootikumidega sama haiglaslikuks psühholoogiliseks sõltuvuseks. Jalgpallis (sh. muu sport) ei ole minu jaoks läbi televiisori üleüldse mingit mõtet. Sest kõik emotsioonid ja informatsioon on keeleliselt öeldes artificial (eesti k. tehislikud, kaudsed). Rääkimata kommentaatorite jutust, millest enamus on ,,tühi", siinkohal ei oota ma pelgalt fakte või ennustusi, vaid suhtumist töösse, mida tehakse. Arenguruumi on kõigil aga kõige lähemal on ETV, kus ühel seinal ripub kiri, mida mäletan nii: ,,ETVs töötamine on auasi, mitte privileeg." Tagasi tulles teema juurde, sportimine on muutunud meelelahutuseks, mis välistab absoluutselt kõik muud tegevused, sarnaselt õpetajatele, kes on arvamusel, et just tema aine on kõige tähtsam teiste seas. Unibet.ee teeb seega siin väga tähtsat tööd inimeste eemalepeletamises. Palun kõigil sellegi poolest hoida kainet mõistus ning mitte hakata
ennast arendada, vabalt reisida , tutvuda uute ideedega. Kõigil on võimalus teha oma firma , mida kunagi ei olnud üldse võimalik lihtsalt ise teha. Nüüd peab olema lihtsalt tahet ja pealehakkamist. Demokraatiat peetakse ka riigi alustalaks aga õeldakse seda, et kui vundament on tugev siis maja püsib ka pikki aastaid. Aga kas meie riigi alustalad on piisavalt tuegvad, kas me tunneme ennast enda riigis hästi. Arvan , et meie riigis see veel päris tugev ei ole, on veel arenguruumi küllalt, kuna Eesti riik on veel küllaltki noor, ja jõuab alles areneda. Loodan ja arvan, et kunagi minu lapsed või lapselapsed saavd tunda Eesti riigis täiielikku ja tugevat demokraatiat.
Nii saavad nad alguses oma häält koormusega harjuatada, kuni on valmis esitama juba suuri ja võimsaid aariaid. Lauljate kohapealt saan öelda, et nad ei olnud proffesionaalsed ja samuti andis nenede hääletämber soovida. Tihtipeale oli tunne, et nad ei julge kogu oma võimsust näidata. Osad lauljad kadusid lausa klaveri muusikasse ära, nii jäi tunne, et peamine on klaver mitte aaria. Kuna, nagu eelpoolt mainitud oli tegemist noorte artistidega siis ma arvan, et neil on piisavalt arenguruumi ja kunagi paari aasta pärast on nad piisavalt head. Muusika ja aariate valik oli lausa suurepärane. Leidus lõbusaid ja energirohkeid esitlusi, aga oli ka tõsisieid ja süngeid. Muidugi oli artiste näitlemis oskus suurepärane ja nad oskasid teha nii lõbusat kui ka tõsisemat häält. Minu lemmik artistiks oli Kadri Kipper, kuna temas hõngus soovi laulda ja samuti oled tal mõnusad aariad, mis sobibid suurepäraselt kokku tema häälega
„Inimese elu on lõpetamata jääv kool” (G.Keller) Enamik inimesi on arvamusel, et inimese elu on lõpetamata jääv kool. Maailmas ei ole olemas ühtegi inimest, kellel ei oleks arenguruumi. Tihtipeale on suure silmaringiga inimesed arvamusel, et mida rohkem sa õpid, seda rohkem hakkad sa mõistma kui palju sul on veel õppida. Seetõttu arvataksegi, et elu on kui kool, mida ei saa lõpetada. Siiski mis on need peamised põhjused, miks arvatakse nii ning miks on vajalik pidevalt end harida? Väitest „Inimese elu on kui lõpetamata kool” saab välja lugeda, et inimene õpib kogu elu. Õppimine on, aga tegevus, mis kestab kogu elu ning ei piirdu ainult kooliga
ühiskonnas kihte, kes tahavad neid reegleid rikkuda. Seadusi on vaja, asi ei ole selles. Kuid peab valitsema tasakaal. Selleks, et ühiskond areneks, on vaja ettevõtjal mingisuguseid vabu võimalusi tegutsemiseks. Sest riik ei ole see, kes loob töökohti, vaid seda teevad ikkagi ettevõtjad. (Kulliki Tafel, märts 2006) Samas pole põhjust pidada asjade seisu ka kuidagi väga kurvaks. Pelk hinnang, et riigi, omanike ja tippjuhtide sotsiaalset vastutust puudutavates seisukohtades on arenguruumi veel palju ning et sotsiaalse vastutuse olemuse mõistmine on kitsavõitu, oleks üldise konteksti mittearvestamine. Lähtudes Eesti üldisest sotsiaalsest ja majanduslikust kontekstist ning arenguetapist, võiks julgelt esile tõsta juba käivitunud positiivse muutustrendi. (Kulliki Tafel, märts 2006) Tundub, et ehkki meil on jõutud arusaamani abistamise ja toetamise vajadusest, ei saa siiski rääkida ettevõttest kui eesrindlikust „sotsiaalsest vastutajast“. Sotsiaalse vastutuse
kaubandus, käsitöö, kõik elualad said uue hoo, kuna kõik oli lähedal ning oli ka palju inimesi, kes huvitus elatise teenimisest. Samamoodi levis jällegi usk, kuna linna kogukond käis peaaegu tervenisti kirikutes ning linnades elavad inimesed pidid olema eeskujulikud. Kõik eelnevad muudatused olid tegelikult edasiviivad ning isegi sõdadel olid mõnes mõttes head tagajärjed, kuna isegi eestlaste jõukus ju tegelikult kasvas aardeleidude põhjal. Muidugi oleks olnud ka veel palju arenguruumi, kasvõi selles, et talupoegadelt võetaks sunnismaisus kohustusena ära ning iga inimene oleks võrdne olnud. Sellised hüved kuuluvad siiski uuemasse ajajärku. Kuid siiski peab tõdema ristisõjad ja muistne vabadusvõitlus andsid suure hoo astumaks uude aega- keskaega.
inimene püüdma oma tervist hoida. Inimese ravimine on väga kallis protsess, sest kõik selleks vajalik tehnika ning ravimid on väga kallid. Tänapäeval peetakse väga tähtsaks tervislikke eluviise ning propageeritakse nende kasutamist. Samal ajal on uuringud aga näidanud ühe sagenevat stressi igas vanuses inimestel ning raskeid haigusi. Selle põhjuseks võib arvata üha kiirenevat elutempot ja inimeste valesid väärtushinnanguid, kus seatakse töö tervisest tähtsamaks. Usun, et arenguruumi on riigi tervisehoiu toetamises ja inimeste enda mõttemaailma muutumises küllalt. Viimase sajandiga on meie teadus ja tehnika teinud hämmastava arengu. Me saame tänapäeval näiteks maksta oma arveid elektroonilises rahas, suhelda läbi interneti teises maailma otsas elava sõbraga ja tänu geenitehnoloogiale muuta seniseid organisme. Juba praegu tundub see uskumatu ja mõeldakse, et kaua veel see kõik areneb. Arvan, et teadusel ja tehnoloogial on arengumaad küllalt.
Teatud kultuurides on siiani naine mehest madalam ja mitte midagi muud kui sünnitusmasin ja majapidaja. Naine peab alluma oma abikaasale igas olukorras ja mees võib naist tahtmise korral füüsiliselt karistada. Nii uskumatu kui see ka pole, elavad ligikaudu 600 miljonit naist riikides, kus koduvägivalda ei peeta kuriteoks. Positiivsed muutused on ühiskonnas toimunud ning seda ka üsnagi lühikese aja jooksul, kuid kui üldist pilti vaadata, siis võib öelda, et arenguruumi veel on. Kuid peab tõdema, et naiste ebavõrdne kohtlemine on probleem, mis ei saa kunagi täielikult kaduda.
Eesti kultuuri elujõulisus ei ole heal tasemel.Eesti keel lonkab, seda peab hoidma ning säilitama.Miks noored sõidavad ära nii massiliselt välismaale, kui me niikaua ootasime ja võitlesime oma iseseisvuse pärast? Nad müüvad oma kodumaad maha paremate karjäärivõimaluste pärast. Elanikkond tekitab ise olukorda, et Eestis ei jää haritud ja professionaalset tööjõuda. Vaatamata sellele, et praegune Eesti olukord on raske, meil on palju arenguruumi. Tallinn saab Euroopa kultuuripealinnaks 2011 aastal, meil on palju noori inimesi, kes saavad viia riiki teisele majandustasemele.Meil on edukad sportlased, head traditsioonid,tugevad naaberriigid, vähe ettevõtteid ja palju plane.Eesti on jätkusuutlik, kui igaüks meist hakkab armastama ja hindama oma kodumaad ning suhtuma tolerantselt teiste vastu.Eesti tulevik on meie riigi noorte inimeste käes.
unarusse jäetakse juba olemasolevad kliendid. Kindlasti tuleks töötada selle nimel, et olemasolevad kliendid jääks, sest nemad on üks võimalus ka uute püsiklientide toomiseks ja garanteerivad ettevõttele kindla kasumi. Hea viis olemasolevate klientide hoidmiseks ja kindlustamiseks on püsiklientide soodustused, eripakkumised, kliendikaardid jne. Eesti teeninduse kvaliteedi parandamiseks on päris palju arenguruumi, kuid edusammud on näha ja võib vaid loota, et välismaine hea teeninduskultuur ka meile aina rohkem kohale jõuab. Hedvi Kink 10b
perele toeks olla moraalselt ning osaleda lapse kasvatamisel. Nii palju kui on põhjuseid lahkuda, on ka põhjuseid Eestisse jääda. ,,Me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest, nagu mingilt maalt,’’ on öelnud Antoine de Saint-Exupéry. Eesti on meie sünnimaa ja meie kodumaa. Meie esivanemad on siin sündinud, kasvanud, me oleme siin veetnud oma lapsepõlve ja jätnud siia tuhandeid mälestusi Meil on oma keel ja kultuur mis on ainuomased vaid meile. Eesti ühiskonnal on veel palju arenguruumi, millele me kõik saame omal moel kaasa aidata. Me oleme väikese rahvaarvuga riik, kuid tunne, olla üks miljoni seast on palju võimsam, kui tunne olla üks kümnest miljonist. Lõppude lõpuks on see iga ühe individuaalne otsus, kas jääda truuks oma isamaale, või minna mujale õnne otsima.
ning karme vulkaane. Me ei pea jälgima meeleheitlikult ilmateadet, sest teame, et homsel päeval oleks mõne märkimisväärse ja enneolematu ilmaolu ilmnemine, et peaaegu võimatu. Metsas rahulikult jalutades ei pea me kartma, et omal jalal me sealt enam välja ei lähe. Meil on võimalus looduses ringi käia igat sammualust jälgimata. Eesti on igaljuhul hea paik ohutuks laste kasvatamiseks. Kolmandaks põhjuseks, miks jääda, on see, et meil on noor ja vaba riik ning palju arenguruumi. Pealetuleval põlvkonnal ja praegustel noortel on võimalus väljekutseks - kujundada Eestist ideaalne kodumaa. Leian, et elu poleks väärt elamist, kui poleks väljakutseid, mida ületada. Viimased on ju siiski pool elu ilust ja olust. Tulevik on meie endi kätes. Meil, eestlastel, on võimalused valla, tuleb vaid pingutada. Eestlane on harjunud tegutsema käsu peale või põikpäiselt eriarvamusele vastu vaidlema. Eestlane ei ole veel siiani mõistnud, et poliitikute
Seega saab tervishoid veel areneda. Kui nii võtta, et inimene siiski hävitab ühiskoda, siis poleks ju võimalik edasine areng. Teisalt saab jällegi midagi uut ja säästlikumat välja mõelda, et me loodust niivõrd palju ei reostaks. Viimaste aastatega on hakatud tähtsustama säästlikku tootmist. Selle näiteks võime tuua ökopakendid ja- kilekotid, kuid see on vaid üks väike osa säästlikust tootmisest. Leian, et selle koha pealt on ühiskonnal veel paljugi arenguruumi. Üldiselt leian, et nüüdisühiskond ei ole päris ühiskonna arengu lõpp, kuid me lühendame selle arengu võimalusi. Ühiskond võib küll edasi areneda tehnoloogiliselt, kuid ühiskond ei saa areneda vaid tehnoloogias, selleks on vaja ka kohta ja ressursse. Loodus aga reostub ning loodusvarad saavad otsa. Hetkel veel asi nii hull ei ole, kuid ma arvan, et ega ühiskonna arengu lõpp ka kaugel ei ole.
...................... 6 3.3 Kilevaip............................................................................................................ 7 3.4 Mahlapakkidest mängumajad.......................................................................... 7 3 1.JÄÄKMATERJALID Jääkmaterjalide kasutamine on kodumaa säästmine. Viimastel aastatel on küll inimeste teadlikkus looduse ja selle reostamise kohta kasvanud aga arenguruumi jätkub. Jääkmaterjalideks võib lugeda kõike, mida enam vaja ei lähe. Alustades riidetükkidest, mis jäävad kleidi tegemisel üle ja lõpetades puuklotsidega, millega pole ehitusel enam midagi peale hakata. Prügi võib olla naljakas ja lõbus, sellega saab mängida. Selle asemel, et karpe, purke ja igasuguseid katkiseid asju kohe ära visata, võiks oma pea ja käed natuke tööle panna ning meisterdada vaimustavaid asju. 4 2
Kuid Toomas Hendrik Ilves juhib meie tähelepanu ka saavutustele ja positiivsetele aspektidele. Näiteks, kui 2011. aastal toimub üleminek eurole, siis saab Eestist Põhja-Euroopa kõige integreeritum riik. Sest Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas demokraatlike riikide lõimumisprogrammis: nendeks on Schengeni ruum, NATO, Euroopa Liit ja euroala. Ma nõustun presidendiga, et üleminek eurole annaks igaühele meist teatud kindluse ja turvatunde. Kuid arenguruumi on veel palju ning et edasi minna, tuleb mõista, et asjad siin Eestimaal ei toimi iseenesest: me ei tohi niisama kõrvalt vaadata ja oodata, et keegi teeb meie eest kõik ise ära. Riigipea tõi näiteks emakeelse hariduse asutamise, Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise need protsessid nõudsid inimestelt kannatust ja teatud ohvreid ega toimunud spontaanselt. Senikaua oleme riigina tõepoolest kui mitte suurepäraselt, siis vähemalt hästi hakkama saanud.
Nii väikese rahvaarvuga riigile nagu Eesti on iga inimene oluline. Sellest aastast muudeti jälle meie maksusüsteemi. Kõrgemat palka teenivad inimesed peavad ka rohkem oma palgast ära andma. See kõik tähendab seda, veel rohkem inimesi mõtleb ära minekule. Meie palgad on väikesed ja elu kallis. Hinnad aina tõusevad ja palganumbrid vähenevad. Tuleviku ühiskonnas peaks meie palgasüsteemid ja pensionisüsteem töötama meie kasuks mitte kahjuks. Tuleviku Eestil on veel kindlasti palju arenguruumi. Eriti on seda meie valitsusel. Tuleks luua ühiskond, kus meie oma eestlased tahavad elada ja lapsi kasvatada, mitte kolida esimesel võimalusel välismaale otsima paremaid tingimusi.
Allikas: The 2008 Human Development Report. Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal. Elektrienergia tarbimises on Saudi Araabia küll peale Norrat teine, aga muudes valdkondades on Saudi Araabia tunduvalt mahajäänum. Seega võrreldes Norraga, Saudi Araabial on veel kõvasti arenguruumi. Kasutatud materjalid 1. Human Development Reports(HDR) United Nations Development Programme (UNDP) http://hdr.undp.org/ (25.09.2009) 2. http://hdr.undp.org/external/flash/hdi_trends/ (25.09.2009) 3. http://hdr.undp.org/external/flash/hdi_trends/ (30.09.2009) 4. http://hdr.undp.org/external/flash/hdi_gdp/ (30.09.2009) 5. http://hdr.undp.org/en/statistics/ (30.09.2009) 6. http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ (30.09.2009) 7. http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ (30
inimene püüdma oma tervist hoida. Inimese ravimine on väga kallis protsess, sest kõik selleks vajalik tehnika ning ravimid on väga kallid. Tänapäeval peetakse väga tähtsaks tervislikke eluviise ning propageeritakse nende kasutamist. Samal ajal on uuringud aga näidanud ühe sagenevat stressi igas vanuses inimestel ning raskeid haigusi. Selle põhjuseks võib arvata üha kiirenevat elutempot ja inimeste valesid väärtushinnanguid, kus seatakse töö tervisest tähtsamaks. Usun, et arenguruumi on riigi tervisehoiu toetamises ja inimeste enda mõttemaailma muutumises küllalt. Ühiskonna edasiarenemist mõjutab ka poliitika. Näiteks riigid, mis toetavad teaduse ja tehnika arenemist, rahastavad seda või muudavad seadustega sellega tegelemise lihtsamaks, nendes riikides on võimalik midagi teha. Samas kui riigid, mis kehtestavad kalleid makse ja ei jaga toetusi millegi väljaarendamiseks, nendes ei saa ka midagi toimuda. Oluline on ka riikide
heitgaasid ning ka tööstustest-tehastest õhku paisatavad mürkained ja tahm. Need omavad suurt mõju inimese tervisele seda oluliselt kahjustades, tekitades eelkõige hingamissüsteemi haiguseid. Lisaks inimestele, kahjustab õhu saastest tekkiv happevihm nii ehitisti, mälestusmärke kui ka taimi, eriti just okaspuid. Võib öelda, et Eesti on ette võtnud võrreldes varasemate perioodidega üsnagi palju, et meid ümbritsevat loodust ja keskkonda kaitsta, aga siiski arenguruumi on veel küllaltki palju. Kuigi on suudetud mitmeid probleeme kõrvaldada, eksisteerivad veel mitmed küllaltki suurt tähelepanu ja peatset lahendust vajavad probleemid edasi. Täielikult kõikide probleemidide kõrvaldamine arvatavasti võimalik ei ole, sest siiski leidub ühiskonnas selliseid inimesi, keda ümbritsev ei huvita ja selle hoidmiseks midagi ette ei võta.
discgolf. Kuna ala on Eestis alles päris uus, tahavad noored seda ise proovida ning sellel on olnud positiivsed tagajärjed. Isegi kui enamus sellega tegelevad isikud mängivad discgolfi mitte tervisespordi vaid meelelahutuse eesmärgil, nad siiski liiguvad, on värskes õhus ja seega saavad meelelahutusele lisaks tervisele kasu. Liiga paljud teismelised veedavad oma vaba aja istudes siseruumides või kaubanduskeskustes, kuigi seda on vähem kui varem, leidub siiski veel arenguruumi. Liikumisharrastusega kaasneb sageli suhtlemine, noored leiavad samade huvidega sõpru ning seega veedavad liikudes meeldivamalt aega, kui seda üksi tehes. Aktiivne eluviis valmistab rõõmu ja ühendab noori. Absoluutselt iga indiviidi pole võimalik liikuma saada, kuid praegust olukorda annab kindlasti parandada. Liikumisharrastus võiks olla palju populaarsem, kui see praegu on. Tänapäeva ühiskond pole selle koha pealt veel täiuslik, kuid liigub õiges suunas
,,Sõltumatus ja pühendumine suhtes" Selleks, et suhe toimiks peaks endalt kõigepealt küsima kas selles suhtes on sul endal ka arenguruumi, kas sa suudad pühenduda suhtele, jäädes temaga olles isendaks. Kui tead, et sõltumatus ja pühendumine on suhtes olemas, võid kindel ola, et suhe jääb kestma pikalt ja veel kauemgi. Usun, et kui koos olemisest tekib täielik sõltuvus, siis see alguses olnud õnnetunne vahetub peatselt ahistatuse ja täieliku vabaduse puudumisega. Iga inimene vajab oma hingamisruumi. Mõnikord soovivad kõik olla üksinda ja mõelda vaid iseendale, nagu öeldakse, et kui sa pole
Eestis kasutatakse peamiseks energia allikaks kivisütt. Energiasektor moodustab 92% kogu Eesti CO2-e heitkogusest. Kui Eestis paiskub õhku 1 kWh tunni tootmisel keskmisel 1,18 kg süsinikdioksiidi siis Rootsis on see näitaja vaid 0,03kg. Kuigi sellise koguse juures saab Eesti veel osa määratud süsihappegaasi kvoodist ära müüa. Eesti süsihappegaasi heitmete hulk on vähenenud kaks korda, võttes võrdluseks 1990 aastat. Eestil on veel arenguruumi, et jõuda järgi arenenud põhjamaadele. Maa peamiseks süsihappegaasi vähendajaks ja selle hapnikuks ümbers toomiseks on vihmametsad ja neid maha hävitates kevatakse tegelikkuses endale auku. Puud seovad endas õhus lendleva CO2-e ja eraldavad selle käigus hapnikku. Aastas hävitatakse ligikaudu 29 miljonit hektarit vihmametsi. Brasiilias eraldub 200 miljonit tonni süsihappegaasi metsade hävingu tõttu. Selle numbriga on Brasiilia üks suurimatest kasvuhoonegaaside õhkupaiskajaid
6 promilli (Sloveenias 8,97 promilli) on selgesti näha suurt vahet. Sloveeniat võib pidada suure suremusega riigiks, sest ta on teiste riikide seas 55 kohal. Sloveenia oodatav keskmine eluiga: kokku: 76.92 aastat mehed: 73.25 aastat naised: 80.84 aastat Euroopa riikides on oodatav keskm eluiga ~75-80 aastat, Austrias 79.5a, Itaalias 80.2a, maailmas 66.57a. Sloveeenia näitajad on maailma keskmisest (66.57a) tublisti kõrgemad, kuid võrreldeds näiteks Itaaliaga on Sloveenial veel arenguruumi. 2020. aasta rahvastikupüramiidist on näha, et ülekaalus on 15-64 aastaste rühm, aga eakaid inimeni on ühiskonnas rohkem. 2009.aasta ja 2020.aasta rahvastikupüramiide võrreldes on näha, et 2020.aastal on tunduvalt suurenenud eakate osakaal ning laste osakaal stabiliseerunud võrdseeks 0-25 elueal. 0-14 aastased: 13.5% (mahi 139,880/naisi 131,826) 15-64 aastased: 69.9% (mehi 707,219/naisi 695,470) üle 65 aastased: 16.5% (mehi 129,662/naisi 201,635)
annaks firmadele vabad käed riigi poolt tellitud lahenduste edasi arendamiseks ja ekspordiks. Praeguses majanduslanguse algusjärgus on ettevõtete ekspordiplaanide turgutamine teravalt riigi huviorbiiti tõusnud. Selleks, et suureneks Eesti riigi jaoks valmis meisterdatud IT- rakenduste eksport nõuab ka firmade ja riigi tõhusamat koostööd. Seda rõhutab oma sõnavõttudes pidevalt ka Mart Laar. Tähtis on, et just riik toetaks e-eksporti ja praegu on sellel suunal kõvasti arenguruumi. Kellele oleks võimalik pakkuda Eesti riigi vahenditega väljatöötatud lahendusi? Lahendusi oleks võimalik pakkuda nii Eliga liituda soovijatega kui ka vähem arenenud paikadega Aafrikas ja Lähis-Idas, ühesõnaga kõigile, kes oleksid huvitatud astuma järgmise sammu oma IT-arengus. Teadmised ja kogemused, kuidas ja mida juurutada, on siinsetel IT-firmadel olemas, nüüd läheb vaja riigitasandil teostada seadusemuudatusi, mis lubaksid tehtud
laskumata, enneaegselt sündinute hulgas on see protsent veelgi suurem. Enamikul neist laskuvad munandid ise, umbes 1,5 protsendi puhul on vaja arstlikku sekkumist. See probleem tuleb välja ravida poisi esimese-teise eluaasta jooksul, sellisel juhul viljakuskahjustust ei teki. · Vähene teadlikkus seksuaaltervisest: Üks tähtis märksõna on kaitsevahend, mille kasutamise teemal on Eesti noortel veel arenguruumi liiga tihti saadakse suguhaigus kohe esimese vahekorra ajal. Suguhaigused aga võivad põhjustada uute haiguste, näiteks munandi- või eesnäärmepõletiku, teket, mis omakorda ohustavad tulevast viljakust. Kaitsevahendite kasutamisel on otsene seos sellega, kui palju inimene ennast ja oma tervist väärtustab. Oluline on hoiduda ka munandipiirkonna traumadest, mis samuti võivad tulevast reproduktsioonivõimet kahjustada.
Suhteliselt vaeses peres elas 2011. aastal 41700 last. Absoluutselt vaene laps on laps kes elab peres, kus on selline rahaline puudus, mis ohustab tervist ja toimetulekut. Absoluutses vaesuses elas 2011. aastal 23000 last. Materiaalselt tõrjutud laps on laps, kes kannatab sügava materiaalse ilmajäetuse all. Eestis elas sügava materiaalse ilmajäetuse all 22000 last. Vaesuse näitajate põhjal on laste olukord muutunud paremaks, kuid on veel palju arenguruumi, et laste vaesus viia rahuldavalt madalale. Vaesusesse mittelangemiseks on oluline säästmine ja riskimine. Kasutatud kirjandus: 1. http://statistikaamet.wordpress.com/tag/suhteline-vaesus/ 2. http://andresarrak.ee/wp-content/uploads/2013/04/abc-ptk-3_Vaesus.pdf 3. http://statistikaamet.wordpress.com/tag/vaesus/ 4. http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/ylevaade_vaesus_ja_sellega_seotud_probl eemid_lastega_peredes.pdf 5. Majandusõpetuse konspekt
Mida ma muudaksin Eesti õiguses? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Nii nagu on igal süsteemil, on ka Eesti õigussüsteemil oma head ja vead. Tooksin välja mõned aspektid, mis mind praeguse õiguse juures häirviad ning mida mina muuta sooviksin. Kõigepealt viikisin sisse mitmed muudatused karistusseadustikus. Eelkõige muudaksin karistusi rangemaks. Mis puudutab joobes juhtimist, siis siin kohal võiksid seadused olla nii rangemad kui ka jääda leebemateks. Joobe seisundis juhtidelt tuleks juhtimisõigus mitte ainult tähtajaliselt peatada vaid ära võtta ja neid enam mitte tagasi anda. Uuesti ARK-i (autoregistrikeskuse) liiklusteooriaeksami või liiklusteooria- ja sõidueksami edukas sooritamine ei ole minu arvates piisav põhjus juhtimisõiguse tagastamiseks. Joobes juhtimine näitab vastutustundetust ja hoolimatust mitte ainult iseenda vaid eelkõige ...
teda tööle ei võeta ja kuna sissetulekut ei ole, siis läheb ta kuritegelikule teele. Oleks tore kui suudetaks välja töötada selline õppekava ja koolisüsteem, mis motiveeriks õpilasi ja vähendaks koolist väljalangejaid. Koolimajad võiksid olla renoveeritud või täiesti uued. See soodustaks õppimist, laps on ümbritsetud kaasaegse ja loova keskkonnaga. Tegelikult pole Eestis üldse halb elada. Olen patrioot ja ei läheks siit kuhugi. Muidugi on veel üsna palju arenguruumi aga õnneks liigub meie ühiskond õiges suunas. Olles noor, on mulle kõik teed avatud, kujundamaks endale meelepärane elu ja ümbruskond. Tänu väiksele rahvaarvule suudame olla paindlikumad ja kiiremini tegutseda. Mida rohkem sünnib lapsi, kes saavad hea hariduse ja kodus ning mida vähem esineb diskrimineerimist ja ebavõrdsust, seda parmaks muutub Eesti meile kõigile.
aitab taastada nende majandusliku seisukorra. Kuid samas see kinnitab fakti, et eestlastel puudub väärikus. Meeleheitlikult on üritatud neid teemasid inimestega arutada ja on avastatud, et täiskasvanud inimestel on väga hägune arusaam sellest, mis on intress, kui palju on protsent ja kuidas seda arvutada, kuidas teenivad pangad raha ja nii edasi. Usun ehk jällegi naiivselt, et seda saaks parandada. Kokkuvõtteks võib öelda, et inimestena on eestlastel ikkagi suhteliselt palju arenguruumi. Paljudel meist puudub usk, koostöövõime ja väärikus. Lisaks enamusel rahvast puudub täielikult majanduslik mõtlemine ning selle asemel ollakse tusaselt kadedad oma jõukate naabrite peale ja tunneme salamisi rõõmu, kui teistel halvasti läheb.
energiasäästlike pirnide vastu, sest see on vajalik, kui tahame ka tulevikus elektrit kasutada! Üks pirnide liik on LED-lambid, mis on üks parimaid tulevikus. Lampidega seonduvad artiklid: 1) Telesaade, mis räägib lampidest kui ka valgusest üldiselt : -->http://teadus.err.ee/artikkel?cat=212 - 2) Akadeemik Peeter Saari ütleb selles loos, et tema arvates on säästupirnid hälve tehnoloogia arengus, tupiktee, kus arenguruumi pole: --> http://www.tarbija24.ee/559362/el- sekkub-meie-kodusesse-ellu-hooglambid-kaovad-tolmuimejad-ei-ime/ 9.kl
prindib. Projekteerimisele järgneb ehitushinna arvutamine. Suure tõenäosusega juhtub, et lauakalkulaatoril samu arve mitu korda summeerides saame iga kord eri tulemuse. Ja kui vahepeal juhtub veel mõnelt ärritunud kliendilt telefonikõne tulema, siis tuleb jälle otsast alata. Seda muret pole aga siis, kui ehitushinna arvutab selleks loodud arvutiprogramm. Eelarvestaja hooleks jääb vaid joonistelt ehitusmahtude arvutamine ja andmete sisestamine. Nii toimib see praegu. Aga ka siin oleks arenguruumi: Kui kasutatavad programmid omavahel ühilduksid, siis võiks projekteerija saata joonised ehitusfirma arvutisse. Paari käsklusega arvutaks ehitusfirma arvuti neilt joonistelt välja vajalikud ehitusmahud ja samaaegselt nopiks arvuti materjale tarniva firma andmebaasist välja ka kasutatavate materjalide hinna. Arvuti võrdleks automaatselt erinevaid pakkujaid ja valiks välja kõige soodsamad tarnijad. Seega võiks ka eelarvestaja lahti lasta ja veel ühe tööruumi küttekulud kokku hoida
vesteldes. Vähese vaevaga ning näiteks programmis Outlook 2003 saadaolevatele kasulikele meilifunktsioonidele toetudes saate sepistada meilisõnumeid, mis kannavad endas samasugust viisakust ja lugupidamist, ning mis vastutasuks toovad kaasa samasuguse suhtumise ka teie ettevõttesse. Hoolimata sellest, et Eesti on meilikasutajatel päris hea meilisuhtluse tase nii vastamise kiirust, visuaalset külge kui struktuuri arvestades, on siingi arenguruumi päris palju. Kasutatud kirjandus: · http://sekretar.ee/index.php?id=19087 · "Dokumendi haldus" Tiiu-Reet Kõrven
naise kohta. Maailma keskmine laste arv naise kohta on maailmas 2,8 ning Euroopas 1,4. Seega on Sloveenias see alla maailma keskmise, kuid kõrgem kui Euroopas. 7. Sloveenia oodatav keskmine eluiga: kokku: 76.92 aastat mehed: 73.25 aastat naised: 80.84 aastat Euroopa riikides on oodatav keskm eluiga ~75-80 aastat, Austrias 79.5a, Itaalias 80.2a, maailmas 66.57a. Sloveeenia näitajad on maailma keskmisest (66.57a) tublisti kõrgemad, kuid võrreldeds näiteks Itaaliaga on Sloveenial veel arenguruumi. 8. Sloveenias ei ole tõsiseid probleeme AIDSi levikuga kuna nakatanute osatähtsus jääb 0 ja 1 protsendi vahele. 9.a) 2000. aasta rahvastikupüramiidist on näha, et riigis on ülekaalus 15-64 aastaseid inimesi. Alates 75 eluaastast hakkab eakate inimeste osakaal vähenema. 2020. aasta rahvastikupüramiidist on näga, et ülekaalus on samuti 15-64 aastaste rühm, aga eakaid inimeni on ühiskonnas rohkem. Muidu on 2000. aasta ja 2020. aasta püramiidid suhteliselt sarnased. b)
Märkimisväärse muutuse minu suhtumisse ja väärtushinnangutesse tõi aga majanduskriis. Ma sain aru, et ühiskonna arengu seisukohalt on tähtis, et iga liige avaldaks oma arvamust, teostaks kõrgeimat riigivõimu valimiste või referendumi kaudu, aitaks ka teisi inimesi. Minu arvates peab meeles pidama J.F. Kennedy surematut lauset: ,,Ära küsi, mida sinu maa saab teha sinu heaks, küsi endalt, mida sina saad teha oma riigi heaks". Ilmselt on Eesti riigil selles osas veel arenguruumi. 2
annaabi.ee 
