Innovatsiooni toetamine (0)

1 Hindamata

Uueks majanduseks saab nimetada teaduspõhist majandust, kus on põhiresurssideks oskused ja teadmised. Teadusõhist majandust mõjutavad eelkõige teaduslikud avastused, edasiminekud ja tehnoloogia areng, aga ka kultuur mis propageerib mõtlema rohelisemalt ja innovatiivsemalt.

Tehnoloogiline revulutsioon on järk üleminek tehnoloogijale, kus tehnoloogija on muutunud inimeste igapäevaosaks. Tehnoloogiline revulutsioon on muutnud ka majandust näiteks on tekkinud põhimõtteliselt uus virtuaalnemajandusharu, mis oleks ilma tehnoloogija areguta olematta jäänud. Lisaks on tehnoloogia teinud asjade tootmise lihtsamaks kiiremaks ja effektiivsemaks kui kuinagi varem.

Tehnoloogilise revulutsiooni ebameeldiv tagajärjeks võib lugeda elust võõrandumist, inimesed ei õpi ja ei tea kuidas saab asju ise teha sest kõik on poes olemas. Lisaks ka pidev töökohtade kadumine ja reostus mis võib ühel hetkel seada ohtu elu maal.
Majandusmull on olukord kui inimesed on ratsionaalse mõtlemiseta mõne toote hinna kergitanud mitmekordseks, sellises olukorras on toote tahtjaid rohkem kui müüjaid. Antud hind püsib kõrgel vaid tänu inimeste arvamusele, et tegu on väga tulurikka tootega , kuid puudub kindel arusaam, kui palju toode reaalseltväärt on. Mulli kokkukukkumine saab alguse, kui üles upitatud toote väärtus on tegelikult palju madalam ning sellest tingitult hakkavad investorid/ ostjad oma osalust/toodet maha müüma ning hind kukkub drastiliselt. Tuues kaasa antud toote või sektori kokkuvarisemise.

Resursipõhises majanduses on kõge tähtsamal kohal materjaalsed väärtused.
Investeeringupõhises majanduses on kõige tähtsam saada investeeringutest tulu, et see edasi investeerida.
Teadmistepõhises majanduses on kõige tähtsamaks ressursiks teadmised ja oskused.

Digitaalmajandus on majandusharu mis tegutseb digitaalselt, sed võib nimetada ka interneti majanduseks, sest põhiline digitaalmajanduse tegevusest leiab aset internetis.
Eesti on digitaalne riik, selle ehedaks näiteks on see et meil on võimalus teha internetis peaaegu kõike näiteks hääletada valimistel, identifitseerida ennast digitaalselt,anda digialkirju jne…(e-riigi teenused).
Kasu oleme me sellest juba saanud, nimelt on tänu sellele paljud toimingud palju kergemad.

E-kaubandus võiks liikuda edasi selle poole, et hakataks virtuaalselt müüma rohkem teenuseid ja ka e-teenuseid mitte ainult materjaalseid kaupu nagu praegu. Arvan et rohkem arenguruumi on veel B2B turul, sest praegu on keskendutud liigselt B2C turule.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 1 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jooooobu Õppematerjali autor

Küsimuste vastused(tööleht nr1), tunnist Innovatsiooni toetamine, Külliki Vaske. Uus majandus, digitaalmajandus, tehnoloogiline revulutsioon.

tehnoloogiline revulutsioon digitaalmajandus uus majandus ressursipõhine majandus investeeringupõhine majandus teadmistepõhine majandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Turunduse eksam

Tegeleb põhiliselt tooraine müügiga. Diferentseeritud oligopoolsesse turgu kuuluvad nt nafta-, auto-, keemia- ja arvutitööstus. Jaekaubanduses on oligopolideks toidukauplused, kaubamajade ketid, kiirtoitlustusketid. Diferentseeritud oligopoli turukonkurendid kontrollivad hindu, kuid hinnasõjad ei ole välistatud ja need võivad olla purustava toimega. Põhiline võistlus toimub reklaami, toote täiustamise ja innovatsiooni vallas. · Monopol turg, kus on vaid üks pakkuja, kas riiklik monopol, seaaduslik või ebaseaduslik eramonopol. Reklaami- ja hinnakonkurentsiga muret pole. Omades kontrolli ainulaadse toote üle on selle müüjal suur mõju turustuskanali üle. Turule sisenemine on keerukas ning äärmiselt kulukas, eriti kui napib toormaterjali ja struktuuribarjäärid on kõrgeb. Firma peab suurt tähelepanu pöörama

Turundus

126

doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

161

pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine

100

pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed

Ökoloogia

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Baas Logistika

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid