*Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. Saj, kui moodustus I idaslaavlaste riik (keskus Kiievis). *Tihe läbikäimine Bütsantsiga. *Vanavene kunsti võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks, edasiarenduseks. Arhitektuur: · Esimesed säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Novgorodis ja Kiievis (11. Saj I poolel) · Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 saj. Algus): kirikute fassaadidel reljeefsed kaunistused
erinev, ümberpööraud perspektiiv, ümar nägu, suursugune hingelisus, ikonostaas püha pildisein, Maarja Jeesus lapsega, Trooniv Jumalaema, tarbekunst - rikkalik, hõbe, kuld, kalliskivid, keeruline tehnika, puudus ümarplastika, lüürilisem, heledam, mõju vana vene kunstile. Vana Vene ristiusu vastuvõtmine, Bütsanti kunsti jätk + Vene traditsioonid, tsentraalehitised Kiievi Sofia katedraal (viis lühikest löövi, mis lõppes apsiidiga, ruudukujuline, põhjaja lõuna küljel veel kaks löövi, kuplitega tornid), Novgorodi Sofia katedraal (välisilme lihtne ja range, Georgi peakirik Jurjevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas), sarnanes Petseri kloostri ja Pihkva kirikuga, Dmitri kirik (skulptuur kaunistused ja kaetud reljeefidega), sarnasus Armeenia kirikutega, Moskva - meister Fioravanti, Uspenski kirik (üks kuppel, neli kõrvalkuplit), Vassili Blazennnõi kirik, kindlus arhitektuur - Kremli
Akveduktid veejuhtmed. 4. Vaepealikele ehitati voidu e. triumfi kaari. 5. Ratsamonument on hobusekuju. VARAKRISTLIK JA VANAVENE KUNST 1.Ristiusk kuulutati Rooma riigiusundiks. 2.,,Kuninglik koda" , tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemistest , akendega osast ehk valgmikust ja lõpeb harilikult apsiidiga. 3.Väikestest tükkidest kokku pandud tervik, mis moodustab pildi . tänapäeval tuntakse seda ka kui puslet. 4.Kõige iseloomulikum tunnus oli sibulkuppel.
Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid.
vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid.
Kiievi Sofia katedraal Üks esimesi suuremaid Südamik meenutab kreeka Algselt oli kirikul viis Kiriku välisilmes kiviehitisi, mis rajati risti. Algselt meenutas lühikest löövi, millest domineerivad kuplitega 11.sajandi I poolel põhiplaan ruutu, kuid igaüks lõppes idaseinas tornid Jaroslav Targa tellimisel hiljem ehitati nii põhja- asuva apsiidiga. Pärast kui ka lõunaküljele kaks löövide juurdeehitamist oli löövi, et kiriku läbimõõt idaseinas kokku tervelt 9 põhja-lõuna suunas on apsiidi suurem kui ida-lääne suunas
triumfi kaari. 5.Mis on ratsamonument ? Ratsamonument on hobusekuju. VARAKRISTLIK JA VANAVENE KUNST 1.Mida ristiusk kuulutas ? Ristiusk kuulutati Rooma riigiusundiks. 2.Mis hoone oli basiilika ja milleks seda kasutati ? ,,Kuninglik koda" , tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemistest , akendega osast ehk valgmikust ja lõpeb harilikult apsiidiga. 3.Mis on mosaiik ? Väikestest tükkidest kokku pandud tervik, mis moodustab pildi . tänapäeval tuntakse seda ka kui puslet. 4.Milline on Vana-Vene kirikute kõige iseloomulikum tunnus ? Kõige iseloomulikum tunnus oli sibulkuppel.
Algselt oli siia planeeritud uusgooti ehitis, nagu lõppev 19.sajand oli neid sadade kaupa välja mõelnud. Aasta pärast ehitustegevuse algust tehti töö jätkamine ülesandeks Antonio Gaudile. Ta tühistas algsed kavandid ning projekteeris hiiglasuure jumalakoja, mis pidi pärima kõrgkeskaegsete katedraalide suuruse ja õigused. Nagu Astorga piiskopilossi puhul, nii kombineeris ta ka siin gootika ja juugendstiili. Põhiplaanilt oli hoone viielööviline basiilika ristlöövi ja apsiidiga. Et pikihoone on suhteliselt lühike ja sellele on ajapikku igasuguseid juurdeehitisi liidetud, tekib mulje pigem tsentraalehitisest, millest räägib ka ettenähtud kuppel, mis peaks ulatuma 160 meetri kõrguseni. Esmajoones domineerivad ehitist tornid. Kaheksa 115 meetri kõrgust torni on praeguseks valmis ehitatud. Neli idaosa torni kuuluvad niinimetatud Jõuluportaali juurde. Eemalt meenutavad need tornid kõrggooti tornikiivritega kellatorne
Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris ja Irboskas. Vene linnades olid levinu nn. "ühe tänava kirikud". Need on pisikud kirikud, mis olidki paari tänava elanike jaoks. 12. sajandil selline ühtne Venemaa lagunes, tekkinud vürstiriikidest oli mõjukaim Vladimiri-Suzdalimaa. Arhitektuuri areng seal kestis kuni mongolite kallaletungiga 13. sajandil. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris- viielööviline, kolme apsiidiga. See kirik oli eeskujuks Moskvasse rajatud Uspenski katedraalile. Üldiselt levis siin siiski väiksem üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse kupliga kirikutüüp. Näiteks Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Mongolite sissetung pidurdas kultuuri arengut . Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. saj. lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus tegutsesid mitmed Itaalia meistrid. Kuulsaim nende seas on Aristotele Fioravanti. Sel ajal kerkis näiteks Uspenski
5-ks) lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast e valgmikust. Koor - kristlikus arhitektuuris algul vaimulikele määratud laulmiskoht, hiljem kesklöövi laiune ja selllest võidukaarega eraldatud ruum kiriku idaosas, nn altariruum, kus asetses peaaltar; koor lõppes tavaliselt apsiidiga. Krüpt - põrandaalune hauakamber Kooriümbriskäik - külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. Apsiid - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise võlviga kaetud juurdeehitis kiriku kooriruumi idaosas kesklöövi pikendusena. Kabelitepärg - e kabelipärg - ümber kiriku kooriruumi poolringikujuliselt paiknevad kabelid,
sajandist kuni 13. Sajandini. · Arhitektruut : Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. · Torne ehitati kirikutele rohkesti. Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. · võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. · Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud
Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurde ehitati veel 4 löövi. Tähtsuselt võitles Kiieviga Novgorod. Novgorodile on iseloomulikud 12.- ja 13. Saj nn ühe uulitsa kirikud(ühe kupliga). Neid oli umbes 200. Ka Novgorodisse ehitati 13 kupliga Sofia kirik, aga see põles maha ning taastati hiljem tagasihoidlikumana. 16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised)
mosaiikideks.Ravenna linnas leidub palju bütsantsi mosaiike. 16. Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? Millise kuulsa kiriku lasi ehitada Kiievi suurvürst Jaroslav Tark? Kuidas oli ta seotud Eestiga? 9.-10. Sajandil hakkas kujunema Kiievi-Vene riik.Jaroslav Targa tellimusel valminud Kiievi Sofia katedraal. 17. Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi.Uspenski kirik Vladimiris oli viielöökviline ja kolme apsiidiga. 18. Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Itaaliast. 19. Nimeta kaks tuntuimat ikoonimaalijat. Võrdle nende loomelaadi. Theophanes Kreeklane Andrei Rubljov Theophanese maalitud pühakud on sügavamõttelised ja targad.Maalide üldmulje on võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid ei põhine nii palju värvidel kui heletumedusel, kehad on modelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega. Rubljov leidis viise, kuidas ühendada 13.-14. Sajandi ikoonide
Ehitise aluskonstruktsioon on 11. sajandi kiriku oma, kaasa-arvatud marmorpõrand, kuid palju ehisdetaile lisati hiljem, sealhulgas ka pitsisarnane kiviääris. Katedraal on gooti stiilis ja eestvaates koosneb just kui kolmest osast: ülemin osa, alumine osa ja kuplid. Nagu Justinianuse keisrikirikul on ka Püha Markuse peakirikul kreeka risti kujuline plaan. Kõik neli haru on ühepikkused ja moodustavad pealöövi, põiklöövid ja kantsli. Iga haru keskel on kuplid. Kantsel lõppeb apsiidiga ning pelöövi 2 ja transeptide ümber, kuplitest väljaspool, kulgevad külglöövid. Katedraal on kahe korrusega. Esiotsas oli galerii, kuid see eemaldati pärastpoole, kuna kogu peakirik muudeti kahekorruseliseks, kuigi ülemisel korrusel on kitsad balustraadidega piiratud läbikäigud. Tänu sellele on kirik väga keerukate ruumidega, kus võib imetleda imekauneid marmorsambaid.
motiividega maalingud ("Hea karjus", "Kristus ja Peetrus kõndimas veel"). Suurel maalingul on kujutatud kolme Maarjat külastamas Jeesuse hauda (kolmas Maarja halvasti säilinud). Kujutised on tehtud järgides Hellenistic Jewish ikonograafiat, kuid veidi algelisemalt. Rooma Vana Peetri kirik Constantinus Suur lasi püstitada Püha Peetri basiilika 326 - 333 pKr, mida uuendati 16. saj alguses. Tegemist oli tüüpilise basiilikaga ladina risti põhiplaaniga, apsiidiga altaripoolses osas, kiriku põhiosale eelnes aatrium, millest viis kirikusse viis ust. Oli mosaiik kesklöövi lõpus Konstantinus ja Püha Peetriga, näitamas kirikut Kristusele. Viielööviline laia kesklöövi ja kahe külglööviga kummalgi pool. Kirik oli rajatud Püha peetruse hauale (1. saj pKr), sinna oli aja jooksul kujunenud kristlaste matmispaik. Kleristooriumis e valgmikus oli 11 akent kummalgi
Algne hoone rajati viielöövilisena, kirikul oli kolm apsiidi. Kolm keskmist löövi olid pikemad, mis andis kirikule teatava sarnasuse basiilikatega. Kiriku pikkus oli 26.2 meetrit, laius 25.5 meetrit, suurima kupli läbimõõt 5.85 meetrit. Hoone oli valmistatud tellistest ning seda ehtisid freskod. Algsest hoonest on säilinud vaid vundament ja ühe apsiidi müür kuni 11 meetri kõrguseni. Ümberehitustööde käigus kujundati Püha Sofia katedraal ümber kolmelööviliseks ja ühe apsiidiga basiilikaks. Kiriku lõunaküljel asuvad kaks sümmeetrilist torni, mille kõrguseks on 50 meetrit. Sisekujundusele lisasid bareljeefid ja nikerdustega karniisid, katedraali ehivad puuskulptuurid. Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod, mis oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn. Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga, kuid see põletati varsti maha. Hoone taastati veidi tagasihoidlikumalt- viielöövilise ristkuppelkirikuna. Novgorodile on iseloomulikud 12.-13
Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. 1.1.1 Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. 1.1.2 Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. 1.1.3 Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid.
Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Ristikäik kujutas endast võlv- või talalaega galeriitaolist ringteed, mis ümbritses kloostri nelinurkset sisehoovi ja avanes sellesse akende või kaartega. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Saalkirik kujutab endast ühelöövilist apsiidiga lõppevat hoonet; kodakirik on mitmelööviline (2-3 löövi), erinevalt basiilikast on aga kodakiriku kõik löövid ühekõrgused ja kaetud ühise katusega. Kuppelkirik on kupliga kaetud tsentraalehitis. Kodakiriku ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Romaani aegsest profaanarhitektuurist on vähe säilinud. Suurem osa elumaju oli puust.
pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu. kodakirik - mitmelööviline kirikutüüp, mille kesk-ja külglöövid on u. ühekõrgused ja ühise katuse all. Kesklööv on alati laiem, kogu kirik on valgustatud külglöövide aknaist. saalkirik - ilma võlvita ühelööviline ristkülikukujulise põhiplaaniga tihti apsiidiga lõppev kirik, mis arenes välja 13.sajandil. tsentraalehitus - igas suunas sümmeetrilise põhiplaani järgi püstitatud ehitus, mille ehitusosad ühetaoliselt ühinevad enamasti domineeriva keskosaga. Põhiplaan võib olla ümmargune, nelinurkne, oktogoonne, kreeka risti kujuline jne. ristkuppelkirik - kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik, mille nelinurkne keskosa on kaetud kupliga
Suuruselt teine ruum on Bütsantsi stiilis Troonisaal, mis on inspireeritud Konstantinopoli Hagia Sophia kirikust, on porfüüri ja lasuriidi imitatsooniga piilarid ning inkrusteeritudkivi sammastele toetuv ja tähtedega kaunistatud võlvlagi. Saal asub palee lääne poolses tiivas. Kõrgusega 13 meetrit, võtab ruum enda alla kolmanda ja neljanda korruse. Kolmest küljest on saal ümbritsetud värvirikaste arkaadidega ja lõppeb apsiidiga. Põranda mosaiik lõpetati pärast kuninga surma. 8 Välja arvatud tseremoniaalsed ruumid, mitmed väiksemad ruumid olid loodud Ludwid II kasutamiseks. Kuninglik eluruum oli kolmandal korrusel palee ida tiivas. See koosnes kaheksast toast. Vaatamata kirvale sisekujundusele, eluruumi mõõdukas suurus ja selle diivanid ja mööbel jätavad tänapäeva külastajatele suhteliselt kaasaegse mulje. Interjööri
servjoonvõlvidega ristikäik, ülejäänud hoonestus lammutati 1920ndatel. Lõunaküljel on lõunaristikäik ja kirikuvaremed. Kirikust on alles ida ja lääneotsa välismüür. Läänes kahe portaaliga fassaadi alumine osa ja lõik põhjaseina 4 kinnimüüritud aknaga. Idaosas pikihoone seinad on kahe esimese võlviku osas algsed. Seintel on lõunas kaks ja põhjas kolm kinnimüüritud akende tsooni. Kagunurgas on näha torni algust ja kirdenurgas väikest lõiku apsiidiga kooriseinast. Kiriku keskosa seinad varisesid 19. s keskel ja nad ehitati taas üles umbselt. Hoonestuse dateerimine väga keeruline, pole kindlaid allkimaterjale, mis tõestaksid erinevate hoonete olemasolu. Kõik uurijad arvavad, et 13. sst on kirik oma praegusel kohal ja mahus ning samuti on sellest ajast klausuuri põhiosa. Ilmselt kirikut samas mahus ei olnud, kuid mingi kirik seal kindlasti oli. Pole võimalik rekonstrueerida. Kiriku mõõtmed ja ruumivorm
(peremeesrake järgi bakteriviirused, loomaviirused nt. puukentsefaliit, taimeviirused (puuduvad apsiidis retseptorvalgud) ei tunne peremeesrakku, vigastuste kaudu taime (Ümbris)- koosneb struktuurivalkudest, peremeesraku membraani osakestest, keerulisematel viirustel (HIV) Sellisena väljaspool elusrakku, nakatumisvõimeline (viirusosake e viroon) Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel I nakatumine, kinnitub rakule (1. Kas hävitatakse rakk koos viirusega või 2. Läheb tüüpiliselt koos apsiidiga peremeesrakku II Süstib oma DNA rakku Lüütiline III algab viiruse DNA replikatsioon IV DNAd on replikateeritud, pead ja sabad sünteesitud, rakk töötab viiruse heaks V DNAd pakitakse, pead ja sabad liidetakse VI raku kest laguneb, valmis viirusosakesed väljuvad, lähevad järgmist rakku nakatama Lüsogeenne III viiruse DNA lülitub raku DNA sisse IV viiruse DNA inaktiivses olekus V rakk jaguneb koos viiruse DNAga DNA viirused ei ole väga muutlikud nt
apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid
apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid
nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid
Tavaliselt oli aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid
· Välisarhitektuur o Massiivsed nelitistornid · Itaalia o Väga mitmekesine romaani arhitektuur Igas It. Osas erinev stiil o Suurepäraselt väljakujundatud dekoratiivne külg o Lombardia ehitised Domineerib lameda laega basiilika Lihtsad ühe või kolme apsiidiga koorid Laialöövilised Nii Lombardias kui ka mujal Itaalias puuduvad fassaadis tornid · Hoone kõrval kampaniilina San Zeno Veronas Parma toomkirik o Veneetsia Väga tugevad Bütsantsi mõjud · Püha Markuse kirik o Toscana
sajandil. Mis on romaani stiili silmapaistvaim tunnus? See, et romaani stiil on keskaja kunstistiil, mis on esimene iseseisev kunstinähtus Lääne-Euroopas peale antiiki. Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal? Basiilika- kr k-s "kuninglik koda", tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemisest, akendega osast ehk valgmikust ja lõpeb harilikult apsiidiga. kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. Empooride asemel võis olla ka trifoorium e. kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid vabalt ka puududa.Üleminekul gootikasse on kohata ka kekslöövi neljaosalist jaotust: arkaad, empoorid,trifoorium ja valgmik.
Niisugused ehitised mahutasid palju rahvast, see aga oli kristlastele esmatähtis. Basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks (3-5, vahel ka 7 ja isegi 9 löövi). Keskmine lööv ehitati külglöövidest kõrgemana, selle ülaosas e. valgmikus olevad aknad valgustasid kesklöövi, mis idaosas (kristlikud kirikud ehitati valdavas enamuses ida- läänesuunalistena) lõppes poolümara ruumi e. apsiidiga, kus asusid altar ja vaimulike istekohad. Mõnikord ehitati altariosa ja pikihoone vahele põikhoone (põiklööv e. transept). Mis algul eendus pikiehitisest väga väha või ei eendunud üldse. Põiklööv oli pealöövist eraldatud suure kaarega, seda nimetati võidukaareks e. triumfikaareks. Lööve eraldasid enamasti korintose stiilis võrdlemisi tihedalt asetatud sambad, mis olid omavahel ühendatud kaartega või kaetud talastikuga. Lagi oli kas lihtne lahtine sariklagi või lame talalagi
Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, · 2 Gooti skulptuur samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu · 3 Gooti maalikunst ehitatuna. · 4 Prantsusmaa Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse · 5 Inglismaa apsiidiga koori kohale. · 6 Itaalia [redigeeri]Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele · 7 Saksamaa basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid · 8 Hispaania olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi
Silinder ja ristvõlvid, monumentaalsed piilarid ja sambad. Kirikute peamine tüüp oli basiilika (kolme või enama lööviline piklik hoone). Tunti roomlaste kaarte ja võlvide ladumist. Arenes ümarkaar akendel ja uste. Sissekäik vormistati perspektiivportaalina. lKiriku pikihoone idaosa lõikus põiklöövi e. transeptiga, nii sai kiriku põhiplaan ladina risti kuju. Kooriosa asetses üldisest põrandast mõne astme võrra kõrgemal, selle all paiknes krüpt. Koor lõppes ümara apsiidiga, mille ümber asus külglöövide pikendamisel tekkinud kooriümbriskäik, sellesse avanevad kabelid moodustasid kabelipärja. Romaani kirikul oli palju torne, välisfassaadi kaunistasid skulptuurid, kaarfriisid ja kääbusgaleriid. Kloostriarhitektuur on seotud kloostri peamise objekti – kirikuga, kõik hooned paiknevad klausuuri ehk sulushoonestusena ümber siseõue. Kloostri ristikäikude sambad on omaette vaatamisväärsus. Ilmalikust arhitektuurist (st
Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris ja Irboskas. Vene linnades olid levinu nn. "ühe tänava kirikud". Need on pisikud kirikud, mis olidki paari tänava elanike jaoks. 12. sajandil selline ühtne Venemaa lagunes, tekkinud vürstiriikidest oli mõjukaim Vladimiri- Suzdalimaa. Arhitektuuri areng seal kestis kuni mongolite kallaletungiga 13. sajandil. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris- viielööviline, kolme apsiidiga. See kirik oli eeskujuks Moskvasse rajatud Uspenski katedraalile. Üldiselt levis siin siiski väiksem üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse kupliga kirikutüüp. Näiteks Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Mongolite sissetung pidurdas kultuuri arengut . Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. saj. lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus tegutsesid mitmed Itaalia meistrid. Kuulsaim nende seas on Aristotele Fioravanti
väga lihtne ja range, kuid levis ka esinduslikum ja toredam laad. Novgorodi arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst. Selle linna kirikud olid aga sageli väga väikesed. Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris. Vladimir-Suzdalimaa arhitektuuri õitseng kestis 12. saj lõpust kuni mongolite sissetungini 13. saj alguses. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris on viielööviline ja kolme apsiidiga. Üldiselt levis siin aga väiksem, üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse ümarkupliga kirikutüüp. Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres on nende seast kõige kuulsamad. 14. saj lõpul kujunes ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas, konstruktiivne selgus ja loogika aga vähenes. Alates 15
annaabi.ee 
