vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel. Atrioventikulaarklapp koosneb kolmest hõlmast, mis kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde, vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid meenutavaid taskuid. Aordi alguses kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Tähtsus: atrioventikulaarklapiga on koja ja vatsakese vaheline suue suletud, kõõlusekeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile
2. incisura scapulae – abaluu sälk, abaluu sälgule incisura, I kääne f –sälk- sg nom, sg abl, scapula, I kääne f – abaluu – sg gen, sg dat 3. morbi oculorum – silmade haigus, silmade haigused morbus, II kääne, m – haigus – sg gen, pl nom, oculus, II kääne m – silm - pl gen 4. bulbi oculi – silmamuna-, silmamunad bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom orbita, I kääne, f – silmakoobas – sg gen, sg dat, pl nom, 7. circulationem sanguinis - vereringlust circulatio, onis, III kääne, f – ringlus – sg acc sanguis, inis, III kääne, m – vere – sg gen 8. ossa manus – käelabaluud, käelabaluid
poolkuuklappide sulgumine. 20. Kodade süstoli ülesanne on kodadele kontraktsiooni tulemusena vatsakestesse puhkeolekus veel umbes 10-30% vere lisamine. 21. Vatsakeste süstolis toimub: alguses vatsakeste seinad pingulduvad, rõhk vatsakestes tõuseb ning sulguvad AV-klapid (isomeetriline faas). Rõhk vatsakeste seintele suureneb kiiresti, kuni ületab rõhu aordis ja kopsuarteris (vastavalt 80 ja 10 mm Hg). Aordiklapp ja kopsuarteri poolkuuklapid avanevad ja vatsakesed tühjenevad (isotooniline faas). 22. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 125 mmHg ja paremas vatsakeses 25mmHg 23. Südame töötsükliga on seotud 2 südametooni: diasoolne toon ja süstaalne toon 24. Südame kahinad on klappide ahenemine (klapistenoos) või klapi mittetäielik sulgumine (klapipuudulikkus) ja on tingitud ebnormaalsest verevoolu kiirenemisest palaviku, aneemia või füüsilise koormusest.
Atrioventikulaarklapp parema koja ja parema vatsakese ning vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel. Atrioventikulaarklapp koosneb kolmest hõlmast, mis kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde, vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid meenutavaid taskuid. Aordi alguses kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Hõlmased klapid Tähtsus: atrioventikulaarklapiga on koja ja vatsakese vaheline suue suletud, kõõlusekeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 9. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna e perikardi
alajäsemete kapillaarid Ülenev ja alanev aort moodustavad Lümfisõlme ehitus, ülesanne aordikaare. Üleval seespool ühisunearter ja väljaspool rangluualune arter. Regionaalsed lümfisõlmed Aordikaart läbivad vasak ja parem peabronh. Pärgaretrid ja aordiklapp. Kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, kämblaarterid, sõrmearterid, pihukaared Kaelaveenid, õlavarreveenid, küünarluuveenid, kodarluuveenid, kämblaveenid, sõrmeveenid, venoossed pihukaared
Südamepärgarterid ja veenid Pärg-ehk koronaararterid parem ja vasak, varustavad südamelihast verega. Vasak pärgarter varustab südame eesmist ja vasakut osa. Paremast pärgarterist lähtuvad enim harusid paremale ja tagaosale. Südameklapid Klapid tagavad vere liikumise suuna: kodadest vatskestesse ja vatsakestest veresoontesse. Südames on kokku neli klappi: 1) Vasak koja-vatsakese klapp 2) Parem koja-vatsakese klapp 3) Aordiklapp 4) Kopsutüve klapp Klapi kahjustus või ebanormaalne ehitus võib põhjustada klapirikke, mis viib funktsioonihäireni. Klapirike võib olla omandatud (haiguste tüsistused jms) või kaassündinud. Südame erutusjuhtesüsteem Südameni ei jõu motoorsed impulsid otse närvikiududelt. Selle ülesande täidab hoopis modifitseerunud lihaskiududest moodustunud süsteem, millelt levib aktsioonipotentsiaal südame eri osadesse
kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. · Vasaku koja ja vasaku vatsakese vaheline koja-vatsakesesuue on varustatud kahest hõlmast koosneva vasaku koja-vatsakeseklapiga ehk atrioventrikulaarklapiga. Selle klapi vabadele servadele kinnituvad kahelt tugevalt näsalihaselt algavad kõõluskeelikud. · Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. · Joonis lk 152 + tv joonis 4 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Südamesein koosned kolmest kestast: · Sisemine kest ehk endokard õhuke, elastsetest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. (sellest on tekkinud südameklapid?) · Vahelmise kesta moodustab südamelihas ehk müokard. Koosneb erilisest südamelihaskoest. Südame eri osades on müokardi paksus erinev
4 Tähtsaim ning ka suurim arter südames ja ka kogu kehas on aort, mis transpordib kogu arteriaalse vere üle kogu keha laiali. Aort algab paremast vatsakesest ning moodustab siis laskuva kaare, mida nimetatakse aordikaareks, seejärel kulgeb mööda rindkeret kui rinnaaort. See siirdub läbi diafragma, minnes üle kõhuaordiks, mis vaagnaõõne lähedal haruneb ühisteks niudearteriteks, mis varustavad verega keha allosa. Aordiklapp on kolmest poolkuuklapist koosnev klapp, mis asub aorti ja vasakut vatsakest ühendavas suudmes, mille süstoolne avamine võimaldab hapnikurikkal verel jõuda aorti ning selle diastoolne sulgemine peatab voolu ning takistab vere tagavalgumist aordist vatsakesse (Vique, 2004). 1.1 Süda ja haigused Südamehaigused on Eestis üks sagedasemaid surmapõhjuseid. Aastas sureb neisse 10 000 12 000 inimest. Südamehaigustesse haigestumise peamised riskifaktorid on vale
1. Pinguldusfaas Vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AV- klappide sulgumise. Kuna esialgu on suletud veel poolkuuklapid, pingutub vatsakeste muskulatuur ja tekitab järsu rõhutõusu. Vatsakesed muutuvad kerakujuliseks ja sellega seoses muutub vatsakestelihaskiudude pikkus. Pinguldusfaas südame vasakus vatsakeses kestab 60 msek. 2. Väljutusfaas Kui rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest. Rõhk vatsakestes tõuseb veelgi kuni jõuab maksimumini 130 mmHg ning hakkab siis enne süstoli lõppemist langema. Väljutusfaasi vältel paiskab vatsake aorti ~70 ml verd (löögimaht!), umbes 60 ml jääb aga vatsakesse jääkmahuna. Aordiklapi sulgus tähendab vatsakese süstoli lõppu. 3. Lõõgastusfaas Nii nagu süstol, nii algab ka diastol lühikese 50 msek faasiga, kus kõik klapid on veel suletud
valm.; östrogeenid - stim. rakkude palj. ja kasvu, sekund. sugutunnused; progesteroon - emaka limaskesta sekretsioonifaas, sood. näärmete arengut, valm. ette pinda viljast. munaraku jaoks 6. Kardiovaskulaarne süsteem süda: ehitus -- parem koda, parem atrioventrikulaarklapp (kolmehõlmaline), parem vatsake, kopsutüveklapp (3 poolkuuklappi) vasak koda, vasak atrioventrikulaarklapp (kahehõlmaline), vasak vatsake, aordiklapp (3 poolkuuklappi). Südameseinal 3 kesta -- endokard (sisem. kest) - õhuke, elastne sidekude, vooderdus; müokard (lihaskest) - südamelihaskude, kodadel 2, vatsakestel 3 kihti; epikard (välim. kest) - põhimikul mood. südamepauna; epikardi ja südamepauna vahel südamepauna õõs. Pärgvereringe -- vasak ja parem pärgarter, südameveenid. talitlus -- südametsüklid (60-70x/min) 1
Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter
c)Kogu südame diastol (lõdvestus) – veri voolab veenidest kodadesse. Vere voolu õige suuna tagavad südameklapid. Südameklapid: Vasak koja-vatsakese klapp e. vasak atrioventrikulaarklapp e. mitraalklapp e. Bikuspidaalklapp (valva bicuspidalis): koosneb kahest hõlmast (hõlm – cuspis), mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud. Parem koja-vatsakese klapp e. parem atrioventrikulaarklapp e. trikuspidaalklapp: koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega. Aordiklapp (valva aortae)– aordi alguses, koosneb kolmest poolkuuklapikust. Kopsutüve klapp (valva trunci pulmonalis)– kopsutüve alguses, sarnane aordiklapiga. Südame skelett: Südame lihaskiudude kinnituskohaks on tihedast sidekoest skelett. See koosneb kahest fibroosvõrust atrioventrikulaarklappide ümber (ka aordi ja kopsutüve alguskohtade sidekoest), sidekoelistest kolmnurkadest klappide vahel ja vatsakeste vaheseina ülemisest (sidekoest!) osast. Südame erutusjuhtesüsteem:
Venoosne äravool toimub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta. Sissehingamislihas- diafragma, välimised roietevahelised, väljahingamis- sisemised roietevahelised, kõhulihased. Vereringe Kehavereringe: v v p k, kopsuvereringe: p v v k Vatsakeste ja kodade vahel atrioventrikulaarklapid (võimaldab verel liikuda vaid ühes suunas, kojast vatsakesse). Poolkuuklapid lubavad verel liikuda vatsakesest veresoontesse (vasakul aordiklapp, paremal pulmonaalklapp). Südamelihas e müokard. Kontraktsiooniga tekib AP, mis levib mööda rakumembraani ja T-tuubuleid. Ca tungib rakku, reguleeritakse toponiini ja tropomüosiini kaudu. Erutusjuhtesüsteem saab alguse p k seinas paiknevast siinussõlmest. Südametsükkel- kokkutõmme e süstol ja lõõgastumine e diastol. Sümpaatiline ns tõstab südame löögisagedust, müokardi kontraktsioonijõudu. NA ja beeta- retseptorid, Na ja Ca suurenenud tungimine rakku
Kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Parema koja ja parema vatsakese vahel on kolmehõlmane ning vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmane atrioventrikulaarklapp. Poolkuuklapid – paremast vatsakesest algava kopsutüve alguses ning vasakust vatsakesest lähtuva aordi alguses paiknevad vastavalt kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp ja aordiklapp. Poolkuuklapid meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve/aordi suunas, võimaldavad vere paiskumist sellesse. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivooli vatsakesse. 8. Südame enda verevarustus – pärgvereringe. Pärgvereringe ülesandeks on kõikide südame kudede, eriti südamelihase, varustamine verega. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ning südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse e siinusesse. Vasak ja parem
epikardiga ja seestpoolt endokardiga. Süda on sopistunud südamepauna. Südame kestad ja klapid Südamesin on kolmekestaline, seest väljapoole sise-, lihas- ja väliskest. Sisekest ehk endokard. Selle kurrud moodustavad südameklapid. Õhuke tugev sidekoelis-elastne kest. Südamelihas ehk müokard. Koosneb südamelihaskiudude võrgustikust. Selles kapillaaride võrgustik. Väliskest ehk epikard. Südamepauna kest. Vasak ja parem koja-vatsakese klapp sulgeb koja-vatsakese suistikke Aordiklapp ja Kopsutüveklapp koosnevad kolmest poolkuuklapikust 37. Suur ja väike vereringe: veri voolab organismis ringi. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte alaosa: 1) väikest ehk kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist, ja 2) suurt ehk keharinget, mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide
STsegment näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. 6 Vatsakeste töö faasid pinguldus, väljutus ja lõõgastus ja täitumisfaas. Pinguldusfaasis vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AVklappide sulgumise. Väljutusfaasis rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest.Aordiklapi sulgus tähendab vatsakese süstoli lõppu. Lõõgastusfaasis on kõik klapid veel suletud. Peale seda langeb rõhk vatsakestes 0 mmHgni. Täitumisfaasis täituvad vatsakesed verega. Starlingi seadus Lõppdiastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AVklappide
hemolüüsi ja kehavõõraste ainete fagotsütoosi. *Lümfisõlmed hävitavad teistest elunditest lümfiga siia sattunud võõrkehi ning rikastavad lümfi siin toodetud lümfotsüütidega. *Kuna harkelund toodab hormoone, siis võib seda liigitada ka sisenõrenäärmete sekka. 89.Kuidas nimetatakse alltoodud südame osi ladina keeles? a) Südamepõhimik → basis cordis, b) Aordisibul → bulbus aortae, c) Vasak vatsake → ventriculus sinister, d) Aordiklapp → valva aortae 90.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Vena j ugularis externa ja vena jugularis anterior asuvad kaela piirkonnas. *Alumine õõnesveen on inimese keha suurim veenitüvi. *Kõhuõõne paaritute elundite venoosne veri läbib värativeeni vahendusel maksa, enne kui satub alumisse õõnesveeni. 91."Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste
Q-saki alguses kojad lõõgastuvad. T-laine vatsakestes tekkib lõõgastus. ST-segment näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. Vatsakeste töö faasid- pinguldus, väljutus ja lõõgastus ja täitumisfaas. Pinguldusfaasis vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AV-klappide sulgumise. Väljutusfaasis rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest.Aordiklapi sulgus tähendab vatsakese süstoli lõppu. Lõõgastusfaasis on kõik klapid veel suletud. Peale seda langeb rõhk vatsakestes 0 mmHg-ni. Täitumisfaasis täituvad vatsakesed verega. Starlingi seadus- Lõpp-diastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid- I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja
tagasi 2. poolkuuklapid- -asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldavad vere paiskumist sellesse - kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp - Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp - Poolkuuklapid on taskukujulised - Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse Tähtsus- kindlustada vere ühesuunaline voolamine 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb 3 kestast: 1. Sisemine: ENDOKARD(sidekoeline) – -elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile 2
tagasi 2. poolkuuklapid- -asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldavad vere paiskumist sellesse - kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp - Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp - Poolkuuklapid on taskukujulised - Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse Tähtsus- kindlustada vere ühesuunaline voolamine 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb 3 kestast: 1. Sisemine: ENDOKARD(sidekoeline) – -elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile 2
Seda põdevad inimesed peaksid langetama oma kehakaalu, sest kehamass on üheks kõige olulisemaks verelipiidide (koos kolesterooliga) sisaldust määravaks teguriks, ja vähendama küllastatud rasvhapete osakaalu polüküllastamata rasvhapete kasuks oma toidusedelis. Kolesteroolist sünteesitakse organismile hädavajalikke aineid. Kuulub kõigi rakumembraanide koostisesse. Süda, vereringe. (Kardiovaskulaarne süsteem.) · Poolkuuklapid: aordiklapp, kopsutüveklapp · Kojavatsakeseklapid e. atrioventrikulaarklapid e. hõlmklapid e. puriklapid: mitraalklapp e. vasak kojavatsakeseklapp e. bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude
Kodade ja vatsakeste lihaskiht on eraldatud sidekoega, neid ühendab vaid erutusjuhtesüsteem. Kojad ei tööta suure rõhu vastu, seepärast on nende seinte läbimõõt u. 2 mm. Seestpoolt vooderdab südant südame sisekest e. endokardium moodustunud sidekoest ja lameepiteelist. Südameklapid: kopsutüveklapp (Valva trunci pulmonalis); vasak atrioventrikulaarklapp e. mitraalklapp (valva atrioventrikularis sinistra/valva mirtalis); Parema pärgarteri lähtekohal aordiklapp (valva aortae); parem atrioventrikulaarklapp e. kolmhõlmklapp/tsirkuspidaalklapp (valva atrioventrikularis dextra/valva tricuspidalis) ongi endokardi kurrud, millele võib kergelt laieneda südame sidekestapõletik, põhjuistades klapirikkeid. Koja-vatsakese e. atrioventrikulaarklapid on hõlmikklapid, mida leidub vaid südames. Klappide laiemad vabad 12
Seda põdevad inimesed peaksid langetama oma kehakaalu, sest kehamass on üheks kõige olulisemaks verelipiidide (koos kolesterooliga) sisaldust määravaks teguriks, ja vähendama küllastatud rasvhapete osakaalu polüküllastamata rasvhapete kasuks oma toidusedelis. Kolesteroolist sünteesitakse organismile hädavajalikke aineid. Kuulub kõigi rakumembraanide koostisesse. Süda, vereringe. (Kardiovaskulaarne süsteem.) · Poolkuuklapid: aordiklapp, kopsutüveklapp · Kojavatsakeseklapid e. atrioventrikulaarklapid e. hõlmklapid e. puriklapid: mitraalklapp e. vasak kojavatsakeseklapp e. bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude
erineva ehitusega klapid. Südame parema koja ja parema vatsakese vahel asub kolmehõlmaline parema koja- vatsakeseklapp e. trikuspidaalklapp. 34 Südame vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel asub kahehõlmaline vasaku koja- vatsakeseklapp e. mitraalklapp. Parema vatsakese ja kopsuarteri vahel asub kolmehõlmaline poolkuuklapp- kopsutüveklapp e. pulmonaalklapp. Vasaku vatsakese ja südamest väljuva aordi vahel asub kolmehõlmaline poolkuuklapp aordiklapp. Süda töötab "pumba" põhimõttel. Et "pump" töötaks regulaarselt ja rütmiliselt on südames olemas erutustekke ja erutusjuhte süsteem. Selleks on südames olemas spetsiaalne erilihastik. See koosneb erilise ehitusega lihaskiududest, mis on koondunud sõlmedeks ja kimpudeks ning see juhib erutusi kodade lihastikust vatsakese lihastikku. Elektriline erutus südames saab alguse siinussõlmest: asub paremas kojas. Edasi kulgeb
3. Kogu südame diastol (lõdvestus) veri voolab veenidest kodadesse. Vere voolu õige suuna tagavad südameklapid. Südameklapid: · vasak koja-vatsakese klapp e vasak atrioventrikulaarklapp e mitraalklapp e bikuspidaalklapp koosneb kahest hõlmast, mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud · parem koja-vatsakese klapp e parem atrioventrikulaarklapp e trikuspidaalklapp koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega · aordiklapp aordi alguses, koosneb kolmest poolkuuklapikust · kopsutüve klapp kopsutüve alguses, sarnane aordiklapiga Klapirike on mõne südameklapi kahjustus või ebanormaalne ehitus, mis viib funktsioonihäireni; klapirike võib olla kaasasündinud arenguhäirest või omandatud põetud haigusest põhjustatud. Klapirike võib olla kahesugune: 1. stenoos e ahenemine klapi hõlmad on osaliselt kokku kasvanud ja seega ava nende vahel
suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga. Suudme servadelt ripuvad alla klapi hõlmad. Klapi hõlmade vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. 2) Poolkuuklapid – asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldab vere paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 112) Südameseina ehitus Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD – elastne ja õhukene sidekoeline vooderdis KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades.
mida nimetatakse süstikuks. Süstiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. 2) Poolkuuklapid mis asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldab vere paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 53 102) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus? Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on
mida nimetatakse süstikuks. Süstiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. 2) Poolkuuklapid – mis asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldab vere paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 102) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus? Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on antibakteriaalne hävitav toime, mis
klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. 2) Poolkuuklapid mis asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldab vere paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev 53 aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 112) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus? Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on antibakteriaalne hävitav toime, mis
Puhkeolekus on kodade roll vatsakeste täitumises väike, füüsilise pingutuse puhul diastol lüheneb, vatsakesed ei jõua korralikult täituda ning kodade süstoli roll suureneb. Rõhk vasakus kojas tõuseb 7-8mm/Hg ja paremas kojas 4-6 mm/Hg. Kontraktsiooni ajal on koomale tõmmatud ka õõnes veenide ja kopsuveenide avad. Vatsakeste süstol: Vatsakeste seinad pingulduvad, rõhk tõuseb ning sulguvad AV-klapid. Kui rõhk vatsakestes ületab rõhu aordis ja kopsuarteris, siis avanevad aordiklapp ja kopsuarteri poolkuuklapid ja vatsakesed tühjenevad. Kontraktsiooni ajal tõuseb vasakus vatsakeses rõhk 120 mm/Hg ja paremas 25 mm/Hg-ni. Iga kontraktsiooniga väljutatakse inimesel umbes 60-90 ml verd ja umbes 50 ml verd jääb vatsakesse järele. Südame sagedus LOOMALIIK KESKMINE PIIRID Inimene 70 58-100
·Hüperkolesteroleemia põhjustab pärilik ainevahetuse omapära. Seda põdevad inimesed peaksid langetama oma kehakaalu, sest kehamass on üheks kõige olulisemaks verelipiidide (koos kolesterooliga) sisaldust määravaks teguriks, ja vähendama küllastatud rasvhapete osakaalu polüküllastamata rasvhapete kasuks oma toidusedelis. KARDRIDOVASKULAARNE SÜSTEEM Süda kardia kr, cor ld. Soon vas Id (vascularis soone-) - Poolkuuklapid - Aordiklapp - Kopsutüveklapp - Kojavatsakesed e aortiventrikulaarklapid e hõlmklapid e puriklapid - Mitraalklapp e vasak kojavatsakeseklapp e bikuspiraalklapp - Trikuspidaalklapp e parem kijavatsakeseklapp PÄRGAARTERI VEREVARUSTUS Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad suletud. REFLEKTAARSUS ·Kui südame tsükli kestus on 1...0,85 s, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 0,20 sekundit
Puhkeolekus on kodade roll vatsakeste täitumises väike, füüsilise pingutuse puhul diastol lüheneb, vatsakesed ei jõua korralikult täituda ning kodade süstoli roll suureneb. Rõhk vasakus kojas tõuseb 7-8mm/Hg ja paremas kojas 4-6 mm/Hg. Kontraktsiooni ajal on koomale tõmmatud ka õõnes veenide ja kopsuveenide avad. Vatsakeste süstol: Vatsakeste seinad pingulduvad, rõhk tõuseb ning sulguvad AV-klapid. Kui rõhk vatsakestes ületab rõhu aordis ja kopsuarteris, siis avanevad aordiklapp ja kopsuarteri poolkuuklapid ja vatsakesed tühjenevad. Kontraktsiooni ajal tõuseb vasakus vatsakeses rõhk 120 mm/Hg ja paremas 25 mm/Hg-ni. Iga kontraktsiooniga väljutatakse inimesel umbes 60-90 ml verd ja umbes 50 ml verd jääb vatsakesse järele. Südame sagedus LOOMALIIK KESKMINE PIIRID Inimene 70 58-100
voolab venoosne, vasakus arteriaalne veri. Vasak vatsake pumpab verd keharingesse ehk suurde vereringesse, parem vatsake aga kopsu ehk väikesesse vereringesse. Vere tagasivoolu hoiab ära klapisüsteem. Kodade ja vatsakeste vahel asuvad hõlmikklapid: paremal kolmehõlmane (trikuspitaalklapp) ja vasakul kahehõlmane (mitraalklapp), klapid on kõõluskeelikute kaudu seotud vatsakeste papillaarlihastega. Aordi või kopsuarteri lähtekohas asuvad poolkuu (tasku) klapid: aordiklapp ja pulmonaalklapp. Kõik klapid asuvad enam-vähem ühes tasapinnas, mida nimetatakse südame klapitasandiks. Suured veenid (ülemine ja alumine õõnesveen, kopsuveenid) suubuvad vastavalt paremasse või vasakusse kotta. Papillaarlihas – hõlmase klapi avamislihas Trikuspidaalklapp – kolmehõlmne klapp parema koja ja parema vatsakese vahel Südamesein Südameseina moodustab spiraalse ülesehitusega südamelihas (müokard). Vasaku vatsakese seina
annaabi.ee 
