Bachi ja Händeli võrdlev tabel (0)

Tööleht BAROKIAJASTU SUURMEISTRID (Keskmine lahter „Võrdlus“ täida viimasena.) õpik leheküljed 110-133 Lapsepõlv ja õpingud Tööaastad (kus, kellena, mis liiki 
teoseid erinevates ametites 
peamiselt lõi) Isiklik elu Looming žanride kaupa, tähtsamad teosed Tähtsus 
muusikaajaloos J. S. B
A C
H (1 68 5- 17
50 ) ¤ pärit Kesk-Saksamaalt
¤ sündis 21. märtsil 
Eisenachis
¤ 1694-1695 surid ema ja isa 
(oli Eisenachi linnamuusik)
¤ olulise osa 
muusikaharidusest
sai Johann Sebastian 14 
aastat vanemalt vennalt
¤ käis Eisenachi ladina koolis
¤ Ohrdurfi gümnaasium
¤ Lüneburgi Michaeli kool
¤ orel, klavessiin, viiul
¤ vanemad olid muusikud, 
suur muusikutest suguvõsa, 
olid toetavad
¤ Bach on saksa keeles oja ¤ I Arnstadt ja Mühlausen (1703-08) – 
linnaorganist. Kirjutas esimesed 
oreliteosed ja kirikukantaadid
¤ II Weimar (1708-1717) – Weimari 
hertsogi õukonnaorganist ja 
kammermuusik. Peamine ül. oli mängida 
Weimari lossikiriku orelil. Sündis enamik 
tema suurtest oreliteostest. 1714 ühendati
õukonnakapelli kontsertmeistriks.
¤ III Köthen (1717-1723) – vürst Leopoldi 
õukonna kapellmeister. Kohustuseks oli 
kirjutada kammermuusikat ja 
instrumentaalkontserte
¤ IV Leipzig (1723-1750) – Leipzigi 
Tooma kiriku kantor (õpetaja) ja linna 
muusikadirektor. Algaastatel valmistas iga
nädala kohta ühe kantaadi.. Valmis 
Magnificant, esimene oratooriumlik 
suurteos „Johannese passioon”. 
Kõrgpunktiks „Matteuse passioon”. ¤ I abikaasa: Maria 
Barbara. Abiellusid 1707 
Mühlhausenis, sündis 7 
last (3 surid imikuna)
¤ II abikaasa: Anna 
Magdalena (oli 
sopranilaulja). Abiellusid 
1721, sündis 13 last (5 
surid sündides/imikuna; 3 
enne viiendat eluaastat)
¤ suurema osa elust oli 
lühinägelik, mis süvenes. 
Järgnesid ebaõnnestunud
silmaoperatsioonid ja 
pimedaksjäämine.
¤ suri 28. juulil 1750
¤ 2 poega esimesest, 2 
teisest abielust said ka 
heliloojateks
¤ kokku kasvasid 9 last tal
suureks ¤ ainus, mis puudub on ooper; luterlik kirikumuusika; barokiaegse 
polüfoonilise muusika kõrgpunkt
VOKAALMUUSIKA
kirikukantaadid -  lõi üle 300, säilinud ligi 200. Suurem osa pärineb 
Leipzigi perioodi varasest järgust. Kantaat nr 140 „Wachet auf, ruft uns 
die Stimme”
ilmalikud kantaadid -  säilinud u 20. „Kohvikantaat”  „Talupojakantaat”
passioonid „Matteuse passioon” (võib pidada peateoseks) „Johannese 
passioon” . Teine peateos Missa h-moll
„Jõuluoratoorium”
INSTRUMENTAALMUUSIKA
Tokaata d-moll
klaviirimuusika „Hästitempereeritud klaviir”
„Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik”   „Anna Magdalena Bachi 
noodivihik”
ORKESTRIMUUSIKA
¤ „Brandenburgi kontserdid” 6 kontserti
¤ orkestrisüitid 
KAMMERMUUSIKA
¤ saateta soolopillidele kirjutatud teosed  ¤ luterliku kirikumuusika
suurim meister, arendas
täiuseni Saksam. 
kujunenud kontsertliku 
orelistiili
¤ võttis kokku kõik 
eelnenud aja 
kunstiajaloo
¤ arendas täiuseni 
Saksamaal sündinud 
kontserdliku orelistiili
¤ orelivirtuoos
¤ arendas polüfoonilist 
muusikat
¤ kirikumuusika suurim 
meister
¤ arvukas looming üle 
1000 alles V õr dl us ¤ Nad on pärit samast ajast ja 
samast piirkonnast
¤ Mõlemal jõukamad vanemad. 
¤ Noorest peast tegelesid juba 
muusikaga
¤ Bachi pere suhtus muusikasse 
hästi, Händelit taheti juurasse ¤ Händel reisis palju (kuulsus levis, 
õppis) – Bach aind Saksamaal ¤ Händelil polnud lapsi,
Bachil oli
¤ mõlemad jäid elu 
lõpuni pimedaks
¤ surid sarnasel ajal ¤ lõid orkestrimuusiakt
¤ Händelil ooperid, Bachil ei ¤ eeskujuks 
tulevastele 
põlevedele ¤ tegi lihtsamaid 
teoseid, et  õpetada
¤ FUUGA –  barokiajastu 
tähtsaim  polüfooniline 
muusika vorm


G. F. H Ä N
D E L (1 68 5- 17
59 ) ¤ sündis Halles 23. 
veebruaril õukonnakirurgi 
jõukas peres
¤ õppis lapsena orelit, 
klavessiini, viiulit ja 
kompositsiooni kuulsa Halle
organisti Zachow juures
¤ isa õhutusel 1702 Halle 
ülikooli õigusteadust õppima
(isa tahtis talle stabiilset 
ametit)
¤ saksalne ¤ ülikooli ajal töötas juba toomkiriku 
abiorganistina (~1702)
¤ 1703 siirdus Hamburgi, seal sai tast 
viiuldaja Saksam. tähtsaimas 
ooperiteatris, varsti aga istus klavessiini
taga ja juhatas orkestrit (1705 tulid 
lavale tema 2 ooperit)
(1706-1712) ITAALIA JA HANNOVER
¤ kirjutas kammerkantaate ja oopereid
¤ 1710 kapellmeister Hannoveri 
kuurvürsti õukonnas
(1712-1759) LONDON
¤ 1719 ooperiteatri muusikaline juht 
(järgvena 20a jooksul kirjutas igal aastal
1-2 ooperit)
¤ I vabakutseline helilooja ¤ 1741 kirjutas oma 
viimase ooperi
¤ 1751 hakkas 
nõrgenema nägemine, 
tehti mitu edutud 
operatsiooni, jäi 
pimedaksjäämine
¤ suri 14. aprillil 1759
¤ Maeti Westminster 
Abbey’sse
¤ enamus elust elas 
Londonis
¤ kui itaaliapärane ooper 
läks Londonis moest, teda
tabasid pankrotid
¤ ajurabandus - insult OOPERID
¤ üle 40 teose
¤ „Julius Caesar”  „Xerxes”
¤ peategelasteks eelistatult antiikmaailma suured 
isiksused
ORATOORIUMID
¤ lõi kokku üle 30
¤ rajas inglise oratooriumižanri
¤ „Saul”  „Iisrael Egiptuses”  „Messias”
ORKESTRITEOSED
¤ lõi peamiselt 1730. aastatel (sel aastakümnel 18 
suurepärast concerto grosso’t
¤ orkestrisüidid „Veemuusika”  „Tulevärgimuusika”
¤ kontsertid orelile ja orkestrile ¤ rajas inglise 
oratooriumižanri
¤ lihtsustas 
aariat: teeb 
elulisemaks, 
seob