uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Teine filosoofia on matemaatika ja füüsika Mateeria ning olemus Aristotelese õpetuse järgi saab iga asja puhul mõtteliselt eristada tema mateeriat ja olemust/vormi. Ehk laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hulk puitu ei ole veel laud, selleks peab see puiduhulk realiseerima laua vormi. Võimalikkus ja tegelikkus Aristotelese õpetuse järgi on vorm mateerias juba olemas võimalikkusena. Nii on vasekamakas skulptuur võimalikkusena. Seega eritstab Aristoteles kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tegelikkuseks võib saada ianult see, mis on võimalikkusena juba olemas. Tekkimine on järelikult üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Kõik tekib niisiis olemasolevvast, võimalikkusena olemasolevast. Puidus on võimalikkusena olemas juba laua vormning tänu sellele saabki puidust valmistada laua. Samas on aga puidus võimalikkusena olemas veel teisedki vormid, nagu tooli ,kapi, riiuli jne oma
omakorda teatud vorme. Näiteks pronksist karika (substants) puhul võime öelda, et selle mateeria on vask, kuju aga karikas (kuju puhul tuleb ette kujutada kõike seda, mis ei ole mateeriaga seotud, st materjali ei vaatle). Seega kui me tahame väljendada tervikut, ei saa me öelda, et tegemist on vase või karikaga. Võimalikkus on mateeria selline vorm, mis ei ole veel saanud tegelikkuseks. Näiteks võib tuua tammetõru, mis on võimalikkusena puu (optimaalsete kasvutingimuste korral) või siis lapse, kes on võimalikkusena inimene. Kuid raha ei saa olla võimalikkusena maja. Sarnaselt võib esitada küsimuse, kas marmorplokis on skulptuur juba võimalikkusena olemas? Tegelikkusena on vorm selline mateeria, mis ei ole võimalikkusena tekkinud (reaalsusena olematu mateeria ehk mateeria mitteolemine), ent mis ometigi tekib võimalikkusena. Tegelik on üksnes see,
Mateeria on võtnud suvalist vormi, ning ta on võimeline seda vastu võtma, sest ta ei ole määratud. Vorm on asja ideekujund, mis näitab seda, mille pärast ja kuidas see asi eksisteerib. Substants Aristotelese järgi ongi see olev, mille puhul me saame mateeriat ning vormi eraldada. Substants on kõige oleva alus ja põhjus. Mateeria ja vorm koos moodustavad üht terviku ning see tervik ongi asi iseenesest, ehk olev. Võimalikkusena on mateeria niisugune vorm, mis ei ole saanud tegelikkuseks ehk sellist vormi veel ei ole, kuid mis siiski saab tegelikkuseks. Vormi võimalikkus on mateeria ning vorm iseenesest on tegelikkus. Vorm tegelikkusest on kehaline olemise määratlus, realiseerunud vorm. Näiteks võib tuua kuldkera. Iseenesest on see substants, ehk vormi ning mateeria ühend. Selle vormiks on see, miks ta on kera ja
Aristoteles terminit substants), see tähendab, et iga asja juures saame eristada tema mateeriat, ehk seda, milles ta koosneb, ning olemust või vormi, ehk seda, mis teeb asja selleks, mis ta on. Näiteks võib tuua kasvõi inimest, kelle mateeriaks on inimese keha ning vormiks on tema hing. Ilma hingeta ei oleks see inimene kindel isik, keda me tunneme, vaid lihtsalt eluta inimkeha. See olemus, mis mateerias realiseerub, pärinebki sellest mateeriast ise - Ta on mateerias olemas võimalikkusena. Seega on võimalik eristada kahesugust olemasolu tegelikkusena ja võimalikkusena. Millegi tekkimine on seejuures üleminek ühest olemasolust teisse - võimalikkuselt tegelikkusele. [kommentaar: sisu pole avatud] Näiteks on puidus laua vorm juba võimalikkusena olemas ning ainult selle pärast saab puidust laua valmistada, samas on puidus olemas teised vormid teiste asjade jaoks - nagu näiteks tooli, riiuli, jne oma
Substantsist räägitakse vähemalt neljas põhilises tähenduses, sest nii asja olemust, üldist kui ka sugu peetakse iga asja substantsiks, ja nendega kõrvuti neljandat - substraati. Substantsile on kõige enam omane „eraldi olla ning olla määratletud miski“. Substants kujutab endast mateeria ja vormi seost. d) Vorm peab tekkima millestki, mis asub olemise ja mitteolemise vahepeal – vormi võimalikkusest. Mateeria on vormi võimalikkus ja vorm on iseenese tegelikkus. Võimalikkusena on mateeria niisugune vorm, mis ei ole saanud tegelikkuseks, kuid mis siiski saab tegelikkuseks. Tegelikkusena on vorm selline mateeria, mis ei ole võimalikkusena tekkinud, ent mis ometigi tekib võimalikkusena. Vorm tegelikkusena tähendab kehalise, reaalse olemise omandanud määratletust - materialiseerunud, realiseerunud vormi. Mateeria vormil võimalikkusena puudub tajutav ja kombitav olemasolu. Seega vorm on olemas reaalselt ja mateeria ideaalselt. IV 1
Aristoteles on vanaaja suurimaid mõtlejaid, tema töid on teised õpetlased arendanud ja kasutanud ligi 2000 a. Ta pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Tema loogikaõpetus oli 19.saj. keskpaigani ainus omataoline. Silmapaistvad olid Aristotelese seisukohad bioloogias( loomade anatoomia ja klassifikatsiooni alal), esteetikas (kunstielamuse teooria), eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles eristas kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena (potentsiaalne pajaroog).Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju (sõna asi on siin väga avara tähendusega). Aristotelese arvates võib iga asja (nt. laua, inimese, maja jne.) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat
Niisiis peab olema veel miski, mille juurde vorm kuulub või mis kuulub ise vormi juurde. Juhul kui see miski on väljendatav määratluse kaudu, on jälle tegemist vormiga. Antud miskiks saab olla ainult midagi, millel puudub määratlus ja mis on ise määratlematu mateeria. Vorm on olemine see, mis teeb antud asjast selle asja, - ning mateeria mitteolemine. Mateeria on vormi võimalikkus ja vorm on iseenese tegelikkus. Mateeria vormi võimalikkusena tähendab vormi kui määratletuse olemasolu, millel puudub kehaline - tajutav ja kombitav - olemasolu. Teisalt, mateeria on olemas füüsiliselt tajutava ja aistitavana, kuid oma iseloomustatavuses täiesti ebamäärane, olles valmis vastu võtma mistahes vormi. Mateeria esineb mitte ainult võimalikkusena, vaid ka tegelikkusena. Vaskkera on substants: tema vormiks on see, mille tõttu ta on kera, ja mateeriaks see, millest ta tehtud on, mis on tema valmistamise materjaliks (vask)
piim (ning muu vastavalt retseptile). Kui osta poest näiteks riidekapp, mis tuleb ise kokku panna, siis rangelt võttes ostetakse vaid riidekapi materjal. Millegi nimetamine riidekapiks või omletiks on asja olemusest rääkimine. Asi on just nimelt see ja mitte midagi muud just nimelt tänu olemusele, mis on mateerias realiseerunud. (Allikas nr. 2) Aristoteles rajas oma kooli nimega Lykeion. (Allikas nr. 3) Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena (potentsiaalne pajaroog). Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju : Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise (muutumise) allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise (taimi ei saa valmistada)
Aristotelese järgi on iga asi mateeria ja vormi ühtsus. See tähendab, et iga asjas võime eristada mateeriat ja olemust või vormi. Mateeria nagu materjal millest ese on tehtud. Näiteks laua mateeriaks võib olla puit või kohvitopsi mateeriaks papp, aga sellest on vähe, et saaksime eset eristada. Selleks on vaja asjale vormi ehk olemust. Laua puhul laua vorm ja kohvitopsi puhul siis tema vorm. Aristoteles eristas kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Kui puu kasvab alles metsas, siis on ta laua, riiuli, tooli jne võimalikkus. See tähendab, et sellest mateeriast on võimalik realiseerida tegelik laud, riiul, tool jne. Tegelikkuseks võib saada ainult see, mis võimalikkusena juba olemas on. Kui võtame mateeriaks näiteks vee, siis sellel mateerial puudub võimalikkus saada tooliks. Puu on tool võimalikkusena.
"kõike liikumapanev liikumatu jõud". Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust kogemusele, kuid pidas veel olulisemaks mõistust, sest see põhjendab kogemuse andmeid. Filosoofias eristas Aristoteles: teoreetilist osa (olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimused), praktilist osa (inimtegevuse küsimused), poeetilist osa (loomingu küsimused). Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena (potentsiaalne pajaroog) Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju (sõna asi on siin väga avara tähendusega): Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise (muutumise) allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise
Aristoteles lahkus sealt väidetavalt enne Platoni surma ja läks Lesbose saarele botaanikat ja zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. Aristotelese õpetused Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Tema arvates mõni asi tekib ise, mõni mitte. 1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise (muutumise) allikas. Sellised on näiteks taimed. 2. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise (muutumise) allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne. Aristoteles uskus, et hing elusolenditel lihtsalt keha vorm ja peale surma see enam sellisena ei säili.
Heldus on kesktee priiskamise ja ihnuse vahel, julgus kesktee hulljulguse ja argpüksluse vahel. Eesmärgiks on tasakaalustatud isiksus. See ongi Aristotelese meelest tee õnnele. ARISTOTELES´E FILOSOOFIA Inimelu on protsess, millel on temale eriomane liikumine. Järelikult peaks sellele rakenduma ka Aristotelese füüsika poolt kirjeldatud üldine liikumisekarakteristika. Elavate olendite puhul on liikumapanevaks jõuks hing. Hinges on inimesele loodusliku võimalikkusena (dynamis) kaasa antud teatud loomupärased püüdlused (orexis). Elutegevuse sihiks on see, mida inimene oma kõigis püüdlustes lõppkokkuvõttes püüab saavutada, mis on tema erinevate püüdluste niiöelda ühine nimetaja. Aristoteles lähtub üldlevinud arvamusest, mille kohaselt inimeste jaoks üldiselt püüeldavaks hüveks on õnn mõistetud kui hästi toimetulemine elus tervikuna (eudaimonia). Eriarvamused valitsevad inimeste vahel aga küsimuses, millist elu nimelt
peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika (politoloogia), majandusteadus, retoorika ja poeetika. Aristotelese filosoofilised põhimõtted on kasutusel ka tänapäeval. Mis meeldib minule Aristotelese filosoofias? Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab ta kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Võimalikkusest minnakse üle tegelikkusele ning seega ollakse olemas. Näiteks pole Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. A klassis ühtegi Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlast. Küll aga käib seal 30 võimalikku selle kooli vilistlast. See mõte meeldib mulle, sest see on loogiline, kui selle üle natuke mõtlema hakata. Tegelikkus ja võimalikkus on kaks erinevat nähtust
2) Mateeria on miski, millest asi koosneb/tehtud on. Ta on midagi üldist ehk ei määratle olevat. Vorm on mingi asja idee või hing, mis määrab asja olemuse. Kõik asjad on määratletud oma vormi poolt. Vorm ei ole erinevalt mateeriast ilmne ega tajutav. Mateeria ja vorm moodustavad koos substantsi ehk oleva iseenesest. Vormi võimalikkus tähendab vormi (kehaliselt mittetajutava) olevaks saamist. Vormi tegelikkus on miski, mis ei ole vormi võimalikkusena veel tekkinud, kuid tekib. See on tekkimises olev mateeria ehk materialiseerumine, mateeria omandab määratluse, vormi. Vormi tegelikkuse näiteks võib tuua kleidi loomise õmbleja poolt. Vorm või idee on õmbleja arus eelnevalt olemas, vormi tegelikkus tähendab, et õmbleja kannab selle vormi edasi kangale, valmib kleit ehk vorm (kleidi kavand) ja mateeria (kangas) saavad üheks.
Tema esimene filosoofia nimetati hiljem metafüüsikaks, millele järgnesid traktaadid olemisest ja tunnetusest. Aja jooksul omandas aga termin metafüüsika erilise filosoofilise vormi: nii nimetatakse olemise printsiipide ja algpõhjuste ning asjade olemuse uurimist. Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab filosoof kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Filosoofiakategooriate võimalikkus ja tegelikkus kasutuselevõtt võimaldas Aristotelesel lahendada tekkimise paradoksi, mille oli enne sõnastanud Parmenides. Taimede ja loomade teket seletab Aristoteles loomulikke asjadena, milles endis peitub liikumise allikas. Sellega saab väljendada taimede vormi kui realiseerimist neis iseeneslikult ehk loomulikult
Näiteks on puidust laua materjaliks puit, omleti mateeriaks munad ja piim. Kui osta poest näiteks riidekapp, mis tuleb ise kokku panna, siis rangelt võttes ostetakse vaid riidekapi materjal. Millegi nimetamine riidekapiks või omletiks on asja olemusest rääkimine. Asi on just nimelt see ja mitte midagi muud just nimelt tänu olemusele, mis on materjalis realiseerunud. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena. Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise või muutumise allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise, neid ei saa valmistada. Näiteks kasvab tammetõrust iseeneslikult tamm. Kunstlikud on need asjad, milles ei
Sokrates on antisofist. Tema naine oli Xantippe. Kellega ta olevat abiellunud sellepärast, et praktiseerida kannatlikust. Platon- usub mõistusesse, Kirjutistest on säilinud 34. On kirja pannud sokratese mõtteid. Platon tuleb välja õpetusega ideedest. Lugu koopamüüdist. Onkuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Aristoteles - oli Platoni õpilane. Tema arvates võib iga asja puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat ja olemust. Ta eristab kahesugust olemasolu : tegelikkusena ja võimalikkusena. Millegi seletamiseks ehk küsimusele miks? Vastamiseks on tema arvates neli võimalust : 1) mateeria iseärasus 2 ) olemusest lähtudest 3) välise toimega 4) Seatud eesmärgiga. Marcus Aurelius- kirjutas aastal 167 stoitsismil põhineva filosoofilise raamtu ,, Iseendale" . Aurelius Augustinus - sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Tema seisukohast ei ole olemas ,,loomulikku inimest", vaid konktreetsel lagnenud ja lunastatud inimesel on üleloomulik kutsumus ja eesmärk.
nauding või sisustus. 2. Millised erinevad põhjuslikkuse vormid on Aristotelese järgi olemas? selgitage seda maja näite varal. Vorm, mateeria võrreldes, on see, mida ei saa nii lihtsalt muuta, vaid seda peab eelnevalt realiseeruda. Neli põhjuste teooriast saab eristada seda, et kõikide asjade eesmärgipõhjuseks on vorm, teised põhjused liikuvad selle poole. Nii et vormi saab nimetada üldiselt asjade põhjuseks. Aristotelese järgi on olemas võimalikkusena ja tegelikkusena vaadeldavad vormid. Näide. Seda saab seletada maja näite varal. Maja põhjusteks on maja ehitaja. Tegelikkuse poolest ehitaja võib olla ja samal ajal võib ka mitte olla selle põhjusega üheaegselt seotud. Aga võimalikkuse poolest nad ei pea olema koos, nad võivad isegi hukkuda eri ajal. III teema: filosoofia ja substants. 1. Millega tegeleb Aristotele järgi filosoofia? Millised on oleva kaks põhilist tähendust?
Mateeria Mateeria on see, millest mingi asi on. Mateeria ei ole substants, kuna ta ei ole miski, mida saab määratleda. Seega on mateeria määratlematu Vorm Vorm ehk ideekujund, midagi mille tõttu teatav asi on just selline. Vorm on ka mõistetav kui asja definitsioon. Ta ei ole midagi ilmset ja tajutatavat. Asja substantsiks peetakse asja olemust, sugu, üldist ja substraati. Aristoteles räägib peamiselt võimalikkusest seoses mateeriaga. Tihtipeale võib mateeria esineda võimalikkusena, aga samas see tähendab vormi olemasolu. Samuti nagu mateeriatki saab võimalikkkust degineerida ehk määratleda või siis ei saa seda teha. Tegelikkust jägib ta peamiselt vormi seisuohalt. Nimelt on vormi puhul tegelikkusega tegemist kui saab määratleda kehaliselt, reaalselt või saab tema olemuse määrata. Ehk siis vorm on realiseerunud või materialiseerunud. Mateeria puhul saavad olla asjad nii võimalikud kui ka tegelikud
* tunnetusteooria: inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist. * Ta arvates on olemas inimese-idee, kolmnurga- idee, laua-idee. ei ole tunded iseenesest ei head ega halvad halb on vaid liialdus ja puudulikkus. * Tekkimine seisneb võimalikkuse realiseerumises *metafüüsikaga on kooskõlas väita, et tammetõru on võimalikkusena tammepuu (potentsiaalne tamm)- sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes tamm kasvab. est. * põhjuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse poole ning katsub hoiduda kannatustest. *Jumalaid pole vaja karta - jumalatele pole omane esse. inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu räägivad. "mõtlen, järelikult olen olemas
mis ta on). A järgi on hing elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge - toitumine, kasvamine, palju-nemine); looma hing taimne alge + loomne alge (aistingud ja liikumine); inimese hing taimne alge + loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime). Enne A arvati, et tekkimine on üleminek mitteolemiselt olemisele, A arvates on see üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Tegelikkus on tegelikkusena olemasolu, võimalikkus on võimalikkusena olemasolu. A järgi on loomulikud asjad need, milles eneses on liikumise/muutumise allikas; kunstlik on asi, mis liigub/muutub välise jõu mõjul. A järgi on 4 seletamise viisi: materiaalne põhjus (materjal), formaalpõhjus (olemus), tegevpõhjus (väline jõud), sihtpõhjus (eesmärk). Aristotelese eetika põhimõisted on õnn ja loomutäius. BACON Elas 16- 17 sajand Inglise filosoof Teosed: Uus organ Baconi arvates lähtuvad teadmised ilmustusest või meelelisest kogemusest
jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. 4 Riigiõpetuses pooldas ta niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Selliseks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju: 1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise. Näiteks kasvab tammetõrust iseeneslikult tamm. 2. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne
Kunst mängib Platoni ideaalses riigis väga olulist rolli. Kunsti kasutatakse valitsejate ja sõjameeste kasvatamisel. See pidavat muutma neid vaprateks ja teotahtelisteks. Samas ei tohi neile näidata ka igasugust kunsti. Kasutada tohtis vaid kõlbelist kunsti, mis oli riigi poolt heaks kiidetud. 13. Aristotelese seisukohalt on tekkimine üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Selgitage seda mõtet. Aristotelese kohaselt on asjade vorm võimalikkusena olemas selle asja valmistamiseks vajaminevas materjalis. Näiteks erinevatest ehitusmaterjalidest saab maja ehitada. Need ehitusmaterjalid on maja võimalikkusena. 14. Aristoteles eristas nelja liiki põhjuseid ja vastavalt ka nelja liiki seletamisviise. Tooge näiteid millegi seletamisest formaalpõhjusega. 15. Aristoteles eristas nelja liiki põhjuseid ja vastavalt ka nelja liiki seletamisviise. Tooge näiteid millegi seletamisest tegevpõhjusega. 16
Aristotelese metafüüsika ta oli nõud Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed sest ideed saab väljendada selgete mõistete abil. Kuid annab ideele teise sisu. Idee asemel kasutab ta sõna vorm. Mateeria on ilma vormita kaootilne mass, millel pole sisu ega mõtet. Idee korrastab ja vormib kaootilist mateeriat ja nii tekivadki asjad. Ta väidab, et idee ehk vorm peitub mateerias endas võimalikkusena. Nt puu mateerias peituvad võimalusena laua idee, tooli idee, kapi idee jne. Ta eristab kahesugust olemist. Olemine võimalikkusena ja olemine tegelikkusena. Tekkimine on seega üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Aristotelese eetika see ei ole normatiivne õpetus, st ta ei ütle, mida tuleb teha või mida mitte vaid kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Elu eesmärgiks on õnnelik elu. Selle all mõistab ta vaimset tööd
Kunst mängib Platoni ideaalses riigis väga olulist rolli. Kunsti kasutatakse valitsejate ja sõjameeste kasvatamisel. See pidavat muutma neid vaprateks ja teotahtelisteks. Samas ei tohi neile näidata ka igasugust kunsti. Kasutada tohtis vaid kõlbelist kunsti, mis oli riigi poolt heaks kiidetud. 13. Aristotelese seisukohalt on tekkimine üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Selgitage seda mõtet. Aristotelese kohaselt on asjade vorm võimalikkusena olemas selle asja valmistamiseks vajaminevas materjalis. Näiteks erinevatest ehitusmaterjalidest saab maja ehitada. Need ehitusmaterjalid on maja võimalikkusena. 14. Aristoteles eristas nelja liiki põhjuseid ja vastavalt ka nelja liiki seletamisviise. Tooge näiteid millegi seletamisest formaalpõhjusega. 15. Aristoteles eristas nelja liiki põhjuseid ja vastavalt ka nelja liiki seletamisviise. Tooge näiteid millegi seletamisest tegevpõhjusega. 16
asjad on. Idee on omaette maailm, mida näeb mõistusega. Ideaalset riiki iseloomustab tarkus, õiglus, harmoonia ja vaoshoitus. 3 seisust: valitsejad kõige väärtuslikumad, sõjamehed ja käsitöölised. Kunst oli allutatud riigi huvidele, peab inimest kasvatama riigitruuks. Aristoteles Platoni õpilane. Kõik asjad on nähtavad, kunstil on jäljendav funktsioon. Mateeria on inimese keha, olemuseks, vormiks hing. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena, näiteks puidus on olemas võimalikkusena laua vorm. On olemas loomulikult olevad asjad, mida ei saa valmistada (taimed,loomad), nad kasvavad ise. Asjad, mis on loodud kunstlikult (toolid, lauad). Teadused jagunevad: teoreetilised(filosoofia, matemaatika, füüsika), praktilised(eetika,poliitika), loomingulised(kunst, käsitöö). 5. Hellenism. Esindajad on küünikud, epikuurlased, stoikud ja skeptikud. Erineb varasema filosoofiaga märgatavalt. *Küünikud väljendasid oma eluviisiga totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna
Idee on omaette maailm, mida näeb mõistusega. Ideaalset riiki iseloomustab tarkus, õiglus, harmoonia ja vaoshoitus. 3 seisust: valitsejad – kõige väärtuslikumad, sõjamehed ja käsitöölised. Kunst oli allutatud riigi huvidele, peab inimest kasvatama riigitruuks. Aristoteles – Platoni õpilane. Kõik asjad on nähtavad, kunstil on jäljendav funktsioon. Mateeria on inimese keha, olemuseks, vormiks hing. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena, näiteks puidus on olemas võimalikkusena laua vorm. On olemas loomulikult olevad asjad, mida ei saa valmistada (taimed,loomad), nad kasvavad ise. Asjad, mis on loodud kunstlikult (toolid, lauad). Teadused jagunevad: teoreetilised(filosoofia, matemaatika, füüsika), praktilised(eetika,poliitika), loomingulised(kunst, käsitöö). 5. Hellenism. Esindajad on küünikud, epikuurlased, stoikud ja skeptikud. Erineb varasema filosoofiaga märgatavalt
4) Relatsioon määrab ära vahekorra teise eseme suhtes (suurem, raskem) Metafüüsika (Aristoteles) Ta oli nõus Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed, sest neid saab väljendada selgete mõistete abil, kuid idee mõistele annab ta teise sisu. Selles suhtes tuleks seletada, mis vahekorras on idee mateeriaga. Idee on Aristotesele vorm, mis korrastab ja vormib kaootilist mateeriat. Idee ehk olemus on mateerias võimalikusena (nt. puumateerias on olemas võimalikkusena laua idee jne). Eristab kahte olemist: võimalikkusena olemisena (munarakud) ja tegelikkusena (lapsed). Mis on tekkimine ja sündimine? Üleminek võimalikkusest tegelikkusesse. 28.09 Nicomachose eetika (Aristoteles) Tema eetika teooria ei ole normatiivne, st ta ei kirjuta ette, mida võib teha ja mida mitte. Ta on kirjeldav eetika kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Eesmärgiks on inimese käitumise mõjutamine
Üksiknähtusena on substants kui kõigi omaduste kandja lõplik, muutuv, eriline. Vormina on ta üldine, lõpmatu, püsiv. Kuid vorm, olles üldine, ei saa iseseisvalt olemas olla, ta vormistab määratlematut mateeriat. Näiteks hobuse ,,vormi" moodustab kõigi hobuste sarnasus, hobuste omaduste ühisosa, ,,hobusus" (tänapäeval hobuste kui liigi omadused). Kui hobuse liik säilib, on hobuse ,,vorm" igikestev. Vorm on mateerias olemas võimalikkusena, potentsiaalselt (nt skulptuur on vasekamakas olemas võimalikkusena, mille skulptor teeb tegelikkuseks; muna on tulevase kana võimalikkus). Mateeria on vormi võimalikkus (potentia) ja vorm on iseenese tegelikkus (actus). Loomulikud asjad on need, kus vorm realiseerub neis iseeneslikult, nt taimed ja loomad, kunstlikud asjad on need, milles vorm realiseerub nt inimese tegevuse tulemusena. Maailmas valitseb vormide hierarhia, mille puhul madalamal
algpõhjusi. "metafüüsika" = Ta meta ta physika - See mis järgneb füüsikale Igas protsessis on kolm momenti: -Substants(ousia), mille suhtes protsess toimub -Vorm(eidos, morfe), mille poole protsess püüdleb. -Steresis(röövimine)s.o. Vastassuunaline mõju. Aristotelese metafüüsika kasvad välja bioloogiast. Iga asi on vormi ja mateeria kombinatsioon. Mateeriat iseloomustab: - Vormi puudumine(vormitu mateeria) - Vormi omamine võimalikkusena Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud võimalikkuses. Causa materialis, materiaalne põhjus Telliskivi Causa formalis, formaalne põhjus Maja plaan Causa efficiens, tegevuspõhjus Ehitaja Causa finalis, sihtpõhjus Soov majja elama asuda Mateeria on vormi võimalikkus(Dynameis), vorm aga on mateeria aktuaalsus(energeia), see on lõpule viidud reaalsus. Mateeria pidurdab, vorm ehitab üles
Selleks, et pronksikamakast saaks skulptuur, peab selles realiseeruma skulptuuri vorm. Vormi realiseerumine avaldub muidugi ka asja väliskujus, kuid olemust ei saa siiski samastada 12 väliskujuga. Selles mõttes on sõna vorm eksitav. Tegelikult on vorm siiski mõistusega "nähtav" asja olemus, tänu millele on asi just see, mist a on. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog vimalikkusena (potentsiaalne pajaroog). Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju (sõna asi on siin väga avara täendusega): 1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise (muutumise) allikas. Sellised on näiteks taimed
· Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. · Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi kui teaduslik meetod. Ei, tollal ei olnudki veel võimalik võrrelda filosoofilist ja teaduslikku meetodit, sest teadusi tänapäevases tähenduses polnud veel välja kujunenud. Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita, et · tammetõru on võimalikkusena tammepuu vaid siis, kui tammetõrust antud tingimustes tegelikult tamm kasvab. Ei, Aristotelese arvates ei sõltu võimalikkuse olemasolu sellest, kas see võimalikkus realiseerub. · tammetõru on võimalikkusena tammepuu (potentsiaalne tamm)- sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes tamm kasvab. · kui on tammetõru, ei ole tamme; kui on tamm, pole enam seda tammetõru; järelikult tammetõrust ei saa kasvada tamm
on) · A järgi on hing elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge - toitumine, kasvamine, palju-nemine); looma hing taimne alge + loomne alge (aistingud ja liikumine); inimese hing taimne alge + loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime) · Enne A arvati, et tekkimine on üleminek mitteolemiselt olemisele, A arvates on see üleminek võimalikkuselt tegelikkusele · Tegelikkus on tegelikkusena olemasolu, võimalikkus on võimalikkusena olemasolu · A järgi on loomulikud asjad need, milles eneses on liikumise/muutumise allikas; kunstlik on asi, mis liigub/muutub välise jõu mõjul · A järgi on 4 seletamise viisi: materiaalne põhjus (materjal), formaalpõhjus (olemus), tegevpõhjus (väline jõud), sihtpõhjus (eesmärk) · A eetika peamised mõisted on õnn ja loomutäius · Loomutäiused on nii mõistuslikud (tarkus ja arukus) kui ka eetilised (vaprus,
paljunemine), looma hing=taimne alge+loomne alge (aistingud ja liikumine), inimese hing=taimne alge+ loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime) ■ enne arvati, et tekkimine on mitteolemine - minemine- olemiseks ■ Aristoteles arvates on tekkimine võimalikkuselt- üleminek- tegelikkusele ■ 2 liiki olemasolu 1)tegelikkusena olemasolu ehk tegelikkus (laps- täiskasvanu, tammetõru-tamm) 2)võimalikkusena olemasolu ehk võimalikkus (raha ei ole automaatselt maja) ■ loomulik asi- selles eneses on liikumise/muutumise allikas (Aristoteles nimetas loovuseks) ■ kunstlik asi- muutub välise jõu mõjul ■ Aristotelese järgi on 4 seletamise viisi 1)materiaalne põhjus- seletamine materjali eripäraga 2)formaalpõhjus- millegi seletamine olemuse kaudu 3)tegevuspõhjus- millegi
Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta - sihtpõhjuse kaudu Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema - tegevpõhjuse kaudu 08th of March 0:11 matis Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes >> a. kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla b. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. c. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. 08th of March 0:12 matis Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita: >> a. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes porgand kasvab. b. Kui on porgandiseeme, ei ole porgandit; kui on porgand, pole enam porgandiseemet; järelikult ei saa porgandiseemnest kasvada porgand. c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab. 08th of March 0:13 matis Tekkimine on Aristotelese seisukohalt a
Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta - sihtpõhjuse kaudu Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema - tegevpõhjuse kaudu 08th of March 0:11 matis Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes >> a. kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla b. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. c. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. 08th of March 0:12 matis Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita: >> a. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) >>sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes porgand kasvab. b. Kui on porgandiseeme, ei ole porgandit; kui on porgand, pole enam porgandiseemet; järelikult ei saa porgandiseemnest kasvada porgand. c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab. 08th of March 0:13 matis Tekkimine on Aristotelese seisukohalt a
Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta - sihtpõhjuse kaudu Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema - tegevpõhjuse kaudu 08th of March 0:11 matis Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes >> a. kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla b. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. c. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. 08th of March 0:12 matis Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita: >> a. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) >>sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes porgand kasvab. b. Kui on porgandiseeme, ei ole porgandit; kui on porgand, pole enam porgandiseemet; järelikult ei saa porgandiseemnest kasvada porgand. c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab. 08th of March 0:13 matis Tekkimine on Aristotelese seisukohalt a
saame mõtteliselt eristada mateeriat ja vormi: mateeriaks on inimese keha, vormiks (olemuseks) aga tema hing. Vormi (olemuse) realiseerumine avaldub muidugi ka asja väliskujus, kuid olemust ei saa siiski samastada väliskujuga. Selles mõttes on sõna vorm eksitav. Tegelikult on vorm siiski mõistusega nähtav asja olemus, tänu millele asi on just see, mis ta on. Kust aga pärineb see olemus, mis mateerias võib realiseeruda? Aristotelese õpetuse järgi on vorm mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tegelikkuseks võib saada ainult see, mis võimalikkusena juba olemas on. Tekkimine on seega üleminek võimalikkuselt tegelikkusele või teisisõnu: võimalikkuse teostumine. Näiteks puidus on võimalikkusena olemas juba laua vorm ning tänu sellele saabki puidust valmistada laua. Samas on aga puidus võimalikkusena olemas veel teisedki vormid: näiteks tooli, kapi, riiuli jne. Kui me valmistame puidust
Iga asi · Viimastel aastatel suhted Aleksandriga halvenevad. on vormi ja mateeria kombinatsioon. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise · Mateeriat iseloomustab: vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit Jumalana · Vormi puudumine (vormitu mateeria) kummardamast. /PROSKYNESE/ · Vormi omamine võimalikkusena · Pärast Aleksandri surma 323 a. e.Kr. · Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud · Makedoonia erakond kukutatakse. võimalikkuses. · Aristotelese esitatakse süüdistus jumalateotamises. · Metafüüsika , põhjused Ülempreester Eurydemon esitab süüdistuse palvete ja · Causa materialis, materiaalne põhjus ohverdamiste õpetamises, mis polevat filosoofide asi
Igas protsessis on 3 momenti: 1)substants (substagere - ) - see, mille suhtes protsess toimub; 2)vorm (morphe - ) - see, mille poole protsess püüdleb; 3)steresis - vastassuunaline mõju, mis toimub protsessile vastu. Bioloogia on tema lemmikteadus. Iga asja paneb liikuma sisemine tung saada suuremaks. Iga asi on vorm ja mateeria (nende ühtsus). Vorm - olemus, mateeria - millest koosneb. Tõelist mateeriat iseloomustab vormi puudumine. Vormi omamine võimalikkusena. Tegelikkuseks saab vaid see, mis on võimalikkusena olemas. =maja =tellis =savi =algelemendid mateeria=telliskivi mateeria=savi mateeria=algelemendid mateeria=esimene mateeria Iga tasand on nagu vaatlustasand. Mateeria - vormi võimalikkus. Vorm - mateeria aktuaalsus. Mida vähem vormi, seda väiksem on võimalikkuse aste. Mida allapoole tulla, seda vähem vormi.
Tunnetus on protsess, mis toimub üheaegselt meie sees ja meie ümber. Pole sellist puhast mõeldavat. Kõike seda, mille abil saab midagi lähemalt määratleda, nimetab Aristoteles ,,kategooriateks". Mateeria (hyle) olemus või vorm (eidos, morphe) ehk see, mis tee asja selleks, mis ta on, seda olemust saab väljjendada definitsiooninia. Vorm on mõistusega ,,nähtav" asja olemus, tänu millele on asi just see, mis ta on. Vorm on mateerias olemas võimalikkusena. Vasekamakas on skulptuur olemas võimalikkusena. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu tegelikkusena (kr energeia) ja võimalikkusena (dynamis). Entelehhia on tegelik antus või teostumine. TEKKIMINE on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele või tisisõnu võimalikkuse teostumine. Kõik tekib olemasolevast, kuid mitte tegelikult, vaid võimalikkusena olemasolevast. Loomulikud ja kunstlikud asjad
See kehtib ainult võimalikkuse tingimustel. Nt mesilased töötavad kollektiivselt, aga sellest ei moodustu ajalugu. Mida sellises olukorras teha, kui inimesed on lapsikud, egoistid jne? Pakub teleoloogiline käsitlusviisi. Tuleb teada Kanti mõttestruktuure ja arukategooriaid tuleb teada – pole sellist asja nagu „eesmärk“. Seega see ei ole ranges mõttes teaduslik käsitlus. Teloloogiline käsitlus viis on nagu „just nagu“ oleks – käsitleme võimalikkusena; inimese kokkulepitud plaan seda pole, aga miski muu. See peaks olema kooskõlas sellega, mis oleks kooskõlas nähtumustega. Esimene väide. Võimed, mida nii või naa realiseeritakse. Kaasasündinud võimed. Teleoloogiline käsitlus siin sees „just nagu“. Mingi faktiline olukord, sinna lisandub täiendana käsitlusena teleoloogiline (eesmärgi pärane eeldus). Kõik looduslikud eeldused on määratud lõplikult välja arenema