Leithe unistuste jõgi Charon paadimees sõidutab koolnud (kel raha hammaste vahel) üle jõe sealpoolsusse Kerberos põrgukoer kolme pea ja draakonisabaga Eros (Cupido, Amor) armastusejumalanna poeg, armunoolte lennutaja Parnass luulemaailm/luuletajad Pegasus luulehobu (tiivuline) Odüsseia seiklusrikas elutee Shylla ja Charyldise vahelt läbi pääsemine kaks võrdselt vältimatut õnnetust Homeros ,,Ilias" (8.saj eKr) Lugu kreeklaste sõjast Trooja (Ilioni) linna vastu. Sündmused kujutavad viiekümnendat päeva kümnendal sõjaastal, mil linn vallutatakse. Trooja kuninga poeg Paris lahendab tüli jumalannade vahel (tüliõun), kes on kõige kaunim. Aphrodite kasuks ja saab enesele kõige kaunima naise (Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena). Kreeklased: (ahhailased) Agamemnon (kreeklaste väejuht) Mükene kuningas, Diomedes, Aias, Oüsseus, Achilleus, Patroklos. Troojalased: Hektor Aineias Pandaros Paris (trooja kuningapoeg)
paganluse üle (hävitati mittemeelepärased teosed) · Vanakreeka kirjandusloo ajajärgud: o Arhailine ajajärk varane kreeka kirjandus (8 6 saj eKr) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" o Atika ajajärk klassikaline kreeka kirjandus (5 4 saj eKr), kultuurikeskuseks on Ateena; kirjanduse tähtsamaks probleemiks on inimene ja tema ülesanne ühiskonnas tragöödia, komöödia o Hellenismi ajajärk keskuseks Aleksandria (3 1 saj eKr) o Rooma ajajärk rooma keisririigi aegne kirjandus ( 1 saj lõpp eKr 6 saj pKr) Kreeka müüdid ja jumalad · Kreeka mütoloogia kujunes Mükeene ajajärgul (1600 1100 eKr) · Müüdid olid mõeldud maailma seletamiseks · Müütide tegelasteks on jumalad kui ka heerosed(jumal + tavainimene = heeros(surelik kangelane))
*Ares sõjajumal *Hephaistos tulejumal, lonkur, sepp *Athena sõja-ja tarkusejumalanna *Apollon valgusejumal, luule ja muusika eestseisja *Artemis jahujumalanna *Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna *Dionysos veini-ja sigivusjumal *Helois päikesejumal *Hestia kodukoldejumalanna *Hermes Zeusi käskjalg 3. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor on pime laulik Homeros Trooja sõda puhkes esmalt ,,tänu" jumalatele, kes pidasid pidustusi, kuhu nad tülijumalannat ei kutsunud. Vihastunud jumalanna viskas piduliste hulka kuldse õune kirjaga ,,Kõige kaunimale", jumalannade seas puhkes tüli nind abi paluti Trooja prints Pariselt. Paris valis Aphrodite kes kinkis talle kauni Helena armastuse. Prints röövis Helena Sparta kuningas Menelaose käest. Viimane kuulutaski Troojale seetõttu sõja.
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust.
Augeiase tallid – lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab kõrvaldamist Erise tüliõun – tülitekitav asjaolu Heraklese vägitöö – võimatuna tunduv töö, mis on tehtud Lethet ületama- teise ilma minemine, suremine Prokrustese säng- talumatu või sobimatu olukord Sisyphose töö – ränk, aga mõttetu töö Tantalose piinad – igavene piin ja lõputu vaev Damoklese mõõk – ähvardav hädaoht Trooja hobune – sissesahkerdatud pahalane Prometheuse tegevus – heategu inimkonna hüvanguks Ikarose lend – kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu Kuldvillak- kullast jääranahk Gordioni sõlm – probleemide pundar Moirad- saatusejumalannad Sireenid- laulvad neitsid merel Skylla ja Charybdis- kaks suurt võrdset ohtu oraakel – ennustuskoht, ennustaja muusad- kunstide kaitsejumalannad, 9 tükki
Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa kuus; metron mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis
ühiskond oli sarnane. antiikkirjanduse aluseks on olnud rahva suulise loomingu liigid (müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim veel Aineias ja osav ambuja Pandaros, hea vibulaskja Paris. Jumalad: Apollon(päikese), Artemis(jahijumalanna), Ares(sõja), Aphrodite.
Hobused olid aru saanud, et vankris oli vale juht. Nii tormasid nad ülepeakaela, põrgates vastu tähtkujusid ja süüdates kõrgemad mäed ja Olümpose. Gaiagi ei suutnud kuumust taluda. Ta karjumine äratas jumalate tähelepanu ja Zeus karistas Phaetoni, tappes ta oma välgunoolega. Kaarik laskus merre,aga Phaeton kukkus kaarikust välja, maandudes salpärasesse Eridanose jõkke, mis kustutas leegid ja jahutas surnukeha. Najaadid matsid surnukeha maha. Pilet 14 - Kangelased enne Trooja sõda, Theseus Pilet 15 - Herakles Nemea lõvi kägistas ära, kandis nahka turvisena Hydra tappis ära, kõrvetades päid ja viimase kivide alla mattes Püüdis aasta aega Artemise kuldsete sarvedega hirve Püüdis kinni metssea, ajas taga ja siis ajas lumme Puhastas Augeiase tallid kahe jõe abil ära Lasi maha Stymphalose linnud Tõi ära Minosele kingitud sõnni Tappis Diomedese ja tõi ära tema inimsööja märad Tappis amatsoonid ja võttis Hippolyte vöö Tõi ära Geryoni kariloomad
Prometheus proovis Iot lohutada. Io järgi sai nime Joonia meri. Io järeltulija Herakles. HOMEROSE ,,ILIAS" ,,Iliase" eellugu. Zeusi tütar Thetis. Zeus ei tohtinud lapsi saada, Thetis abiellus Peleusega. Pulma olid kutsutud kõik jumalad, va tülijumalanna Eris. Eris viskas pulmaliste keskele kuldse õuna, millele oli graveeritud ,,kõige kaunimale". Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik Trooja kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast
Heraklese 12 vägitegu: 1. Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ajalugu 2. Urania astronoomia 3. Melpomene tragöödia 4. Thaleia käsitöö 5. Terpsichore tants 6. Kalliope eepiline luule 7. Erato armastusluule 8. Polyhymnia jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10
Ateena prints Theseus otsustas koletise Daidalose labürindist leida ja tappa. Ariadne armus Theseusse ja kinkis talle Daidalose õpetuse järgi lõngakera, mille otsa prints pidi sissekäigu juurde siduma, nii ei kaota ta tagasiteed. Achilleuse kand: Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht. Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli kõik sõnnik minema kantud
E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi saarel Z’le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut. Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. KÜKLOOP POLYPHEMOS Polyphemos oli kükloop, kes elas üksinda saarel ning karjatas lambaid. Odysseus (Ulysses) oli teel koju pärast Trooja hävitamist ja nad randusid Poly saarel. Nad läksid veiniga kükloobi koopasse ja kui too tuli, vihastas O ta välja ning meresõitjad sattusid vangi. Ta tappis kaks meest ning sõi ära. Öösel, kui kükloop magas, mõtles O kuidas pääseda. Ka järgmise päeva, mil kükloop oli lambaid karjatamas, mõtles ta. Lõpuks jootsid mehed kükloobi täis, torkasid varem valmistatud palgiga tal silma peast. Koopast põgenesid mehed nii, et sidusid end lammaste kõhu alla kinni
ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi saarel Z'le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut. Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. 7.pilet KÜKLOOP POLYPHEMOS Polyphemos oli kükloop, kes elas üksinda saarel ning karjatas lambaid. Odysseus (Ulysses) oli teel koju pärast Trooja hävitamist ja nad randusid Poly saarel. Nad läksid veiniga kükloobi koopasse ja kui too tuli, vihastas O ta välja ning meresõitjad sattusid vangi. Ta tappis kaks meest ning sõi ära. Öösel, kui kükloop magas, mõtles O kuidas pääseda. Ka järgmise päeva, mil kükloop oli lambaid karjatamas, mõtles ta. Lõpuks jootsid mehed kükloobi täis, torkasid varem valmistatud palgiga tal silma peast. Koopast põgenesid mehed nii, et sidusid end lammaste kõhu alla kinni
all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitarhinduismis). Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231–235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates.
Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of the Greeks. Penguin 1958. Kerenyi, C., The Heroes of the Greeks. New York 1960. Mikalson, J. D., Ancient Greek Religion. Blackwell 2005. Veyne, P., Kas kreeklased uskusid oma müüte? Varrak 2006. Programm 1. Allikad: a. Homeros (u. 1000. e. Kr.), Ilias ja Odüsseia Kõige vanemad kirja pandud lood . Käsitlevad Trooja sõda. Õukondlikku hiilgust käsitlevad. Homeros ei juurelnud kunagi milegi üle b. Hesiodos (u. r. saj. e. kr.); - Tööd ja päevad püüab vastukaaluks Iliasele ja Odüsseiale näidata, kuidas elada korralikult karmis maailmas. Theogonia Täielikult seotud mütoloogiaga. Hakkas juurdlema selle üle, kuidas on maailm loodud. Theogonia kujutas endast jutustust universumi ja jumalate põlvkondade
Loss omaette riigi keskus. -Valitsesid kuningas ja sõjapealik. Eliitkaarikuvägi. -Olme, jumalad, lossimajandus suurestu üle võetud minoiliselt tsivilisatsioonilt. -1100 eKr tsivilisatsiooni langus (doorlased). Kangelaseepika: -Mälestus Mükeene tsivilisatsioonist säilis kangelaslugudes. -Eepilised teemad. Laluldi Heraklese vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse saatusest jpm. -Armastatuim oli Trooja sõja lugu. Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama. Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole läbi. Odysseuse soovitusel valmistati puuhobune, mille sees Kreeka sõjamehed. -Arhailisel perioodil eepilise pärimuse põhjal kangelaseeposed. Rändlaulikud rapsoodid. Kuulsaimad ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . 1
inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk – 3. – 1.saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeklastele tuntud asustatud maa (oikumeeni) helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas. Demokraatia vähenemine, vähem
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 1.Vana-Kreeka teater. Teke, ülesehitus, kostüümid. Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1
ajajärguks.kreekas polnud enam riike ja lossid olid maatasa tehtud ning isegi kiri ununes. Tumedal ajajärgul võeti pronksi asemel kasutusele raud. Kreeka müüdid. Hellenite müüdid rääkisid lugusid ammustest aegadest, jumalatest ja vanal ajal elanud inimestest ja nende tegudest. Minevikus elanud kuulsaid inimesi nimetasid kreeklased kangelasteks. Sõma mythos tähendab kreeka keeles lugu. Kreeka laulikutele meeldis eriti laulda Trooja sõjast. 8 sajandil eKr loodi nende laulude põhjal kaks eepost Illias ja Odüsseia. Nende autoriks pidasid kreeklased Homerost. Need kirjandusteosed olid hellenitele tähtsaimad. Kreeka kuulus pime laulik Homeros. Tema kuulsaimad toesed on Illias ja Odüsseia. Trooja sõda Trooja sõda sai alguse sellest et kolm jumalannat arvasid et nad on kõige ilusamad ja kutsusid Trooja printsi Parise otsustama kumb neist on ilusaim.
..........................26 Eessõna Kreekat peetakse üheks ajaloo kultuuri hälliks. Klassikalisest kreeka ajastust on tulnud tänapäeva maailma, paljud kultuurilised ja poliitilised aspektid. Näiteks, Demokraatia kui mõiste on saabunud läbi aegade täna päeva poliitikasse ja valitsemise korda Klassikalisest kreekast, Ateena linnriigist. Sama moodi on pärit sellest ajastust ka teadri alus tõed. Kuna klassikalisest ajastus hakkati Ateena linnriigist komöödia ja tragöödia ettendusi. Kuid me unustame alati ära tõe, et paljud müüdid ja legendid, mida tänase päevani harrastatakse rääkida oma lastele ja kasutada on pärit just Klassikalise kreeka ajastu eelnevast perioodist. Vana kreeka ajastust pida täna päeval tuntakse kui Kreeka -Mükeene kultuuri. Kreeka- Mükeene kultuuri ajastu oli väga rikkalik paljudes tegurites. Sellest ajastust on pärit Heraklese müüd mida on paljudes vormides tänapäeva inimeste ette toodud. Homeros
Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi pidama. Esimene tragöödia oli sündinud! Koorilaulu ülev-pidulikest elementidest kujunes TRAGÖÖDIA (ehkki algselt võis tragöödia olla ka lõbusasisuline), lõbusamad laulud arenesid KOMÖÖDIAKS. IV sajandil tuli tragöödiate kõrvale lõbus ja ropp SAATÜRDRAAMA, mis tõenäoliselt kommenteeris nilbelt ja koomiliselt tragöödiate peateemat ja pidi leevendama tragöödiatest tekkinud masendavat meeleolu. Suured dionüüsiad kestsid 5-6 päeva. Esimesel päeval kanti Dionysosele pühendatud väikesest templist teatrisse Dionysose puuskulptuur. Neljandal päeval algasid 2-3 päeva kestvad etendused
"Oidipus Kolonoses". Kolm kuulsamat neist on tuntud Teeba tsükli nime all, sest jutustavad Teeba kuningas Oidipusest ja tema tütar Antigonest, kuigi tegelikult kuulus igaüks algselt erinevasse tetraloogiasse, mille ülejäänud osad pole säilinud. -Euripides (umbes 480 eKr Salamis 406 eKr Pella) oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Ta oli kolmest tragöödiaklassikust noorim. Antiikajal arvati, et ta kirjutas 95 näidendit, kuid vähemalt nelja talle omistatud tragöödia autor oli tõenäoliselt Kritias. Tervikuna on säilinud 17 tema tragöödiat ja saatüridraama "Kükloop". Lisaks on veel tragöödia "Rhesos". Euripides kirjutas oma teoseid vanakreeka mütoloogia põhjal, aga tema näidendid kajastasid tema kaasaja probleeme. Kuigi nende sisu pärineb müütidest, on tema tegelaskujud, sealhulgas lihtinimesed, naised ja orjad loodud psühholoogilise meisterlikkusega ja elutruud.
Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eeposeid Ilias ja Odüsseia Ilkar: See on Trooja linna teine nimi. Oletatavasti leidis eeposes kujutatud sõda aset 13. või 12.saj ema, aga põhjus oli ilmselt majanduslikku laadi. Tegevustik toimub piiramise 10. aastal ja kestab 49-50 päeva. Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel. Eepose sisuks on üks episood, mis algab Achilleuse vihaga ja kangelase sõjast loobumisega ning lõpeb troojalaste kõige silmapaistvama kangelase Hektori matustega
tuttavat ainest. Kuna nii kangelased kui jumalad olid üpris vastuolulised, on see hea materjal dramaatilise pinge ja konflikti loomiseks. Kõigi kreeka näidendite sündmustik oli publikule hästi teada. Seetõttu ei vaadatud teatris mitte uudset lugu, vaid seda, kuidas draamakirjanik tuntud lugu oli interpreteerinud ning kuidas mängisid näitlejad ja laulis-tantsis koor. Tuldi kaasa elama, puhastuma (katarsis). Antiikdraama zanrid on tragöödia (kr tragos 'sokk' ja ode 'laul', sõna tuleb küladionüüsiast, kus esimesel päeval ohverdati sokk või anti see viimasel päeval auhinnaks) ja komöödia (kr komos 'meestesalgad'). TRAGÖÖDIA Sündis VI sajandil, mil poeet, näitleja ja lavastaja Thespis lisas Ateenas 534. a. Suurte Dionüüsiate puhul kooriettekandeile näitleja (tema ise see austatava jumala või kangelasena oligi see oli erakordne ka seetõttu, et esimesena pühitsemata inimestest
Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis iseseisvalt, see ei olnud mõjutatud teistest kirjandusvooludest. Rooma kirjanduses levisid juba vanakreekast alguse saanud zanrid nagu nt komöödia, tragöödia jne. Samuti kasutati samu värsimõõte nt heksameetrit. Retoorika 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka murded: 1) Aioolia murre ( ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on kirjutatud aioolia murde sugemetega ) 2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika ) 3) Joonia murre ( Herodotos ,,Historai" 4) Atika murre 5) Koinees ( Uus Testament ) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?
· Maalidel sagedasti sõjatemaatika. d. Mükeene kultuuri häving: · U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. 3. Kangelaseepika a. Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: · Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. · Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. · Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. b. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: · Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. · Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. · 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. · Achilleuse kand ainuke nõrk koht.
mere saarel ning ka paljudes kreeklaste kolooniatest Põhja-Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia rannikul; koori osa tavaliselt dooria dialektis. atika dialekt Atika maakonnas, mille keskuseks oli Ateena; Aioolia Homerose eeposed aioolia-joonia segamurre; monoodilises lüürikas Archilochos, Solon, Sappho, Alkaios jt Joonia Homerose eeposed; didaktilises e õpetlikus eeposes - Hesiodos; Herodotose ,,Historia" , monoodiline lüürika Anakreon Atika proosakirjanduses, komöödia Dooria koorilüürika, koori osa tragöödias 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Juba II aastatuhande esimesel poolel oli Kreetal rikkalik materiaalne kultuur, kõrgesti arenenud kunst ja kirjaoskus. Lineaar kiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu). Sellest ajast pärit tekstid sisaldavad jumala- ja isikunimesid, mida kasutasid kreeka kirjanikud. Kreeta-Mükeene kultuuril oli suur mõju mütoloogia lõplikus kujunemises
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias".
Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva. Sõda sai alguse sellega, kui Paris röövib Ilusa Helena. Kreekalased alustavad sõda, et Helena tagasi saada. Alguses saadab kreeklasi ebaedu, kuna nad on solvanud jumalaid (röövides ühe preestri tütre). Sõja lõpu poole hakkab neid saatma edu, Zeus ei luba jumalates sekkuda, kuid siiski sekkutakse Zeusi selja taga. Tänu jumalatele kreeklased võidavad sõja. Alguses ei löö Achilleus sõjas kaasa (on solvunud, kuna temalt võeti tema orjatar), kuid kui tema sõber Petrokols surmatakse Hektori poolt, siis sekkub Achilleus sõtta. Ta surmab Hektori ning rüvetab tema keha see tekitab jumalates pahameelt. Tegevus toimub lineaarselt, sündmused toimuvad järjest. Trooja väravate taha jäetakse suur puust hobune, mis on täidetud kreeka sõjameestega. Troojalase lasevad hobuse väravatest sisse tirida ning nad ei oska ette karta hobuses peituvaid kreeklasi
1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? ,,Iliase" peateemaks on Achilleuse vihavimm. Agamemnoni nõuab kreeklaste leeri tabanud katku tõttu Achillieuselt hüvituseks tema sõjasaaki. Achilleuse au on riivatud ja ta keeldub Trooja sõjast osa võtmast. Achilleuse tegevusettus viib selleni, et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb. See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks, raevunud sõbra surma üle ning tahab troojalastele kätte maksta. Kompositsioon on ajalises järjestuses, eepos algab Trooja sõja 10. aastal, kajastab 49-50 päeva. Eepos koosneb 24. laulust ja ligikaudu 15 700 värsist. 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)
Vaesemad saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist, muusikat ja kreeka kirjandust (luulet) ning sinna juurde käis gümnastika. Jõukamate perede noored jõudsid sageli enda täiendamisega mõne tuntud sofisti (õpetlase) juurde. Tüdrukute kasvatamine piirdus tavaliselt majapidamis- ja käsitööalase õpetusega, vaid Spartas tegelesid tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega. Kangelaseeposed Mükeene hiilgeajast kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu Trooja vallutamine kõigi kreeka kangelaste ühisel sõjaretkel. Aja jooksul kujunes sellest hulk terviklikke lugulaule, mida rändlaulikud rapsoodid ette kandsid. Pimedale laulikule Homerosele omistatakse kaks kuulsamat eepost: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". ,,Ilias": Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias".
Kasutati enne lahingut või pärast surma, suht ektreemohver. Inimohver ei olnud tüüpiline ja vaieldav, kas seda üldse oli. Mõnes Zeusi ohvripaigas oli jutt, et loomadega koos oli ka inimesi, aga see on kaheldav. On olemas ka nö patuoina rituaalohver ehk pharmakos, kus halb aeti linnast välja. Võeti üks süüdimõistetud kurjategija ja nuumati aasta aega teatud toitudega- imes seega kogu halva endasse. Siis ta tiirutati ümber linna ja kihutati minema (ühel korral kirj et tapeti ja põletati). Lokrise neitsid- lugu saab alguse Trooja sõjast, kus Kassandra vägistati mingis templis ära ja lepituseks peab saatma jumalatele neitsisid. Rannajoonel lasti lahti tüdrukud, keda hakkas taga ajama sõjavägi. Kui kätte saadi, siis tapeti, kui jõudsid templisse, siis pidid sinna rangete reeglitega preestrinnadeks jääma. Ennete tõlgendamine. Oraaklid, kelle sõnu võeti hästi tõsiselt. Tõlgendati jumalate tahet ka lindude lennuga. Tuli istuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
