Vana-Kreeka teatri põhiplaani tundmine koos vastavate mõistetega ( oskus seda eristada Rooma teatrist), teatri teke (ditüramb, dionüüsia, Thespis) · Vana-Kreeka teater oli hobuseraua kujuga, Rooma teater poolringi kujuga (või suletud ring amfiteater) · Vana-Kreeka teatrid ehitati mägede külgedele (looduslik theatron on olemas), Rooma teatrid lageda maa peale. · Vana-Kreeka teatris näitlejateks 3 meest, Roomas 3 orja. · Vana-Kreeka teatris maskid, need kaovad Rooma teatris. · Vana-Kreekas eelistatud tragöödiad, Roomas komöödiad. · Vana-Kreeka teater koosnes kolmest põhiosast: o Orkestra ringikujuline tantsuväljak, a'la lava o Skenee lavatagune hoone, kus said näitlejad vahetada maske ja toimus tegevus, mida ei saanud laval näidata (nt. ,,Oidipuses" see, kuidas Oidipus endalt silmad välja torkab) o Theatron e. koolon tänapäeva mõistes tribüün...
taldadega jalatseis. Komöödias ja saatüridraamas pidid näitlejate ülikonnad ja maskid publikut rõõmustama ja naerma ajama ja olid seetõttu eriti veidrad ja kohmakad. Suured Dionüüsiad kestsid kuus päeva. Esimesel päeval toimus pidulik paraad. Teine ja kolmas päev olid pühendatud lüürilistele kooride ditürambidele ja tantsuvõistlustele. Kolm viimast päeva oli tragöödiate võstlus. Võistluses osales kolm autorit, kes pidid ette kandma kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama. Komöödiavõistlusel nõuti igalt kirjanikult ühte näidendit. Teatris oli väga põnev ja ma tahan sinna kindlasti tagasi minna.
Saatürdraama. Saatürid. -Näitlejad oli ainult mehed. -Nad kandsid pikka rüüd, kohmakaid jalanõusid ja maski. Mask avas tegelaskuju olemuse: soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku seisundi. -Saatürdraama, vanakreeka draama liik, mütoloogilise süzeega koomiline näidend, mille koori moodustasid saatürid. Esitatuna teatrietenduse lõpus, pärast kolme tragöödiat, leevendas saatürdraama lõbus sisu neist jäänud rusuvat muljet. Ainus tervikuna säilinud saatürdraama on Euripidese ,,Kükloop". -Saatürid on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Tuntuim saatür oli Paan. 4.Teatri ehituslikud põhiosad. -Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. -Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus
kirjanduse kt küsimused: 1.ANTIIKKIRJANDUSE EKSISTEERIMISAEG? 2.ANTIIKKIRJANDUSE TÄHTSUS 3.KREEKLASTE MÜTOLOOGIA(jumalad, mõni müüt jne) 4.HOMEROSE ISIK 5.HOMEROSE EEPOSED, EEPOSE TÄHTSUS JA MIS SEAL TOIMUB NING KUI KAUA? 6.ANTIIKLÜÜRIKA(ma ei saa aru mis mul vihikus kirjas on aga vist mingi Sappho ja Akaios)LÜÜRIKA JAGUNEMINE, SÜMPOSIONI MÕISTE, ELEEGIA, EPITALAANION(vist), EPINIIKION(vist) 7.DRAAMA ARENG(ATIKA AJAJÄRK, MIS TÄHENDAB DIONYSOSE KULTUS, MIS ON DIONÜÜSIA, MIS ON DITÜRAMB, TRAGÖÖDIA JA KOMÖÖDIA, SAATÜRDRAAMA) TRAGÖÖDIA ÜLESSEEHITUS JA KIRJANIKUD(SOPHOKLES, EURIPIDES, AISCHYLOS) KOMÖÖDIA AUTOR ARISTOPHARES. NÄITLEJAD, NENDE RIIETUS, TEATER. TEATRI ÜLESSEEHITUS. MIS ON ORKESTRA? 8.mõisted: ACHILLUSE KAND TÜLIÕUN TROOJA HOBUNE DEUS EX MACHINA SKYLLA JA CHARYBD...ei saa aru mis tähed seal lõpus on 9.ROOMA KIRJANDUS, AUTOR VERGILIUS JA TEMA EEPOS "AEREIS", CICERO, CAESAR. ROOMA JA KREEKA TEATRI VÕRDLUS Vastused 1. 8 ...
(kõige kenamale), 3jumalannat läksid omavahel riidu, kes selle saab. Zeus teadis mis saab neist kes ei saa seda õuna, ning andis otsustamisõiguse Parisele, kes vali hoopis Helena. Pärast seda röövis Helena. Antiikteatri algus: Dyonisuse auks korraldatud pidustused. Tragöödia lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng. Komöödia meelelahutuslik naljamäng. Saatürdraama etendus pärast 3 tragöödiat, kus tegelasteks on saatürid (soku pea ja sabaga mees); sisu: koomiline ning eesmärk leevendada tragöödias tekkinud halbu emotsioone. Dionysos veini ja sigivusjumal. Teatrihoone: südameks tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks, keskel Dionysose altar, orkestra taga skenee. Deux ex machina jumal masinast; seadeldis, mille abil sai tõsta näitlejat ,,taevast maale"
müsteeriume · 15.saj. esitati juba puht ilmalikke müsteeriume. · 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund · 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Tragöödiavõistlused · Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) . · Tavaliselt esines kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja lõbusasisulise saatürdraama.. · Viimasest arenes hiljem lõbusasisuline näidend - komöödia. Antiikteater · Teatrile alusepanijaks peetakse ditürambilise* koori juhti Thespist. · Dionysose teater kerkis akropoli nõlval, kus asus hiigelsuur, kuni seitseteist tuhat pealtvaatajatmahutav väljak. · Sissepääsud olid mõlemal pool poolringikujulist platsi orkestrat, kus koor liikusümber Dionysose altari. · orkestra - ümmargune (poolringikujuline) teatrilava · skeene - telk, kus
A Konflikti sõlmumine; B. Arendus e marmorist (ülikutele) sektoritena. dispositsioon; C. Pinge ajatine langus; D. Uus tõus; E. kulminatsioon; F. Lõpplahendus. Korraldati näidendite võistlusi, võistlesid ka autorid ja jõukad linnakodanikud toetajad. Dramatiseering on eepilise teose ümbertöötlus draamateoseks Igalt 3 tragöödiat (lõpp ei pruukinud õnnetu olla) + saatürdraama (koomiline (näit:....................................); stsenaarium draamateose üksikasjalik plaan; mütoloogiline teema). libreto muusikalis-lavalise teose (ooper) kirjanduslik tekst või balleti sisu kirjanduslik Kasutati karaktermaske: tume mees, valge naine, kollane - haige, punane kaval. sõnastus. Maski suuava oli lehtrikujuline
nilbelt ja koomiliselt tragöödiate peateemat ja pidi leevendama tragöödiatest tekkinud masendavat meeleolu. Suured dionüüsiad kestsid 5-6 päeva. Esimesel päeval kanti Dionysosele pühendatud väikesest templist teatrisse Dionysose puuskulptuur. Neljandal päeval algasid 2-3 päeva kestvad etendused. Teatrietendusi korraldati näitekirjanike e dramaturgide võistlusena kaks korda aastas. Kümme kuud varem tuli esitada kolm tragöödiat ja saatürdraama. Vaid kolme parema autori töid hakati ette kandma. Dramaturg pidi olema ka lavastaja, laulude ja tantsude seadja ja protagonist e esinäitleja. 1. Theatron e vaatemängude koht. Ka amphi, tähenduses "mõlemalt poolt", "ümberringi". 2. Orkestra laulva ja tantsiva koori asukoht, selle
ANTIIKKIRJANDUS Autorid ja teosed Kristiin Helisalu KSG 10a 2012 HOMEROS arhailine eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase elas 8. sajandil eKr. Kolmas tase pime laulik Neljas tase eeposte looja Viies tase TEOSED Värsivormiline Daktüliline heksameeter Alusteks kreeka hõimude sõjakäigud Jumalad Ilu, vaprus, hingepuhtus, sõprus ja ustavus Kombed, eluolu, sõdapidamine ´´ILIAS`` Vanakreeka eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kangelaslugu Teine tase Euroopa kirjanduslugu Kolmas tase 15 000 värssi ...
ebaloomulik lahendus. Osalised esinesid maskides, mis näitasid kujutatava isiku sugu, vanust, kõlbelisi omadusi, ühiskondlikku ja hingeseisundit. Mask võimaldas samal näitlejal kergesti mitmes osas esineda. Miimikat, mida kaugelt vaatajad nagunii poleks näinud, asendasid kehaliigutused. Näitlejatel olid jalas koturnid, platvormjalanõud, mis võimaldasid kaugemale paista, seljas pikk pidulik rüü kitoon ja peas kõrge peakate. Komöödia ja saatürdraama maskid ning rõivad olid veidrad ja kohmakad. Kõiki osi, ka naiste omi, esitasid mehed. traagiline Aristotelese ,,Poeetika" järgi on traagilise eelduseks paatos läbielatud kannatus; kannatusi põhjustav tegu selleks saab olla inimlikul küündimatusel põhinev eksimus, kuid see ei tohi olla alatu kuritegu, vaid niisugune, et kannatused tunduksid põhjendatud ja siiski teenimatud; ebatavaline, kuid mitte üleinimlik karakter kangelane peab olema keskmisele
Sophokles on tuntud oma tragöödiate ("Kuningas Oidipus"-ainestik on pärit teeba linnaga seotud müütidest; ,,Antigone"-nimikangelannaks Oidipuse tütar) poolest. Ta elas Ateenas ja oli Periklese sõber. Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast Kreeka-Pärsia sõdu, kui ta noorukina esines võidupidustustel. Euripides( u 485-406) traagik, kelle näidendid olid eluajal vähem edukad kui peale surma. Säilinud on 18 tragöödiat ja ainus tervikuna säilinud saatürdraama ,,Kükloop". ,,Medeia"- nimikangelanna Medeia päästab Iasoni hukust, kuid peagi maksab viimasele kätte reetmise ja mahajätmise eest tappes nende pojad. ,,Hippolytos"- kangelanna Phaidra armub oma võõraspoega ning tapab end häbist samal ajal võõraspojale ka kätte makstes. ,,Elektra"- ematapu lugu; ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" kirjeldas Trooja sõjakoledusi ja väljendas suhtumist Peloponnesuse sõtta.
Ebatraditsiooniline ja uuenduslik, mis ei olnud tema enda ajal eriti populaarne. Kangelased muutlikud (negatiivne kangelane võib muutuda positiivseks aja jooksul ja vastupidi). Sage deus ex machina kasutamine. Müüdi ratsionaliseerimine. 59. Kuidas muutus koori roll tragöödia arenedes? Muutus üha vähem oluliseks, sest näitlejate roll suurenes aja jooksul (näitlejate arv ka kasvas, lõpuks kolmeni) 60. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni. Tragöödiast umbes poole lühem, naljakas. Koor kujutas saatüreid (Dionysose saatjad). Leevendas tragöödia rusuvust. 61. Millest võis tekkida atika komöödia? Kr.k komodia (koomose laul; komos oli veinijoobes meesteseltskondade ringikäimine tänaval, saatjaks laul, pillimäng, tants, naljategemine pealtvaatajate arvel). Koomost kujutab komöödias hiljem koor. 62. Mis on miim ja Sitsiilia komöödia?
Kõige uuenduslikum (müüdiversioonid, tegelased). Kangelased tihti muutlikud (negatiivse muutmine positiivseks ja vastupidi). Irratsionaalsuse rõhutamine, ebakindlad tegelased. Järjekindel proloogi kasutus sündmuste tausta avamiseks. Kasutas sagedasti deus ex machina't lõpetuseks. 59. Kuidas muutus koori roll tragöödia arenedes? Algselt oli kooris 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes. 60. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni. Esitati osana tetraloogiast (3 tragöödiat + 1 saatürdraama). Tragöödiast u poole lühem. Naljad, lõbusad laulud ja tantsud. Koor kujutas saatüreid (mehe ülakeha, soku jalgade ning sarvedega, hobuse sabaga olendid, Dionysose saatjad). Mütoloogiline sisu, groteskne vorm (,,tragöödia dekonstruktsioon"). Üks funktsioon: tragöödia rusuvuse leevendamine 61. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat.
Sissejhatus proloog. Avalaul parodos. Episodionid episoodid. Stasimon Koorilaul episoodide vahel. Eksodos Viimane episood tragöödia lõpus. Oidipuses on kasutatud trimeetrit.Shopokles on pärit Ateenast, oli jba oma nooruses populaarne tragöödiakirjanik, tegutses riigiametites. Oli kuulus juba oma eluajal. Võimumeestega sõber. Väga pika ealine. Saavutas ligi 20 võitu tragöödiakirjanduse võistustel, aga ei jänud kordagi viimaseks. Säilinud 7 tragöödiat ja 1 saatürdraama. ,,Kuningas Oidipus" oli juba omal ajal kuulus. Läbib Euroopa kirjanduslugu eri kirjanike käsitluses. Sophoklese enda oma tulu läbi Roomalaste ladina kelsete tõlgete kaudu. Miks tekkis Oidipuse tragöödia ? Jumalad, Ise Jumal=saatus ||saatus Vana-Kreeka filosoofiline proosa Proosakirjandus hakkas levima 6 sajandil. See jaguneb: 1)filosoofiline 2)ajalooline 3) Retroline. 5 sajandik hakati koolitama kõnemehi. Langos - Kreeka romaani kirjanik, kirjutas rütmilises proosas
heerostest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Dramaatilise pinge ning konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, perekonnasuhted ning oma vanemate pattude pärast kannatanud laste saatus. Enamiku kreeka näidendite sündmustik oli vaatajatele tuttav, sest süžeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil, neist osa tunti Homerose aegadest. Seoses Dionysose kultusega arenes, kui üks tema koostisosi, atika draama oma kolmes harus: tragöödia, komöödia ja saatürdraama.(Nahkur, A.2005, lk 28) Tragöödia lähted kajastasid Dionysose usundi “kannatlikku” külge tema kõlbelises ümbermõtestamise, komöödia oli seotud karnevali pärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad žanrid kaugele rituaalse mängu vahetust vormidest. Mis puutub saatüridraamasse (saatürid – metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele
Palujannad Oresteia: ainuke säilinud tragöödia trioloogia Agamemnon - kuningas tuleb Troojast tagasi, naine valitseb armukesega kodus Hoefoorid (Jookohvritoojad, Tõivutoojad) - naised lähevad agamemnoni hauale ohverdama Eumeniidid [Aheldatud Prometheus] - Orestest kiusavad ematapu pärast kättemaksu jumalannad, põgeneb Ateenasse. Sophokles (496406 eKr) Kirjutas u 120 draamat, säilinud 7 tragöödiat ja 1 saatürdraama. Kolmanda näitleja kaasamine, koori osatähtsus vähenes Aias - kuidas kreeka kangelane Aias Trooja sõjas hulluks läks ja lambaid tappis Antigone - vennad valitsevad võrdselt Teebat, aga üks vend ei tahtnud võimu käest ära anda Trahhislannad -Heraklese naine mürgitab Heraklse ära Kuningas Oidipus [e.k] Elektra Philoktetes - kannatv kangelane pääseb inimtühjalt saarelt Oidipus Kolonoses - järellugu
poolsokud. Just saatürite veidrustest ja muude külapidude jämedatest naljadest arenesid esimesed tõelised teatrikomöödiad. Suured dionüüsiad kestsid 5-6 päeva.Esimesel päeval kanti Dionysosele pühendatud väikesest templist teatrisse Dionysose puuskulptuur.Neljandal päeval algasid 2-3 päeva 6 kestvad etendused. Teatrietendusi korraldati näitekirjanike e dramaturgide võistlusena kaks korda aastas. Kümme kuud varem tuli esitada kolm tragöödiat ja saatürdraama. Vaid kolme parema autori töid hakati ette kandma. Dramaturg pidi olema ka lavastaja, laulude ja tantsude seadja ja protagonist e esinäitleja. 1.Theatron e vaatemängude koht. Ka amphi, tähenduses "mõlemalt poolt", "ümberringi". · 2. Orkestra laulva ja tantsiva koori asukoht, selle keskel paiknes Dionysose altar, kus enne etenduse algust veinijumalale sokk ohverdati. · 3
51. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. Peripeetia ehk pöörak on pööre tegevuse arengus kas hea või halva poole. Türann Oidipus elab õnnelikult, kuni saab teada oma traagilise saatuse täidemineku. 52. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka. Aischylos, Sophokles ja Euripides. Euripidese kui noorima teoseid on säilinud kõige enam: 18 tragöödiat ja 1 saatürdraama. Sophoklese tragöödiaid on säilinud 7 ja saatürdraamasid 1, Aischylosel samuti 7 tragöödiat. 53. Kirjelda üldistavalt Aischylose tragöödiate stiili ja tegelaste esitamist. Aischylose teostes on olulisel kohal veresüü temaatika, tema stiil on pidulikult ülev, peaaegu religioosne. Koori tähtsus on tema teostes väga suur. Aischylos tõi tragöödiasse ka vormiuuenduse, näidendisse lisandus teine näitleja. Tema kangelased
tragöödia on ,,Kuningas Oidipus", mille ainestik on pärit Teeba linnaga seotud müütidest. Kreeka teater ehk üldiselt vaatemängupaik orkestrast(koor), lavatagusest ,vaatamispaigast. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli
peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Kom ja saatürd pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas. Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati vabaõhuüritused, tänapäeval on teater pigem ruumides. Samuti toimusid etendused ainult teatud aegadel nt suurtel Dionysuse pidustustel, kevadpidustused. Etendused kanti ette võistluse raames, kolm autorit said esitada kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama, komöödiavõistlusel nõuti ühte näidendit. Tragöödias vaheldusid dialoogilised osad koorilauluga. 15. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Nimetage nende tuntumaid teoseid. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Aichylos antiiktragöödia rajaja. Koori osa on temal kõige suurem, samas ta ikkagi lühendas seda, tehes rohkem ruumi dialoogile. Suurendas näitlejate arvu ühelt kaheni.
Ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. (Nahkur,A.2005, lk 29) Suured dionüüsiad, mis leidsid aset märtsis-aprillis, olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlusena, võistlema lubati ainult uusi näidendeid. Omavahel võistlesid kolm autorit, igaüks kolme tragöödia ja ühe koomilise saatürdraamaga. (Nahkur,A.2005, lk 29) Sellistest tetraloogiates oli jantliku saatürdraama ülesanne leevendada tragöödiate ängistavat mõju. Komöödiavõistlusel nõuti igalt autorilt üht näidendit. Näidendeid hindas liisuga valitud zürii, kes määras I, II ja III võitja. Seejärel loositi igale luuletajale esinäitleja ja patroon jõukas kodanik, kes pidi kandma kõik lavastamiskulud. Peale teksti kirjutas autor etendusele ka muusika ja tantsulise osa, oli näitejuht ja näitleja ning harjutas kooriga. Hiljem võtsid asjatundjad töö üle.(Nahkur,A.2005, lk 29)
näitlejaid. 1 päev enne Dionysose kuju toomine teatrisse. 1. päev pidulik rongkäik, Dionysosele ohverdamine, õhtul esitati Dionysose auks ditüramb, kus osalesid koorid eri maakondadest. 9 3 päeva pühendatud etendustele. Võistles 3 autorit, igalt ühelt 3 tragöödiat ja 1 saatürdraama. Alates 486 lisandus 1 päev komöödiatele. Viimasel päeval kuulutati välja võitja. Tragöödiaetendused/võistlused kui rahvamasse haaravad suurüritused. Esimene tragöödiavõistlus toimus türann Peisistratose ajal 534 eKr. Ajalooliselt toimus tragöödia uuestisünd Euroopas renessansiajal (Itaalias, seejärel Prantsusmaal jne). Muusikaajaloos on oluline, et renessansiaja humanistid olid välja uurinud, et antiiksed
ius õigusnormid, ius scriptum KREEKA · ius, iustitia, suum cuique Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) 20 tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; William Blake'i illustratsioon Euripides: Hekabe, Rhesos, Dantele (18. saj lõpp) Palamedes [frg.]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Alfred Tennyson Vergilius, Aeneis; Ovidius Ulysses (1833): It little profits that an idle king, Telegoneia By this still hearth, among these ODYSSEUS barren crags, PENELOPE KALLIDIKE* KIRKE Match'd with an aged wife, I mete TELEMACHOS and dole
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone ...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis...
Tema tragöödiad iseseisvad tervikud. Tõi tegevusse kolmanda näitleja. Jumalate käitumine on mõistatus. Koor pigem kommentaatori rollis, moraliseeriv ja peategelase suhtes positiivselt meelestatud. Sophoklest huvitas kaasaja polisega seotud türannia ja poliitika küsimus. · Euripides - ,,Alkestis", ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Hellenid", ,,Herakles", ,,Helena", ,,Bakhandid" (Dionysosest), saatürdraama ,,Kükloop". Tema muusika äratas suurimat vaimustust, viis kuulajad arust ära. Jumalad on halvad ja negatiivsed. Koor on tegevusega platoonilises suhtes, pole seotud sündmustikuga/tegevustikuga. Teda huvitasid psühholoogilised probleemid. Autorid võistlesid omavahel. 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Need on Vana-Kreeka teatriosad. Teatritegemisepaik oli vabaõhuteater, mis kasvas välja ümmargusest
kostüümide vahetamiseks. Orchestra kr tantsima. Theatron kr vaatama. Skene ees asuv kast proskeenion sambad. Teatri sünni teooriad Vana-Kreeka teater. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk)
Johann Wolfgang von Goethe (Iphigenie auf Tauris) Friedrich Freiherr von Hardenberg (Novalis) Heinrich von Kleist (Penthesilea) Friedrich Schiller (Hektorlied) Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Der Eremit in Griechenland) 48. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. KREEKA Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; Euripides: Hekabe, Rhesos, Palamedes [fr]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Vergilius, Aeneis; Ovidius Kreeka eepikas nähti Odysseust kui 1.) eeskujulikku rüütlit ja kangelast; 2.) petturit ja valetajat. Vergiliuse „Aeneis´is“, kus peakangelane teeb oma pojaga läbi rännaku, mida võiks võrrelda Odysseuse rännakuga, käsitleb Aeneast kohusetruu, jumalakartliku ja vanemaid armastava näidissangarina ehk siis tüüpilise roomapäraste vooruste kehastajana. Esineb ka
inimeste teadliku käitumise vahel, selle mõju teede ja eesmärkide mõte, küsimus selle õiglusest, tõe lõplikust võidust- need ongi Aischylose põhilised probleemid, mida ta käsitleb inimsaatuse ka inimkannatuste kujutamise varal. Ainestikku ammutas Aischylos küklilistest poeemidest, mütoloogilistest süzeedest (v.a. ,,Pärslased"). Kangelase saatuse toob ta vaataja ette enamasti kolmes üksteisele järgnevad tragöödias, mis moodustavad tervikliku triloogia; sellele järgneb saatürdraama sama mütoloogilise küklose ainestikul. Kuid peale muistendite dramatiseerimise mõtestab Aischylos neid ka ümber, põimides sinna oma probleemistikku. Aischylose uuendused: tragöödia lakkas olemast koorilüürika haru, hakkas muutuma draamaks. Sophokles (496-406 e.m.a) Keskne koht- vanaaegne jutustus, seob autorite elulugusid Salamise lahinguga, ise ei osalenud, laulis kooris. Vanuse vahekord määrab poeetide tegutsemise ajajärgud. Kui Aishylos oli Ateena dem
klassikalisel ajastul kahandas koori osa kasvas näitleja tähtsus ja suurenes näitlejate arv (max 3-ni). 38 Kõik etendused olid arvestatud massilise pealtvaatajaskonna jaoks (Ateena teatris oli 17000 kohta) ja toimusid võistluse korras. Tragöödiavõistlustest võtsid osa kolm autorit, kellest igaüks esitas kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama. Saatürdraama leevendas oma naljade, laulude ja lõbusate tantsudega tragöödiate sisust jäänud rusuvat muljet. Antiiktragöödia kui zanri loojaks oli Aischylos (525-456) Eleusisest, kes lõi 90 draamateost, millest säilinud on 7. Aischylos oli Kreeka-Pärsia sõdade kaasaegne ning nendest osavõtja, tragöödia "Pärslased" autor, milles ta suure patriotismiga kirjeldab Salamise merelahingut (480. a.). Välja arvatud "Pärslased", on kõik ta tragöödiad kirjutatud mütoloogilistel süzeedel.
Näitlejatesse suhtuti hästi, nad olid kodanikud ja vahel isegi vabastati maksudest. Tragöödia Kreeka keeles ’sokulaul’. Kujutab inimese kannatusi. Algas tavaliselt proloogiga. Proloog – eellugu. Kreeka tragöödiat nimetatakse sageli ka Atika komöödiaks, sest see tekkis Atika mk keskuses Ateenas. V saj. Peeti ka tragöödiamänge, kus igal võistlejal tuli esitada oma kava, kuhu kuulus 3 tragöödiat ja üks saatürdraama. Etendus kestis tavaliselt tunde ja kogu tragöödia tegevustik leidis aset ühe päeva jooksul. Komöödia Need said samuti alguse dionüüsiate ajal peetud laulude ja mängudega. Enamasti olid nad pilkavad ja tegid kellegi arvel nalja. Nt ’Koomose laul’. Koomos – lõbus meestejõuk. Riietuses oli sageli mingi osa kehast rõhutatud, nt kõht. Riided olid naljakad. Vahel oli küljes ka nahast fallos
Näidendite sündmustik oli vaatajatele enamasti hästi teada, sest see oli osa üldisest kultuuripärandist. Teatrisse tuldi eelkõige vaatama, kuidas kirjanik teemat tõlgendab ja näitlejad seda esitavad. Erinevalt hilisematest tragöödiatest ei lõppenud antiiktragöödiad tingimata peategelas(t)e surmaga. Suurtel dionüüsiatel esines tavaliselt kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja ühe lõbusasisulise saatürdraama. Saatü rid olid poolinimesed-poolsokud, kes moodustasid Dionysose saatjaskonna. Nende veidrustest ja jämedatest naljadest arenes hiljem (5.-4. saj eKr) välja lõbusasisuline näidend - komöödia. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus laulis koor. Keset orkestrat asetses Dionysose altar, selle taga skeene (telk), kus näitlejad ümber riietusid
abielurikkumised, laste ja vanemate konfliktid jm. Näidendite sündmustik oli vaatajatele enamasti hästi teada, sest see oli osa üldisest kultuuripärandist. Teatrisse tuldi eelkõige vaatama, kuidas kirjanik teemat tõlgendab ja näitlejad seda esitavad. Erinevalt hi- lisematest tragöödiatest ei lõppenud antiiktragöödiad tingimata peategelas(t)e surmaga. Suurtel dionüüsiatel esines tavaliselt kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja ühe lõbusasisulise saatürdraama. Saatürid olid poolinimesed-poolsokud, kes moodustasid Dionysose saatjaskonna. Nende veidrustest ja jämedatest naljadest arenes hiljem (5.-4. saj eKr) välja lõbusasisuline näidend - komöödia. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus laulis koor. Keset orkestrat asetses Dionysose altar, selle taga skeene (telk), kus näitlejad ümber riietusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
