· Dionüüsia(d) Dionysuse auks peetavad (teatri) kevadpidustus(ed) Tragöödia kurbmäng, otsetõlkes sokulaul, tragöödia tekkis kas soku ohverdamisest või parimale koorile soku kinkimisest, mõeldud sõnale ja kõnele. Selle lõpp ei pidanud olema õnnetu. Komöödia Lõbusa sisuga draamateos, mis arenes välja tragöödiast (komöödias pilgatakse ühiskondlikke või inimlikke pahesid), sai alguse pilkelauludest, mida laulsid dionüüsiate ajal lõbusad meestesalgad Saatürdraama Lõbusa sisuga vanakreeka draamateos (komöödia`??) saatürite (soku pea ja sabaga/hobuselaadse inimese) kooriga Tragöödiavõistlused Autor Koreeg jõukas linnakodanik, kandsid lavastusega seotud kulusid (nende kohustuseks oli see) Protagonist - esinäitleja Koor Riietus ohverdamine/ votiiv katarsis hingepuhastuselamus anakronism
taldadega jalatseis. Komöödias ja saatüridraamas pidid näitlejate ülikonnad ja maskid publikut rõõmustama ja naerma ajama ja olid seetõttu eriti veidrad ja kohmakad. Suured Dionüüsiad kestsid kuus päeva. Esimesel päeval toimus pidulik paraad. Teine ja kolmas päev olid pühendatud lüürilistele kooride ditürambidele ja tantsuvõistlustele. Kolm viimast päeva oli tragöödiate võstlus. Võistluses osales kolm autorit, kes pidid ette kandma kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama. Komöödiavõistlusel nõuti igalt kirjanikult ühte näidendit. Teatris oli väga põnev ja ma tahan sinna kindlasti tagasi minna.
a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiikteatri silmatorkavaim erinevus tänapäeva teatrist oli see, et näitemäng oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. 3.Kreeka teatris mängisid ainult kes ja milliseid eripäraseid rõivaesemeid nad kandsid? Saatürdraama. Saatürid. -Näitlejad oli ainult mehed. -Nad kandsid pikka rüüd, kohmakaid jalanõusid ja maski. Mask avas tegelaskuju olemuse: soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku seisundi. -Saatürdraama, vanakreeka draama liik, mütoloogilise süzeega koomiline näidend, mille koori moodustasid saatürid. Esitatuna teatrietenduse lõpus, pärast kolme tragöödiat, leevendas saatürdraama lõbus sisu neist jäänud rusuvat muljet. Ainus tervikuna säilinud saatürdraama on Euripidese ,,Kükloop".
kirjanduse kt küsimused: 1.ANTIIKKIRJANDUSE EKSISTEERIMISAEG? 2.ANTIIKKIRJANDUSE TÄHTSUS 3.KREEKLASTE MÜTOLOOGIA(jumalad, mõni müüt jne) 4.HOMEROSE ISIK 5.HOMEROSE EEPOSED, EEPOSE TÄHTSUS JA MIS SEAL TOIMUB NING KUI KAUA? 6.ANTIIKLÜÜRIKA(ma ei saa aru mis mul vihikus kirjas on aga vist mingi Sappho ja Akaios)LÜÜRIKA JAGUNEMINE, SÜMPOSIONI MÕISTE, ELEEGIA, EPITALAANION(vist), EPINIIKION(vist) 7.DRAAMA ARENG(ATIKA AJAJÄRK, MIS TÄHENDAB DIONYSOSE KULTUS, MIS ON DIONÜÜSIA, MIS ON DITÜRAMB, TRAGÖÖDIA JA KOMÖÖDIA, SAATÜRDRAAMA) TRAGÖÖDIA ÜLESSEEHITUS JA KIRJANIKUD(SOPHOKLES, EURIPIDES, AISCHYLOS) KOMÖÖDIA AUTOR ARISTOPHARES. NÄITLEJAD, NENDE RIIETUS, TEATER. TEATRI ÜLESSEEHITUS. MIS ON ORKESTRA? 8.mõisted: ACHILLUSE KAND TÜLIÕUN TROOJA HOBUNE DEUS EX MACHINA SKYLLA JA CHARYBD...ei saa aru mis tähed seal lõpus on 9.ROOMA KIRJANDUS, AUTOR VERGILIUS JA TEMA EEPOS "AEREIS", CICERO, CAESAR. ROOMA JA KREEKA TEATRI VÕRDLUS Vastused 1. 8 ...
(kõige kenamale), 3jumalannat läksid omavahel riidu, kes selle saab. Zeus teadis mis saab neist kes ei saa seda õuna, ning andis otsustamisõiguse Parisele, kes vali hoopis Helena. Pärast seda röövis Helena. Antiikteatri algus: Dyonisuse auks korraldatud pidustused. Tragöödia lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng. Komöödia meelelahutuslik naljamäng. Saatürdraama etendus pärast 3 tragöödiat, kus tegelasteks on saatürid (soku pea ja sabaga mees); sisu: koomiline ning eesmärk leevendada tragöödias tekkinud halbu emotsioone. Dionysos veini ja sigivusjumal. Teatrihoone: südameks tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks, keskel Dionysose altar, orkestra taga skenee. Deux ex machina jumal masinast; seadeldis, mille abil sai tõsta näitlejat ,,taevast maale"
müsteeriume · 15.saj. esitati juba puht ilmalikke müsteeriume. · 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund · 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Tragöödiavõistlused · Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) . · Tavaliselt esines kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja lõbusasisulise saatürdraama.. · Viimasest arenes hiljem lõbusasisuline näidend - komöödia. Antiikteater · Teatrile alusepanijaks peetakse ditürambilise* koori juhti Thespist. · Dionysose teater kerkis akropoli nõlval, kus asus hiigelsuur, kuni seitseteist tuhat pealtvaatajatmahutav väljak. · Sissepääsud olid mõlemal pool poolringikujulist platsi orkestrat, kus koor liikusümber Dionysose altari. · orkestra - ümmargune (poolringikujuline) teatrilava · skeene - telk, kus
A Konflikti sõlmumine; B. Arendus e marmorist (ülikutele) sektoritena. dispositsioon; C. Pinge ajatine langus; D. Uus tõus; E. kulminatsioon; F. Lõpplahendus. Korraldati näidendite võistlusi, võistlesid ka autorid ja jõukad linnakodanikud toetajad. Dramatiseering on eepilise teose ümbertöötlus draamateoseks Igalt 3 tragöödiat (lõpp ei pruukinud õnnetu olla) + saatürdraama (koomiline (näit:....................................); stsenaarium draamateose üksikasjalik plaan; mütoloogiline teema). libreto muusikalis-lavalise teose (ooper) kirjanduslik tekst või balleti sisu kirjanduslik Kasutati karaktermaske: tume mees, valge naine, kollane - haige, punane kaval. sõnastus. Maski suuava oli lehtrikujuline
nilbelt ja koomiliselt tragöödiate peateemat ja pidi leevendama tragöödiatest tekkinud masendavat meeleolu. Suured dionüüsiad kestsid 5-6 päeva. Esimesel päeval kanti Dionysosele pühendatud väikesest templist teatrisse Dionysose puuskulptuur. Neljandal päeval algasid 2-3 päeva kestvad etendused. Teatrietendusi korraldati näitekirjanike e dramaturgide võistlusena kaks korda aastas. Kümme kuud varem tuli esitada kolm tragöödiat ja saatürdraama. Vaid kolme parema autori töid hakati ette kandma. Dramaturg pidi olema ka lavastaja, laulude ja tantsude seadja ja protagonist e esinäitleja. 1. Theatron e vaatemängude koht. Ka amphi, tähenduses "mõlemalt poolt", "ümberringi". 2. Orkestra laulva ja tantsiva koori asukoht, selle
Teine tase Traagik Kolmas tase 123 näidendit Neljas tase Süzeed keerukad Viies tase Paindlik ja harmooniline stiil ``Kuningas Oidipus`` ``Antigone`` EURIPIDES Elas 480 406 eKr. Saatürdraama ``Kükloop`` Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks 95 näidendit Teine tase Vanakreeka mütoloogia põhjal Kolmas tase ``Medeia`` Neljas tase ``Elektras``
ebaloomulik lahendus. Osalised esinesid maskides, mis näitasid kujutatava isiku sugu, vanust, kõlbelisi omadusi, ühiskondlikku ja hingeseisundit. Mask võimaldas samal näitlejal kergesti mitmes osas esineda. Miimikat, mida kaugelt vaatajad nagunii poleks näinud, asendasid kehaliigutused. Näitlejatel olid jalas koturnid, platvormjalanõud, mis võimaldasid kaugemale paista, seljas pikk pidulik rüü kitoon ja peas kõrge peakate. Komöödia ja saatürdraama maskid ning rõivad olid veidrad ja kohmakad. Kõiki osi, ka naiste omi, esitasid mehed. traagiline Aristotelese ,,Poeetika" järgi on traagilise eelduseks paatos läbielatud kannatus; kannatusi põhjustav tegu selleks saab olla inimlikul küündimatusel põhinev eksimus, kuid see ei tohi olla alatu kuritegu, vaid niisugune, et kannatused tunduksid põhjendatud ja siiski teenimatud; ebatavaline, kuid mitte üleinimlik karakter kangelane peab olema keskmisele
Sophokles on tuntud oma tragöödiate ("Kuningas Oidipus"-ainestik on pärit teeba linnaga seotud müütidest; ,,Antigone"-nimikangelannaks Oidipuse tütar) poolest. Ta elas Ateenas ja oli Periklese sõber. Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast Kreeka-Pärsia sõdu, kui ta noorukina esines võidupidustustel. Euripides( u 485-406) traagik, kelle näidendid olid eluajal vähem edukad kui peale surma. Säilinud on 18 tragöödiat ja ainus tervikuna säilinud saatürdraama ,,Kükloop". ,,Medeia"- nimikangelanna Medeia päästab Iasoni hukust, kuid peagi maksab viimasele kätte reetmise ja mahajätmise eest tappes nende pojad. ,,Hippolytos"- kangelanna Phaidra armub oma võõraspoega ning tapab end häbist samal ajal võõraspojale ka kätte makstes. ,,Elektra"- ematapu lugu; ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" kirjeldas Trooja sõjakoledusi ja väljendas suhtumist Peloponnesuse sõtta.
pealtvaatajad. Skeene algselt hütitaoline, hiljem püsiv ehitis laval, mille küljes olid dekoratsioonid ja mille taga vahetati maske. 49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid. Teatrietenduste "produtsent" oli koreeg rikaste kodanike hulgast valitud, finantseeris üritust. Kolm poeeti esitasid igakord tetraloogia (kolm tragöödiat ja üks saatürdraama). Esitasid koor ja näitlejad, kes kõik olid mehed. Igal näitlejal oli mitu rolli, selleks vahetati kostüüme ja maske. Etendust saadeti muusikaga (aulosel), tantsiti. Lõpplahenduse tõi tihti deus ex machina, kraanaga lavale tõstetud jumal (selle lahenduse tõi etendustesse Euripides). Etendusi hindas kohtunike kogu. Publikuks (arvatavasti) vaid mehed (vabad kodanikud ja sissesõitnud külalised).
ekkyklma: ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks 48. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? orkester orchstra, tähendas tantsuplatsi; stseen skn, tähendas hütitaolist ehitist, telki 49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid. Valiti välja kolm poeeti, igaüks esitas võistlusele tetraloogia (tragöödiatriloogia + 1 saatürdraama); Koreeg ehk teatrietenduse ,,produtsent", peafinantseerija, valiti rikaste kodanike hulgast. Koor (algselt 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes) ja näitlejad [algselt 1, seejärel 2, siis 3]. Maskid ja kostüümid. Kõiki rolle mängisid mehed. Üks näitleja mängis mitut tegelast (maskide vahetus). Muusika (aulose saade: oluline, aga meile tundmatu) ja tants. Hindas kohtunike kogu. Deus ex machina kasutamine. Publik: vabad kodanikud ja metoigid
Sissejhatus proloog. Avalaul parodos. Episodionid episoodid. Stasimon Koorilaul episoodide vahel. Eksodos Viimane episood tragöödia lõpus. Oidipuses on kasutatud trimeetrit.Shopokles on pärit Ateenast, oli jba oma nooruses populaarne tragöödiakirjanik, tegutses riigiametites. Oli kuulus juba oma eluajal. Võimumeestega sõber. Väga pika ealine. Saavutas ligi 20 võitu tragöödiakirjanduse võistustel, aga ei jänud kordagi viimaseks. Säilinud 7 tragöödiat ja 1 saatürdraama. ,,Kuningas Oidipus" oli juba omal ajal kuulus. Läbib Euroopa kirjanduslugu eri kirjanike käsitluses. Sophoklese enda oma tulu läbi Roomalaste ladina kelsete tõlgete kaudu. Miks tekkis Oidipuse tragöödia ? Jumalad, Ise Jumal=saatus ||saatus Vana-Kreeka filosoofiline proosa Proosakirjandus hakkas levima 6 sajandil. See jaguneb: 1)filosoofiline 2)ajalooline 3) Retroline. 5 sajandik hakati koolitama kõnemehi. Langos - Kreeka romaani kirjanik, kirjutas rütmilises proosas
heerostest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Dramaatilise pinge ning konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, perekonnasuhted ning oma vanemate pattude pärast kannatanud laste saatus. Enamiku kreeka näidendite sündmustik oli vaatajatele tuttav, sest süžeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil, neist osa tunti Homerose aegadest. Seoses Dionysose kultusega arenes, kui üks tema koostisosi, atika draama oma kolmes harus: tragöödia, komöödia ja saatürdraama.(Nahkur, A.2005, lk 28) Tragöödia lähted kajastasid Dionysose usundi “kannatlikku” külge tema kõlbelises ümbermõtestamise, komöödia oli seotud karnevali pärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad žanrid kaugele rituaalse mängu vahetust vormidest. Mis puutub saatüridraamasse (saatürid – metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele
Pidustustega kaasnes rongkäik, pidustused kestsid mitu päeva. esimestel päevadel 5 komöödiat, siis 3 tragöödiat ühelt tragöödia kirjanikult. Koreeg (kr chorgos): teatrietenduse ,,produtsent", peafinantseerija, valiti rikaste kodanike hulgast (chorgia oli üks auväärseist sotsiaalseist kohustusist [leiturgia]) + linna toetus Valiti välja kolm poeeti, igaüks esitas võistlusele tetraloogia (tragöödiatriloogia + 1 saatürdraama) Tervikuna on säilinud 1 triloogia: Aischylos1e ,,Oresteia" (458 eKr: ,,Agamemnon", ,,Tõivutoojad", ,,Eumenidiid") Tragöödiate esitamine Koor (algselt 12, siis15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes) ja näitlejad [algselt 1, seejärel 2, siis 3] Maskid ja kostüümid, kandsid kõrgeid jalanõusid Kõiki rolle mängisid mehed Üks näitleja mängis mitut tegelast (maskide vahetus)
poolsokud. Just saatürite veidrustest ja muude külapidude jämedatest naljadest arenesid esimesed tõelised teatrikomöödiad. Suured dionüüsiad kestsid 5-6 päeva.Esimesel päeval kanti Dionysosele pühendatud väikesest templist teatrisse Dionysose puuskulptuur.Neljandal päeval algasid 2-3 päeva 6 kestvad etendused. Teatrietendusi korraldati näitekirjanike e dramaturgide võistlusena kaks korda aastas. Kümme kuud varem tuli esitada kolm tragöödiat ja saatürdraama. Vaid kolme parema autori töid hakati ette kandma. Dramaturg pidi olema ka lavastaja, laulude ja tantsude seadja ja protagonist e esinäitleja. 1.Theatron e vaatemängude koht. Ka amphi, tähenduses "mõlemalt poolt", "ümberringi". · 2. Orkestra laulva ja tantsiva koori asukoht, selle keskel paiknes Dionysose altar, kus enne etenduse algust veinijumalale sokk ohverdati. · 3
51. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. Peripeetia ehk pöörak on pööre tegevuse arengus kas hea või halva poole. Türann Oidipus elab õnnelikult, kuni saab teada oma traagilise saatuse täidemineku. 52. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka. Aischylos, Sophokles ja Euripides. Euripidese kui noorima teoseid on säilinud kõige enam: 18 tragöödiat ja 1 saatürdraama. Sophoklese tragöödiaid on säilinud 7 ja saatürdraamasid 1, Aischylosel samuti 7 tragöödiat. 53. Kirjelda üldistavalt Aischylose tragöödiate stiili ja tegelaste esitamist. Aischylose teostes on olulisel kohal veresüü temaatika, tema stiil on pidulikult ülev, peaaegu religioosne. Koori tähtsus on tema teostes väga suur. Aischylos tõi tragöödiasse ka vormiuuenduse, näidendisse lisandus teine näitleja. Tema kangelased
tragöödia on ,,Kuningas Oidipus", mille ainestik on pärit Teeba linnaga seotud müütidest. Kreeka teater ehk üldiselt vaatemängupaik orkestrast(koor), lavatagusest ,vaatamispaigast. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli
peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Kom ja saatürd pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas. Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati vabaõhuüritused, tänapäeval on teater pigem ruumides. Samuti toimusid etendused ainult teatud aegadel nt suurtel Dionysuse pidustustel, kevadpidustused. Etendused kanti ette võistluse raames, kolm autorit said esitada kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama, komöödiavõistlusel nõuti ühte näidendit. Tragöödias vaheldusid dialoogilised osad koorilauluga. 15. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Nimetage nende tuntumaid teoseid. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Aichylos antiiktragöödia rajaja. Koori osa on temal kõige suurem, samas ta ikkagi lühendas seda, tehes rohkem ruumi dialoogile. Suurendas näitlejate arvu ühelt kaheni.
Ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. (Nahkur,A.2005, lk 29) Suured dionüüsiad, mis leidsid aset märtsis-aprillis, olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlusena, võistlema lubati ainult uusi näidendeid. Omavahel võistlesid kolm autorit, igaüks kolme tragöödia ja ühe koomilise saatürdraamaga. (Nahkur,A.2005, lk 29) Sellistest tetraloogiates oli jantliku saatürdraama ülesanne leevendada tragöödiate ängistavat mõju. Komöödiavõistlusel nõuti igalt autorilt üht näidendit. Näidendeid hindas liisuga valitud zürii, kes määras I, II ja III võitja. Seejärel loositi igale luuletajale esinäitleja ja patroon jõukas kodanik, kes pidi kandma kõik lavastamiskulud. Peale teksti kirjutas autor etendusele ka muusika ja tantsulise osa, oli näitejuht ja näitleja ning harjutas kooriga. Hiljem võtsid asjatundjad töö üle.(Nahkur,A.2005, lk 29)
näitlejaid. 1 päev enne Dionysose kuju toomine teatrisse. 1. päev pidulik rongkäik, Dionysosele ohverdamine, õhtul esitati Dionysose auks ditüramb, kus osalesid koorid eri maakondadest. 9 3 päeva pühendatud etendustele. Võistles 3 autorit, igalt ühelt 3 tragöödiat ja 1 saatürdraama. Alates 486 lisandus 1 päev komöödiatele. Viimasel päeval kuulutati välja võitja. Tragöödiaetendused/võistlused kui rahvamasse haaravad suurüritused. Esimene tragöödiavõistlus toimus türann Peisistratose ajal 534 eKr. Ajalooliselt toimus tragöödia uuestisünd Euroopas renessansiajal (Itaalias, seejärel Prantsusmaal jne). Muusikaajaloos on oluline, et renessansiaja humanistid olid välja uurinud, et antiiksed
ius õigusnormid, ius scriptum KREEKA · ius, iustitia, suum cuique Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) 20 tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; William Blake'i illustratsioon Euripides: Hekabe, Rhesos, Dantele (18. saj lõpp) Palamedes [frg.]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Alfred Tennyson Vergilius, Aeneis; Ovidius Ulysses (1833): It little profits that an idle king, Telegoneia By this still hearth, among these ODYSSEUS barren crags, PENELOPE KALLIDIKE* KIRKE Match'd with an aged wife, I mete TELEMACHOS and dole
süzheeliselt seotud nende kangelastega. Tragöödia muundumine ei toimunud mitte ilma vastupanuta traditsioonilise mängu pooldajate poolt; kostis kaebeid, et Dionysose pidustustel kantakse ette teoseid, "mil pole midagi tegemist Dionysosega", kuid uus vorm sai võidu. Vana tüüpi koor ja mängu vastav lõbus iseloom säilitati (või taastati mõne aja järel) erilises näidendis, mida kanti ette pärast tragöödiaid ja mis sai nimeks "saatürdraama". See alati õnneliku lõpuga lõbus näidend vastas rituaalse jumalateenistuse viimasele aktile juubeldusele elluärganud jumala üle. Tragöödia edasises arengus väheneb koori roll, kasvab näitleja tähtsus ja suureneb näitlejate arv (see on seotud sellega, et tõusis üksikisiku sotsiaalne tähtsus polise elus ja suurenes huvi tema kunstilise kujutamise vastu). Kuid muutumatuks jääb kaksik-koosseis ise: kooripartiide ja näitlejapartiide olemasolu
vallutatud. Kurb, masendav sõjamiljöö. 7) ,,Iphigeneia Taurises" 413 a ? 8) ,,Ion" 414 a 9) ,,Helna" 412 a uuenduslikkus seisneb selles, et kasutas müüdilist süzeed. Helena ei olnud trooja sõja ajal Troojas, vaid oli egiptuses, oli hea tegelane, ei teinud kellelegi halba. 10) ,,Orestes" 408 a 11) ,,Bakhandid" pärast 406 - Peategelane kesitakse lõhki märatsevate naiste poolt. 12) ,,Iphigeneia Aulises" pärast a 406 13) ,,Kükloop" (saatürdraama ) a 408? 14) ,,Rhesos" 4. saj ? ( kaheldakse, kas kuulub tema repertuaari ) Ei võtnud osa ühiskonnaelust. Teda peeti mõtliku loomuga inimeseks. ( Tõsine, kurvameelne ). Oli üsnagi eemaletõmbunud teistest inimestest. Teda on 3 traagikust peetud kõige filosoofilisemaks, teda on isel kui filosoofi teatrilaval. Oma elu .Tema draamasid on säilinud rohke, kui teiste omi, kuna hilisemal ajal hinnati teda rohkem, kui tema eluajal. Hakkas tragöödiavõistlustest osa võtma 26 a,
Tema tragöödiad iseseisvad tervikud. Tõi tegevusse kolmanda näitleja. Jumalate käitumine on mõistatus. Koor pigem kommentaatori rollis, moraliseeriv ja peategelase suhtes positiivselt meelestatud. Sophoklest huvitas kaasaja polisega seotud türannia ja poliitika küsimus. · Euripides - ,,Alkestis", ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Hellenid", ,,Herakles", ,,Helena", ,,Bakhandid" (Dionysosest), saatürdraama ,,Kükloop". Tema muusika äratas suurimat vaimustust, viis kuulajad arust ära. Jumalad on halvad ja negatiivsed. Koor on tegevusega platoonilises suhtes, pole seotud sündmustikuga/tegevustikuga. Teda huvitasid psühholoogilised probleemid. Autorid võistlesid omavahel. 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Need on Vana-Kreeka teatriosad. Teatritegemisepaik oli vabaõhuteater, mis kasvas välja ümmargusest
kostüümide vahetamiseks. Orchestra kr tantsima. Theatron kr vaatama. Skene ees asuv kast proskeenion sambad. Teatri sünni teooriad Vana-Kreeka teater. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk)
Johann Wolfgang von Goethe (Iphigenie auf Tauris) Friedrich Freiherr von Hardenberg (Novalis) Heinrich von Kleist (Penthesilea) Friedrich Schiller (Hektorlied) Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Der Eremit in Griechenland) 48. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. KREEKA Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; Euripides: Hekabe, Rhesos, Palamedes [fr]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Vergilius, Aeneis; Ovidius Kreeka eepikas nähti Odysseust kui 1.) eeskujulikku rüütlit ja kangelast; 2.) petturit ja valetajat. Vergiliuse „Aeneis´is“, kus peakangelane teeb oma pojaga läbi rännaku, mida võiks võrrelda Odysseuse rännakuga, käsitleb Aeneast kohusetruu, jumalakartliku ja vanemaid armastava näidissangarina ehk siis tüüpilise roomapäraste vooruste kehastajana. Esineb ka
inimeste teadliku käitumise vahel, selle mõju teede ja eesmärkide mõte, küsimus selle õiglusest, tõe lõplikust võidust- need ongi Aischylose põhilised probleemid, mida ta käsitleb inimsaatuse ka inimkannatuste kujutamise varal. Ainestikku ammutas Aischylos küklilistest poeemidest, mütoloogilistest süzeedest (v.a. ,,Pärslased"). Kangelase saatuse toob ta vaataja ette enamasti kolmes üksteisele järgnevad tragöödias, mis moodustavad tervikliku triloogia; sellele järgneb saatürdraama sama mütoloogilise küklose ainestikul. Kuid peale muistendite dramatiseerimise mõtestab Aischylos neid ka ümber, põimides sinna oma probleemistikku. Aischylose uuendused: tragöödia lakkas olemast koorilüürika haru, hakkas muutuma draamaks. Sophokles (496-406 e.m.a) Keskne koht- vanaaegne jutustus, seob autorite elulugusid Salamise lahinguga, ise ei osalenud, laulis kooris. Vanuse vahekord määrab poeetide tegutsemise ajajärgud. Kui Aishylos oli Ateena dem
klassikalisel ajastul kahandas koori osa kasvas näitleja tähtsus ja suurenes näitlejate arv (max 3-ni). 38 Kõik etendused olid arvestatud massilise pealtvaatajaskonna jaoks (Ateena teatris oli 17000 kohta) ja toimusid võistluse korras. Tragöödiavõistlustest võtsid osa kolm autorit, kellest igaüks esitas kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama. Saatürdraama leevendas oma naljade, laulude ja lõbusate tantsudega tragöödiate sisust jäänud rusuvat muljet. Antiiktragöödia kui zanri loojaks oli Aischylos (525-456) Eleusisest, kes lõi 90 draamateost, millest säilinud on 7. Aischylos oli Kreeka-Pärsia sõdade kaasaegne ning nendest osavõtja, tragöödia "Pärslased" autor, milles ta suure patriotismiga kirjeldab Salamise merelahingut (480. a.). Välja arvatud "Pärslased", on kõik ta tragöödiad kirjutatud mütoloogilistel süzeedel.
Näitlejatesse suhtuti hästi, nad olid kodanikud ja vahel isegi vabastati maksudest. Tragöödia Kreeka keeles ’sokulaul’. Kujutab inimese kannatusi. Algas tavaliselt proloogiga. Proloog – eellugu. Kreeka tragöödiat nimetatakse sageli ka Atika komöödiaks, sest see tekkis Atika mk keskuses Ateenas. V saj. Peeti ka tragöödiamänge, kus igal võistlejal tuli esitada oma kava, kuhu kuulus 3 tragöödiat ja üks saatürdraama. Etendus kestis tavaliselt tunde ja kogu tragöödia tegevustik leidis aset ühe päeva jooksul. Komöödia Need said samuti alguse dionüüsiate ajal peetud laulude ja mängudega. Enamasti olid nad pilkavad ja tegid kellegi arvel nalja. Nt ’Koomose laul’. Koomos – lõbus meestejõuk. Riietuses oli sageli mingi osa kehast rõhutatud, nt kõht. Riided olid naljakad. Vahel oli küljes ka nahast fallos
Näidendite sündmustik oli vaatajatele enamasti hästi teada, sest see oli osa üldisest kultuuripärandist. Teatrisse tuldi eelkõige vaatama, kuidas kirjanik teemat tõlgendab ja näitlejad seda esitavad. Erinevalt hilisematest tragöödiatest ei lõppenud antiiktragöödiad tingimata peategelas(t)e surmaga. Suurtel dionüüsiatel esines tavaliselt kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja ühe lõbusasisulise saatürdraama. Saatü rid olid poolinimesed-poolsokud, kes moodustasid Dionysose saatjaskonna. Nende veidrustest ja jämedatest naljadest arenes hiljem (5.-4. saj eKr) välja lõbusasisuline näidend - komöödia. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus laulis koor. Keset orkestrat asetses Dionysose altar, selle taga skeene (telk), kus näitlejad ümber riietusid
abielurikkumised, laste ja vanemate konfliktid jm. Näidendite sündmustik oli vaatajatele enamasti hästi teada, sest see oli osa üldisest kultuuripärandist. Teatrisse tuldi eelkõige vaatama, kuidas kirjanik teemat tõlgendab ja näitlejad seda esitavad. Erinevalt hi- lisematest tragöödiatest ei lõppenud antiiktragöödiad tingimata peategelas(t)e surmaga. Suurtel dionüüsiatel esines tavaliselt kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja ühe lõbusasisulise saatürdraama. Saatürid olid poolinimesed-poolsokud, kes moodustasid Dionysose saatjaskonna. Nende veidrustest ja jämedatest naljadest arenes hiljem (5.-4. saj eKr) välja lõbusasisuline näidend - komöödia. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus laulis koor. Keset orkestrat asetses Dionysose altar, selle taga skeene (telk), kus näitlejad ümber riietusid
annaabi.ee 
