maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub
Stepan( Stiiva) kutsus asjade silumiseks oma õe Anna naise Dollyga rääkima. Saabudes kohtub Anna esimest korda Vronskiga. Nad näevad pealt enesetappu raudteejaamas. Anna suudab abielu päästa. Dolly õde Kitty kurameerib kahe mehega. Üks on tema lapsepõlve tuttav Konstantin Dmitrijevits Levin, kes on natuke kummaline ja kohmakas. Teine on Vronski, kes on meelitav sõjaväelane. Levin teeb Kittyle (kellesse ta juba ammu armunud on) abieluettepaneku. Kitty annab Levinile Vronski pärast korvi, sest ta on kindel, et abiellub temaga. Levin naaseb haavunult oma maamõisa, kus ta elab. Kitty ja Anna tutvuvad ja nendest saavad head sõbrannad. Ühel ballil kohtuvad taas Anna ja Vronski. Vronski armub koheselt ja ei tee enam Kittyst välja. Peale seda jääb Kitty masendusest haigeks. Anna lahkub kiirustades Peterburgi, kus ta elab oma mehe ja lapsega, kinnitades endale, et see oli lihtsalt põgus armumine.
andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Hiljem näib ta pigem mehena, kes on kaotanud oma iseloomuomadused tänu äärmisele pühendumisele karjääri vallas. Ta ei tõuse seltskonnas esile vaid pigem näitab end veidi ning lahkub seejärel. Karenini kogu olemus koosneb professionaalsetest kohustustest, kus on vähe ruumi isiklikele tujudele või perele. Kui Karenin esmakordselt kuulis oma naise vahekorrast Vronskiga, mõlgutas ta pinnapealselt mõtteid Vronski väljakutsumisest duellile. Kuid see plaan haihtus kiiresti, kui Karenin kujutles püstolitoru, mis on suunatud temale. Ta ütles Annale, et osad inimese hingeasjad on määratud endale hoidmiseks. Kareninit ei häiri niivõrd naise tunded teise mehe vastu vaid seisab pigem vastu naise reageerimisele nendele viisil, et see võiks olla teistele nähtav. Karenini jaoks on tunnete väljatõrjumine, mahasurumine eluviisiks: ta on hoidnud oma tundeid nii, et tema lähenemine armastusele ning elule
,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Analüüsi Levini karakterit, tema positsiooni, vaateid, seisukohti ja arengut. 2. Nimeta ühiskondlikke probleeme, mida Tolstoi teoses käsitleb. Kelle kaudu ja kuidas need avatakse? 3. Analüüsi Vronski karakterit, tema positsiooni, vaateid, käitumise motiive ja suhet Annaga. 1. Levin ei sarnane ühegi teise Tolstoi karakteriga. Ta oli siiras, aus ning ei omanud ainsatki armukest terve teose vältel. Tema jaoks oli armastus harukordne ning abielu polnud vaid üks igapäevastest elu toimingutest. See oli tema jaoks lausa elu ülesanne, kogu tema õnn ning seepärast on mõistetav, miks ta tundis häbi ja suurt ebaõnnestumist kui Kitty talle ära ütles
Ta ootas oma mehelt lahutust, et saaks vhemalt Vronskiga juba abielluda ning pseda ldsuse halvakspanu alt. Kuid Aleksandrovit ei suutnud Annale andestada tema kitumist ja ei tahtnud lahutust anda, kuna tol ajal ei olnud see kombeks. Anna muutus lahutuse ootamisest ha krsitumaks. Samuti viis teda meeleheitele asjaolu, et Aleksandrovit ei lubanud tal lapsega kohtuda ning oli isegi lapsele elnud, et ema on surnud. Pikapeale valas ta ha sagedamini oma viha Vronski peale vlja ja sdistas teda paljudes asjades, mis talle meeltmda polnud. Lpuks kasvas pinge nii suureks, et Anna hakkas oopiumi tarvitama, kuid seegi ei andnud talle tielikku rahu. Oopiumiuimas tuli talle meelde, kuidas lapsehoidja oli nnetuse tttu rongi rataste alla jnud ja seetttu elu kaotanud. Jrgmisena tuli talle silmade ette pilt, kuidas ta laskub kristallselgesse vette. See oli aga vaid meelemrgi tttu tekkinud nnelik mlestus. Tegelikult viskus ta samal ajal jaama saabuva rongi rataste
Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu "Anna Karenina on romaan..." *Abielu purunemisest Probleem- Konflikt kohusetunde ja armastuse vahel Probleemi kandjad- Anna Karenina, Aleksei Karenina ja Vronski Lahendus- pole mistuslikku lahendust, Anna teeb enesetapu *Armastusest probleem-Abielluma peab kohustusest ning abielu on pha (lahutamine pole meldav) kandjad- heltpoolt Kitty, Levin ja Vronski teiselt Anna ja Karenina lahendus- Kitty abiellub Leviniga, Anna ja Vronski armastavad salaja *Armukadedusest probleem- usalduse puudus, enesearmastus kandjad- Anna *Seisuseuhkusest probleem- vrikuse ja positsiooni silitamine on thtsam kigist kandja- Karenin
„Anna Karenina“ Aleksei Karenin on riigiametnik, kuid vähese isikupäraga. Ta loeb palju raamatuid ja kaasaegset luulet ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Karenin säilitab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena ja näitab ka viisakust kõigi suhtes, kes temaga kõnelevad. Algul paistab Karenin tagasihoidliku tegelasena ning pigem andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Talle ei meeldi seltskonnas esil olla vaid pigem näitab end veidi ning lahkub seejärel. Karenini tundub proffessionaalne inimene enda kohustustega, kuid külma võitu. Ta on rikas, ta on hinnatud, tal on naine, keda kõik armastavad, tal on poeg, kuid kõik need ei kõiguta paista kõigutama teda, sest ta elab enda kindla plaani järgi. Anna põlgas Karenini täpset liigitust inimeste suhtes kas sobivateks või mittesobivateks ning tema kuulekust tööle. Kui Karenin esmakordselt
Anna karenina Vaatasin koolis filmi“anna karenina“, millest olin varem kuulnud, kuid polnud näinud. Ka sisut ei teadnud ma midagi ning sellepäarast ootasin filmis vaatamist põnevusega. Filmi lavastaja on Joe Wright. Anna Karenina osa mängis Keira Knightley, tema abikaasa alexei alexandrovich Kreninit mängis inglise näitleja Jude Law ning Anna armukest Alexei Kirillovich Vronskyt Aaron Johnson, kes on samuti inglise näitleja. Loo keskmes on noor ja abielus Anna Karenina, kes rikub ühiskonna poolt seatud reegleid alustades armusuhet Alexei Kirillovich Vronskyga ning sellega muudab oma elu totaalselt. 19. sajandil oli oluline ühiskonna arvamus ning sellest tulenesid ka Anna ja Vronsky probleemid. Peategelased oskasid mängida välja 19, sajandile omaseid iseloomu omadusi ning elasid oma rolli sisse. Minu lemmik tegelane oli Anna abikaasa Alexei Alexandrovich, sest tema oli just see, kellele ma elasin kaasa, sest ta suutis säilitada väärikust pärast abikaasa poolset reet
armastama. Neil on lühike vaidlus, kuid nad lepivad. Pulma õhtul ootavad külalised kirikus peigmeest. Levin jääb hiljaks, sest segases olukorras oli unustatud talle korralik särk anda. Tseremoonia lükkub edasi ja külalised muutuvad kärsituks. Lõpuks Levin saabub kirikusse. Kitty ei kuula preestri sõnu, sest ta mõtted on vaid armastusel. Levin nutab tseremoonial. Pulm läheb majesteetlikult. Levin ja Kitty lahkuvad peale pulmi maale. Vronski ja Anna reisisid Itaalias kolm kuud ja rentisid villa. Vronskil on hea meel kohtuda vana koolivenna Golenishcheviga. Golenishchev ja Anna saavad hästi läbi. Vronski kuulab Golenishchevi seletusi raamatust, mida ta kirjutab. Anna ütleb Golenishchevile, et Vronski on hakanud maalima. Anna on väga õnnelik. Venemaast kaugel ei tunne ta enam seda häbi. Vronski on vähem rahul, tema kõik soovid on rahuldatud ning nüüd ta igatseb uut põnevust. Ta hakkab joonistama Anna portreed
Ta kahetses oma tegu, kuid kui Dolly oli talle andestanud unustas Stephan oma lubaduse ning pööras rohkem tähelepanu teistele naistele kui Dollyle, kuid ta varjas seda väga profesionaalselt. ,,Naine on tead selline asi et uuri teda, kui palju sa uurid, ikka on ta täiesti uus." ütles Stephan Arkadits, kes ei õppinud oma vigadest. Kõik mehed ei vaata teisi naisi kui nad abielus on. 60% meestest ei ole oma naist kunagi petnud. Vronski väljavalituks oli Kitty. Annal oli meheks Aleksei ning nende kahe abielust sündinud poeg. Igal ühel on siin ilmas paariline, see õige, kellega jäädakse terveks eluks kokku. Enne kui sa temaga kohtud, võib sul olla sada meest või naist kellega armastuse tasandil suhelda, kuid kui see õige jõuab sinuni laguneb vana suhe. Sinna ei saa midagi parata. Tunded tekivad esimesest pilgust, esimesest vastatud naeratusest. Paljudel juhtudel koliti armastatuga mujale linna, et rahus armastust nautida, sest elatud kohas
hasartmängudega viimnegi rubla taskust kaotatakse ning eelkõige klatsitakse, et teiste ebaõnne üle irvitada saaks (jah, ebatavaline meeste puhul, kuid see on siiski Moskva). Emad murravad pead laste mehelepaneku küsimusega ning löövad oma silmaterakesi võimalikult üles, et need ballidel kõige enam silma hakkaks. Krahvinna Stserbatskaja prentedeerib parima ema kohale, üritades oma tütart Kittyt linna ihaldatuimale poissmehele Vronskile mehele saada, ent sealjuures ilmneb, et Vronski nagu paljud teisedki moskvalased eelistavad pigem vabadust ning mitmeid afääre abielumehe seisusele. Kõrgseltskond kohtub üksteise juures lõuna- või õhtusöökidel, kus lahatakse maailma probleeme näitamaks oma informeeritust ning üritamaks võimalikult haritud paista. Enamus lahkhelisid ning kokkupõrkeid nii heas kui halvas mõttes toimubki justnimelt eelnimetatud õhtusöökidel, kus keegi korvi saab, sellega südameid murtakse ja keegi armuavaldusi vastu võtab
Tegelased: Anna Arkadjevna Karenina, Stepan Arkadits Oblonski ja tema naine Darja Aleksandrovna (Dolly), Konstantin Dimitrits Levin, Kitty Stserbatski, Aleksei Kirillovits Vronski, Aleksei Aleksandrovits Karenin jt. 1. Tegevus toimub 19. sajandil Venemaal (Moskvas, Peterburis, Prokovskojes). 2. Anna kaunis, tundlik, siiras ja aus naine. Stepan Arkadits lõbujanuline ja jõukust armastav mees. Dolly heasüdamilik ja abivalmis Levin head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty julge, hooliv ja kaunis tütarlaps. Vronski härrasmehelik, kirglik ja hooliv sõjaväeohvitser. Aleksei Alexandrovits tark ja edukas 3
kõigest tugevam Vronsk Raamatu alguses kurameeris Kittyga Ta on tark, rikas, enesekindel ja võistlusjanuline Raamatu alguses polnud väga usaldusväärne, muutus teose käigus On valmis loobuma oma ühiskondlikust positsioonist armastuse nimel Annaga Kitty Ilus 18.aastane tütarlaps Vanemad tundsid muret ta mehelepaneku pärast Lükkas tagasi Levini abieluettepaneku Päras Vronski armumist Annasse jääb väga haigeks Taastub Saksamaal sanatooriumis Levin Äärmiselt töökas Armastab maaelu Unistab õnnelikust pereelust koos armastatud naise ja lastega Tegi Kittyle abieluettepaneku, kuid said korvi Esimene jagu Oblonskite kodus oli kõik segi Stiiva kutsus kohale oma õe Anna, et viimane tema suhteid naisega parandaks Levin tuli linna, et Kittyle abieluettepanek teha
Ta on väga ilus naine. Levin on Stiiva sõber ja oli ammu tahtnud Kittyt endale, kuid esimesel korral kaua aega tagasi oli ta ära maale põgenenud kui asi tõsiseks läks. Sellepärast Kitty ema teda eriti ei salli ja pooldab Levini konkurenti, Vronskit, kes tahab samuti Kittyt endale. Ema mõjutusel näeb Kitty, et Vronskiga on tal tulevikku ja ta lükkab Levini abieluettepaneku tagasi. Levin haavub ja sõidab oma tallu. Vronski aga armub just Peterburgi jõudnud Annasse ja järgneb talle, kui too koju mehe juurde sõidab. Anna küll lükkab Vronski meelitused tagasi, kuid ta tunneb, et need teevad talle heameelt ja lõpuks saavad neist armukesed. Kitty süda jäi aga murtuks Anna abikaasa kahtlustab juba pikemat aega, et Anna petab teda Vronskiga, aga ta uskus, et kui midagi kindlat ei ole siis ei saa ta kahtlustada. Ta ei usu armukadedusse ja arvab, et see on kõige inetum tunne
''Anna Karenina'' Tegelased: · Anna Karenina Teose peategelane Karenini naine, omab afääri Vronskiga. Kaunis, aristokraatlik, pühendunud, siiras ja tundeline, ilus nii seest kui väljast. · Aleksei Aleksandrovits Karenin Anna Karenina mees, kõrgel ametipostil riigiteenistuja, Pealiskaudne, tähtsustab ühiskonna arvamust, veidi tühi ja tundetu. · Aleksei Kirillovits Vronski Jõukas ja särav sõjaväeohvitser, kirglik ja hooliv, härramehelik. · Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees. Hea südamega, intelligentne · Kitty Levini naine ja Dolly õde. Kaunis noor naine, väga tundlik, julge, kaastundlik, hooliv. · Stiiva Anna vend ja Dolly mees, lõbujanuline, . · Dolly Stepani naine ja Kitty õde.
"Anna Karenina" Lev Tolstoi Part 1 The novel opens with a scene introducing Prince Stepan Arkadyevitch Oblonsky, "Stiva", a Moscow aristocrat and civil servant who has been unfaithful to his wife Darya Alexandrovna, nicknamed "Dolly". Dolly has discovered his affair - with the family's governess - and the house and family are in turmoil. Stiva's affair and his reaction to his wife's distress shows an amorous personality that he cannot seem to suppress. In the midst of the turmoil, Stiva reminds the household that his married sister, Anna Arkadyevna Karenina is coming to visit from Saint Petersburg. Meanwhile, Stiva's childhood friend Konstantin Dmitrievich Levin ("Kostya") arrives in Moscow with the aim of proposing to Dolly's youngest sister Princess Ekaterina Alexandrovna Shcherbatskaya, "Kitty". Levin is a passionate, restless but shy aristocratic landowner who, unlike his Moscow friends, chooses to live in the country on his large estate. He discovers that Kitty is also be
Anna Karenina - Lev Tolstoi Anna Karenina Arkadjevna=A AA naine, hiljem Vronski. Poeg sergei ja tütar Ana/Any/Hanna Levin= Le- maamees, ohvitser Vronski- krahv, rikkur, hiljem võlgades, Anna mees, tegelt pidi Kittyga abielluma Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent Lvov- Kitty õe Natalja abikaasa, aadlik
Kittyt on külastanud mitmed arstid ja kui lõpuks külastab teda kuulus arst on ta ema lootusrikas. Kitty on armuvalus. Ta lükkas Levini abieluettepaneku tagasi ja lootis Vronskile, aga tutvudes Annaga läks ta tagasi Peterburi. Kui arst on lahkunud teeb Kitty ema ees rõõmsamat nägu, sest teab, et ema tunneb ennast süüdlasena. Neil on plaanis minna reisile. Kitty tunneb, et sa mõistab teda ainukesena täielikult ja isa sõnade peale puhkeb ta nutma ning jookseb toast välja, Dolly läheb temaga rääkima. Ma arvan, et Kittyl on kaks valikut, kas nukrutseda ja elada oma hingevaluga edasi või võtta ennast kokku ja leida enda elus õnne ning siiski abielluda Leviniga. Kui Kitty ja Levin peaksid uuesti n-ö taasavastama üksteist, muudaksid nad üksteist õnnelikuks. Kitty koliks Levini juurde mõisa, Levin ei tunneks ennast enam nii üksikuna seal suures majas. Nad saaksid lapsi ning mõlemad oleksid rahul oma eluga.
poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski – viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub intensiivsemaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy
läbi saama Vronsky nõbu, Betsy Tverskaja'ga. Ühel peol, Anna anub Vronskyt, et too ütleks Kittyle, et ta andestaks Annale, vastuseks ütleb Vronsky Annale, et armastab teda. Aleksei Karenin läheb peolt koju üksi ning tundes, et miski on valesti räägib ta hiljem Annaga tema kahtlustest Vronskyst, kuid Anna ütleb kindlalt, et midagi pole nende vahel. Hiljem, Vronsky võtab osa ühest sõjaväe ohvitseride hobustesõidust. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta vea sõidu ajal, mis maksab tema kalli hobuse elu. Aleksei Karenin näeb oma naise näost ära, et miski on viltu. Ta räägib sellest, teel koju, ning Anna tunnistab, et tal on afäär Vronsky'ga. Karenin on sokeeritud. Kitty püüab oma tervist turgutada ühes tervisevetel Saksamaal, kus ta kohtab üht vene naist ning tema kasutütart, Varenka, kellesse ta armub ära. Lisaks, kohtab ta ka Levini haiget venda, Nikolaid, kes on samuti tervisevetel tervist turgutamas.
Mina kui Vronski Minu nimi on Aleksei Kirillovits Vronski. Mu välimus pole midagi erilist olen keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, tumedate juustega. Olen lihtne inimene. Raamatus tuvute põhimõtteliselt kahe minuga enne Annaga tutvumist ja pärast Annaga tutvumist. Ma räägin teile mõlemast endast. Nooremana polnud ma iialgi elanud perekondlikku elu ema elast selskonna elu ja isa ma lihtsalt ei mäleta. Oma igasuguse kasvatuse olen saanud paazikorpuses, mille lõpetasin
lemmik olnud, sest minu arvates ei oska ta emotsioone hästi oma rollidesse panna, kuid seekord ma sulasin. Ta mängis selle karakteri väga hästi välja. Ta oli oma rollis usutav. Film ei läinud kordagi liialt melodramaatiliseks, vaid on algusest lõpuni täiesti tõsiseltvõetav. Minu jaoks oli hingetuks võttev see kuidas lugu lahti rullub, nagu oleks see teatrietendus laval, kus iga stseen hakkab uuest kohast ning erinevate rekvisiitide ja taustaga. Algul oli see väga segadusse ajav ning võttis aega, et sellega harjuda ning seda mõista, kuid lõpuks kui kõik selgeks sai, mõistsin, kui hästi see filmi süžeega kokku sobib. Visuaalid ise, mille hulka kuuluvad näiteks jäätunud auruvedur ning palju muid väikeseid detaile, on kõik imeilusad. Sisu suhtes on huvitav vaadata, kuidas kujutatakse Vene kõrgklassi. Ma tavaliselt ei vaata selliseid filme, sest mind huvitavad rohkem action- ja
Madis Reisi „Anna Karenina “ Lev Tolstoi Vronski Te ju teate, ma sõidan selleks, et olla seal, kus olete teie,“ ütles ta, „ ma ei saa teisiti.“( Vronski sõnad Annale rongis.) See lõik näitab minu arvates, et Vronski ei armasta Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas. Sest hiljem oli Vronskil juba järgmine armuke. Kes tõi talle järgmised erutavad elamused, mida ta polnud Annaga tükk aega saanud. Vronski on keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, heasüdamlik – ilusa, haruldaselt rahuliku ja kindla näoilmega tumedajuukseline mees. Ta näos ja kogu ta kehakujus ning ta uhiuues mundris on kõik lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam. Mida vähem ta oma ema südames
Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekraniseeringud, mille peaosalist Anna Kareninat mängib Greta Garbo. Tegelasi · Anna Arkadjevna Karenina · Aleksei Aleksandrovits Karenin · Aleksei Kirillovits Vronski · Konstantin Dmitrõts Levin · Ekaterina Aleksandrovna Stserbatskaja, Kitty · Stepan Arkadjits Oblonski, Stiiva · Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly · Sergei Aleksõts Karenin, Serjoza · Nikolai Dmitõts Levin · Sergei Ivanovits Koznõtsev · Elizaveta Fjodorovna Tverskaja, Betsy · Madame Stahl · Varvara Andreevna, Varenka · Vasenka Veslovski VRONSKI
Pärast sunnitööd naaseb Peterburi. Jõuab kätte pärisorjuse kaotamine, tsensuur nõrgeneb ning Dostojevski loomingut võetakse vaimustusega vastu. Asumisel olles abiellus, õigepea naine suri. 1867 abiellub noorema Annaga. Vaatamata sellele, et majanduslik seis raske, vaevu tullakse ots otsaga kokku, jätkab kirjanduslikku elu. Tervis halveneb pidevalt, loomingu plaanid jäävad pooleli. Haigus lõpetab elu. Viimased päevad olid ränk võitlus. Annal oli raske elu, kuid siiski oli ta sellega rahul. Looming: Esimene töö trükituna on Balzaci ,,Eugenie Grandet" tõlge. Kirjanikutööle paneb aluse 12 jutustus ,,Vaesed inimesed" annab pildi Peterburi väikeametniku masendavast elust. Lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi ning hakkab sügavamalt analüüsima ka inimpsüühikat. Saab kriitikutelt väga kõrge hinnangu, tead peeti lausa geniaalseks.
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
naise isa saatuse kohta teadlik oli, see teadmine suri aga koos Ernstiga. Hermann Böttcher puhkusel viibiv sõdur, kes otsib taga oma kadunud naist. Ta nõustub Graeberit aitama, küsides möödaminnes küladest, kus ka käib, ka tema pere kohta. Teose lõpus leiab Böttcher oma naise, ent see, keda ta enda ees näeb, ei vasta tema ootustele. Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse. Proua Lieser- Elisabethi korterikaaslane, südamest fasist ning valmis iga kell kedagi ära andma. Just teda süüdistab Elisabeth oma isa sattumises vangilaagrisse. Professor Pohlmann Ernsti kunagine usuõpetaja. Temalt püüab noormees saada vastust küsimusele, kas ta on kurjategija ning kuidas saada lunastust. Pohlmannist kujuneb teose jooksul Graeberile tugiisik. Teose lõpus võtab gestaapo professori kinni.
ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja Filippovna vastu oli muutunud haletsuseks. Ka Aglaja hakkas ilmutama oma tundeid vürsti vastu, mis aina süvenesid
plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra
1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb G tal seda pärast surma siiski teha. Neis kogudes ka Piibli-ainelised novellid Laatsarus ja Barrabas. Püromaaninovell Punased hobused. Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär Soiden, pops Rabakukk, teenijatüdruk Aane ja poisiohtu Tanil ööl enne surmaotsuse täideviimist. Igaüks analüüsib elatud elu.
Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja Filippovna vastu oli muutunud haletsuseks. Ka Aglaja hakkas ilmutama oma tundeid vürsti vastu, mis aina süvenesid
kirjutas ta luhtaläinud elu saatusest. Mingil x põhjusel läheb inimestel järsku halvasti. Siin on kummalised juhtumid ja inimese elu läheb hoopiski teiseks. ,,Kaelakee", ,,Onu Jules","Miss Harriet". ,,Kaelakee" tegelasteks noor abielupaar, mees on väikeametnik ja naine on loomulikult kodus ja tal on pidev tahtmine natukene silma paista, sest ka tema on lugenud ilusaid romantilisi romaane. Järsku selline lugu, et mehele antakse kutse ballile, koos naisega. Naine leiab, et midagi pole selga panna. Kraabivad kokku viimase raha ja naisele ostetakse imekena kleit. Ootas ainult oma balli, et saaks tantsida ja särada. Kleit pole täiuslik, kui kleidi juures pole ehet. Raha ka pole. Naisele tuleb meelde, et tema pooltuttav sõbranna on riikam ja tal on ehteid ja laenas ühe briljantkaelakee. Kõik on jube hästi seal, sõidavad ballilt tõllaga koju, paneb käe dekoltee kohale ja briljantkaelakeed ei ole. Aga see tuleb tagasi viia.
13aastane, 1805. Aastal. On siis tunneteinimene, väga kaunis, naiselik, kelle naiselikkus on nii võluv, et kui on 14aastane, tehakse talle esimene abieluettepanek. Armastus ongi temale kõige olulisem elus. Küll aga juhtub selles Natasa esialgu väga päikselisena tunduvas elus väga palju õnnetusi. Kõigepealt on Tolstoil kaunilt kirjutatud Natasa esimesest ballist. Aadlikel komme, kui võsukesed said teatud aastad vanaks, siis saadeti nagu väljanäitusele, esimesele ballile. Esimesel ballil olles tahab kangesti tantsima saada. Tantsima võttis Pierre Bezuhhov. Esimene suur armastus Andrei Bolkonski. Kohtub Bolkonskiga, peab temaga abielluma, aga juhtub niimodi, et iga tüdruku ellu satub ikkagi üks paha poiss ka, üks halb poiss, pätt poiss. Satub Natasa teele Anatol Kuragin. Natasa on nii noor ja nii puhas ja õrn hing, kes usub kõike, mida talle räägitakse. Kuragin oskab rääkida väga ilusaid jutte, Natasale näib tunduvat, et tegelikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
