Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ANNA KARENINA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vronski, suud, mehelt, lahutust, kuulis, romaanist, kolida, annal, armastab, meheni, rase, armuke, palus, daria, mehele, ballile, sõitja, liigutuse, kukub, seltsis, tantsule, kohtuda, rongijaamas, kargab, jookseb, pooleldi, rahvahulgast, segadusse, aetud, sõgepoolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub intensiivsemaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy
poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski – viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub intensiivsemaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy
Tegelased: Anna Arkadjevna Karenina, Stepan Arkadits Oblonski ja tema naine Darja Aleksandrovna (Dolly), Konstantin Dimitrits Levin, Kitty Stserbatski, Aleksei Kirillovits Vronski, Aleksei Aleksandrovits Karenin jt. 1. Tegevus toimub 19. sajandil Venemaal (Moskvas, Peterburis, Prokovskojes). 2. Anna kaunis, tundlik, siiras ja aus naine. Stepan Arkadits lõbujanuline ja jõukust armastav mees. Dolly heasüdamilik ja abivalmis Levin head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty julge, hooliv ja kaunis tütarlaps. Vronski härrasmehelik, kirglik ja hooliv sõjaväeohvitser. Aleksei Alexandrovits tark ja edukas 3
Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekraniseeringud, mille peaosalist Anna Kareninat mängib Greta Garbo. Tegelasi · Anna Arkadjevna Karenina · Aleksei Aleksandrovits Karenin · Aleksei Kirillovits Vronski · Konstantin Dmitrõts Levin · Ekaterina Aleksandrovna Stserbatskaja, Kitty · Stepan Arkadjits Oblonski, Stiiva · Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly · Sergei Aleksõts Karenin, Serjoza · Nikolai Dmitõts Levin · Sergei Ivanovits Koznõtsev · Elizaveta Fjodorovna Tverskaja, Betsy · Madame Stahl · Varvara Andreevna, Varenka · Vasenka Veslovski VRONSKI
on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna haruldane selline õe-venna suhe, kus mõlemad üksteisest lugu peavad ja hästi läbi saavad. Ackley ja Stradlater olid Holdeni ,,sõbrad", kes tal aeg-ajalt südame pahaks ajasid, aga polnud ka kõige hullemad. Stradlater oli Holdeni toanaaber Pencey´st, keda ta veidi põlgas, kuid samal ajal ka kadestas
Pärast sunnitööd naaseb Peterburi. Jõuab kätte pärisorjuse kaotamine, tsensuur nõrgeneb ning Dostojevski loomingut võetakse vaimustusega vastu. Asumisel olles abiellus, õigepea naine suri. 1867 abiellub noorema Annaga. Vaatamata sellele, et majanduslik seis raske, vaevu tullakse ots otsaga kokku, jätkab kirjanduslikku elu. Tervis halveneb pidevalt, loomingu plaanid jäävad pooleli. Haigus lõpetab elu. Viimased päevad olid ränk võitlus. Annal oli raske elu, kuid siiski oli ta sellega rahul. Looming: Esimene töö trükituna on Balzaci ,,Eugenie Grandet" tõlge. Kirjanikutööle paneb aluse 12 jutustus ,,Vaesed inimesed" annab pildi Peterburi väikeametniku masendavast elust. Lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi ning hakkab sügavamalt analüüsima ka inimpsüühikat. Saab kriitikutelt väga kõrge hinnangu, tead peeti lausa geniaalseks.
reisist, kus ajab taga Hispaania ajaloolist kohta. Teel kohtab ka Jose Nawarrat. Teejuht tahab Josed välja anda, aga minategelane pole nõus, sest Jose on temaga normaalselt käitunud (Jose oli tegelikult röövel). Teejuht läks politseid kutsuma, aga minategelane hoiatab röövlit ja laseb tal minna. Edasi räägib minategelane Hispaania linnast, kus kohtub imeilusa tüdruku Carmeniga. Nad käivad koos jäätist söömas ja kudrutavad ja mustlasneiu filrdib jutustajaga. Hiljem varastab Carmen mehelt kella ära. Jutustaja läheb teekonnale edasi, aga ei viitsi politseiga tegeleda, kuid millalgi satub linna tagasi ja kohtub vangisoleva Josega. Jose räägib, kuidas ta on Basque'i provintsist pärit ja oli sõjaväelane. Tal olid head eeldused ja tulevik oleks kindlustatud jms, aga Carmen läks teise naisega tülli. Teda taheti vangi panna, Jose saadeti teda politseisse viima. Josel hakkas Carmenist kahju, seega lasi naisel põgeneda, aga see jättis pleki tema teenistusele.
Raudteest räägiti kõikjal, isegi hümnidest ja loosungites.See avaldas mõju ka romaani arengule. Jaamakioskites müüdi raamatuid, mida osteti reisil lugemiseks. Mahukamaid romaane trükiti mugavust silmas pidades annete kaupa ja need maksid väga vähe, vaid 1 penn. Võibolla just neis jaamakioskites sündiski ajaviitekirjandus, mida loodi meelelahutuseks, mitte harimiseks. Menukuse kriteeriumiks polnud mitte kvaliteet, vaid läbimüük. Romaanizanrid kohandusid samuti uute oludega. Gooti romaanist kasvas välja õudusromaan. Ch.Dickens- (1812-1870) Oli Inglismaa suurimaid romaanikirjanikke ja ja sotsiaalse romaani rajaja. Charles Dickensit saab võrrelda väheste kirjanikega, kelle jutustamise ladusus ja sõnakujundite rikkus oleks samasugune nagu temal. Tema metafooririkas keel on omane pigema luuletajale kui prosaistile. Võib tunduda, et Dickensil on armastus liiga sentimentaalne, et ta tahab kogu hinges luua oma paljukannatanud tegelaste nurgakese, kus nad võiksid õnnelikud olla.
Ta sureb. 3 Ernst Graeber koolipingist sõtta sattunud noor, kes ei suuda kuidagi vastust leida elu mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea aga ei näe ta sellel tegevusel enam mõtet. Teose lõpu poole saab ta teate, et nad on elus ning sellest Ernstile täiesti piisab. Ta armastab südamest Elisabethi. Graeber hukkub teose lõpus. Elisabeth Kruse Kaunis ning sihvakas tumedajuukseline preili, Ernsti kunagine kooliõde, kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma
See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Emma, tema jaoks on ideaalelu hoopis teistsugune. Tema on kasvanud üles romantiliste romaanide varal ja ta on elus käinud isegi ühes lollis. Tal lähevad segi tegelik elu ja see raamatureaalsus, tahaks oma ellu seda raamatureaalsust. Kui ühele prantsuse naisele hakkab oma mees nii vastukarva olema, siis Emma hakkab otsima väljaspoolt abielu suhteid. Esimese hooga Charles püüab oma naist lihtsakoelisel moel igati aidata ja armastab seda, nad kolivad teise kohta. Aga ikkagi leiab Emma endale esimese armukese, temast märksa noorem mees Leon, loomulikult on ta see, kes Emmaga kõiges nõustub ja on hästi tundeline, aga poisikeseohtu ja see suhe lõppeb varsti ära. Teine armuke on Rodolpho, vilunud elumees, kellel on armukesi olnud juba üksjagu ja Emma on klammerduja naine. Tahaks temaga päris kohe põgeneda. Emma on seda tüüpi, et kui mehed hakkavad temast loobuma, siis ta orjab suhet ja hakkab selle nimel palju
lahutamine. Sellepärast, et kiriklikud. Ja kui ta sellest abielu köidikutest pääseb, on selle hind on see, et ei tohi kohtuda oma pojaga, lapsele öeldakse, et ema on surnud. Ta ei suuda seda Vronski tütart niimodi armastada nii nagu oma Sergeid. Kui Anna ja Vrsonksi esilalgu koos elavad, on nad juba õnnelikud. Õnnelik suhe on välismaal, kus nad on ainult teineteise jaoks. Anna on abielus, meeste maailm, kus naistele on vähem lubatud. Anna suhtes täielik suhtlemiskeeld, aga Vronski võib minna seltskonda ja suhelda. Miks seda üha rohkem hakkab tegema? Anna muutub kohutavalt armukadedaks, anna armastus muutub klammerdumiseks. Mõned inimesed on sõpruses klammerdunud, see on kohutavalt rakse. Anna armastus on üldse väga kiivas, väga klammerduv, sest ta on väga ebakindlal pinnasel. Viib lõpuks Annat selleni, et hüppab rongi alla. Sest Tolstoi meelest ei saanudki õnnelikuks saada. Anna ja Vronski suhe pole ideaalne, aga mõjub tõepäraselt
Paljude kirjanike arvates pakub realism kõige rohkem võimalusi. 19. saj keskpaiga kirjanike jaoks oli oluline näidata, kuidas tegelane sõltub keskkonnast. Hakati näitama ka seda, kuidas inimeste käitumine ja teod sõltuvad tema psühholoogilistest, füsioloogilistest omadustest. Tsehhov aga püüdis näidata, kuidas tegelaste käitumine sõltub hetkemeeleolust. Tegelasel on palju motiive ja iga teo taga on mitu motiivi. Mõned motiivid osutuvad tähtsamateks (seda armastab näidata Tolstoi). Dostojevski näitab, kuidas mitu motiivi viivad teoni. Ivan Sergeevits Turgenev (1818 1883) Ta kuulub nende kirjanike hulka, keda saab nimetada uue romaani loojateks. Ta ei olnud ainuke uuendaja, vaid paralleelselt kirjutas temaga ka Gontsarov. Gontsarovi esimene romaan imus 1847, Turgenevil aga alles 1855. Turgenev on põhiliselt tuntud romaanikirjanikuna. Ta alustas oma loomingulist teed aga luuletajana, romantikuna. Tema looming algas 1830ndatel aastatel
Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palus Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburri ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud. Tegelikult ostis Sander Piibelehele äia rahade eest ehituskrundi, mida Vestman oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle
Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja Filippovna vastu oli muutunud haletsuseks. Ka Aglaja hakkas ilmutama oma tundeid vürsti vastu, mis aina süvenesid
ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja Filippovna vastu oli muutunud haletsuseks. Ka Aglaja hakkas ilmutama oma tundeid vürsti vastu, mis aina süvenesid
Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja kohtus, et toob Vladimiri tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski.
Petrovitsi pojatütar. Aleksandri ema Nadezda Ossipovna kolis koos oma emaga Marja Aleksejevnaga Sergei Lvovitsi juurde. Majapidamist hakkas pidama Marja, sest oma tütrele ta seda ei usaldanud. Naised võtsid endaga kaasa ka amme ja hoidja Iriska. Puskinid kolisid kogu perega Peterburisse. Sergei külastas äia Mihhailovskojes ja vana moorlane lubas kõik oma valdused pärast surma Sergei perekonnale jätta. Pärandust oodates ei julgenud Puskinid kolida, kuid ei tahtnud ka paigale jääda. Kartes keisrit kolis Sergei oma perega tagasi Moskvasse, kuu aega enne keisri tapmist. Nadezda sünnitas teise poja, kellele pandi nimeks Nikolai. Sergeile tundus tema tulevik ühtäkki ebakindel ja tal polnud selgeid mõtteid. Pärast seda, kui naine rasedaks jäi, seati Sergeile sisse kodune järelvalve. Säärases ebaselges olukorras püüdis ta aina kodunt ära käia. Kuueaastaselt oli Aleksandr raskepärane, kohmakas ja
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Igal kevadel peale äikesevihma oli vanaisa tulnud lastele järele ja viinud mõneks päevaks maale. Seal olid nad teinud pajupille. Nii said kõik omale pillid. Sel kevadel aga taat ei tule, taat oli surnud. Joonas istus akna all ja mõtles. Tal tekkis ootamatu mõte. Poole tunni pärast läheb jaamast rong maale. Ta kirjutas kirja ja oligi läinud. Maal läks ta kuuri, seadis ennast valmis ja läks pajupilli meisterdama. Ta tegi kõik nii nagu taat, aga heli ei tulnud. Ta oli väga tige. Äkki kuulis ta pillihäält, ta kujutas seda endale ette. Suvehommik. Isa läks lastega matkale. Ujuti rabajärves ja vaadeldi loodust. Ööbiti telgis ja nad kohtusid rebasega. Isa jutustas lastele loo soovaimust. Jutus muutusid mahakukkunud mündid murakateks. Järgmisel suvel otsustasid nad kindlasti tagasi tulla. 11 Eno Raud Sipsik
võõrale pinnale paiskas. Lahingu torm mühises mööda, 32 halastajad maainimesed leidsid haavatu külma maa pealt, tõstsid üles ja viisid oma koju. Palavik raputas mõne nädala nõrkenud keha, surm kõlistas tema sängi ääres oma külma vikatit, lugedes minuteid, millal pingule tõmmatud elulõnga jõuaks läbi lõigata. Aga mahedad neiusilmad valvasid lahkesti haige üle, pehmed virgad käed kohendasid kõvaks läinud aset, kastsid kuivanud suud magusa märjaga, meelitasid põgenevat eluvaimu rohtudega tagasi. Ja kondine tont sängi ees peitis nurisedes vikati selja taha, astus iga päev ukse poole, kuni viimaks üle läve õue ja sealt oma koledasse kodusse põgenes. Ühel kenal hommikul lõi paraneja silmad lahti ja nägi otsekohe kaht ilusat silma, mis armsa naeratusega tema üle kummardusid ja kohe ehmudes jälle kadusid. «Ara põgene, ingel!» sosistasid haige huuled. «Oled sa minu Helene?» Ilusad silmad jäid kadunuks.
Idealiseerib maaelu (siiski tõepäraselt) ja rahvuslikku mellt, naeruvääristab kadaklust- kohati idüllilis-humoristlik. Vähenõudlikest jantidest kunstiküpsete draamadeni. Kirjutas 19.saj lõpp näidendeid kohalike seltside tarbeks, mida stimuleeris ka tihe koostöö teatri direktori ja näitejuhi K.Menninguga. 1903 "Rätsep Õhk" 1915 "Kosjasõit" 1923 "Neetud talu" 1918 "Enne kukke ja koitu" tragikomöödia. Lavastus Vanemuises. ("Laseb käele suud anda" Jaan Tooming)sai 1960ndate teatriuuenduse alguseks. 1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja Filippovna vastu oli muutunud haletsuseks. Ka Aglaja hakkas ilmutama oma tundeid vürsti vastu, mis aina süvenesid.
aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi 1 järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku
IV Vargamäe tagaperes Perenaine ootas oma mees(jõi palju, kakles, riivatu iseloomuga) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar – matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku
LJUBOV: Varenka...! ALEKSANDRA: On alles salakaval piigakene! (Siis meenub neile Varenka; järsku õrnalt.) Kuidas sa end tunned? TATJANA: Tere, Varenka. LJUBOV: Me oleme su järele kohutavalt igatsenud. VARENKA: Oi, mina ka! Ma juba ütlesin Djakovile, et ma tulen siia tagasi ja jään mõneks kuuks. TATJANA: Kuni ? (Aleksandra surub käe vastu Tatjana suud.) ALEKSANDRA: Me ei tea, me ei tea! (Neli õde langevad üksteisele pisarsilmil kaela. Aleksander ilmub verandale, valjuhäälselt müristades.) ALEKSANDER: Kas te teadsite sellest? TATJANA & ALEKSANDRA: Ei! LJUBOV: Millest? ALEKSANDER: Kus ta on? Neetud poiss! Egoist! Oodaku, kuni tal omal lapsed on! (Djakov, ratsaväeohvitser, tuleb välja verandale Aleksandri juurde. Suitsetab sigarit.)
- Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata IV - Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis - Pearu naine vajas peremeest kodus, tundis end kui orja, kuid oli õnnelik, et on abieluorjuses, mitte mõnes teises - Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis minekuks, kuulis oma meest lauluga hobusevankri kolinal kodu poole sõitmas, mees kihutas hobusega värvasse - Pearu vihane, et ei saanud naabritele oma suurustust näidata, läks naisele kallale, Ämmasoo Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine läks külalisele appi, Villem jooksis koju - Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine
teinud. Iason küll kahtles, aga nõustus seda tegema. Kõik tahtsid I’d aidata, kuid ta keeldus. Samas ilmus nende juurde kuninga pojapoeg, kes rääkis M’I võluvõimetest. Medeia tahtis end vahepeal tappa, kuna oli võõrasse armunud ning tahtis isale vastu astuda. Kuid siis andis ta salvi, mis oli tehtud Prometheuse verest tärganud taimest ja mis andis inimesele, kes sellega end määris, puutumatuse, noormehele, kes I’le Medeiast rääkinud oli ning palus mehelt I enda juurde kutsuda. M rääkis I’le salvist ning palus, et I mäletaks Medeiat. I läks laevale ja proovis salvi. Künd õnnestus ja sõjameeste sekka heidetud kivi pani tärganud mehed omavahel kaklema. Iason sai hakkama. Aietes ei tahtnud kuldvillakut ikkagi ära anda. Medeia aga palus argonaute, et nood ta kaasa võtaksid ning sõnas, et mehed peavad villaku ruttu kätte saama ning siis lahkuma, muidu nad surevad. Medeia kaasas, sõitsid nad villaku peidukohta, mida valvas lohe
H'l oli uus naine Deianeira, kes teda koju ootas, kuid talle teatati, et H on Lüüdia printsessi armunud ega tule tagasi. Kohe pärast H ja D abielu tuli kentaur ja viis D ära, kuid H tappis kentauri. Enne surma ütles kentaur D'le, et mõni tilk tema verd on sobiv H võlumiseks, kui too armastab kedagi teist rohkem kui D'd. D saatis rüü kentauri verega H'le. Rüü aga, H seljas olles, valmistas vägilasele samasugust piina nagu Iasoni pruudile. Kuid H ei surnud, ta viidi koju. Kui D kuulis, mis tema kink oli teinud, tappis D end. Ka Herakles tegi seda endaga. Püstitati suur tuleriit, kuhu Herakles ise lamama heitis. Kangelane võeti taevasse ning Hera leppis temaga ära ja andis oma tütre Hebe talle naiseks. 16.pilet TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest. Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma
tark, oskab ühiskonda analüüsida, mee lõhn (peab mesilasi). Teemaks Eesti kultuuri jõudmine Euroopasse. Leo pianist. Läks Euroopasse kontserte andma. Naise Lilli ambitsioonid olid suured. Palkas Leo kuulsaks saamiseks laklöörid ja ajakirjanikud. See uudis jõuab peagi Eestisse. Leo saab peagi kuulsaksm kes hakkab ise ka uskuma, et on hea pianist. Vilde taunib väikekodanlust. Läheb suure õhinaga Eestisse kontserti andma. Eeva ütleb, et ma ei tabanud su mängus imet. Kui Lilli kuulis, et kõik ei läinud plaanipäraselt, tunnistab ta kõik üles, mis ta oli Leo kuulsaks saamise jaoks teinud. Leo on masenduses. Tavaliselt minnakse südamega asja sisse ja kui läbi põletakse, teeb see jubedalt haiget. Leo läks lõpus hulluks Lilli = Mathilde Leo = Piibeleht Eeva = Laura Gustav = Vestmann Mõlema teose probleemid on igavesed. 8. F.Dostojevski elu ja looming Sündis Moskvas, isa oli arst. Ema suri kui oli 16 ja isa kui 18 (tugev psühhika mõjutaja). Lapsed
Üks Aiase visatud rahn aga vigastab ta põlvi ja pühib jalust maha. Silmapilkselt on Apollon kohal ja aitab Hektori jalule. Kohe haaravad mehed mõõgad ning viskuvad teineteise kallale, ja nii võiks see jätkuda hinge tõmbamata, kuni üks neist on surnud, kui vahele ei tuleks kahte heeroldit, üks Kreeka ja teine Trooja oma, kes nad lahutavad. ,,Aitab nüüd, vaprad sõdurid!" ütlevad need. ,,Jätke taplus. Olete mõlemad vahvad ja mõlemaid teid armastab Zeus. Küllalt. Kohe saabub öö!" ,,Olgu pealegi, Aias!" ütleb seepeale Hektor. ,,Klobisime teineteist mehiselt, nüüd aga vahetagem kingitusi, et kõik võiksid öelda: nad võitlesid vihaselt, aga lahkusid sõpradena." Nii öeldes ulatab Hektor vastasele oma mõõga, vastu saab aga kalli purpurse vöö. Nii lõpeb kahevõitlus. Täna enam ei võidelda. Tunnid, mis jäävad veel koiduni, kuluvad selleks, et koguda
sõprade juures, et uurida mis on tema isast saanud. Teos lõpeb sellega, et koju tagasijõudnud Odysseus tapab kõik ülbed kosilased ning taas ühineb oma perega. ,,Kuningas Oidipus" Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga. Laios proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa enda poja, kuid tänu karjasele jäi laps ellu. Suureks saades kuulis Oidipus temale määratud saatusest ja põgenes enda kasuisa ja ema juurest, kuna ta ei teadnud, et need pole tema päris vanemad. Põgenedes tuli talle vastu üks vanker, kus sees oli Laios. Kuna Oidipus oli kiirelt vihastuv ja vanker ei läinud tema tee pealt eest, tappis ta kõik vankris olnud, välja arvatud ühe, kes jäi elama. Kui Oidipus jõudis Teeba linna jõudis alistas ta Sphinksi, kes hoidis linna enda võimu all. Kuna Laios oli surnud ja Oidipus aitas linna
Arvatakse et ta on parenenud. Seda ta kindlasti oli aga tugevatele erutustele ta ei suuda ikka vasti pidada. Venemaale tulles tutvub M. Kaugete sugulastega kindral Jepantsini perekonnaga. Aglaja jätab vürstile erilise mulje, aga samal päeval kuuleb ta veel ühe teise naise Nastasja Filippova lugu. Tema iluga kaubeldakse. Mõskin saab suure päranduse ja peale seda palub ta N. Kätt. N. Ei võta seda vastu ja sõidab Rogoziniga Moskvasse, M. Järgneb neile. N. Ei suuda valida, ta armastab M. Aga samas jookseb altari juurest Rogozini juurde. M koos ei ole ta selle pärast, et tema arust on M liiga täiuslik tema, oma ilu müüja, jaoks. Hiljem saab M aru ,et ta tunneb raohken kaasa N, armastus puudub. Siiis märkab ta et Aglaja armastab teda ja nad teatavad kihlusest. See neil väja ei tule. M põgeneb koos N. Altari eest laseb jalga N jälle. Rogozin N ei mõista ja tapab ta. Ja siis läheb otsima lohutust M käest. Selle hingelise erutuse pärast läheb M arust ära ja ta
annaabi.ee 
