ANNA KARENINA FILMIARVUSTUS Vaatasin filmi ’’Anna Karenina’’, mis on tehtud Lev Tolstoi romaani ainetel. Tegevus toimub 19.sajandi teisel poolel Venemaal. Teose keskmes on Anna Karenina, kes on abielus targa ja eduka Aleksei Alexandrovitš Kareniniga. Tal tekib armusuhe teise mehega ning see keerab ta elu pea peale. Filmist kuulsin esmakordselt enne vaatama asumist, kuid raamatust olin juba varem kuulnud. Sisust ei teadnud ma midagi ning ei osanud mitte midagi sellest filmist arvata. Filimis teevad kaasa kuulsad näitlejad nagu Matthew Macfadye, Kelly Macdonald, Keira Knightley, Jude Law jpt. Režissööriks on andekas Joe Wright. See on linateos, mis on visuaalselt võimas ja mille sisu on visuaalse poolega võrdväärne. Sisu on tõesti huvitav, kordades intrigeerivam ja kaasahaaravam kui ma algul arvasin. Filmi suurimateks plussideks on kindlasti see kuidas seda lahti
minna. 1983. aastal pärast kõrgkooli esimest kursust tuli Elmol minna sõjaväkke kaheks aastaks. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana. 1.4 Praegune pereelu Ta on olnud abielus kaks korda. Esimest korda abiellus ta siis, kui õppis rätsepaks, ehk aasta pärast gümnaasiumi lõpetamist. Esimesest naisest läks lahku pärast sõjaväge. Naine oli endale uue mehe leidnud kahe aastaga. Praegu on Elmo abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga, kellega ta abiellus 17. mail 1990. aastal. Peres on kolm tütart: Saara Nüganen (18-aastane) , Maria-Netti Nüganen ( 15- aastane) ja Sonja Nüganen ( 8-aastane). Vanim tütar õpib klaverit ja keskmine balletti. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) 1.5 Töö Pärast kooli lõpetamist asus Elmo tööle Viljandisse teatrisse ,,Ugala", kus ta töötas 1992. aastani, näitlejana. Esimene aasta kujunes Elmole väga töiseks
Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on loomulik kui vaataja end tunneb nagu kodus, näitleja end aga külalisena. Pärast kuninga surma oli klassitsistlik teater suremas. Voltaire püüdis teatrit päästa kõikvõimalike reformidega. 1759. aastal hakati sisse viima muudatusi, Commedie Francaise ehitati suuremaks, kohtade arvu suurendati ning PUBLIK EEMALDATI LAVALT. Sisuliselt tähendas see reform lava eraldamist saalist, kahe autonoomse tsooni tekkimist.mänguruum iseseisvus ning nõudis suuremat tähelepanu. Lava oli nüüd nagu tühi ruum, mida näitleja ei olnud harjunud täitma.
armastust, kuna oled andnud endale lubaduse mitte abielluda. See on midagi nii suurt, midagi nii võimsat, et ennast ületada ja loobuda õnnelikuks saamisest. See on kurbus. Õnneks ei lõppenud raamat nii, kuid ise ma mõtlesin juba ammu millal küll Denise alla annab jaoma jah sõna ütleb Mouretile, lõpuks ta tegi seda.Ta sai õnnelikuks ja seda koos oma vendadega. Olin sellest raamatust enne palju kuulnud - ka erialaselt - aga ei midagi konkreetset. Seega juba pikemalt plaanisin seda lugema hakata. Nüüd on see siis tehtud. Minu jaoks oli huvitav lugeda turunduseaspektist, kuidas juba 19. sajandil konkurente võideti. Ja et kunagi on olnud samuti aeg, mil klient oli kuningas. Mitte kauba/teenusepakkuja nagu Vene ajal. Samas aga oli seal ka ilus armastuslugu. Noor tüdruk, kes oma siiruse ning sooviga jääda vooruslikuks, ajas tolleaegse playeri hulluks.
Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
...............................................................+9 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10. Lev Tolstoi elu ja looming....................................................................+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid....
1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus. 1912 "Libahunt" 5-vaatuseline tragöödia. Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rez. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand. Mari- traditsioone hindav, püsimist väärtustav hoiak. Vanaema- eestlaslik, alalhoidlik. Lavastatud 12 korda. Eri tahud: Mikk mikiver 1960ndad Tiina-Mari vastuolulisus, 1970ndad saatuse poolt määratus. 1915 "Kauka jumal" karakterdraama. Esietendus 1912. Peamine teema raha võim. Mogri
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
kujunenud justkui kasuvanemad ja keda tal oli väga kahju maha jätta. Kohapeal asub ta kohe kultuurielu edendama. Ta organiseerib algul isetegevusringi, mis hakkab hiljem ka näidendeid etendama. Inimestele Nurijjä meeldib ning ta pälvib paljude lugupidamise. Tasuna ennastohverdava loomingulise töö eest saab ka Nurijjä oma suure võimaluse: ühel hetkel satub Gjünei kislakki gastrollile Bakuu Draamateater. Üks näitleja haigestub ning Nurijja peab teda asendama. Tema hingestatud mäng meeldib teatri asjameestele väga ning peatselt kutsutakse ta Bakuu Draamateatrisse. Nii saab ta võimaluse suureks kunstiks. Siiski ei ole mitte kõik külaelanikud tema poolt. Eriti on tema vastu tema kunagise kallima Murati 19 naine Hümmat. Nimelt tema kunagine kallim, Murat valmis Nurijjä pärast oma naise maha jätma. Nurejjä, ehkki Murati sõnad on tema kõrvadele muusika, keeldub siiski suurte kõhkluste järel
Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud. See ei ole normaalne, sest vanemad ja õed-vennad kodus muretsevad. Märku tuleks ikka alati endast anda. Noores eas, kui Hannes oli veel 15- aastane, siis oli tal silmarõõmuks Suureõue talu Niida. Kuna tüdruk käis linnas koolis, siis oli võimalus neil kohtuda ainult vaheaegadel. Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis
Nõukogude ajal puhkes sõda, sõjakeerises sai kodu pihta. Suurem osa tema käsikirjadest ja materjalidest põles ära. 1944. a õnnestus Soome kaudu Rootsi põgeneda. 1950 viimane luulekogu „Tuli ja tuul”. Suri 1965. aastal, maetud Stockholmi Pilet 3 1. Antiikteater – tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus” VANAKREEKA TEATER – koosnes kolmest osast: orkestra e ringikujuline tantsuväljak, ajutine hütitaoline ehitis ehk skene, kus näitleja saaks oma välimust muuta (tähtsaimaks oli tegelastüüpi iseloomustav mask), kolmandaks osaks oli theatron ehk vaatamispaik. Laugjalt tõusval maastikul oli alguses. Enamasti mereranniku lähistel, hiljem jätkati seda ehitustüüpi ka sisemaal. Eelkäijaks rahvapidustused Dionysose auks, tragöödiavõistlused, näitlejad olid meessoost ja maskidega, rahva osa täitis koor, katarsis, deus ex machina. Thespis eraldas koorist ühe näitleja, kes suhtles kooriga ja rääkis.
novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kohe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua
kordamööda laulminealgeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist. Hiljem lisanduvad müütide lood. Kreekas tekib 2 näideniliiki: tragöödia ja komöödia. Tragöödia lõpus pidi olema saatiirdraama, mis pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag.
peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protahonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate
Saksa armee kannul tungisid edasi julgeolekupolitsei ja SD liikmetest koosnevad mobiilsed eriüksused, viies läbi kommunistliku juhtkonna ning alguses ka juudi meeste suureulatuslikke hukkamisi. See laienes varsti kogu juudi elanikkonna massiliseks mõrvamiseks. Ei ole teada otseseid käske, kuid enamiku uurijate järgi toimus see nihe täieulatusliku genotsiidi suunas 1941. aasta suvel või sügisel. Lõpliku käsu puudumine ei tõenda, et 18 Hitler poleks teadnud, mis toimus või et genotsiidi poleks olnud, nagu mõnikord pakuvad välja mõned revisionistid. Tolleaegsetes dokumentides on piisavalt tõendeid, et Hitler oli keskne kuju holokausti otsuste tegemisel, isegi kui kohalikud võimumehed näitasid üles olulist initsiatiivi ja viisid massimõrvad läbi nii kiiresti ja efektiivselt, nagu nad suutsid. Massimõrvu sooritati mahalaskmise teel, hiljem töötas julgeolekupolitsei välja mobiilsed gaasifurgoonid kui efektiivsema mooduse
· Monoodiline stiil Ühehäälne laulmine akordilise saatega. · Basso continuo Meloodiat toetav harmooniasaade ehk generaalbass ehk nummerdatud bass kuulus lahutamatult kõikvõimalike vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. B.c-sse kuulub vähemalt 2 pilli bass ja harmoonia pill. · Intermeedium Koomiline pala kahe vaatuse vahel (18. saj. opera serias). Reeglina esitasid seda 2 lauljat ja 1 vaikiv näitleja. · Pastoraal 1690. lõpul intermeediumilaadsed antiigikarjuseainelised lavateosed. Pastore = it. k. karjus. · Dramma per musica It. k. muusikaline draama. Mõiste võeti kasutusele 17. saj. paljude libretistide poolt, et iseloomustada dramaatilise ja tõsise sisuga tekste, millele oodati, et heliloojad kirjutavad muusika. Terminit kasutatakse laialdaselt 18. saj. itaalia ooperi iseloomustamiseks. Hiljem vahetas mõiste välja opera seria.
tüli esimese ettejuhtuva poisiga. Õpetaja, tõsine vanem mees, segas end vahele; kui ta siis selja keeras, tutistas Tom järgmises pingis istuvat poissi, oli aga oma raamatusse süvenenud, kui poiss ümber pöördus. Siis torkas ta teist poissi nõelaga, et kuulda, kuidas see «ai!» ütleb, ja sai jälle õpetajalt noomida. Kogu Tomi klass oli justkui ühe vitsaga löödud: rahutu, kärarikas ja tülikas. Kui neil tuli vastata, siis ei teadnud keegi oma salme hästi ja kogu aeg pidid teised ette ütlema. Siiski rühiti kuidagi läbi, ja igaüks sai oma tasu väikeste siniste piletite näol, millele olid trükitud pühakirjasõnad; iga kähe päheõpitud salmi 30 eest sai ühe sinise pileti. Kümme sinist piletit võrdusid ühe punasega ja need võis selle vastu vahetada; kümme punast piletit võrdusid ühe küllasega; kümne kollase pileti eest andis
didaktiline teos ilukirjanduslik teos, mis on teadlikult moraliseeriv või õpetav. Näiteks Nicolas Boileau (16361711) "Luulekunstis" (1674) esitatakse oma aja luuleteooria põhilisi seisukohti. dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Poeet Thespis (6. sajand e.Kr) lisas kooriettekandele näitleja, kes astus kooriga dialoogi, nii tekkis dramaturgiline element. Dionysos ka Bakchos. Kreeka viljakusjumal, Zeusi ja Teeba printsess Semele poeg. Dionysost kummardati looduse loova jõu jumalana, hiljem sai temast joovastuse ja ekstaasi jumal. Dionysose auks peeti igal aastal kevadel pidustusi. Dionysose kultusest on arenenud kreeka tragöödia ja komöödia. dispositsioon vt süzee. distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof.
Upitage ta tagasi oma apelsinivärvi hobuse selga ja saatke ta minema!» «Mitte enne, kui olen su tapnud, argpüks!» hüüdis d'Artagnan, kaitses ennast nii hästi kui suutis ega taganenud 14 mitte sammugi kolme vaenlase ees, kes teda materdasid. «Hoopleb nagu gaskoonlane kunagi,» pomises aadlik. «Jumala eest, need gaskoonlased on täiesti parandamatud! Jätkake siis tantsu, kuna ta seda tingimata soovib. Kui ta ära väsib, küll ta siis ise ütleb.» Kuid tundmatu ei teadnud, mis liiki kangekaelsusega tal on tegemist: d'Artagnan ei olnud mees, kes võiks iialgi armu paluda. Nii jätkus võitlus veel mõned hetked. Lõpuks, olles täiesti kurnatud, laskis d'Artagnan kukkuda mõõgal, mille kepihoop oli pooleks murdnud. Teine hoop tabas teda otsaette ja paiskas ta ühtaegu täiesti verisena ja peaaegu meelemärkusetult maha. Just sel hetke! joosti igalt poolt sündmuspaigale kokku. Kartes skandaali, viis
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protagonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa.
saavutatava „klassi kokkuleppe“ olulisust käitumises ja õppimises. paljudeks selles raamatus kasutatud juhtumikirjeldusteks. 3. peatükis kujundatakse välja käitumisjuhtimise raamistik ning käsitletakse käitumise juhti- Ma tänan kogu SAGE Publicationsi Londoni meeskonda, kes julgustas mind iga selle raamatu mise ja distsiplineerimise võtmeoskusi selles. Nende oskuste illustreerimiseks on ära toodud väljaande puhul. Mu eriline tänu kuulub Jude Bowenile, Amy Jarroldile ja Marianne Lagrange’ile. hulk juhtumikirjeldusi. Suur tänu ka teile, Jennifer Crisp ja Wendy Scott, iga väljaande kujunduselementide eest. 4. peatükk vaeb tõhusa õpetamise aluseid ning toob välja vastavad põhiarusaamad ja os- Ma tänan professor söör Tim Brighose’i raamatu esimese väljaande lahke ja suuremeelse arvus- kused
põhimõtted. Ta oli juba pikka aega katsetanud ning lisanud põhimõtteid mahukale geomeetrilisele mõistele, mida ta ise nimetas trapetsoidi seaduseks (sellega ta mõnitab narre, kes hauguvad vale puu all). LaVeyd hakati soovima kõnemeheks ning külaliseks raadio- ja telesaadetesse. Teda otsisid ka TV-produtsendid ning filmide loojad, kes soovisid saada tehnilist abi Saatanast rääkivate filmide tegemisel. Vahel oli LaVey ka näitleja. Sotsioloog Clinton S. Sanders on öelnud: ,,... mitte ühelgi teisel okultistil pole olnud sellist võimu satanismi kajastavate filmide tegemisel, kui seda on olnud Anton Szandor LaVeyl. Rituaalid ja varjatud sümbolism on kesksed elemendid LaVey kirikus ning filmides, kus ta on saanud okultistlikke rituaale kujundada, on need täis traditsionaalseid okultistlikke sümboleid. Sümbolite rühk Saatanakirikus on katse koondada inimeste emotsionaalseid jõude
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene naeratus. ,,Mis on, noormees
221. Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, et ma ei saa aru 222. Ma tean , et sa mõtled et ma ei mõtlegi su peale , mõtle pealegi , ma mõtlen ikka su peale 223. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi,teab rohkem kui see kes ei tea midagi ega tea et ei tea midagi! 224. Vahete vahel on vahede vahel olevatel vahedel vahed vahel 225. Mõtle , mul tuli mõte , mõtle kui mõttel ei ole mõtet , siis mis mõte sellel mõttel oleks !? 226. Ma teadsin ,et ma ei teadnud seda , mida tead sina , aga ma tean, et sa ei teadnud seda mida mina ei tea , sest mina tean midagi mida sina ei tea 227. Kui miski ei ole loogiline, siis see on loogiline, et elu ei olegi loogiline 228. ma tean, et sa tead, et sa tead, et ma tean 229. augustis ütles august augustile : august vaata et sa august alla ei kukuks 230. Jäägu , nagu oli , eks midagi ikka olnud , ega kunagi pole olnud , et midagi pole olnud 231. August hüppas välja august, August hüüdis "Käes on august!"
kelle nägemine juba rahvahulga seisma pani ja nagu võluväel ta viha uudishimuks muutis. «Vait, vait!» See kõhklev ja kõigest kehast värisev isik tuli, kogu aeg kummardusi tehes, mis liginedes üha põlvituste sarnasemaks muutusid, marmorlaua ääreni. Vahepeal oli erutus vähehaaval vaibunud. Oli alles jäänud vaid kerge sumin, nagu see ikka on omane vaikivale rahvakogule. «Härrad kodanikud,» ütles näitleja, «ja austatud naiskodanikud, meil on au tema eminentsi härra kardinali juuresolekul ette kanda ja etendada üht väga ilusat moraliteed, mille nimi on «Neitsi Maria tark kohtuotsus». Mina mängin Jupiteri. Tema eminents on praegu siia saatmas Austria hertsogi auväärt suursaatkonda, mida aga praegusel silmapilgul Baudets' väraval kinni peab härra ülikooli rektor oma kõnega. Niipea kui kõr-geaulikum kardinal siia jõuab, alustame kohe.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
