LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK Jan Pikhof AUTOHOOLDUSVAHENDID Referaat Õppejõud: Liina Maasik Lähijuhendaja: Ergo Petermann Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 4 1.1 Salongi hooldamine.................................................................................................5 1.1.1 Autoglym Autofresh õhuvärskendaja .............................................................6 1.1.2 Autoglym Car Interior Shampoo......................................................................6 1.1.3 Loctite Hygiene Spray .....................................................................................6 1.1.4 Sonax Autosal
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja ilu osakond, ILU10 Merilin Susi Erinevate firmade keemiliseloki vedelikud Iseseisevtöö Juhendaja Merike Rosenthal Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor on kogunud kokku suure hulga lokivedelikke, kinniteid ning eel-, vahe- ning järeltöötlus aineid. Töös on esitletud 10 tuntumat firmat ning nende tooted. Osadel toodetel on juures kasutusjuhendid, aga igale tootele pole Internetis ligipääsu kasutusjuhenditele ning koostistele. 1. ESTEL 2. Kinniti 3. Wavex · Kinniti 1:1 (25 ml +25ml sooja vett) · pH 2-3 · Mõjuaeg 5(7) +5 min 4. Niagara · Kinniti 1:1 (25 ml +25ml sooja vett) · 1000 ml · pH 2-3 · Mõjuaeg 5(7) +5 min 5. Lokivedelik 1.2.1 Wavex · Leeliseline lokivedelik · pH 8,1- 9,6 ·
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 "Kontseptuaalne süsteemianalüüs" e-deklaratsioonide haldamine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2011 2 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ................................ (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 3
ohutuse/jõudluse/ökonoomsuse suhtega. Sääraseid programmeerimisvõimalusi kasutavad eelkõige rallisõitjad ning autohuvilised. Siinkohal ei saa mainimata jätta samuti fakti, et osad originaal autoajud on ka programmeeritavad personaal arvuti abil, kui vaid vastav programm arvutis olemas on. Seos infotehnoloogiaga autoajul ongi eelkõige tema programmeeritus mikroprotsessoris ja tegutsemine vastavalt anduritelt saadud signaalidele. Andurid muudavad mehaanilise muutumise elektriliseks signaaliks mis juhitakse läbi juhtmete ajju. Aju omakorda vastavalt saadud signaalidele otsustab, kuidas talitleda nt. kütuse sissepritse süsteemi või millal tekitada sädelahendus silindrisse. Joonis 1.1 Mootori juhtaju sisemus[2] 6 1.2 Küttesegu kontrollimine anduritega Üks kõige tähtsamatest autoaju ülesannetest on kahtlemata mootori varustamine kvaliteetse kütteseguga
Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad 5 elektrilisteks impulssideks. Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta- valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t x-I süsteem y=y' x'-II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S¯ ajavahemikku t jooksul,s
Rakvere Ametikool Egert Moones Tisleri eriala AKNALENG Lõputöö Juhendaja: Riho Mäe Rakvere 2009 Rakvere Ametikool Egert Moones Sisukord Sisukord............................................................................................................................ Sissejuhatus...................................................................................................................... Konstruktsiooni kirjeldus................................................................................................. Spetsifikatsioon................................................................................................................ Materjalide kulu ja maksumus......................................................................................... Tehnoloogilise protsessi skeem..............................................
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t xI süsteem y=y' x'II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s nimetame keha liikumise trajektoori algja lõpppunkti ühendav
Tartu Kutsehariduskeskus Osakonna nimi Eesnimi Perenimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik Juhendaja Nimi Perenimi Tartu 2009 1. VORMISTAMINE 1.1. Üldnõuded Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad kirjalikud tööd (referaat, kursusetöö, lõputöö, praktika aruanne) vormistatakse teadustööde nõudeid arvestades. Töödes on kindlad alajaotised järgmises järjestuses: · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu peatükkidena · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vastavalt vajadusele) Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid. 1. Töö trükkida arvutil Wordi või Writeri dokumendina formaadis A4 lehe ühel küljele. Esitada pehmes köites. 2. Lehe servadele jätta vaba ruumi järgmiselt: vasakul 4 cm, paremal 2 cm ja üleval
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. Tooted ......................................
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. Tooted ......................................
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurivad teadused: fütot
Füüsika kordamisküsimused 1. JÄIGA KEHA MEHHAANIKA 1.1. Kinemaatika 1.1.1. Inertsiaalne taustsüsteem: Liikumise kirjeldamine ajas ja ruumis. Keha asukoht ruumis- taustsüsteemide suhtes. Jäik keha millel arvestatavad deformatsioonid puuduvad. Masspunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võime arvestamatta jätta võrreldes kaugusega teiste kehadeni. 1) a + b summa 2) a - b vahe 3) a jab korrutis a *b =a * b * sin 4) a * b = a * b * cos skalaarkorrutis Taustsüsteemi, milles kehtib Newtoni I seadus, nimetatakse inertsiaalseks. Iga taustsüsteemi, mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühelt in
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Fototellimus Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ………………………….. (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord 1. Iteratsioon I.............................................................................................................................6 1.1 Visioon..............................................................................................................................6 1.2
süsteem töötab juhitava suuruse mingis muutumisvahemikus kui suletud juhtimissüsteem, kui juhitav suurus väljub etteantud vahemikust, hakkab juhtimissüsteem tööle kui avatud süsteem või vastupidi. Juhtimissüsteeme võib liigitada ka juhtimiseks kasutatavate signaalide iseloomu järgi. Selle tunnuse järgi tuntakse järgmisi juhtimissüsteeme: pidevatoimelised ehk analoogjuhtimissüsteemid signaalid on võrdelised või muus funktsionaalses seoses juhitava suuruse väärtusega; diskreetsed juhtimissüsteemid juhtimistoime või juhitava suuruse väärtus teisendatakse katkendtoimelisteks signaalideks. Diskreetsed juhtimissüsteemid liigitatakse omakorda impulsstoimelisteks, arv- ja releetoimelisteks süsteemideks: - impulsstoimelistes juhtimissüsteemides toimub juhtimine ühe-
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.
Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia........................................................................
tõsta õlitussüsteemi suutlikkust madalamatel pööretel ja tänu ülekande muutmist on ka see saavutatud. [8] Lisaks õlipumba ülekande arvu muutusele, on ka K24A3 mootoril ka balansiirvõllid (Foto 6). Balansiirvõllid on omased rida 4 tüüpi mootoritel tänu tehnilistele iseärasustele on loomulik väike vibratsioon. Balansiirvõllid pöörlevad 2 korda suuremate pööretega kui väntvõll ning omavad raskusi mis paiknevad eksentriliselt. Antud lahendusega väheneb küll, mootoris vibratsioon, kuid miinusteks on võimsuskaod nende käitamiseks, keerukam ehitus ja tänu sellele suurem võimalus riketeks ning õlitussüsteemi lisa koormamine. Õlitussüsteemi hulka kuulub ka kolvi põhjale suunatud pihustid, mis jahutavad kolbi ning määrivad silindriseina . Foto 6. K24A3 balansiirvõllidega õlipump 1.4. Jahutussüsteem
e t p d) pöördemomendielastsus: K = ( M xn )/( M xn ), m dmax nom dPenom Mdmax kus M - maksimaalne pöördemoment, n - nimipöörlemissagedus, M - dMax nom dPenom pöördemoment maksimaalsel võimsusel, n - pöörlemissagedus maksimaalsel Mdmax pöördemomendil, K > 1 (vt. mootori regulaatorkarakteristik); m 3 e) kütuse erikulu: b = 10 x B / P [g / (kW x h) ], e k e kus B kütuse tunnikulu, k f) erimass kW kohta: m = m /P [ kg / kW ], Pe mootor e kus m mootori mass, mootor
Anzelika Künnap Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Anzelika Künnap HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK Referaat Tallinn 1 Anzelika Künnap 2014 2 SISUKOR 1HARILIK KUUSK.....................................................................................6 1.1BOTAANILISED TUNNUSED........................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor................................................................................................... 7 1.1.3Juurestik.....................................
Sellest tulenevalt on nad vahelduvpinge võimendid, mis toimivad sagedus piirkonnas 20Hz kuni 20kHz, mõnikord ka kõrgemal. 1.1.2. Alalispinge võimendid Alalispinge võimendid on laialt levinud võimendid automaatika süsteemides, sest väga palju automaatikas kasutatavad andurid arendavad väljundpingena alalispinget. Tüüpnäide: termopaar, mille välund on 10 kuni 40mV, mis vajab kasutamiseks kindlasti võimendit. Oluliseks tunnuseks alalispinge võimendile on see et alumis sagedus piir peab olema null. Ülemine sageduspiir on tavaliselt mõni kilohertz ja see peab olema nii kõrge seepärast, et võimendi peab
Loogikaseadusteks nimetatakse tavaliselt binaarloogika algebra ehk Boole' i algebra seadusi. Algebraks nimetatakse üldjuhul elementide hulka, millega tehakse tehteid, kusjuures nende tehete aluseks on kindlad reeglid ehk aksioomid. Aksioomid määravad ära algebra põhitehete omadused ja seosed. Kuna nüüdismatemaatikas on palju algebra liike (universaalalgebra, hulgaalgebra, loogikaalgebra), siis kehtivad neis ka erinevad tehted ja aksioomid. Boole'i algebra elementideks on binaarloogika signaalid (argumendid) väärtustega 0 ja 1. Nende signaalidega saab sooritada kõiki loogikatehteid ning moodustada suvalisi loogikafunktsioone. Loogikatehete kohta kehtivad järgmised binaarloogika aksioomid: 1. Argumentide järjekorda võib tehtes muuta a + b = b + a. (1.3) 2. Sulgusid võib avada ehk funktsiooni võib teisendada loogiliste osakorrutiste summaks a(b + c) = ab + ac
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on keelatud. 11. Kõik kon
1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): [ ] a = aij A = (aij ) = ij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon suurus). 3 -
Lineaaralgebra elemendid. M.Latõnina 1. MAATRIKSID 1.1. Üldmõisted Definitsioon 1. Maatriksiks nimetatakse riskülikujulist arvuliste elementidega tabelit, mis sisaldab n rida ja m veergu : Lühidalt maatriksit võib tähistada erinevate sulgudega (või kahekordsete püstjoontega): A = (aij ) = [aij ] = aij , (1.1) kus i = 1,...,n on rea number, j = 1,...,m on veeru number. Arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. Nii et esimene alumine indeks näitab, mitmendas reas asub element , ja teine alumine indeks - mitmendas veerus asub element. Maatriksi suurust saab väljendada valemiga: ridade arv x veergude arv. Antud maatriks (1.1) on suurusega n x m ja seda saab kirjutada järgmiselt : An x m või dim A = n x m (dimensioon suurus).
Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. Tänapeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada. Telg paneb kettad pöörlema. Mida suurem on ketta pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda. Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud õhukese (kuni 0,000001 mm) magneetuva kihiga. Floppy Disk Pehme ketas ehk floppy disk. Esimesed floppyd olid painduvad ja suhteliselt pehmest materjalist. Erinevalt kõvakettast, kus pea hõljub ketta kohal õhupadjal, on floppyl pea surutud vastu ketast. Selle tulemusel nii pea kui ka ketas kulub kiiremini. Vastupidamise suurendamisel peatatakse pöörlemine, kui kettalt ei loeta ega kirjutata
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunaskäimisel on Eesti kultuu
Sisukord VÕIM.................................................................................................................................. VÕIMULIIGID........................................................................................................................ Ametlik ehk formaalne võim.............................................................................................. Hirmul rajanev võim............................................................................................................ Premeerimisel/tunnustamisel rajanev võim........................................................................ Seaduslik võim.................................................................................................................... Informatsioonil rajanev võim............................................................................................ Isikuomadustel rajanev võim.....
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil
TRADERUN MOODUL TRADERUN MODULE BUSINESS PECULIARITIES IN THE EU, RUSSIA AND EASTERN PARTNERSHIP COUNTRIES ÄRI ERIPÄRAD EUROOPA LIIDUS, VENEMAAL JA IDAPARTNERLUSRIIKIDES Lecturers: Ryhor Nizhnikau (responsible) Giorgi Gaganidze, Sergei Proskura, Andres Assor P2EC.00.202 (UT code), RIE 7044 (TLU code) Reading materials: Business peculiarities in Ukraine and Belarus Lugemismatejal: Äri eripärad Ukrainas ja Valgenenes Created by Andres Assor Tartu 2013 TABLE OF CONTENTS INTRODUCTION ................................................................................................................... 4 1. UKRAINE ...................................................................................................................... 5 1.1. General information .......
...................................................................237 Komponentide tootjad ...........................................................................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
