REFERAAT Andrus Veerpalu Gümnaasium 6 klass 2011.-2012.õ.-a. Koostas: SISUKORD 1.Kes on Andrus Veerpalu? 2.Teekonna algus. 3.Elustiil. 4.Sportlikud saavutused. 5.Karjääri lõpp. 6.Lõpetuseks 1.KES ON ANDRUS VEERPALU? Andrus Veerpalu nime teavad tänapäeval kõik-ka need,kes ise ei olegi suured spordifanaatikud.Sellest tagasihoidlikust Pärnumaa poisist sai läbi aegade Eesti kõige edukaim meessportlane olümpiamängudel,olles võitnud kolm medalit,millest kaks on kuldsed.Lisaks on meie endine murdmaasuusataja ka kahekordne maailmameister. Oma sportlaskarjääri lõpetas Andrus 40-aastaselt.Vastava otsuse tegi ta meedias teatavaks 23.veebruaril 2011 aastal.Oma osa mängis
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver.
Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega
......................................................................................................15 4.2.1 Sportlikud saavutused .............................................................................................15 4.2.2 Poliitikukarjäär........................................................................................................15 4.2.3 Muu tegevus............................................................................................................162 4.3. Andrus Veerpalu .......................................................................................................16 4.3.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................17 4.3.2. Tunnustused ...........................................................................................................17 4.3.3. Reklaamis...............................................................................................................17 4.3.4
augustil 1979. aastal, Kohilas. Treeneriks on K. Rahnul Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht, Helsingis 2005. aastal Eesti suusatajad Suusatamine on üks viis liikumiseks lume või muu libiseva kattega pinnal. Suusatades liikumise hõlbustamiseks ning tasakaalu püsimiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi aladest. Eesti kuulsaimateks meessuusatajateks on vaieldamatult Andrus Veerpalu ning Jaak Mae, naissuusatajatest on Eestis kuulsaim Kristina Smigun. Andrus Veerpalu on 8. veebruaril 1971. aastal, Pärnus sündinud Eesti tuntuim murdmaasuusataja. Ta on nii Eesti suusasportlane, olümpiavõitja, kui ka maailmameister. Spordiga hakkas A. Veerpalu tegelema 1990. aastal, kuid suusatamisega 12. eluaastal ehk siis aastal 1983, Johannes Toimi õpilasena. Hetkel kuulub ta Suusaklubi Jõulusse ja tema treeneriks on Mati Alaver. A
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.
Isa Andrus tunnistab, et pole poegi- tütreid suunates oluliselt vähem auahne, kui oli sportlasena. Gunnar Press Tartu - Otepää Kas laste tulemused teevad uhkeks isegi kahe olümpiakullaga isa? Perekonnapea teab vastust, ent vaikne loomus paneb nuputama, kuidas tagasihoidlik olla. Ei õnnestu, sest süda hõiskab pisut ja vana Veerpalu kostab selgel häälel: ,,Loomulikult olen laste üle uhke!" Andrease, Anette, Andersi ja ka seitsmese Anlourdeesi nimed leiab protokollidest hõlpsasti. Räägi pisipoeg Andorresist! Poolteist oli, kui suusatama hakkas. Käima hakkas ikka varem, ehkki suusad olid juba olemas. Aastaga on ta edasi läinud, sõidab üsna kõrgetest nõlvadest üles ja alla. Kui Angela vanemad trenni viib, on Andorres, keda me Torreseks või Torruks kutsume, kaasas ja eks ta seal tunni jagu sõidab
Håkan Loob, kes esindas jäähokis Rootsi riiki ja Allan Kohala kelgutamises, kes võistles samuti Rootsi meeskonnas. Meie Allar Levandi jäi kuuendaks. Neljateistaastane Olga Vassiljeva jäi naiste üksiksõidus 21. kohale XXV suveolümpiamängud, Barcelona 1992 Urmas Saaliste oli üks neist sportlastest, kes võistelnud olümpiamängudel nii N. Liidu kui Eesti Vabariigi lipu all, medalit ta koju ei toonud. Lauri Aus sai Barcelona olümpial grupisõidus viienda koha, ka maailmameister Jüri Jaansonilt oodati rohkem kui seda oli viies koht, mis kõigele vaatamata oli siiski kiiduväärne saavutus. Indrek Pertolson sai tubli 5. koha judos ja Jüri Tamm vasaraheites. Meie laskja Inna Rose läks olümpiale suurte lootustega, kuid inimlikud eksimused nurjasid võistluse. Helle Aro võistles aga Soome lipu all ja sai seitsmevõistlusel 18. koha. XVII taliolümpiamängud, Lillehammer 1994 Kihnu saare eestlaste perekonnast pärit
Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat.
· Megahiti "Club Kung Fu" (ja paljude Vanilla Ninja laulusõnade) autor. · Hobid: lugemine, joonistamine · Pikkus: 170 cm · Kaal: 50 - 52 kg (Aga ärge võtke seda puhta kullana, kuna kaal varieerub) · Silmade värv: sinine · Juuste värv: tumeblond · Lemmikloom: koer (koduloomi tal pole) · Lemmikauto: Jaguar · Lemmikartistid: Incubus, Lostprophets · Lemmiknäitlejad: Johnny Depp, Benicio Del Toro · Lemmiksportlased: Erki Nool, Andrus Veerpalu · Lemmiktoit: tomatisupp ja kana wrap (eriti just Stockmani oma) · Toit, mida ei söö: hernesupp ("Kunagi ammu lasteaia - päevil proovisin ja see oli äärmiselt vastik"). · Lemmikjook: vesi · Oma meesideaali kohta lausub Piret: "Üks on kindel - see isik ei pea olema piltilus, pigem peab ta olema omapärane." Lisaks sellele peab mees olema viisakas, tark, naljakas, stiilne ja hoolitsev.
..................................................................11 ..............................................................................................................................................11 5. Üldine ülevaade tööst...........................................................................................................12 5.5. Teised tööd.....................................................................................................................12 6. Klassijuhataja olemus varem................................................................................................ 13 7. Perekond...............................................................................................................................14 8. Pensionäri elu.......................................................................................................................15 8.5. Igapäevane tegevus..............................................................................
kokku. 3. TULEMUSED 3.1 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED Meeste arvestuses on enim kordi maailmameistriks kroonitud legendaarne Tsehhi odaviskaja Jan Zelezny, kes on tiitli võitnud kolmel korral (1993, 1995, 2001). Ükski teine mees pole odaviskes siiani kahel või rohkemal korral suutnud triumfeerida. Naistest on kaks maailmameistritiitlit ette näidata Osleidys Menéndez'il (2001, 2005) ja Trine Solberg- Hattestadil (1993, 1997). 3.1.1 H ILJUTISED MAAILMAMEISTRID (MEHED) Maailmameister Võidutulemus (m) Võistluse toimumiskoht Jan Zelezny 92.80 Edmonton, K Sergei Makarov 85.44 Pariis, Prant Andrus Värnik 87.17 Helsingi, S Tero Pitkamäki 90
Pronksi võitmises polnud enam kahtlustki. Aun ootas veel teiste sportlaste lõpetamist ning aitas üles tõsta Holdorfi, kes ennast täiesti tühjaks oli jooksnud. Seejärel märkas Aun Kudut ja Korobkovi, kes talle tribüünialusest käigust rõõmsalt kahte sõrme näitasid Aun oli teine. 10 Nii Nõukogude Liidu kui ka Saksa FV spordiajakirjad tunnis-tasid, et Aun oleks vabalt võinud olla olümpiavõitja, sest tema Kiievis joostud 1500 m aeg 4.17,6 oli olnud tugevam Hol-dorfi Jenas joostud 4.48,8-st lausa 207 punkti võrra, mis oleks andnud Aunale olümpiavõidu. Sellegipoolest oli Auna tulemus fantastiline Rein Aun tõi NSV Liidule esimese kümnevõistluse hõbemedali. Kümnevõistluse võitis Holdorf 7887 punkti, teiseks jäi Rein Aun 7842 punktiga ning kolmas oli Walde 7809 punkti-ga. Pjedestaalile minekuks pani Aun selga esindusdressid, kuid nähes, et konkurendid on liiga
on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 40-aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed'' ning ,,Rehepapp''. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. 3 Kivirähk linnulennult Tulevane klassik Andrus Kivirähk sündis 17. augustil 1970.aastal. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984. Lõpetas Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal ja siirus õppima Tartu Ülikooli ajakirjandust 1988-1993. Ja kuigi Kivirähk on tunnistanud ennast ülikooli akadeemiliseks apsakas, kes armastas rohkem õlut juua ja
tegelevas ettevõttes: MRS. PEX OÜ ja Incipe OÜ Muu tegevus 21. mail 2005 valis Euroopa sportlaste assamblee Noole Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni liikmeks ja asepresidendiks. Ta on treeninud teivashüppajat Kristo Kallavust ja sprinterit Argo Golbergi. 2006. aastal osales Nool telesaates "Tantsud tähtedega", kus tema partneriks oli Ave Vardja . Nad saavutasid 8 paari seas 3. koha. Erki Noole Kergejõustikukool Loodi olümpiavõitja Erki Noole poolt 1997. aastal. Kool oli sel hetkel teine koolitusluba omav eraspordikool Eestis. Esimestel tegevusaastatel pakkus kool kergejõustikutreeninguid 7-19-aastastele lastele ja noortele. Hilisematel aastatel on lisandunud treeningrühmad 4-6-aastastele pisikestele mürakarudele. Hetkel treenib Erki Noole Kergejõustikukoolis üle 100 õpilase. Alates 2010. aasta sügisest kuulub varem iseseisva osaühinguna tegutsenud Erki Noole Kergejõustikukool Spordiklubile Elite Sport
Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere 23 IV MINU ELULUGU 25 4.1. Lapsepõlv 25 4.2
1) Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004 Sai 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Edmontonis (Kanadas) saavutas Erki Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on ka tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid: 10.60/1.5; 7.63/2.0; 14.90; 2.03; 46.23; 14.40/0.0; 43.40; 5.40; 67.01; 4.29.58. Kergejõ
ei tohi ületada 6 m/s. · Kõikidel distantsidel staadionil peab olema automaatne ajamõõtja (fotofinis). 4.2 Usain Bolt Usain St. Leo Bolt (sündinud 21. augustil 1986 Trelawnyis) on Jamaica sprinter, neljakordne olümpiavõitja, 100, 200 ja 4×100 m teatejooksu maailmarekordi omanik ning viiekordne maailmameister. Ta on ainus, kes on olümpiamängudel püstitanud 100, 200 ja 4×100 m maailmarekordi, ning ainus, kes on olnud korraga nii 100 kui 200 m valitsev olümpiavõitja ja maailmameister. Usain Bolt sündis 1986. aastal Wellesley ja Jennifer Bolti pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Tema vanematel oli külas nimega Trelawney Parish juurviljapood. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui tema andekust märgati. 12-aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100 meetri jooksja. Keskkoolis harrastas ta veel teisi alasid, kuid tema kriketitreener, nähes tema kiirust, soovitas tal keskenduda kergejõustikule. Tema treeneriks sai
Programm: peamiselt spordivõistlused, hiljem muusikute konkursid Autasu: luuderohupärg 5)Pan- Athena mängud (panatenaiad): Kellele: Athenale Millal: al 6. saj eKr, algselt igal aastal, hiljem nelja aasta tagant Kus: Ateena Osavõtjad: kõik vabad kreeklased Programm: Algasid öise tõrvikutega rongkäiguga, kestsid 9 päeva. Nii muusalised (esimesed 3 päeva) kui ka sportlikud alad. Autasu : õlipuuokstest pärg Pidulike mängude tuntuimad võitjad: 1) Koroibos esimene teadaolev olümpiavõitja (776.a eKr); Milon Krotonist 6kordne maadluse võitja (540. ja 532.-516.a eKr); Leonidas Rhodoselt 4kordne triastese (1 ja 2 stadioni jooksud + kilbijooks) võitja (164.- 152.a eKr); Rooma keiser Tiberius 4hobuserakendite võidusõidu võitja, esimene roomlasest olümpiavõitja (4.a eKr) 2) 3) Platon 2 korda maadluse võitnud 4) 5) Mõned kreekakeelsed nimetused: stadiodromos harjutuste tegemise, jooksmise paik diaulos kahe staadioni pikkune (400m) jooks ntiikolümpiamängudel
Intervjueerisin oma vanavanaema Virve Kändu ning allpool esitatud tekst on jäetud suures osas muutmata, esitatud tema kõnemaneeris. 2.2.1 Andrus (perekonnanimi teadmata) Andrus (?) sündis 1839. aastal ja suri 1889 aasta heinaajal kopsupõletikku. Andres abiellus naisega, kelle nimi oli Maarja. Maarja oli pärit Laane talust Tagulas. Ta on sündinud 1836 ja suri peale 1900ndat aastat vanadusse. Tema ema oli metsavahi tütar ja tema isa oli Värnik. Andruse ja Maaarja abielust sündis kahesa last. Esimesed kolm last, ehk siis kaks poega ja üks tütar, surid kõik ühel ja samal suvel düsenteeriasse. Esimese tütre nimi oli Ann. Vanasti arvati, et kui pere paneb oma surnud lapse nime oma elusale lapsele, siis elus olev laps pidi omale saama ka need päevad elada, mida surnud laps ei jõudnud elada. Seega pandi ka viimasele tütrle, kes neil sündis, nimeks Ann. Neil sündis kokku viis tütarart - Liisa, Mari, Leena, Emiilie ja Ann.
Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener . Kristina oli esimene laps peres, tütarlaps, tegelikult oli isa sooviks poeglaps, kuid tal polnud ka tütre vastu midagi. Hiljem sündiski veel perre juurde teinegi tütar , Katrin Smigun. Kristina polnud veel kahenegi , kui suusad alla pandi. Need olid punased ja liiga libedad Salvo plastmass-suusad , mis sobisisd kõigeks muuks kui suusatamiseks. Kuid ta pidi sooritama elu ühe tähtsama eksami:kas temast saab siin ilmas asja või mitte,muidugi mõista polnud tal aimugi kui määrava tähtsusega see on . Esimesed sammud suuskadel ei sujund mitte kuidagi , nagu võis eeldada. Ema sööstis loomulikult kohe appi , kuid isa peatas ta: ,,Tõusku ise. Kui tõuseb, saab temast asja ."
Nõo Reaalgümnaasium Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kersti Lentsius 12c Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe .............................................................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kristel Eslas PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge................................................................................
1946. aasta 11. juulil nimetati ümber Rahvusvaheliseks Käsipalli Föderatsiooniks International Handball Föderation (IHF). Praegu on alaliidul 167 liikmesriiki. 1990. aastal loodi Euroopa Käsipalliliit European Handball Föderation (EHF). Eesti võeti EHF liikmesriigiks 1992. aastal.4 5 Olümpiamängudel oli käsipall esmakordselt kavas 1936. aastal, mil mängiti 11:11 varianti. 1972. aastal Münchenis mängiti juba 7:7 varianti. Esimest korda selgitati naiste olümpiavõitja 1976. aastal Montrealis, mille võitis Nõukogude Liit.6 1938. aastal peeti Saksamaal esimesed MM-võistlused meestele (7:7/11:11). Naiste esimesed MM-võistlused peeti 1949. aastal Ungaris (11:11) ja 1957. aastal Jugoslaavias (7:7). Alates 1961. aastast puudub suur käsipall (11:11) MM-võistluste kavast.7 8 1 Wikipedia, Team handball, http://en.wikipedia.org/wiki/Team_handball (13.03.2011) 2 VISNAPUU, M., Käsipall treenerite tasemekoolituse õpik, 2008. Lk 7 3 Sealsamas, Lk 125
sissejuhatus Mulle meeldib sporti teha ja pole kunagi seda kartnud, vahest ka olen seda telekast vaadanud. Erki Nool on eestis paljudele noorte sportlastele iidoliks, niiga mulle. Sellega mull kaasnes idee teha uurimustöö Erki Noolest kuna ta on Eesti tuntuim sportlane kes on teinud paljutki. Mind on huvitanud palju asju tema elus ja spordis, mis innustaski seda uurimustööd just temast tegema. Uurimistöö räägib Erki Noole elust: lapsepõlvest, nooruspõlvest kuni tema karjääri tipp hetkestest. 1.Erki Noorus 1.1 Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neliõde-Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kiriku
Investeerimisfondi nõukogu esimees. Aastatel 1998. 2004 oli Andrus Ansip Tartu linnapea, 2004- 2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister ning aastal 2005 valiti ta peaministriks ja see on olnud tema muljetavaldava karjääri tipphetk. Pere Andrus Ansip abiellus Anuga, kellega ta kohtus ülikoolis esimesel kursusel. Praegu töötab Anu meditsiiniliste uuringute firmas Quintiles OÜ ja Elite erakliinikus naistearstina. Nende peres on kolm tütart: Reet (sündinud 1977) töötab hambaarstina ja õpib lisaks kirurgiks, Tiina (1981) on ajakirjanik ja Liisa (1997) õpib Tartus Miina Härma koolis. Hobid Andrus Ansip tegeleb regulaarselt jalgrattasõiduga. Ta on korduvalt läbinud Tartu rattamaratoni põhidistantsi. 1996. aastal aprillis jalgrattaga sõites juhtus tal ränk kokkupõrge sõiduautoga. Selle tagajärjel tehti talle 11 tundi kestnud operatsioon; ta oli
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
Capel), kes oli ka sembri ööl vastu 23. Kui keegi väärikalt Gabrielle ainuke tõeline detsembrit helistas Léon daamilt vanuse kohta armastus. Balsan teadis, de Laborde St. Cloudi päris, vastas ta alati saja et Coco ja Boy on koos, äärelinnas Gabrielle aastane, igavesti. ent ei lõpetanud suhteid uksekella ja teatas, et Gabrielle suri 10. daamiga. Boyga juhtus liiklus jaanuaril 1971. aastal hotellis ,,Ritz'', kus ta tagasi vendadele nooruses paistis silma ka elas, hapniku Wertheimeritele Teie eriline anne puuduse kätte. kuuluvad parfüüm maitsekalt riideid kokku Coco oli surma õhtul Chanel nr. 5 osakud. sobitada? väga väsinud. Ta magas Kas Teil on jäänud veel Ei paistnud, sest elasin natuke ja ärgates karjus mõned uuenduslikud koos vendade ja
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................
5 Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani)
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtnud saada ajakirjanikuks, se
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
