Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Andres Tarand, Reaalkooli vilistlane". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tarand, reaalkooli, klimatoloogia, poega, europarlamendi, karjäär, ülemnõukogu, peaminister, tunnustused, autasu, award, riigivapi, auleegioni, ordeniKarismaatilised juhid Eesti juhtimismaastikul Raido Must V2E Andres Tarand Mina valisin Eesti karismaatilise juhi Andres Tarandi. Elulugu Sündinud 11. jaanuaril 1940 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Tallinnas. klimatoloogina ja töötas aastail 1965 Tema isa oli Helmut Tarand, kes oli 1968 ning 19701990 Eesti Teaduste eesti loodusteadlane, filoloog ja Akadeemia luuletaja. Tallinna botaanikaaias, aastail 1978 Tema naiseks on Mari Tarand ning ta 1982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja on eesti raadioajakirjanik. 19881990 Tema poegadeks on Indrek ja Kaarel direktor. Tarand. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal
Andres Tarand Andres Tarand on tuntud Eesti poliitik, kes on sündinud 11. jaanuaril 1940. aastal Tallinnas. Tarand on abielus Mari Tarandiga ning neil on 2 poega Indrek ja Kaarel. Andres Tarand on Tallinna Reaalkooli üks kuulsamaid vilistlasi, kes lõpetas 1958. aastal 73. lennu koosseisus. Pärast Reaalkooli lõppu asus Tarand õppima Tartu Riiklikkusse Ülikooli (TRÜ). 1963. aastal lõpetas ta kooli klimatoloogia erialal. Enne poliitikasse siirdumist jõudis Tarand tegeleda oma erialaga 27 aastat, selle aja jooksul jõudis ta olla: Nooremteadur(1968-1970), vaneminsener(1970-1973), vanemteadur(1973-1976), sektorijuhataja(1976-1979; 1981-1988), teadusdirektor(1979-1981) ja kõige lõpuks ka Tallinna Botaanikaaia direktor aastatel 1988-1990. 1990. aastal valiti Tarand lühikese vahega nii Eesti Kongressi kui ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. Eesti Kongress oli Eesti vabariigi kodanike
Andres Tarand Andres Tarand sündis Tallinnas 11. jaanuaril 1940. 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli klimatoloogina ja töötas aastail 19651968 ning 19701990 Eesti Teaduste Akadeemia Tallinna botaanikaaias, aastail 19781982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja 19881990 direktor. Nõukogude ajal osales ta Antarktika-ekspeditsioonil ja talvitus Molodjoznaja uurimisjaamas. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal nn Neljakümne kirjale. Laulva revolutsiooni aastatel astus Andres Tarand aktiivselt poliitikasse, osales Rahvarinde, Põhiseaduse Assamblee (1991- 1992), Eesti Kongressi (1990-1992), Eesti Komitee (1990) ja EV Ülemnõukogu (1990-1992) töös. Aastatel 1992 ja 1995-2004 oli ta Riigikogu liige ning aastatel 2004-2009 Eesti saadik Euroopa Parlamendis. 19921994 oli Andres Tarand keskkonnaminister ja 19941995 peaminister. Kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (alates 1996
1992 aastast kuni praeguseni. Kirjutasin lühidalt nende isiklikust elust, haridusest, tunnustustest ja ameti tegevusest. Samuti ka sellest, millised on peaministri ülesanded ja kohustused. Töö eesmärk oli teada saada Eesti peaministritest ja mis aastatel nad olid peaministrid. Samuti ka nende isiklikust elust, kus nad on töötanud ja kus õppinud. Peaministri tähtsus Eesti vabariigis on, et ta juhib valitsust ja selle tegevust. Ta käib ka paljudes teistes maades visiitidel. Peaminister nimetab ka 2 ministrit, kes asendavad teda, kui teda ennast ei ole. Uurimises kasutasin ma ainult internetti ja sealt sain ma kõik vajaliku info. Uurimuse valmimiseks läks mu nädal aega. Uuritava materjali hulgast valisin välja kõige huvitavamad või tähtsamaim fakt peaministri kohta. 3 1. Eesti Vabariigi Peaministrid Eesti Vabariigi peaminister esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust.
Ülikoolis keeltja kirjandust ning hiljem ka raamatukogudust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. Aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. Aprillini, mil ta sellest loobus. Tema lapsepõlvest on kirjutatud meeletult vähe aga sellest peaks piisama. Hariduskäik 1972–1976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga Valitsemine Toomase poolitiline karjäär sai alguse 1997. aasta lõpus. Ta astus Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Ilves oli liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999, mil Rahvaerakond ühines Mõõdukatega, tekkinud erakonna Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni 2002 esimees. Hiljem muutis Rahvaerakond Mõõdukad oma nime Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks.2004. aasta Euroopa Parlamendi
.....................................................................3 2. Ametikohad.............................................................................................................................3 3. Isiklik......................................................................................................................................4 4. Avaldanud...............................................................................................................................5 5. Tunnustused ja tiitlid...............................................................................................................5 6. Ühiskondlikud organisatsioonid.............................................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................7 LISAD.....................................................................................................................
soome keeles) 1996 "Presidendikõned" (2. trükk 2005) 2001 "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg) 2007 - "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa. 2008 - "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). 7. Filmid 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled1986 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" 8. Tunnustused 1974 Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. 1977 Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige
soome keeles) # 1996 "Presidendikõned" (2. trükk 2005) # 2001 "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg) # 2007 - "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa. # 2008 - "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). Filmid on Lennartil: * 1970 "Veelinnurahvas" * 1977 "Linnutee tuuled" * 1986 "Kaleva hääled" * 1989 "Toorumi pojad" * 1997 "Samaan" Tunnustused, Aumärgid, Liidud, Ühingud Tunnustused: * 1974 Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. * 1977 Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest * 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest * 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik * 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige * 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest * 1986 Helsingi Ülikooli audoktor
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Õpetaja Marju Lauristin" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Valisin Marju Lauristini sest ta jäi mulle silma hariduse endendamisega ja inimarenguga seotud konverentsidel oma tabavate tähelepanekkutega. Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas. Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Tema i
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulub ta Kirjanike Liitu
Jaan Kross oli abielus kirjanik Ellen Niiduga, neil on kolm last: Maarja Undusk, EerikNiiles Kross ja Märten Kross Varasemast abielust Helga Roosiga on tal tütar Kristiina Ross, olnud abielus ka Helga Pedusaarega Suri 27. detsembril 2007. a 1971 ENSV teeneline kirjanik 1988 Soome Eeva Joenpelto auhind 1989 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1990 Helsingi Ülikooli audoktor 1991 Amnesty Internationali auhind 1992 Ungari riiklik autasu 1996 Eesti riigivapi esimese klassi orden 1997 Herderi auhind 1998 Tallinna vapimärk 1998 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2001 Prantsuse auleegioni ohvitseri aumärk 2003 Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst 2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 Aasta Eurooplase tiitel Soome Kirjanike Liidu auliige Mitmekordne Nobeli preemia kandidaat On saanud ka mitmeid Eesti kirjandusauhindu
jagama ja nende juurde teid tegema. Pidevalt rõhutas ta mõtet, et kuni küla elab, elab Eesti ka. Ta oli kurb kui 20 aastat tagasi kolhoosikord kiirelt lagunes ja uut süsteemi veel ei olnud. Ta mõistis väga hästi, et vana kolhoosikord kestma ei jää, kuid nägi kogu protsessis ,,vanasse kaevu sülitamist enne kui uus on valmis". 14. septembril 1996 oli raadios (ERR) eetris Toivo Maki intervjuu temaga, kus ta sellest kõigest räägib. Uno Antonil oli 2 poega ja tütar, ühe poja poolt 3 lapselast ja tütre pool 2 lapselast. Uno Antoni teenetemärgid. Erakogu 2. Abikaasa, lapsed ja lapselapsed Uno Antonist 2.1. Abikaasa Maie Anton Olime abielus pea 42 aastat (augustis 2012 oleks saanud 42). Abiellusime EPA koolis ( pragune Eesti Maaülikool ) õppimise ajal 1970. aastal, tööle suunati meid Vambola kolhoosi. Uno oli väga kohusetundlik ja töökas, tööpäevad olid pikad, koju jõudis ta alles
Lähte Ühisgümnaasium LENNART GEORG MERI Referaat Lähte 2007 Elulugu Sündud 29. märts 1929, surnud 14. märts 2006 Tallinnas. Lennart-Georg Meri oli Eesti poliitik ja kirjanik. Ajavahemikus 1992-2001 oli ta Eesti Vabariigi president. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat Georg Meri eestirootsi juurtega Alice- Birgitta Engmann. Kuna Georg Meri pidi oma diplomaadi töö tõttu palju välismaal käima, siis oli ka tema poeg Lennart-Georg Meri palju välismaal, mistõttu ta ka oskas nii paljusid keeli: saksa, prantsuse, inglise, soome, vene. Lennart ei olnud ainuke laps, tal oli ka vend Hindrek Peeter Meri on Lennrati noorem vend (sünd 21.marts 1934 Berliinis). Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. 1941 1946 oli ta koos vanematega küüditatuna Siberis, selle vahe sees õppis ta mitmes vene koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli ja lõpetas aastal 1953 ajaloo eriala cum laude. Ajaloolasena tal, aga töötada ei lubatud
a. "Mardileib". Hansamuinasjutt teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus imemaiustus, ja sellest, kuidas kahe kavala vanamehe iseäralikud haigused võivad aidata kokku viia kaks noort armastavat südant. Tunnustused 1971. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1972. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1988. aastal Soome Eeva Joenpelto auhind. 1990. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1991. aastal Amnesty Internationali auhind. 1992. aastal Ungari riikliku autasu. 1995. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneterist. 1996. aastal Loviisa foorumi auhind. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1997. aastal Herderi auhind. 1998. aastal Kultuurkapitali kirjanduspreemia. 1998. aastal Tallinna vapimärk. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärk. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst. 2006
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea
............9 III KÜSITLUSE KOKKUVÕTE...............................................................................................11 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................15 LISA 1: LENNART MERI ELULOOLISI ANDMEID................................................................16 Karjäär............................................................................................................................... 16 Avaldatud raamatud........................................................................................................... 17 Filmid................................................................................................................................. 18 Autasud ja tunnustused.......................................................................
Lydia Koidula bareljeef (pronks 1972) Maria Purpuri mälestusmärk (1999) ’’Kolhoosineiu’’ Albert ja Juta Eskel Arhitektuur EV ajal Karl Burman oli esimene Eesti kutseline arhitekt ning kunstnik. Ta sündis 17.05.1882 Sumõs ja suri 10.05.1965 Tallinnas. Joonistamisega tegeles ta kodus - ema pani ta koos vennaga joonistama, et ei segaks teisi. 1899.a. lõpetas Karl Tallinnas Peetri reaalkooli. Esialgset kunstilist juhendamist sai ta K.A. von Winkleri juurest ning edasi õppis Moskvas Stroganovi kunsttööstuskoolis joonistamist ja maalimist. Peale seda jätkas ta ome õpinguid 1901.-02. Stiglitzi kunstikoolis ja 1902.-09. õppis Peterburi kunstide akadeemias arhitektuuri, kuid kahjuks seda ei lõpetanud, peale mida ta naases Tallinna, kus asus tööle arhitektina. 1912-13 osales ta Peterburi arhitektide võistlustel ja omandas kaks esimest auhinda
· Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks 2 Edgar Savisaar · 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas) · 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena · 1982 dotsent · NLKP · 1987 IME · 1988 Rahvarinne · 1990-1992 peaminister · 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) · 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea · 3 abielu ja 3 lahutust, 4 last Eesti Reformierakond · Asutatud 1994 · Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J
· Aasta Helilooja tiitel ajakirjalt Musical America (USA), 2005 · Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005 · Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 · Freiburgi Ülikooli teoloogiateaduskonna audoktor (Saksamaa), 2007 · Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacem (Harmonia Mundi HMU 097401) võitis 2007 parima koorimuusika esituse Grammy. · Balti Tähe autasu (Sankt-Peterburg, Venemaa), 2007 · Léonie Sonningi Muusikapreemia (Taani), 2008 · Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist, 2008 · Liège'i Ülikooli audoktor (Belgia), 2009 · Paide aukodanik, 2009 · Eesti Vabariigi Elutööpreemia, 2009 · St Andrewsi Ülikooli audoktor (Sotimaa), 2010 · Istanbuli Rahvusvahelise Muusikafestivali Elutööpreemia, 2010 · Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (USA), 2010
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium XX sajandi tuntud inimene Lennart-Georg Meri TALLINN 2008 Sisukord Elulugu................................................................................................................................3 Pildimaterjal.......................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12 Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema
seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Konstantin oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega koos sai 2 poega Leo ja Viktor Päts. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 1901–1905 toimetas ja andis välja ajalehte „Teataja“. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi ja sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. 1906. aastal kuulus Konstantin Päts arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist
............................................................................10 Lahkus armastatud Lennart Meri...................................................................................................10 Lennart merd jääb meenutama "Hõbevalge".....................................................................................11 Kokkuvõte .........................................................................................................................................12 Karjäär ......................................................................................................................................13 Raamatud: ................................................................................................................................13 Liidud, ühingud ........................................................................................................................14 Ordenid ........................................................
poliitilistes struktuurides, seejärel täitev- ja seadusandlikes võimuorganites. 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Arnold Rüütlil oli oluline osa Eesti suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel 16. novembril 1988, mis pani sisuliselt aluse NSV Liidu lagunemisele. Arnold Rüütel sai maailmas tuntuks Eesti suveräänsuse kaitsjana konfliktis Moskva keskvõimuga. 1990. aasta märtsis valis Eesti rahvas Arnold Rüütli ülemnõukogu liikmeks ja seejärel valis ülemnõukogu oma esimesel istungil ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis toonane Eesti kõrgeim legitiimne võim vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest". Selles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. Arnold Rüütel oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees kuni oktoobrikuuni 1992. 12
Lennart Georg Meri Referaat Koostas: Liisa Kivimaa Tartu Katoliku Kool 30.04.2006 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Lennart Meri ema oli Alice - Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Et Lennart Meri isa oli diplomaat ja viibis pidevalt välislähetustel, pidi ka ka tema poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Ta õppis mitmetes Saksamaa ja Prantsusmaa koolides. Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus. Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart Meri Tartu Ülikooli ajaloo eriala
SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.......................................................................................................4 1.2 Haridus:......................................................................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA......................................................5 2. LENNART MERI SIIRDUMINE POLIITIKASSE........................................ 7 2.1. Lennart Meri Eesti Vabariigi presidendina............................................... 8 2.2 President Lennart Meri viimane aastapäevakõne 2001.a. Estonias..........10 3. FAKTID.................................
PAUL PINNA Näitlejast, teatritegelasest ja näitekirjanikust Paul Pinna sündis 21. September 1884. Aastal Tallinnas linnaametniku pojana, õppis 4- klassilises linnakoolis, hiljem (1916 ) lõpetas eksternina reaalkooli. Seejärel töötas 1899-1906. Aastani kantselei ametnikuna Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. 1906. Aasta suvel astus direktor Duve juhatusel töötavasse alalisse saksa näitetruppi ja siirdus sama aasta sügisel näitlejaks ja teatrijuhiks äsjaasutatud ,, Estonia "elukutselisse teatrisse, kus teotses kuni 1914. aastani, olles seega Tallinna eesti alalise teatri rajajaid. Vaheajal käis Pinna suviti Saksamaal, täiendas ennast E
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik
Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Teenistuskäik lk 5 4. Erakondlik kuuluvus lk 6 5. Töö Euroopa Parlamendis lk 7 6. Naised juhtimises lk 8 7. Tegelemine tervishoiu valdkonnas lk 10 8. Ühiskondlik tegevus lk 11 9. Kokkuvõte lk 12 10. Kasutatud allikate loetelu lk 13 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Eesti Vabariigi naispoliitikust Siiri Oviirist. Valiku särava ja esindusliku daami kasuks langetas referaadi autor eelkõige seoses tema pikaajalise, tasakaaluka ja mitmekülgse poliitilise tegevusega. Referaadis on välja toodud tema elulugu ja andmed perekonna kohta. Referaadis on käsitletud tema tööd Eestis nii nõukogude perioodil kui ka peale Eesti taasiseseisvumist, riigikogu koosseisus kui ka Eesti Vabariigi sotsiaalministrina ning Keskerakonna liikmena. Sa
Andres Ehin Andres Ehin, Eesti luuletaja, fennougrist ja kirjanik, sündis 13. märtsil 1940. aastal Tallinnas 1921. aastal Venemaalt opteerunud eestlastest vanematele. Tema isa oli maksuameti asedirektor ja ema välisministeeriumi tõlk, kes mõlemad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Kooli ning kuus aastat hiljem Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal. Andres Ehin elas 1964-1965 Ratta külas Jamalo-Neenetsi rahvusringkonnas Tazi jõe ülemjooksul sölkuppide juures, kus töötas kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetajana. Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Siberi rahvaste mütoloog
· 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõud ja dotsent · 19851988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja · 19881989 juhtimissüsteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbüroo "Mainor" teadusdirektor · 19891990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Plaanikomitee esimees · 1990 Eesti NSV majandusminister · 19901992 Eesti Vabariigi peaminister · 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige · 19921995 Riigikogu aseesimees · 12. aprill 10. oktoober 1995 siseminister · 19961999 Tallinna Linnavolikogu esimees · 20012004 Tallinna linnapea · 1. märts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees · 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea 11
jaanuaril kindralmajoriks. Pärast Vabadussõja lõppu ülendati ta 21. märtsil 1920 esimene eesti vabariigi kindralina kindralleitnandiks. Samal päeval otsustas Eesti valitsus sõjavägede ülemjuhataja ametikoha kaotada ning J. Laidoneri seekordne kõrge ametipost lõppeski keskööst vastu 27. märtsi. vabadussõja teenete eest sai ta Eesti riigi poolt Vabadusristi kaks kõrgeimat järku I/1 ja III/1, rahalise autasu ja Viimsi mõisa südame ( sai faktiliselt kätte 23. aprillist 1923 ) tallinna lähedal koos 190 hektari maaga. Vabadussõja võitlusega kaasnenud ning ka hiljem jätkunud koostöö paljude riikide relvajõududega tõi laidonerile kaas hulga välismaiseid aumärke: - Läti Karutapja ordeni III, II ja I järgu; - Soome Valge Roosi suurristi; - Rootsi Kuningliku Mõõgaordu suurristi; - Leedu Vytautas Suure ordeni; - Belgia Sõjaristi
1951-1961- Aleksei Müürissepp 1961-1984- Valter Klauson- Tegutses majandussektoris. Polnud poliitilisi ambitsioone, ei soovinud saada EKP esimeseks sekretäriks. Ta oli rahul valitsusjuhi kohaga. Selletõttu ta püsis võimul nii pikka aega. 1984-1988- Bruno Saul 1988-1990- Indrek Toome Seadusandlik võim: Seadusandliku võimu teostati kahel tasandil: Ülemnõukogu istungjärkudel. Ülemnõukogu Presiidiumi tegevuse kaudu. Esinduslik oli Ülemnõukogu, EKP ülemnõukogu, mida isegi nimetati uhkelt parlamendiks. Ülemnõukogu tegeles seadusandliku võimu esindajana. Enamik seadusandlike akte olid kinnitatud Ülemnõukogu Presiidiumi poolt. Ülemnõukogu Presiidiumil oli kinnitav roll, kuid ei arutatud seadusi. Nõukogu Presiidium esindas liiduvabariiki terves NSVL'us. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: 1940-1946- Johannes Vares-Barbarus. - Poeet, doktor. Võttis vabatahtlikult endalt elu. 1946-1950- Eduard Päll
Mängu eesmärgiks on pall teise võistkonna väravasse visata (sööt, püüdmine, vise). Mäng on väga kiire ja jõuline. 1 Eristatakse rannakäsipalli, saalikäsipalli (7:7) ja suurt käsipalli (11:11).2 1.1 Käsipall maailmas Käsipalli mängitakse 183 riigis, 31 miljoni mängijaga ning 1 130 000 võistkonda on rahvusvaheliselt registreeritud sellest võib järeldada, et käsipall on vaieldamatult üks populaarsemaid spordialasid maailmas. Taani Ordrupi reaalkooli kehalise kasvatuse õpetajat Holger Nielsenit peetakse käsipalli leiutajaks. 1898. aastal mängis Nielsen neidude kehalise kasvatuse tunnis mängu, mida hakkas nimetama käsipalliks. Esialgu harrastasid käsipalli naised. Mäng sai Taanis populaarseks ning 1906. aastal avaldas Nielsen käsipalli mängureeglid.3 1928. aastal asutati Rahvusvaheline Amatöörkäsipalli Föderatsioon International Amateur Handball Federation (IAHF). 1946. aasta 11. juulil nimetati ümber Rahvusvaheliseks
annaabi.ee 
