jäljed said suure tee peal otsa. Sepp aimas halba ja üritas nii palju kui võimalik aega viita, et Priidu kaugele jõuaks. Ta küsis igasugu küsimusi ja kui ta nägi , et sulased juba päris kärsituks muutusid, siis ütles Villu, et ta oli natuke aega enne teie tulekut mööda ratsutanud ja kõrvalisele teele pööranud, mis Puidu mõisa poole viis. Sulased olid päris vihased Villu peale, et ta seda kohe ei öelnud neile ja kihutasid siis mööda näidatud teed edasi. Natukese ajapärast jõudsid sinna komtuur ja tema salk. Küla, mille üle nad kohut mõistma läksid oli siin lähedal. Komtuur ja sepp olid head sõbrad, kuid sellegi poolest valetas ta ka temale kui küsiti kas Priidut nähtud. Komtuur usaldas oma vangi munga sepa hoole alla, ta käed-jalad nööriti kõvasti kinni ja et ta kellegil jalus ei oleks visati ta pimedasse kolikambrisse, mis sepapaja kõrval asus
Aliide ei tahtnud sellest rääkida ning ütles et mingi tobe poiste mäng. Kui Zara küsis et miks Aliidel koera ppolnud siis ütles ta et koer nimega Hiisu on surnud, ilmselt mürgitatud. Aliide põgenes õue vett tooma. 1991 Lääne-Eesti Esimene rahesadu tuli maikuus. Aliide ei teinud sellest algul välja, hiljem oli üleolev, et mingi kivirahe küll teda liigutada ei suuda, selleks on vaja tanki. Sõda Aliide aga ei tahtnuud. Ta karjus kiviskajatele "Teie koht on samuti Siberis! See olleks teile paras paik!". Peale esimesimkive hakati laulma. Siis suri Hiisu, kanad ja pandi põlema saun. Aliide meenutas kuidas 1988 aastal oli ta poest tulle kuulnud teismelisi laulmas ning ärritusest jättis om aleivakoti maha. Praegu aga oli aknataga tulev naeruhääl nii tugev nagu seda oli Aliide õemehel Hansus kes valiti Eesti Vabariigi ajal Riigikoogu vahtkonda. Iseseisvuse väljakuulutamisest olim möödunud mõni kuu
Varsti läks Holden Ackley juurest ära. Ta märkas, et koridorid olid surmvaiksed, kõik olid kas nädalavahetuseks koju sõitnud või magavad. Holden mõtles, et ta läheb nüüd, pühapäeval, siit juba ära, kuigi ta muidu oleks pidanud minema alles kolmapäeval. Ta läks oma tuppa. Stradler magas juba sügavalt. Holden pani tule põlema ning hakkas pakkima. Ta oli oma asjad mõne üksiku minutiga ära pakkinud. Ta luges veel need üle ning hakkas minema. Ta karjus veel enne minekut: ,,Head ööd, kretiinid!" Ta oli kindel, et iga viimane kui idioot sellel korrusel ärkas üles. Nüüd kadus ta kus kurat. Keegi oli visanud trepi peale hiina pähkli koore ning selle pärast oleks Holden peaaegu kaelaluu murdnud. Oli liiga hilja, et taksot kutsuda, seega pidi minema ta terve tee jala kuni jaamani. Ta huul valutas, just see koht kuhu Stradler oli virutanud. Holdeni õnneks tuli rong kümne minuti pärast. Rongis istus ta kõrvale üks kena daam
Leemet kasutas vanaisa pärandust võitlushimu ja raius munkadel pead otsast. Nõnda sai ta pulmade jaoks veinivaadid. Pulmapeol lürpis Meeme veini, Mõmmigi proovis. Karuke jäi üsna purju ja kutsus Salme tantsima. Mall ei söönud hiiepuudega küpsetatud liha ja ei joonud võõramaist jooki. Hiie kutsus Leemeti tantsima. Äkki hüppas nende keskele hunt, kes pures Hiiet kaelast. Mall jooksis Hiie juurde, kuid hunt hüppas talle näkku. Mõmmi virutas hundil selgroo pooleks. Mall karjus veel, et see on haldjate kättemaks ja suri. Täi tuli Hiie juurde. Ta armastas Hiiet väga. Täi heitis end Hiie kõrvale ning suri. 28. Leemet põdes mitu kuud. Ta oli palavikus. Teda hakkas ära tüütama Salme ja Linda mõtetu loba. Leemet tahtis üksindust. Ühel päeval tõusis ta voodist ja läks metsa. Ta nägi, kuidas hundid murdsid metsaservale jäetud lambad maha. Külavanem Johannes ja Magdaleena tulid lambaid otsima. Johannes arvas, et selle kuritöö oli toime pannud libahunt
Jaakop pani jooksu. Oli öö. Leemet läks koos Intsuga külasse, et talle Toomast näidata. Toomasel ja Magdaleenal olid aga kõrid puruks rebitud. Johannes oli kadunud. Ints ütles, et see on Ülgase kätetöö, kes oli nõdrameelseks muutunud. Ülgas liikuvat alasti ringi, magavat poris. Ta oli teravaks ihutud puuokstest valmistatud küüned sõrmede külge kinnitanud. Leemet oli marus ja peksis toa sassi. Ints rahustas teda. Leemet karjus, et kõik tema ümber surevad ja seepärast on tal ka raipelõhn sõõrmetes. Ta ütles, et tema on viimane, mitte Ülgas, tema sureb viimasena. Mindi Ülgast otsima. 33. Ülgas tunnistas, et oli Leemetit varitsenud ja ihkas teda tappa. Leemet raius ta mõlemad käelabad maha. Ta lõikas hiietarga kõhu lõhki ja sidus ta soolikad ümber pärna. Leemet käskis Ülgasel roomata. Ülgas roomas kaks ringi ümber pärna, endal soolikad järgi rippumas, kuni jooksis verest tühjaks
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse. Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenainetahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib
Nedne vahe ltekib tuli kuna Ott lubabv Tiina omale saada kui oskar talle ratat ei anna ja nii läheki Ott hakkab tiinat käperdama ja oskar muutub väga armukladedaks ja läheb kallale. Mõlemal on näod verised ja riided katki. Kui sass välja tuleb hakkab elli otti kaitsma ja ütleb et Oskar ise algatas. Siis pannakse Elli tuppa magama ja Tiina läheb ka järgi. Sass ja Maret mõtlevad mida teha kas saata tiina ja ott minema aga kindlale järeldusele ie jua peale selle et kõiges oli süüd indrek kuna tänu temale ei tiina siia sattunud. XIV Mäel jäid huiked järjest vaiksemaks anult Elli üksinda laulis veel ja Ott viskas selle üle nalja et sport hakkab siingi võimust võtma kuna laulu saab masinasti lasta aga sporti mitte. Ott käis vabal ajal koguaeg väljas ja kutsus elligi kasa kuid ema ja isa ei lubanud seda ja ellil tuli plaan leppida oma venna ja tiinaga ära et saada nende abil majast emmale, Kuid oskar ol iselle vastu
põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks vaja olnud vaid lausuda mõned üksikud sõnad - „Lollus on alandav, mitte tarkus“ lk 7 - mt pakkus põdrale vett ja silitas teda, talle tegi rõõmu, et vana põder neid kombeid mäletas, oli kindel, et senikaua kuni nemad elavad, elavad ka ussisõnad - mt. oli viimane mees, kes sündis selles laanes, edasi said Tambet ja Mall Hiie – tüdruku - toimusid Manivaldi matused, kus olid hiietark Ülgas, minategelane, onu Vootele, Tambet, Mall, surnu põletati tuleriidal nagu ikka kombeks olnud oli, mt.-l oli matustel igav, sest surnut
Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et kelle kotid need on, kuid keegi ei võtnud süüd omaks. Sel ajal oli rehes väike nali sündinud, mida kahjuks kubjas ei näinud, kuna ta tuli liiga hilja
Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et kelle kotid need on, kuid keegi ei võtnud süüd omaks. Sel ajal oli rehes väike nali sündinud, mida kahjuks kubjas ei näinud, kuna ta tuli liiga hilja
Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing- saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud,
Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta „ei “- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist.
ega läinud vette. 21.peatükk Hiie ja Leemet on merel. Kui Hiie minestusest ärkab, on ta justkui teine inimene ja tundub L- le ahvatlevana. Hiie kutsub L-i ujuma ja pärast nad armatsevad. Õhtul jõuavad ühele saarele, et ööbida ja süüa. Nad leiavad koopa ja L läheb lõkkematerjali tooma. Ta kohtub oma surnuks peetud vanaisa Tölbiga. Too oli pääsenud, kui raudmehed talt jalad ära lõikasid ja merre heitsid. Hülged aitasid ta randa. Sandina oli ta väga tahtmist täis raudmeestega uuesti sõdima minna ja tappis saarele sattunud munki, kes tahtsid sinna midagi ehitada. Tal oli vaja 100 inimese konte, et valmistada tiibu. Nende abil tahtis ta nagu Põhja Konn õhust raudmehi hävitada. Ainult 3 inimese luud olidki veel puudu. Igast kolbast oli ta valmistanud karika. Vanaisa eluasemeks oli puidust ja kividest ehitatud võimas kindlus, kuhu vaenlaste eest peitu pugeda. See oli täis kitsaid salakäike. 22.peatükk
1000 laeva asusid Trooja poole teele, kuid olukord merel oli raske, sest Põhjatuul ei lakanud puhumast, sest kreeklased olla tapnud Artemise lemmikuluki, jänese ning jumalanna lepitamiseks tuli ohverdada Agamemnoni tütar. Isa nõustus ning saatis koju naisele kirja, et tema tütre ja Achilleuse pulmad on tulekul. Tütre ‘pulma’ jõudes viidi ta kohe ohvrialtarile. Tuul lakkas puhumast, kuid tütre ohverdus läks kreeklastele kalliks maksma. Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub. Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi, et ta saaks veel korra näha oma naist. Kuid suri hiljem ja siis läks ta naine ka kaasa. Trooja sõjaväe juht oli Hektor. 9 aastat peeti Tr sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt tr poolele. Tüli puhkes, kuna kr olid vangistanud tr preestri tütre (Chryseis), kuid Agamemnon ei
reetis ta. 1000 laeva asusid Trooja poole teele, kuid olukord merel oli raske, sest Põhjatuul ei lakanud puhumast, sest kreeklased olla tapnud Artemise lemmikuluki, jänese ning jumalanna lepitamiseks tuli ohverdada Agamemnoni tütar. Isa nõustus ning saatis koju naisele kirja, et tema tütre ja Achilleuse pulmad on tulekul. Tütre `pulma' jõudes viidi ta kohe ohvrialtarile. Tuul lakkas puhumast, kuid tütre ohverdus läks kreeklastele kalliks maksma. Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub. Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi, et ta saaks veel korra näha oma naist. Kuid suri hiljem ja siis läks ta naine ka kaasa. Trooja sõjaväe juht oli Hektor. 9 aastat peeti Tr sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt tr poolele. Tüli puhkes, kuna kr olid vangistanud tr preestri tütre (Chryseis), kuid
jätta, seetõttu ka töötasid väga palju - Juss leidis soosillalt 2 kaeravihku, lootis neid ka järgnevatel öödel leida, peremehele ja naisele pakkus Jussi lugu nalja ja rõõmu, ainuke, kes jutust mõnu ei tundnud oli Mai, sest oli nukker, et Kaarel Vargamäelt välismaale ära läks ja lähiajal tagasi tulla ei plaaninud - Lumi tuli vara, Andresel häda: tal oli vaid üks regi, teist oli plaaninud valmistada ise, aga ei jõudnud, Pearu pakkus enda oma ja Andres oli nõus, kuid kõrtsis karjus naaber, et Andres on nii vilets mees, et ei suuda endale rege teha ja sõidab tema omaga, Andres otsustas ree Pearule tagastada, et too õiendada ei saaks - Kõrtsis pakkus Aasme Aadu oma rege, kuid Andres keeldus, tahis ühega hakkama saada seni kuni ise teise valmis meisterdab - Krõõt oli unistanud uutest kambritest, mis pidanuks valmima enne lapse sündi, kuid läks teisiti, sest perel polnud jõudu ja raha ehituseks
Zeus võttis Dionysose emaihust, peitis teda Hera eest ning viis siis lapse nümfide juurde. Mereröövlid varastasid nooruki rannalt, arvates, et tegu on kuninga pojaga. Laeval selgus, et ükski köis ei püsinud tema ümber. Vaid tüürimees taipas, et tegu on jumalaga, ning käskis noormehe vabastada. Nad proovisid purjeid heisata, aga laev ei liikunud. Vein hakkas ojadena üle parda voolama ja väädid kasvasid ümber laeva. Tüürimehel käsiti randa sõita, kuid oli hilja. Vang oli muutunud lõviks. Mereröövlid hüppasid üle parda, muutudes kohe delfiinideks. Pääses vaid tark tüürimees. Kui Dionysos rändas läbi Traakia, solvas teda üks kuningas, kes oli uue jumala vastane. Dionysos pages meresügavusse, hiljem aga pani kuninga koopasse kinni. Zeus ei olnud nii armuline ja lõi kuninga pimedaks. Dionysos päästis Theseuse poolt hüljatud Ariadne ja kaitses ja armatas teda kuni neiu surmani.
lõõmava valguse ees. Zeus näppas Semelelt lapse emaihust ja hoidis teda oma puusas Hera eest varjul. Kui laps oli sündinud, kandis Hermes ta Nysa nümfide juurde. Dionysos sündis tulest ning kasvas lapsena vihma hoole all. Meheikka jõudnud D rändas läbi kaugete võõraste paikade. Ta õpetas inimestele veinikultuuri, teda peeti jumalaks. Ühel päeval purjetas Kreeka ranniku lähedal mereröövlite laev. Nad märkasid nägusat noormeest. Mereröövlid sööstsid randa ja võtsid nooruki kinni. Laeval tahtsid nad poisi köitega kinni siduda, aga see ei õnnestunud kuidagi, noormees vaatas mereröövleid muiates. Vaid tüürimees taipas olukorda ja karjus, et tegemist on jumalaga, kes tuleb kohe vabastada. Kapten nimetas tüürimehe lollpeaks ja käskis purjed heisata, kuid laev ei liikunud paigast. Vein voolas ojadena üle laevade, viinamarjaväädid katsid purje. Mereröövlid käskisid roolimehel randa tagasi tüürida, kuid oli juba hilja
"Miks mina? Miks ei võiks sina seda teha?" küsis ta hirmunult. "Sest mina käsin!" käratasin nähvates talle. "Hea küll, aga kui ta minu peale vihastab, siis sina vastutad!" ütles ta ja jooksis üles. Kui ta üles jõudis, siis sisenes ta tuppa ja hakkas karjuma ja jooksis alla, nagu oleks tal tuline kartul püksis. "Kas ta oli alasti?" küsis Helen õhinal. "Ei!" vastas ta hirmunult. "Aga, kas ta sai nii vihaseks, et tuli sulle noaga kallale?" küsis Stiiven. "Ei," karjus Stiiv-Maikel meeleheitel. "Noh, mis siis juhtus?" küsisin ta käest. Stiiv-Maikel vastas: "John on surnud!!!" "Sa teed nalja!" ütlesin naerdes. "Ei tee, tõsiselt. Tulge vaadake ise, kui te ei usu!!" ütles Stiiv-Maikel kiiresti. Me jooksime üles vaatama, kas see on tõsi ja oligi, John lamas liikumatult põrandal. Kui politsei hakkas ära minema, siis ütles üks inspektoreid, et see mees suri infarkti. "Ma ei suuda seda uskuda!" ütlesin oma mehele. "Jah, seda tõesti!" ütles ta.
Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kättemaksu eest ise. Järgmine päev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nõus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest
kuidas kõrtsis ütles ta Andresele, et ta saatis ühe poja kroonuküna närima ja teise linna hobusevargaks õppima, kuid Andres vastas, et Indrek ei läinud mitte hobusevargaks õppima, vaid tõde ja õigust tudeerima, ja nüüd kuis Indrek tuli tagasi Vargamäele perele külla ja Pearule hüüdis: „Tere, teisepere isa!“, siis tekitas see Pearus halva tunde, et nii Mäe Andrese poja kohta tookord seal kõrtsis öelnud oli, veel meenutas Pearule see hüüe Krõõda ilusat ja heledat häält * - Indrek läks ka ristiisale, Hundipalu Tiidule külla - rääkisid juttu XIX - Indreku linane särk oli kulunud, ema lubas varutud linast uue teha, Liine kuulis seda pealt, solvus, sest sellest linast pidi tema endale särgi saama, Indrek tundis end pahasti ja minnes hiljem õega rääkima, lubas ta talle, et ütleb emale, et too talle sellest linast särki ei teeks
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
,,Vii see oinasarv vana Mauruse juurde," ütlesin mina, ,,ja kui tema tast midagi ei tee, siis ei tee tast enam ükski midagi, pane sõnnikut tõstma." Vend läkski vana Mauruse juurde ja ütles talle nelja silma all (mina nimelt õpetasin teda nõnda rääkima): ,,Võta maksu, mis võtad, aga tee minu poisist mees, mis oleks mees. Tee tast tudeng, nii et oleks värvimüts." -- ,,Küllap meie temast juba mehe teeme, nii et oleks värvimüts," öelnud vana Maurus vennale. ,,Hobusevargastki saab veel asja, kui aga õigest otsast pääle hakata," lisanud teine juurde. ,,Siis hakkagi õigest otsast pääle," öelnud vend suure rõõmuga. Ja mis te arvate, mis sündis? Nõmme Karlast sai tudeng. Maksis küll roppu raha, aga ikkagi sai. Tudeerib juba aastat kuus mis müriseb ja maksab veelgi ropemat raha kui vana Mauruse juures, aga ikkagi tudeerib, sest värvid on pääs... Ei, ei,
» karjus sapiselt üks vanaeit akna all oleva rahva seast. «Palun väga, tuhat Pariisi naela * missa eest! Pealegi meie, kalanaised turul, peame seda oma maksudest maksma!» «Vait, vanamoor!» hüüdis tüse ja tähtis mees, kes oma nina kinni hoidis kalamüüjast naise poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?» «Hästi öeldud, söör * Gilles Lecornu 3, kuninglik köös-ner!» karjus väike skolaar kapiteeli otsast. Kõik skolaarid tervitasid vaese kuningliku köösneri õnnetut nime naerulaginaga. «Lecornu! Gilles Lecornu!» hüüdsid ühed. «Cornutus et hirsutus,» 4 hüüdis teine. 2 Jehan Veskilt (prants. k.). 3 Sarvekandja (prants. k.). 4 Sarviline ja karvane (lad. k.). 6 «Noh, mis neil seal naerda on?» jätkas jõnglane ülalt kapiteelilt. «Auväärt Gilles Lecornu, kuningalossi 13
Niisiis kõrgendas ta häält, et see kaugemale kostaks, ja hüüdis: «Tom, uu!» Kerge kähin tema selja taga, ja ta pöördus just õigel hetkel, et ühel poisijõmpsikal kuuest kinni haarata ning tema põgenemist takistada. «Nojah! Et mul see sahver varem meelde ei tulnud! Mis sa seal tegid?» 9 «Ei midagi.»_ «Ei midagi! Vaata oma käsi ja vaata oma suud. Millega sa need ara määrisid?» «Ma ei tea, tädi.» «Aga mina tean. See on moos, vaat mis see on. Kümme korda olen ma sulle öelnud, et kui sa moosi rahule ei jäta, saad naha peale. Anna vits siia!» Vits juba tõusis. Seisukord oli meeleheitlik. «Oh! Vaata selja taha, tädi!» Vana daam pöördus kähku, kähmas seelikusaba pihku, et seda hädaohust päästa, ja samal hetkel andis poiss jalgadele valu, ronis üle kõrge plangu ning kadus selle taha. Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi? Kas ei ole ta mulle küllalt niisu-guseid
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh
Odysseus laseb ennast masti külge köita ja teistel suleb kõrvad sulavahaga. Samuti purjetavad nad mööda Skyllast ja Charybdisest, kuid Athena abiga sai laev neist ohutult mööda. V Saar Heliose veistega. Samal ajal, kui Odysseus jumalatele ohverdab, tapab ta meeskond keelust hoolimata toiduks mõned veised ja saarelt lahkudes maksis Helios kätte: laeva tabas välk ja kõik peale Odysseuse hukkusid. Ta ulpis mitu päeva, kuni paisati lõpuks Kalypso saare randa. Sündmustik jõuab tagasi faiaakide juurde, kes tema seiklustest kuuldes heldivad ja aitavad ta tagasi Ithakale. Ithakal otsib Telemachos endiselt oma isa ja jumalad viivad nad kokku. Telemachos räägib kodusest olukorrast ja nad teevad plaani. Odysseus riietub rändajaks ja koju jõudes tunneb vaid üks vana koer ta ära, kes suurest õnnest hinge heidab. Kosilased käituvad temaga üleolevalt, kuid Penelope
Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa. Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks 3) Antiiklüürika, selle zanrid ja autorid. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') nimetus on tulnud keelpillilt Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest
sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa. Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks. 3. Antiiklüürika, selle zanrid ja autorid. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') nimetus on tulnud keelpillilt Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab
puhkekodu kultorgidena olid nad napsitanud vahepeal kaineks saamata 49 päeva järjest. Tollasel loojate joomaharrastusel olid nagu marksismilgi nii sotsiaalsed, filosoofilised kui ka gnoseoloogilised allikad. "See oli alateadlik dissidentluse vorm. Kui ikka oli parajasti kolmenädalane tsükkel, siis oli sul Nõukogude korrast täitsa pohhui," meenutab Teet Kallas, mees, kes kord (purjus peaga, muidugi) Gloria restoranis karjus "Maha nõukogude võim!" ja selle eest pool aastat Patareis istus. Teisalt nii naljakalt kui see kirjaniku elust kõneldes tänapäeval kõlab raha oli ju palju! Suurte tiraazide pealt saadi tuhandeid rublasid honorariks. "Päevade kaupa istuti KuKus. Mahajoodud raha võis ju lühikese ajaga tagasi teenida," kõneleb Jüri Tuulik vaimustunult. Boheemlus käis kokku ka ülemaailmse ajavaimuga.
Esimeses vene keele tunnis ütles õpetaja mulle: ,,Sind ma hakkan küll armastama." Ega ausalt öeldes ei oskaks soojemat vastuvõttu kooli ette kujutada. Ja vot see oli alles hea õpetaja konkreetne, lõbus, jutukas, tark, klassivenna ema täis komplekt. Eks toredaid õpetajaid oli mul tegelikult õige palju, kole kahju on, et osade tundides ainult ühe perioodi jagu käia sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte, mäletan kuidas ühes tunnis tegin lollust ja õpetaja viskas mind kriidiga,
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
