Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Viimane võimalus" (0)

1 Hindamata
Punktid
Viimane võimalus
Wayne 'i kõige ilusam mälestus oli see, kui nad emaga randa minema hakkasid. „Sul on vaja ämbrit,“ oli ema öelnud. Wayne valis kollase ämbri. Tavalistel lastel on kaisukaru või midagi muud sarnast, aga Wayne’il ämber. Kui nad koju jõudsid, oli ema peika ta maha jätnud. Sellest ajast hakkas ema jooma.
Wayne läks koos oma hooldaja Daniga järgmisele koduvisiidile Martinite juurde. Wayne’i parim sõber Jed nimetas neid KV- deks . Ta nimetas kõike lühenditega. Maja oli uhke. Martinitel oli ka kaks last, tütar Rachel Martin ja poeg Luke Martin.
Koduvisiit Martinite juurde möödus hästi, peale ühe viperuse. Wayne aitas Mrs. Martinil kartuleid koorida . Wayne’il oli pott kartulite ja veega käes, kui Luke sisse astus. Nad põrkasid kokku, pott lendas maha, Wayne samuti ja Mrs. Martin tema peale. Wayne sai Luke’i peale väga vihaseks.
Luke ja Wayne hakkasid ühes koolis käima. Luke ei sallinud Wayne’i, aga Wayne püüdis ikkagi temaga võimalikult hästi käituda. Esimesel koolipäeval mängisid lapsed jalgpalli. Oli viigiseis, kui Wayne tegi väravavahina vea ja Luke pidi penalti lööma. Õnneks kaitses ta selle ära, aga Luke’i peale oli kogu tema võistkond vihane. Äkki tundis Wayne, et tema oli selles süüdi. Järgmise päeva õhtul oli koolidisko. Ka Luke oli seal. Wayne’il oli väga lõbus kui äkki nägi ta Luke’i ja Luke’i järel ka Guy Wright’i gängi õue minemas. Guy Wright oli kooli kõige hullem kiusaja. Luke jooksis ära ja kamp talle järgi. Wayne teadis, et temal ei olnud midagi teha ja kutsus kuuendikud appi. Nad päästsid Luke, aga Luke ei olnud Wayne’ile ikka tänulik.
Järgmisel nädalal läks Wayne jälle Martinite juurde. Alguses läks kõik hästi. Aga just siis, kui Wayne võttis oma ämbri kätte ja seda silitas, tuli sisse Luke. Wayne oli just mõelnud, et viskab ämbri minema, aga Luke oli teda näinud. „Sa silitasid ämbrit,“ hüüdis ta. Wayne sai Luke’i peale väga vihaseks ja hakkas teda peksma. Sellel hetkes astusid sisse Mrs., Mr. ja Rachel Martin. „Lõpetage“, karjus Mrs. Martin. Wayne jättis järele, kuid oli juba liiga hilja . Ta karjus, et nad välja läheksid, pakkis asjad kokku ja läks ära.
Ta rääkis kõigest Jedile ja Danile. Nad lohutasid küll Wayne’i, aga Wayne püsis ikkagi ainult oma toas ja oli väga kurb. Luke süüdistas kõiges Wayne’i. Wayne päästis veel mitu korda Luke’i kamba käest, aga Luke valetas, et hoopis Wayne kiusab teda. Lõpuks rääkis Luke kõik oma vanematele ja õele ära ning palus ka Wayne’i käest andeks. Wayne läks Martinite juurde elama ja neist said Luke’ga väga head sõbrad.
Viimane võimalus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ats . Õppematerjali autor
Kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Villu võitlused
6
docx

Villu võitlused

VILLU VÕITLUSED Villu oli tugev, rõõmsameelne, ausaim mees kogu Viljandimaal. Kui Villut ei oleks, oleks arvatavasti Viljandi talumehed naljaheitmise ja naermise võinud ära unustada. Talumeeste tööpõli ei olnud kuigi kiita, nende elu möödus orjuse ja pitsahoopide saatel. Eestlaste maa oli tol ajal paljude valitsejate käe all. Harju- ja Virumaa kuulusid Taanile, Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartumaal Tartu piiskop. Saaremaa oli Saksa ordu ja sealse piiskopi vahel ära jaotatud. Kõik muu oli aga Saksa rüütliordu omad. Enamasti anti sealsed maad talupoegade või vasallide kätte, kes olid enamasti rüütli-, harva saksa kodanikuseisusest. Villu oli pärisorjade poeg ja ise Viljandi lossi pärisori. Kehajõu ja näidatud osavuse pärast oli ta hädaajal võetud sõjameheks. Villu oli vapper sõjamees, kellest suuri jutte räägiti. Tänu tema suurtele tegudele ei nõudnud temalt orjapäevi enam mitte keegi. Villu peremees Herike laskis Villule ehitada sepikoja ja ol

Kirjandus
Sofi Oksanen-Puhastus
10
rtf

Sofi Oksanen "Puhastus"

1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksana, kes töötas Pasa jaoks

Kirjandus
Kuristik rukkis J-D-Salinger
10
doc

Kuristik rukkis J. D. Salinger

Ta märkas, et koridorid olid surmvaiksed, kõik olid kas nädalavahetuseks koju sõitnud või magavad. Holden mõtles, et ta läheb nüüd, pühapäeval, siit juba ära, kuigi ta muidu oleks pidanud minema alles kolmapäeval. Ta läks oma tuppa. Stradler magas juba sügavalt. Holden pani tule põlema ning hakkas pakkima. Ta oli oma asjad mõne üksiku minutiga ära pakkinud. Ta luges veel need üle ning hakkas minema. Ta karjus veel enne minekut: ,,Head ööd, kretiinid!" Ta oli kindel, et iga viimane kui idioot sellel korrusel ärkas üles. Nüüd kadus ta kus kurat. Keegi oli visanud trepi peale hiina pähkli koore ning selle pärast oleks Holden peaaegu kaelaluu murdnud. Oli liiga hilja, et taksot kutsuda, seega pidi minema ta terve tee jala kuni jaamani. Ta huul valutas, just see koht kuhu Stradler oli virutanud. Holdeni õnneks tuli rong kümne minuti pärast. Rongis istus ta kõrvale üks kena daam. Daam märkas, et Holdenil on Pencey etiketiga kohver ja küsis selle

Kirjandus
Mees kes teadis ussisõnu
9
odt

Mees kes teadis ussisõnu

kinni. See oli niivõrd raske, et Leemetil ei õnnestunud seda pealt lükata. Kord seda üritades, kukkus Leemet redelilt uuesti ja murdis vasaku käe veel teisest kohastki. Onu Vootele laip mädanes. Leemet sisistas nädal aega ussisõnu, kuni teised ussid talveunest ärkasid ja ta päästsid. Leemeti vasak käsi jäigi kõveraks ja laibahais ei kadunudki tema sõõrmetest. 15. Onu surmast oli möödas juba seitse aastat. Salme oli üle viie aasta Mõmmiga koos elanud. Leemet oli viimane mees, kes mõistis ussisõnu. Mõmmi vaatas aga külatüdrukuid, kes teda kohutavalt kartsid. Ka nüüdseks juba 17 aastasele Hiiele püüdis ta külge lüüa, kuid Hiie ei võtnud vedu. 16. Kuna Hiie oli ainuke tütarlaps metsas, siis lootis Linda, et Leemet võtab Hiie endale naiseks. Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Pealegi poleks Tambet ja Mall seda lubanud, sest Leemet oli ikkagi ,,külas sündinud värdjas".

Kirjandus
Mees-kes teadis ussisõnu
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

See oli niivõrd raske, et Leemetil ei õnnestunud seda pealt lükata. Kord seda üritades, kukkus Leemet redelilt uuesti ja murdis vasaku käe veel teisest kohastki. Onu Vootele laip mädanes. Leemet sisistas nädal aega ussisõnu, kuni teised ussid talveunest ärkasid ja ta päästsid. Leemeti vasak käsi jäigi kõveraks ja laibahais ei kadunudki tema sõõrmetest. 15. Onu surmast oli möödas juba seitse aastat. Salme oli üle viie aasta Mõmmiga koos elanud. Leemet oli viimane mees, kes mõistis ussisõnu. Mõmmi vaatas aga külatüdrukuid, kes teda kohutavalt kartsid. Ka nüüdseks juba 17 aastasele Hiiele püüdis ta külge lüüa, kuid Hiie ei võtnud vedu. 16. Kuna Hiie oli ainuke tütarlaps metsas, siis lootis Linda, et Leemet võtab Hiie endale naiseks. Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Pealegi poleks Tambet ja Mall seda lubanud, sest Leemet oli ikkagi ,,külas sündinud värdjas".

Kirjandus
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

Mitu sõna lauses on? Kas lause on pikem või lühem kui eelmine? Korda lause. Kana teeb veel ühe lause pikemaks. Kuula. Poiss pani kiivri pähe. Mitu sõna on selles lauses? Korda! Kana teeb lause pikemaks. Kuula nüüd. Poiss pani kiivri pähe, et sõita. Mitu sõna on lauses nüüd? Kas lause on pikem või lühem kui eelmine. Korda lause. Ja viimane lause. Poiss pani kiivri pähe, et õue sõitma minna. Mitu sõna on lauses? Korda lause. Milline lause on kõige pikem? Aga kõige lühem? Ühe lause teeb kana veel pikemaks. Kuula. Martin võttis telefoni. Mitu sõna on lauses? Korda lause. Martin võttis telefoni, et helistada. Mitu sõna on lauses nüüd? Korda lauset. Martin võttis telefoni, et

Pedagoogika
Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest
20
docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Julli ei olnud veel „võtjat“. Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis juttu viinalambeline vanamees, kelleks oli Taavi ning ilma pikemalt mõtlemata, võtis ta Julli ära ning nad

Kirjandus
Tõde ja õigus V osa
10
docx

Tõde ja õigus V osa

kindlasti maad kuivaks . sassi saab ta esialgu nõusse et too ümberkaudsetele meestele selelst ideest räägib kui endal jääb sisse närima kahtlus kas ta ikka päriselt tahav seda jõu süvendamist ni räägibki ta sellest oma naisele maretile , kes ütles et indeks teeb seda kuna lapsepõlvest saati on onlnud see ni itema ku itema isa unistus et vargamäe soost saaksid viljakandvad põllud. V Kui sass tuli indrekuga rääkima jättid viimane oma töö katki ja jäi labidale nõjatuma, tundes seda kuidas külmavärin üle ihu käis. Peale sassi lahkumist hakkas indrek nagu hull kaevama kuna lihased olid krampis ja tahtis saada ennast uuuesti töökorda ja higiseks lõpuks see õnnestusgi . Koju jooksis ta kiiresti ja vahetas kohe vanad riied kuivade vastu ja läks magama et mitte haigeks jääda , ta pääses küll kõrgest palavikust aga voodisse jäi mitmeks päevaks.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun