Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Anatoomia eksam. I osa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liiges, telg, articularis, tali, facies, abdominis, ulna, caput, tuber, eesmine, canalis, femoris, inferior, fossa, tagumine, pars, mediaalse, kinnituskoht, anterior, lateralis, spina, biceps, internus, processus, radialis, frontaaltelg, luud, foramen, teres, minor, major, medialis, iliaca, aponeuroos, cavitas, nasi, linea, aspera, labium, temporalis"rännanud" mujale, nimetatakse "heterohtoonseteks". Skeletilihaste ehitusest: Lihaseid võib jaotada välisehituse järgi (nagu luidki): pikad (jäsemetel ja kaelal), lühikesed (lülisamba ümber jne.) ja laiad (kõhupiirkonnas jne.). Tüüpiliseks skeletilihaseks loetakse pikka lihast, mille ehitus on aluseks kõigi lihaste ehituse kirjeldamisel. Lihase ladinakeelne nimetus "musculus" tähendab "hiireke" ja sel eristatakse 3 osa: pea - caput (cephalon), kõht - venter (gaster) ja (lõpp)kõõlus - tendo. Sageli on lihasel mitu pead või mitu kõhtu! Lihase pea ja kõht koosnevad peamiselt lihaskoest, kõõlused - sidekoest. NB! Lihase pea alguses on ka kõõlus (see võib olla väga lühike!), sest lihaskiud ei kinnitu kunagi otse luule! Laiu ja suhteliselt õhukesi kõõluseid (ning mitme kõõluse liitumisest tekkinud sidekoelisi plaate) nimetatakse aponeuroosideks. Iga lihast ümbritseb fastsia (lad
f: tõmbab abaluud taha-üles (ülemine osa); taha-keskele (keskmine osa); taha-alla (alumine osa); fikseerib õlavöötme KÕHULIHASED Tagumine rühm Musculus quadtratus lamborum o: crista iliaca (labium internum) + ligamentum ilolumbale + nimmelülide processus transversi i: nimmelülide processus costalised ja 12. roie f: langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata Musculus intertransversii latelares lamborum Külgmine rühm Musculus transversus abdominis o: 6 alumise roidekõhre sisepind + fascia thoracolumbalis (süvakiht) + crista iliaca labium internum + spina iliaca anterior superior + fascia musculi iliopsoas i: linea alba + crista publica f: keha pööramine + ette ja küljele painutada + aitab tekitada prelum abdominalet Musculus obliquus internus abdominis o: fascia thoracolumbalis + crista iliaca linea intermedia + ligamentum inguinale lateraalosa
Silmakoopaülisel serval (margo supraorbitalis) asub silmakoopaüline mulk (foramen supraorbitale). Otsmikuköberate (tuber frontale) vahel asub kulmudevahemik (glabella). Silmakoobasmiste osade (partes orbitales) all ninamises osas asub sõelluumine sälk (incisura ethmoidalis). Otsmikuluu-urke avaus (apertura sinus frontalis) viib luu sisemuses paiknevasse otsmikuurkesse (sinus frontalis). KIIRULUU (os parietale) (peas) Kiiruluul on eesmine ehk otsmikuluumine serv (margo frontalis), tagumine ehk kuklaluumine serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus). Välispinna keskel paikneb kiiruköber (tuber parietale), sellest allpool on ülemine ja alumine oimujoon (linea temporalis superior et inferior). Ülemise serva lähedal on kiirumulk (foramen parietale). SÕELLUU (os ethmoidale) (peas) Sõelleste (lamina cribrosa)
liigesekapslit. Liigesemokad (ains. labrum)- kiudkõhrest äärised, mis paiknevad liigeseõõnsuse serval selle tugevdusena. Muudavad ühtlasi liigeseõõnsused sügavamaks ja avaramaks. Uuringus leiti, et acatabulumi mokk süvendab seda 21% võrra. Moka rebend võib põhjustada liigese ebastabiilsust või valu. Nt. õla- ja puusaliigese mokk. Liigesekettad (ains. discus) (nt. lülikehade vahel, rinnaku-rangluu liiges, temporomandibulaarne liiges) ja võrukettad e. meniskid (menisci) (nt. põlveliiges). Tihedast sidekoest või kiudkõhrest siledad . moodustised. Limapaunad (ains. bursa)- suure hõõrdumisega piirkondades. Sidemed (ains. ligamentum)- tihedast sidekoest, väga tõmbekindlad. Tugevdavad liigesed, pidurdavad ja suunavad liigutusi. Kõõlustuped (ains. vagina synovialis). Nt kannakõõluse, sõrmi
Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7
-Pars lacrimalis aitab trasportida ja ära juhtida pisaraid M. levator os sphenoidale ülalau sidekude ja nahk -tõstab ülemist silmalugu palpebrae superioris M. corrugator os frontale kulmu mediaalne osa -tõmbab kulmu alla ja mediaalsele supercilii alumis- eesmine osa M. depressor os frontale os maxilla ja os frontalise -langetab kulmu supercilii kinnitusjoon Ninaümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M. procerus ninaluu fastsia kulmude vahel olev nahk -tõmbab kulmu mediaalset osa alla (the muscle
Kinnitub abaluu hari ja rangluu akromaatiline ots: trapetslihas Õlgade tõstmine ja langetamine, Õlgade taha tõmbamine Ülajäseme üle horisont. pinna Kallutab pead küljele. Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulal (abaluu keskmine serv),mis lihas sellele kinnitub, M. rhomboideus – romblihas Nimeta struktuurid: Õlaliiges Ristatisside(1) Abaluu liigeseüline köbruke Caput longum m. bicipitis brahii Liigeseõõnsus (3) Liigesemokk (4) Rangluu- clavicula Abaluu- scapula Kaarnajätke Nimeta liigese struktuurid Liigesepind Liigesekapsel Liigeseõõs ? Näita joonisel, kus asub tuberositas radii. Mis lihas sinna kinnitub? m. biceps brachii Missugust pildil olevat luustruktuuri ümbritseb lig. anulare? Kodarluu-võruside ümbr. kodarluupead Nimeta lihas, mis möödub künarliigesest eestpoolt m.
Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib.
Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib.
· ALGAB o Crista iliaca tagumine pind o Os sacrum o Os coccygis · KINNITUB o Tractus iliotibialiis o Tuberositas glutea M. GLUTEUS MEDIUS · ALGAB o Allpool crista iliaca'lt · KINNITUB o Trochanter major M. GLUTEUS MINIMUS · ALGAB o Os ilium'i tagumise pinna keskmiselt osalt · KINNITUB o Trochanter major REIE SÜVAD VÄLISROTAATORID PUUSALIIGESES M. PIRIFORMIS · ALGAB o Os sacrum'i eesmine pind · KINNITUB o Trichanter major M, ROTATOR TRICEPS M. GEMELLUS SUPERIOR · ALGAB o Spina ischiadica · KINNITUB o Trochanter major M. GEMELLUS INFERIOR · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNITUB o Trochanter major M. OBTURATORIUS INTERNUS · ALGAB o Foramen obturatum'it ümbritsevate puusaluude sisemine pind o Membrana obturatoria · KINNITUB o Trochanter major M. QUADRATUS FEMORIS · ALGAB
- Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannaluud (7) 2. Pöid - pöialuud (5) 3. Varbad varbalülid (14) 5. Mida võib öelda lihase kohta, kus on sõna: Triceps 3 pead Dicastricus 2 kõhtu Flekson painutaja Ekstensor sirutaja Rectus sirglihas 6. Deltalihas: Ladina keelne nimi - Musculus deltoideus Algus algab 3 osana: Eesmine osa rangluult F: ettepainutus ja sissepööre Keskne osa õlanukilt Eesmine + tagumine F: lähendamine Tagumine osa abaluuharjal F: tahapainutus ja väljapööre Kinnitus õlavarre külgpind Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon 7. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side) - Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed)
ees ja külgedel hambad ja igemed üldtundlikkuse ja mehaanilise tähtsusega taga ühendub kurgukitsuse kaudu neeluõõnega (õõnt täidab keel) vallnäsad papillae vallatae maitsmisnäsad -> sulcus - Palatum durum terminalise ees, suured ümbritsetud vaoga Eesmine 2/3 seennäsad papillae fungiformes kõikjal laialipillutuna Aluseks palatum osseum lehtnäsad papillae fungiformes keele servadel, inimesel Limaskest ebatasane (ristikurrud) ja liitunud periostiga rudimentaarsed
mistõttu häälejätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas ja häälepilu laieneb ! 4. Rinnakelme, pleura a. nim parietaalse pleura osad - pleura diaphragmatica, pleura costalis, pleura mediastinalis, cupula pleura b. mis moodustub vistseraalse pleura üleminekul parietaalseks pleuraks - cavitas pleuralis c. nim pleura sopised – recessus costodiaphragmatica, recessus costomediastinalis ! 2. Kopsud a) nim. kopsu pinnad kopsude pinnad: facies costalis, medialis et diaphragmatica b) mis sisenevad ja mis väljuvad kopsust kopsuvärati kaudu - peabronh, kopsuarter, ülemine ja alumine kopsuveen c) nim. bronhiaalpuu elemendid bronchus principalis -> bronchi lobares -> bronchi segmentales -> bronchi subsegmentales -> bronchi lobulares -> bronchioli terminales tl) nim. parema kopsu sagarad ja mis neid üksteisest eraldavad ülasagar, kesksagar, alasagar, lisasagar a) mis lõhe eraldab üla- ja alasagarat fissura obliqua
VII närv: 3 komponenti eva, eve, üve V närv: 2 komponenti üsa, eve Kõigil komponentidel on eve (impulsid vöötlihastessse). 3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis, m. masseter. Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. V närv väljub silla ja pedunculus cerebellaris mediuse piiril sensoorse ja motoorse
võib osaleda roiete tõstmises (hingamise abilihas) Rangluualune lihas Eesmine saaglihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. rangluu I roie Tõmbab m.serratus 9 ülemist Abaluu Pöörab subclavicus rangluud alla anterior roiet mediaalne abaluu
vaheseina limaskestale, vaheseina lõppharu n nasopalatinus läbib canalis incisivus'e ja innerveerib suulae eesmise osa limaskesta. R pharyngeus- ülaneelu limaskestale Segaiseloomuga väljub koljuõõnest Eesmine tüvi on põhiliselt eferentne (moodustub radix motoria arvelt ja sisaldab foramen ovale kaudu branhiomotoorseid kiude), annab harusid: fossa Mälumislihastele infratemporalis'esse, n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralis
REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS - margo lateralis – kumer MAKROSTRUKTUUR
(Luuline) Vaagen (PELVIS) koosneb järgmistest luudest: Puusaluud: 1) Niudeluu - OS ILIUM 2) Häbemeluu - OS PUBIS 3) Istmikuluu - OS ISCHII Ja vaagen jaotub: suureks ja väikseks vaagnaks Häbemeliidus ehk sümfüüs (SYMPHYSIS) paikneb: Vaagna ees keskjoonel Õlavöötme luud: 1) Abaluu - SCAPULA 2) Rangluu - CLAVICULA Vaba ülajäseme luud: 1) Õlavarreluu - HUMERUS 2) Küünarluu - ULNA 3) Kodarluu - RADIUS 4) Käe luud - OSSA MANUS: Randmeluud - OSSA METACARPI - kummaski 4 luud Kämblaluud - OSSA METACARPALIA - 5 luud Sõrmede lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM MANUS - pöidlal 2 lüli, teistel 3 lüli Vaagnavöötme luud: 1) Puusaluu - OS COXAE Vaba alajäseme luud: 1) Reieluu -FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA 5) Jala luud - OSSA PEDIS: Kannaluud - OSSA TARSI - 7 luud
• Periartikulaarsed põhjused on valu, turse, verevalum, vähenenud lihaste funktsioon, liigeskapsli või liigessideme kahjustus. • Intraartikulaarsed põhjused on liigese adhesioon (kokkukasvamine, liitumine), liigespinna kõrvalekalle ning liigne kalluse teke või lahtised liigesstruktuurid intraartikulaarse luumurru korral. • Avaskulaarne nekroos. Kui luu verevarustus on häiritud ning sellest tingituna hävineb luukude, siis liiges, mis on vastava luuga seotud muutub valusaks ja jäigaks. Avaskulaarset nekroosi esineb tavaliselt reieluu kaela, lodiluu, kontsluu (os talus) või kuuluu (os lunatum) murru tagajärjel. • Myositis ossificans (luustuv müosiit- seisund, kus lihaskoes tekib luukude). Esineb tavaliselt pärast küünarliigese piirkonna suprakondülaarmurdu (põndaüline), kuid võib esineda ka teistes liigestes, spetsiifiliselt puusas, õlas, põlves. Probleem esineb tavaliselt
aduktsioon – liikumine keha suunas lähemale 12 Liikumisega seotud terminid Suunaga seotud terminid Suunaga seostuvad andmed keha puhul: kraniaalne – peapoolne superioorne – ülalpool asuv kaudaalne – istmikupoolne inferioorne – allpool asuv dorsaalne – seljapoolne / käte ja anterioorne – eespool asuv jalgade puhul sirutatud ventraalne – kõhupoolne / eesmine sinister – vasakpoolne (patsiendi / käte ja jalgade puhul poolt) painutatud lateraalne – külgedele, väljapoole dekster – parempoolne (patsiendi poolt) mediaalne – kesktelje poole, bilateraalne – kahepoolne sissepoole distaalne – kehast kaugemal (nt palmaarne – peopesapoolne
annaabi.ee 
