Väike prints Antoine de Saint-Exupery Raamatu "Väike prints" autor Antoine de Saint-Exupery oli prantsuse lendur, kes sai maalimakuulsaks aga kirjanikuna. Saint-Exupery sündis 29. juunil 1900 Prantsusmaal, Lyonis viielapselise pere kolmanda lapsena. 1921. aastal alustas ta oma sõjaväeteenistust, kus ta lenduriks õppis. Kuigi ta proovis mõned aastad Pariisis ka kontoritöös kätt, naases ta 1926. aastal siiski lennundusse. Olles esialgu postilennuki piloot ja hiljem Teises maailmasõjas teenides, sai temast üks selle ala pioneere.
Asteroid B612 on väikese printsi koduplaneet ning loo käigus külastab ta veel kuut asteroidi ning lõpuks Maad. Loo teiseks peategelaseks on autori mina-tegelane, kes on Sahara kõrbes lennuõnnetusse sattunud. Teisteks tegelasteks on aga väikese printsi külastatavatel asteroididel elavad erinevad täiskasvanud inimesed, kellest igaüks on väikese printsi jaoks omal moel kummaline, väikese printsi roos tema koduplaneedil ning rebane, keda prints kõrbes kohtab. Väike prints elab asteroidil B612, mis on vaevu maja suurune. Seal on kolm vulkaani, ahvileivapuud, mida tuleb välja juurida, et nad planeeti lõhki ei ajaks ning roos, millesse väike prints armub. Tahtes leida midagi paremat, läheb ta reisima. Ta kohtub teistel planeetidel erinevate tegelastega. Ta kohtub kuningaga, kes usub end kõiki ja kõike valitsevat, ent nõuab oma alamatelt vaid seda, mis ka loomuliku asjade käigu puhul juhtuks. Ta kohtub uhkeldajaga,
Mis naljakas maailm! Maailm on alati omamoodi naljakas. See tähendab, et seal elavad inimesed, kes on kummalised neil on omad väärtushinnangud, mis on veelgi naljakamad, nad tunduvad ka üksi olevat, kuigi nad seda ei pruugi olla. Samuti on maailmas palju mõtteterasid, mis kajastuvad ka järgnevas raamatus.Ma püüan arutada maailma kummalisust Antoine de Saint- Exupery raamatu ,,Väike Prints" põhjal. ,,Kui sa liiga hilja ahvileivapuu kallale asud, siis ei saa temast enam kunagi lahti." Selle lasuega Väike Prints mõtles seda, et kui sul on probleem, mida sa ei viitsi või mõnel muul põhjusel ei taha seda lahendada, siis ajapikku see probleem läheb suuremaks, tõsisemaks, kuni enam ei ole võimalik seda parandada. Mõstlik on kohe konflikt ära lahendada.
Teised sunnivad mind maa alla ronima! Sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Nüüd aga vaata! Näed seal viljapõldu? Mina leiba ei söö! Viljast pole mulle mingit kasu. Sellest on väga kahju! Sinul aga on kullakarva juuksed. Oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas..." Rebane jäi vait ja vaatles kaua väikest printsi. "Palun taltsuta mind," ütles ta siis. "Kangesti tahaksin," vastas väike prints, "ent mul pole kuigi palju aega. Mul on vaja endale sõpru leida ja paljusid asju tundma õppida." "Tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse," ütles rebane. "Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru. Kui tahad endale sõpra, siis taltsuta mind!" "Mis tuleb selleks teha?" küsis väike prints. "Tuleb olla väga kannatlik," kostis rebane.
Uinuv 7 H said hiilgavad sööginõud ja rubiinide ning teenantidega Kui 11 olid soovi öelnud, saabus 13. Kauni- kaunistatud kuldtoosi, milles olid puhtast kullast nuga- Kedervarred kokku koguda ja põletada. tar kahvel-lusikas Kogu õukond jäi koos O magama. 7. H peitis end eesriide varju, et viimasena oma soov Kibuvitsahekk lausuda Riiki sattus prints. Kedervarre omanikud langevad surmanuhtluse alla H võlus kogu õukonna magama, v.a kuninga-kuninganna Vana mees rääkis magavast O-st. Lossi ümber kasvas palju suuri ja väikeseid puid, Andis neiule suud. põldmarja- ja kibuvitsapõõsaid Elasid õnnelikult oma elupäevade Prints teisest suguvõsast sattus sinna jahile lõpuni.
. Tema tädi Otsustas oma sünnipäevaks peo korraldada, aga väike nõid ei olnud sinna kutsutud. Vaatamata sellele läks ta ikkagi ja sai tabatud teiste nõidade poolt. Talle anti nädal aega, et halvaks nõiaks muutuda. Lõpuks väike nõid põletas nõiaraamatu ära, et kurjad nõiad ei saaks enam halba teha. 23 24 Antoine de Saint-Exupery Väike prints Tegemist on loetuima ja tõlgituima prantsuskeelse jutustusega, mis on ilmunud rohkem kui 250 keeles ja murdes. Raamatut on tänaseks müüdud üle 80 miljoni eksemplari. Prantslased hääletasid selle 20. sajandi parimaks Prantsuse raamatuks. Loo alguses räägib jutustaja traumaatilisest kogemusest lapsepõlves, mille tulemusena ta võõrdus joonistamisest ja hakkas lenduriks. Ühel rännakul tabab lennukit rike ja mees on sunnitud tegema hädamaandumise kõrbes.
`'Tõde ei tee sugugi inimest õnnelikuks.'' Tõde võib olla tihtipeale külm ja karge, mis võib inimese kurvaks muuta. XI Raamat: Merit `'Igaüks on näinud, kuidas vesi jookseb vesikellast. Samal kombel möödub inimese aeg, kuid inimese aega ei või mõõta vesikella järele, vaid ainult kõige selle järele, mis inimsele juhtub. See on suur ja ülev tõde ja inime saab sellest täiesti aru alles oma vanaduse päevil, kui ta aeg tühja jookseb ja talle enam midagi ei juhtu, kuigi ta arva üsna palju juhtuvat ja alles tagantjärele märkab, et midagi ei ole juhtunud.'' Ei pea vajalikuks midagi lisada, taaskord suudab imetlusväärne sõnakasutus võtta mind pahviks ning suu ammuli jätta oma filosoofilisuse ja tõetruudusega. `'Masendusin ta sõnadest, sest ta rääkis tõtt, ent tõde masendab sageli inimesi.'' Juba puudutasin varasema lausega, kuid kordan, et tõde võib olla tihtipeale negatiivse tagajärjega.
Väike Prints Jutt algab esimese peatükiga kus jutustaja, noore poisina, kasutab enda loovust, et joonistada pilte. Aga kui ta näitab neid pilte täiskasvanutele, nad põlgavad neid. Siis ta otsustab joonistamise üldse maha jätta ja kasvada suureks. Peale seda, ta otsustab hakata piloodiks, mis viimaks viib teda kukkumisele Sahara kõrbe, kus ta kohtub Väikese Printsiga. Kohtumisel küsib prints jutustajal joonistada lammas. Teadmata kuidas joonistada lammast, joonistab ta pildi mille ta oli eelnevalt joonistanud: boa madu elevandiga kõhus (pilt mille eelnevad vaatajad ajasid segi mütsiga). "Ei, ei!" teadvustab prints "Ma ei taha elevanti boa kõhus, mul on vaja lammast". Seejärel jutustaja joonistab paar pilti lammastest, mis prints kõik tagasi lükkab. Lõpuks ta joonistab kasti, selgitades et lammas on selle sees.
-Loo tema portree, pöörates tähelepanu järgnevale: -Suhted teiste inimeste ja ümbritsevaga -rahulolu/rahulolematus iseendaga -tunnetemaailm -oma elu mõtestamine Kirjandite analüüs -Kirjandi vastavus teemale -Teeskava olemasolu, kirjandi stuktuur peab olema paigas -Teeskava: sissejuhatus, teema põhiprobleem. Allteesid, lõppsõna -Argumentatsiooni struktuur -Stiil. Kõik laused oleksid selgelt väljendatud. -Õigekirja kontroll ,,Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses"- Antoine de Saint-Exupery Kirjandi retsensioon Kirjandi teeskava on puudulik. Raske on eristada erinevaid mõtteid. Sissejuhatus läheb muu jutuga ühte. Pole põhiküsimust ega allteese. Puuduvad väited või siis olemasolevatel väidetel puuduvad näited. Lõppsõna ei võta juttu korralikult kokku. Stiil on vigane- ,,Paljud neist võetakse inimeste poolt omaks, suuremal arvul aga mitte". Pole lausetes selgust. Kirjanik kasutab palju ,,sina" vormi, selle asemel peaks rääkima umbisikuliselt. Samuti
PÄRNU HANSAGÜMNAASIUM Väike Prints Referaat 8.klass PÄRNU 2009 Väike Prints Lugesime selle raamatu klassis läbi ning arutlesime raamatu peatükkide üle. Antoine de Saint-Exupéry (29. juunil 1900, Lyon, Prantsusmaa 31. juuli 1944) oli lendur sõjaväes ja lennukompaniides ning sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega. Tähtsamad tema raamatud on "Lõunapost" (1928), "Öine lend" (1931), "Tuul, liiv ja tähed" (1939), "Lend Arrasse" (1942). Aasta enne surma kirjutas ta kujunditerohke muinasjutu "Väike prints" (1944. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul alla tulistati)
Hakkas mõtlema, et valitsemine on pigem meeste pärusmaa. Samas ta usaldas Albertit selle koha pealt palju ja teadis, et mees tunneb poliitikat, nii et lasi mehel end ilusasti aidata. 6 Abielupaar oli üheksa lapse omanik. Kõige vanemast alustades kõhn, südi aga kiire arenguga ja elav printsess Victoria Alexandra (1840-1901). Välimuselt isa moodi , kuid kurvastavalt aeglase arenguga prints Edward VII (1841-1910). Perekonna iludus, vaikne ja arglik, kuid mõtlik ja ennastohverdav printsess Alice (1843- 1878). Tagasihoidlik, meeldiv ja rõõmus prints Alfred (1844-1900). Ilutu, poisilik, flegmaatiline ja tahumatu printsess Helena (1846-1923). Tujukas ja artistlik ning väga ilus printsess Louise (1848-1939). Sõnakuulelik ning tasakaalukas prints Arthur (1850-1942). Inetu kui ahv ja suur laps, tark ja hea iseloomuga (1853-1884).
..jumal küll, ka loom, kel pole oidu ega aru, peaks leina kauem! Ja et just lellega, mu isa vennaga läks paari - vaevalt kuu ta silmis püsis pisarate sool, siis juba kihlus...Võika kiiruga end visand verepilastuse sängi - ei tule sellest head; ei võigi tulla. Kuid lõhke süda, suu peab seisma lukus. Ilmuvad HORATIO, MARCELLUS JA BERNARDO. HORATIO: Prints, soovin tervist teie kõrgusele! HAMLET: Ma rõõmustan, et sind näen tervena, Horatio - kui mina olen mina. Suruvad teineteisel kätt. Mis tõi su Wittenbergist siia? - Oo, Marcellus! MARCELLUS: Aulik prints! HAMLET: Rõõm näha teidki. Tere õhtust. Kuid mis sind Wittenbergist siiski siia tõi? Viib HORATIO kõrvale
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Juku küsib isalt oma päritolu kohta. Isa vastab, et kurg tõi, nagu isa ja vanaisagi. Kui Juku hakkas koolis kirjutama kirjandit "Minu suguvõsa", oli seal esimene lause: "Juba kolmandat põlve ei elata minu suguvõsas normaalset suguelu." Konn istub järve ääres jalad vees. Juhuslikult kõnnib temast mööda Rebane ja küsib: "Noh Konnake kas vesi on kah soe." Konn seepeale: "Kuule Rebane ma istun siin kui konn, mitte kui termomeeter." "Nüüd ma hakkan aru saama," ütles väike prints. "On üks lill.... ta on mu vist taltsutanud..." "Võimalik," ütles rebane. "Maa peal võib igasuguseid asju näha..." "Oh, see polegi maa peal!" ütles väike prints. Rebane paistis olevat väga põnevil. "Kas see on teisel planeedil?" "Jah." "Kas sellel planeedil ka jahimehi on?" "Ei ole." "Vaat see on alles huvitav! Aga kanu?" "Ei ole." "Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane... :/ ..."Puhh!" sosistas Notsu. "Mis on?" küsis Puhh.
Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust m
Tallinna Tehnikagümnaasium Margus Karu ,,Nullpunkt" referaat Kirjaniku CV: Raamatu autor Margus Karu on sündinud Tallinnas, ning veetnud seal ka oma lapsepõlve. Nagu ka tema raamatu ,,Nullpunkt" peategelane, käis esialgu koolis Llasnamäel, keskkooli läks ta Noarootsi Gümnaaasiumisse, kuid sealt llahkus ta siiski ning lõpetas Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Haridusteed jätkas ta Tallinna Ülikoolis õppides filmirezissööriks. Preagu on Margus Karu 25 aastat vana. Interneti andmete järgi on ta töötanud filmistuudios ,,Kuukulgur" ning praegu teeb koostööd Rakvere Teatriga. Kuna Margus on nii noor inimene ning tuntuks sai ta oma esimese ja praeguseks ka viimase avaldatud raamatu järgi, siis tema kohta on raske teha mingisuguseid üldistusi. Raamatukaart: Põhiline tegevus toimub raamatus kolmes kohas: Tallinna elamurajoonis Lasnamäel, Vanalinna Rootsi Gümnaasiumis ning üldiset Tallinnas. Peategelaseks on noor poiss, Johannes, kellel on elus
LAURA: Palun vastake. OSVALD: Ma ütlen sulle nelja silma all, et ma ei ole hull vägistaja. Tõenäoliselt ma tahan sind oma käega puudutada, aga see ei puutu siia. Teeme nii, et ma puudutan su kohe ära ja siis ei ole sul põhjust mind rohkem karta, nii nagu sina seda mõtled. Aga ma palun, et sa ütleksid mulle "sina". See "teie" kõrvetab mind. (Paus.) Muidugi, kui hirmust rääkida... ma elasin läbi tohutuid hirme. Ma kartsin, et sa ei tule ja ma pean hakkama sind ise otsima. See oleks mu närvid seest söönud. Ma olen suur pabistaja. LAURA: Ma ei saa aru, mida te olete endale ette kujutanud, aga ma tuletan teile meelde, et... OSVALD: Ei-ei. Ma jagan kõike väga hästi. Ma tean, mis õues toimub, aga mul on põhjus, et seda välistada. Me veel jõuame selleni. LAURA: Seda ei saa välistada. Te solvate mind. OSVALD: Ma ei solva sind. See ei tule kõne alla. Sa ei tea, mida tähendab see, et sa siin minu lähedal istud. Sa ei julge ärrituda
Ta Eile oli päris mitu toimetamist. (Variseb on kõige parem. jälle põrandale. Laura hakkab saapaid jalast (Paus.) võtma.) OSVALD: Hakkame otsast peale. Püüa aru OSVALD: Oota! Kas sa ei saa midagi aru? saada, mis toimub. 4 5 LAURA: Mitte midagi ei toimu! Ma lihtsalt hakkama sind ise otsima. See oleks mu ei saa aru. närvid seest söönud. Ma olen suur pabistaja. OSVALD: Kas sa tead, et sa oled juba kuu LAURA: Ma ei saa aru, mida te olete endale aega selles toas elanud. Sulle on siin kõik ette kujutanud, aga ma tuletan teile meelde, tuttav? Kas su südame kloppimine on sulle et... tuttav? Kas see pirn laes on sulle tuttav? Kas OSVALD: Ei-ei. Ma jagan kõike väga hästi.
ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU OSATÄITJAD Elmo Nüganen Pantalone (P), hea võlur Celio (Ce), Hansuke (H), Prigella (teener) (Pr) Allan Noormets Fatamorgana (F), Truffaldino (T) Andres Noormets Prints Tartalio (Pt), Padasoldat Leandro (L) Piret Kalda Printsess Ninetta(Ps),Hiidnaine Creonta (HC),Pada Kuningas (K), Emand Clarice (C), Mutike Greteke (G), Printsessi õde ehk Esimene Apelsin(Õ) Onuke Printsessi vend ehk Teine Apelsin(V) MUUSIKA L: Koidikud on siin vaiksed. C: Kaalul on rohkem kui elu. L: Emand Clarice, kutsun seansile. Tulnud uued rabavad uudised. Nad on mind rabanud peast, kõhust ja kerest. Padakuningriigis välja kuulutatud lõbustused, pidustused, bakhanaalid.
Teoses valitses Egiptust noor vaarao, kes vana Jumala asemel hakkas kummardama uut Jumalat. Tema Jumal rõhus rahule ning aususele. Kindla uskumusega oma Jumala vastu kaotas vaarao oma autoriteedi inimeste silmis. Tänapäeval kutsutakse selliseid riike, kus üks mees oma uskumusi peale surub diktatuurideks ning Saksamaa ning Nõukogude aegne Venemaa on ehtsad näited, et diktatuur nii suures haardes ei toimi. Seostades teost mõne teise autori teosega tuleb meelde koheselt Antoine de Saint-Exupéry "Väike Prints". Selles teoses läks Väike Prints oma koduplaneedilt teistele planeetidele. Ta kohtas väga erinevaid inimesi ja loomi. Oma reisil õppis ta palju uut ning huvitavat. Täpselt nagu Sinuhe reisides väga erinevatel maadel. "Kus on inimesed?" jätkas lõpuks väike prints pärimist. "Kõrbes ollakse nagu väga üksi..." "Üksi ollakse ka inimeste juures," ütles madu," 11 nii kirjutab Antoine de Saint-Exupéry oma teoses "Väike Prints"
see Holdenile ei meeldinud. See oleks võlts. ("Kui ma maailmas midagi vihkan, siis see on kino. Ärge seda minu kuuldes mainigegi. lk 7") -"Mida teeb surnu lillega? Kõige vähematki....Kõik võisid istuda autodesse, raadio mängima panna ja sõita kusagile kenasse restorani lõunatama kõik peale Alli." lk. 135 "Jumal hoidku, kui keegi ära sureb, ega siis sellepärast ei lakata teda armastamast eriti, kui ta on tuhat korda parem, kui kõik su tuttavad, kes on alles elus ja puha." lk. 148 Holden ja ta ema armastasid endiselt sügavalt Holdeni väikest venda Alliet, kes oli ära surnud. Allie oli minu arust Holdeni jaoks väga tähtis olnud, kui Holdenile tundus, et ta hakkab "alla vajuma" siis ta palus Allielt abi. Sellel õhtul, kui Allie ära suri lõi Holden garaazi aknad vihast katki. - "Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma
see Holdenile ei meeldinud. See oleks võlts. ("Kui ma maailmas midagi vihkan, siis see on kino. Ärge seda minu kuuldes mainigegi. lk 7") -"Mida teeb surnu lillega? Kõige vähematki....Kõik võisid istuda autodesse, raadio mängima panna ja sõita kusagile kenasse restorani lõunatama kõik peale Alli." lk. 135 "Jumal hoidku, kui keegi ära sureb, ega siis sellepärast ei lakata teda armastamast eriti, kui ta on tuhat korda parem, kui kõik su tuttavad, kes on alles elus ja puha." lk. 148 Holden ja ta ema armastasid endiselt sügavalt Holdeni väikest venda Alliet, kes oli ära surnud. Allie oli minu arust Holdeni jaoks väga tähtis olnud, kui Holdenile tundus, et ta hakkab "alla vajuma" siis ta palus Allielt abi. Sellel õhtul, kui Allie ära suri lõi Holden garaazi aknad vihast katki. - "Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma
millisest elust nad end ilma jätavad, sest igaühe elu on tema enda teha. Näib, nagu ta tõesti armastaks mõnda neist naistest, keda ta kohtab, aga kellegi juurde ei jää ta päriseks, ikka läheb ta teele, justkui poleks kusagil tema joaks õige koht. Ja ei olegi. Ta sobib kõikjale vaid lühikeseks ajaks, et siis jälle minna. Aga need hetked, mille ta naistele kingib, on ehk ilusaimad nende elus. Aga tema jääb ikkagi alatiseks oma õiget kohta otsima. Toomas Nipernaadi Karakteristika Toomas Nipernaadi oli pikka kasvu, ta kuivetunud nägu oli põlenud ja sooniline. Nina oli tal suur ja kõver. Kaelas rippus tal kannel, rind oli eest lahti ja must kaabu oli visatud kuklasse. Ja ikka kaasnes tema minekuga vile. Tema kõnd meenutas kõrvalvaatajale haraka edevat hüplemist ja karglemist ning tema pikad käed vehklesid kui lipud tuules.
Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maailma oma sinilindu ja kohta otsima, nii tuleb ka meil gümnaasiumi lõppedes minna suurematesse linnadesse , et edasi õppides viia ellu oma unistused. Hea , kui leiaksime Ekke Moori moel lõpuks Eestis oma koha, kus tunneksime ennast õnnelikena, rõõmsatena, rahulikena ja kindlatena.Eestastele kui väikerahvale jäävad ikka oluliseks tema kodupaik ja juured. Kahjuks näitas aastatetagune uuring, et peaaegu pooled kooliõpilased eelistaksid elada kusagil mijal. Vanemaks saades muutuvad inimesed ja nende suhtumine ellu
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub
teemavaldkonnast.7 Esimesed teadusteksti kogemused saab õpilane referaati koostades. Nii õpib ta kasutama erinevaid matejale ja neid omavahel seostama. Kellegi loodut hindama. Küll veel mitte oma arvamust avaldama. Käsilolev uurimistöö kuulub ka teadustekstide valdkonda. See on huvitav kogemus, kuna õpetab kõige kiiremini seoseid märkama. Seda, et kõik saab kuskilt alguse ning vajab põhjendamist, sunnib probleemi sügavuti käsitlema. Põhjusi otsima, olukordadele lahendusi pakkuma, et seejärel järeldusi teha. Hindamistvääriv on, et olenemata teemast ja probleemipüstitusest, on keegi enne ära teinud suure töö, millega peab tuttavaks saama, end kurssi viima. Et oma seisukohta kujundada, tuleb juba olemasolevale viidata. See annab eluks ajaks kogemuse, et kui midagi lugeda, mis huvi pakub, tuleb alati allikas üles või juurde märkida, sest teada pole, millal leitud materjali vaja kasutada on. 7 M. Ehala, Teadustekstid
Õnne suurusest saad aru alles siis kui oled selle kaotanud. Olen nagu meri- vaikne, tormine ja ilus. Tunnen end nagu tuul- tühi ja täis rääkimata asju. Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :)
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
endale, et tuleme igas olukorras toime. Tean, et kui üks pool on väsinud, suudab teine olukordi lahendada, ja vastupidi. Kodus ei pane paljusid teise häid omadusi tähele, pead neid iseenesestmõistetavaks." Puhkus paljastab pale Psühholoog Helle Niidu meelest tuleb ühine puhkuseveetmine paarisuhtele enamasti kasuks. "Puhkus on muutus ning toob välja inimese teised küljed. Ega ilmaasjata öelda, et enne kooselu alustamist käi ära puhkusereisil. Seal võib selguda, et unelmate prints kaob esimese hämaruse saabudes või osutub nii kitsiks, et veeretab iga senti peos." Puhkus on hädavajalik ka lastega paarile. "Oleme harjunud rõhutama, et lapsed toovad suhtesse rõõmu," märgib Helle Niit. "Ent paradoksaalsel kombel on aeg, kui lapsed on väikesed, paarile üks raskemaid. Sel ajal ollakse oma suhtega sageli kõige vähem rahul. Puhkus annab võimaluse leida aega teineteise jaoks ja vabaneda rutiinist." Samas on oluline veeta puhkusi ka lastega koos
,,PIIRIRIIK" -- INIMENE KAHE MAAILMA VAHEL Romaan ,,Piiririik" räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia: [....]"Sõitsin ära, et jätta sinnapaika see koolnud sajand"[....] (17). Peategelane on pärit Eestist, kuigi autor seda otse välja ei ütle, vaid annab vihjeid: "Kahest küljest piirab maad madal kivine meri"[....] (11) Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on muutunud libuks."(41) Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab Ida Lääne ravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks -- peategelane valab ravimi Franzi klaasi tühjaks. See on lugejatel põhjustanud erinev
William Shakespeare ,,Hamlet" 1.Hamleti päritolu Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. 2.Kirjelda Hamleti tundeid Taanimaale pöördumisel, mis vallandas temas kättemaksumõtte? Taanimaale pöördudes oli Hamlet täis kättemaksuhimu, sest ta oli saadetud Inglismaale surema. Tagasi tulles sai ta aga teada, et Ophelia surnud on ning ta oli väga kurb, ta oleks isegi nõus olnud koos temaga hauda mattuma. Hamletil vallandas kättemaksumõtte tema isa vaimu nägemine ning see, et ta sai teada, et tema onu ole see, kes ta isa tappis
Väike-Maarja Gümnaasium Enn Vetemaa Referaat Koostas: Juhendaja: Väike-Maarja 2011 Sisukord Sisukord .............................................................................................. 2 Enn Vetemaa elu ja looming ....................................................................... 3 Murdepunkt .......................................................................................... 5 Teatrikirjanik ......................................................................................... 6
) Raamatu sisu on arusaadav ja raamat õpetab lastele kindlasti teistega jagama oma asju. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Kui on teemaks näiteks headus, teistega arvestamine, sõbralikkus. Numbreid ja loendamist saab ka selle raamatu põhjal õpetada. 6. Kellele on raamat suunatud? Koolieelikutele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Ma arvan, et laste huvi tõmbab loos olevad loomad. Samuti see põnevus, kes järgmisena kooki tahab ja kas Tiiule jääb lõpuks mõni kook alles. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Raamatu kujundus on nii-öelda vanaaegne. Pildid on tuhmid ja kasutatud palju oranzi ja tumedamaid toone. Raamatu teksti ühel lehel on ka üsna palju. 4 3. raamatu analüüs 1 Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) "Väga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
