1 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA. USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed (kveekerid protestantlik usulahk ,,värisejad") jt
Ameerika Ühendriikide sünd Enne eurooplaste tulekut elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asustasid Ameerika arvatavalt 25000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Nad kõnelesid erinevaid keeli ning samuti erinesid ka nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Esimesteks eurooplasteks Põhja-Ameerikas olid hispaanlased. Nende kõrval võis kohata ka inglasi, prantslasi, hollandlasi ning teisigi rahvaid. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu Euroopast. Enamik asunikke tuli Inglismaalt
Ameerika Ühendriikide sünd Põhja-Ameerika koloniseerimine Nii nagu Lõuna-Ameerikas, olid ka Põhja-Ameerika esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad konkistadoorid. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased, hollandlased ning teised rahvad. Väljarändajate seas oli maata talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, lihtsalt seiklejad, kuid ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunuid. Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased. Edasine võitlus võimu pärast kolooniates viis prantslaste järkjärgulise
USA sünd §9. õ. lk.64-70 Põhja-Ameerika hõivamine • Hispaanlased Mehhikost hõivasid Florida ja California • Prantslased tänapäeva Kanada (Quebec) 16.sajandil • Praegusele USA territooriumile tekivad püsivad kolonistide asundused 17. sajandil (Virginia osariigis Jamestown) • 1620.a. randus praeguses Massachusettis Euroopast usulise tagakiusamise eest puritaanide (protestantide) laev „Mayflower“; mille kolonistid panid aluse nn. Uus- Inglismaale. • Hollandlased rajasid 1625 Hudsoni jõe suudmesse Uus-Amsterdami, praegu kannab see linn Inglaste alad 17. sajandil 13 kolooniat • 17. sajandi jooksul rajasid Inglismaalt saabunud väljarändajad Ameerika idarannikule 12 kolooniat (Delaware, Pennsylvania, New Jersey, Connecticut, Massachusetts, Maryland, Lõuna- ja Põhja Carolina, New Hampshire, New York, ja Rhode Island); 1732 lisandus Georgia.
Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil Põhja-Ameerika koloniseerimine 16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud 17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda koormav maksusüsteem Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus 18
2. Loobuti ehete kandmisest, riietuti musta. 3. Igasugused maised lõbustused kuulutati patuks. Pt. 11 Ameerika ühendriikide sünd Ranniku ja preeriaindiaanlased. Punanahad ja kahvanäod. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsalt hüttides. Naised kasvatasid maisi , aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Punanahad - eurooplased kutsusid nii indiaanlasi. Kahvanäod - indiaanlased kutsusid nii valgeid rahvaid. Põhja ja lõunapoolsed kolooniad Kokku kolooniaid 13. Põhjapoolsetes levisid farmid. Farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas ja tegi kõike majapidamises vajalikku. Lõunapoolsetes rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775 aastaks elas kolooniates kokku umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist.
· Oli hea muusik, mängides flööti ja kirjutades muusikapalu · Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast d) Oli ka kuulus sõjamees: · Suur osa ajast möödus sõdades Austria vastu, vallutades Sileesia. · Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) seisis vastu Euroopa riikide koalitsioonile, lüües vastaseid ükshaaval ja säilitades oma valdused. USA tekkimine 1. Kolooniad Põhja-Ameerika idarannikul. a) Kolonistid · Esimesed eurooplastest väljarändajad olid hispaanlased . · Seejärel tuli inglasi, prantslasi, hollandlasi. · Sinna rändusid: ·Maata talupojad ·Kaupmehed ·Seiklejad ·Usuliselt tagakiusatud ·Kurjategijad (karistust kandma) · Esimene püsikoloonia oli inglastel Jamestown Virginias 1607 b) Kolooniad: · Uus-Inglismaa idaranniku kirde osas, tagakiusatud inglise puritaanide poolt.
juhul, kui Inglismaa ei tühista kolooniate arengut piiravaid seadusi. Lõpetas tegevuse 1774 26. oktoobril. Delegaadid lubasid taas kohtuda 1775. a mais, kui Suurbritannia ei lähe järeleandmistele. Kuningas George III andis Briti laevastikule korralduse boikoteerida kogu Põhja-Ameerika idarannik. Elanikelt tuli võtta relvad. Ühe sellise katse tegid Briti sõdurid 1775 19. aprillil Massachusettsis: 700-liikmeline Briti sõdurite rühm saadeti Concordi (kohake Bostoni lähistel), et võtta separatistide peidikust relvad. Puhkes relvakonflikt, mis omakorda ajendas Ameerika Ühendriikide iseseisvussõja. 1775 10. mail kogunes Philadelphias II Kontinentaalkongress. Sellest sai Iseseisvussõja ajal Ameerika rahvaesindus ehk parlament. Otsused: otsustati loobuda truudusvandest Briti kuningale, otsus luua kontinentaalarmee, mille juhiks valiti George Washington, 1776 4. juulil kiitis kongress
· Oluline algusest saadik rahvapärane, ,,tavaliste" inimeste kultuur (elitismi ja kõrgkultuuri pärand) · Oluline kultuuri aineline ja praktiline aspekt · USA on massikultuuri/popkultuuri (,,popular culture") hälliks · ,,0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur · Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine · Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik Indiaanlased kolumbuseeelsel perioodil Algupära ja arvukus · Indiaanlased: nimi eksituse tulemusena, kuna Kolumbus arvas, et on saabunud Indiasse (hisp. indios, ingl. indians · Tänapäeval põlisameerikalsed · Mongolite üks haru, meenutavad geneetiliselt mingil määral Indoneesia, Kesk-ja Ida- Aasia ning Tiibeti hõime · Seletus I: Saabusid Ameerikasse suurulukite järel nn Beringi maariba kaudu, mis
pool Apalatsi mäeahelikku. Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti makse maksmast või nõuti nende alandamist. Maksudest keeldumist põhjendati tõsiasjaga, et asumaadel ei olnud oma esindust Inglise parlamendis. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu relva jõul maha suruda. Esimene relvakokkupõrge Inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775.a. aprillis, mil Inglise väed Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi. 1776.a. tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus senise alalhoidliku suhtumise asemel pääses maksvusele poliitilise iseseisvumise nõudmine. Kontinentaalkongress, millest kujunes ameeriklastele kõrgeim võimuorgan Kongress, otsustas luua regulaararmee ja valise selle ülemjuhatajaks George Washingtoni
endiselt valitsema Inglismaa. S veits kuulutati igavesti neutraalseks riigiks 3. Kuidas lahendati Saksamaa küsimus? Viini kongressi otsusega loodi Saka Liit , kuhu 1815 aastal kuulus 41 Saka riiki. Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu üksnes nende aladega mis varasemalt olid olnud Püha Rooma riigi kooseisus. Liidu liikmesriikidel ei olnud ühtset välis-ja majanduspoliitikat , seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse. Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria. 8. Loetle : 1848-49 aasta revolutsioonid lisades igale selle 1)põhjuse ja 2)tulemuse! Revulutsioonid said alguse 1848 a jaanuaris Itaaliast 1848 a veebruaris puhkes Pransusmaal. Võimult kukutati juulimonarhia ja Pransusmaa kuulutati vabariigiks. 1848a veebruari lõpus ,kulmineerudes 18 märtsi väljaastumisega Preisimaaa pealinnas Berliinis 1848 a märtsi keskel Austria pealinnas Viinis ning võimult kukutati Metternich
saanud autonoomne üksus · 1754-1763 Seitsmeaastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, hõlmas nii Euroopat, Põhja-Ameerikat kui muid kolooniaid. Selle tulemusena vallutas Inglismaa Prantsusmaalt alasid, sh Kanada · 1765 sõjaväe majutamise seadus, templimaksu seadus (tekitas rahulolematust, kuna makse oleks pidanud määrama kohalik seadusandlik kogu) · 1766 templimaks tühistatakse, määratakse sisseveotollid · 1773 Bostoni teejoomine protest maksupoliitika vastu, indiaanlasteks riietatud mehed viskasid suure hulga teed merre · 1774 I kontinentaalkongress katkestatakse kaubavahetus Inglismaaga · 1775 sõjaline kokkupõrge Lexingtonis · 1775 1783 Iseseisvussõda (lojalistide ja patriootide vahel, seejuures toetas enamik Euroopa riike patrioote) · 1776 II kontinentaalkongress lõi regulaararmee, ülemjuhatajaks George Washington · 4
- Louis Nicolaus Davout ja tema väed. Peale Davout vägede appituleku tuli ka soine pinnas, Goldbachi jõe ümbruses, kaitsjatele kasuks. Liitlaste rünnak takerdus ja nagu Napoleon oligi plaaninud, saatsid liitlased sinna oma tsentrist lisajõude, nõrgestades oma rinde keskosa tunduvalt. Nüüd oli aeg teha vastukäik. Selleks andis Napoleon kell 9 Soultile käsu viia oma korpus Pratzeni kõrgendikule. Udust kõrgendikule ilmunud prantslased olid liitlastele šokk. Kutuzov, kes olukorra tõsidust taipas, saatis keiserliku ratsakaardiväe tähtsaimat positsiooni tagasi vallutama. Napoleon vastas oma ratsakaardiväe kõrgendikule paiskamisega, mis sundis venelasi taganema. See jättis omakorda vabaks Goldbachi ääres ründavate liitlaste tiiva ning Soult saatis oma mehed, kes olid ületanud Pratzeni kõrgendiku ja sattunud rinde keskosas kahe väe vahele, kaarega rünnakule sealsete liitlaste tagalasse
Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. San Salvadori elanikud tainod võtsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid sõpru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest.Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad Euroopast.17.saj alguses oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel pidades omavahel sõdasid, et saavutada ülemvõimu.Nii nagu Inglased tõid Ameerikasse vabameelse poliitilise korra,võtsid prantslased kaasa seisusevahed.Seitsmeaastase sõja tagajärjel kaotasid(1756-1763) prantsalsed oma asumaad Põhja-Ameerikas inglastele.Punanahkadeks hakati kutsuma põliselanikke pigem seetõttu, et nad armastasid oma keha ja nägu tähtpäevade puhul värvida punase värviga.Indiaanlased suhtusid alguses eurooplastesse heatahtlikult.Vaen algas siis kui kaupmeeste asemel hakkasid saabuma ümberasujad, kelle oolul ei näinud lõppu tulevat.17.saj algasid
õigused. 1)kuningas ei tohi parlamenti laiali saata. 2) kuningas ei saa seadustele vetot panna. 3) maksud on ainult parlamendi pädevuses. 18.saj-valgustusfilosoofia Valgustatud valitsejad: Preisimaal-Friedrich II 1740-1786 Austrias-Maria Theresia 1740-1780, Joseph II 1780-1790 Venemaal-Katariina II 1762-1796 Valgustatud valitsejad leiavad, et nende ülesandeks on teenida riiki ja rahvast. 1700-1721-Põhjasõda, Rootsi kaotas suurriigi staatuse, Eesti liideti Venemaaga. 1775-1783-Ameerika iseseisvussõda 1789-Ameerika võttis vastu uue konstitutsiooni 1770ndad-algab tööstuspööre Inglismaal 1789-1799-Suur Prantsuse revolutsioon, hävitatakse vana kord. 30.a sõda lõppes 1648 Vestfaali rahuga. Saksamaal süvenes killustatus, Prantsusmaa sai endale Elsassi, Rootsi Pommeri. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.sajandil koosnes parlament kahest kojast: 1)alamkoda, mille valisid valimisõiguslikud mehed 2)Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. Inglise parlament on olnud
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid
reduktsioon mõisamaade tagasivõtmine riigile. Sellist nähtust oligi võimalik teostada ainult feodaalomandis maadega. Nt Eestis oli kogu aeg hirm reduktsiooni ees. Eraomandis maa on kasulikum, sest tootlikkus on suurem, kuna kõik, mis sa tuluks saad, kuulub sulle. Järelikult on sul stiimul seda maad paremini, rohkem kasutada. See on tõuge kapitalistlike suhete arenguks ja tööstusrevolutsioonile. INGLISE KOLOONIAD PÕHJAAMEERIKAS Esialgu oli koloniseerimisobjektiks Kesk ja LõunaAmeerika. 16. sajandi jooksul rajasid oma väiksemaid kolooniaid praeguse USA territooriumile erinevad rahvad (hollandlased, inglased ja prantslased). Püsiv koloniaalasustus inglaste poolt tekkis alles 17. sajandi alguses. Inglise kolooniad tekkisid Atlandi ookeani rannikule. Prantslaste omad aga hoopis sisemaale suurte jõgede ja Suure Järvistu aladele (Mississipi). Miks mindi uude maailma?
Leipzigi lahingu tagajärjel vabanes Napoleoni ülemvõimu alt kogu talle allunud Reinist ida pool asuv ala ja kaotus oli olnud laastv. Napoleon Elba saarele ja Louis XVIII võimule tulek. Pärast seda lahingut ta loobus 1814.aastal troonist. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Troonile tuli Louis XVIII. Seitsmes koalitsioon (Napoleoni Sada päeva, Waterloo lahing ja Napoleon St. Helenale). Napoleon tuli tagasi, kui Viini kongress oli kogunenud. 13. märtsil, seitse päeva enne Napoleoni jõudmist Pariisi, kuulutasid suurriigid Viini kongressil ta lindpriiks, ja 25. märtsil, viis päeva pärast tema saabumist Pariisi, sidusid Seitsmenda koalitsiooni liikmed Austria, Preisimaa, Venemaa ja Ühendkuningriik end kokkuleppega panna igaühe poolt välja 150 000 meest tema võimu kukutamiseks. Napoleon sai võimul olla vaid Sada päeva. See pani aluse viimasele konfliktile. Napoleon tegi viimse
...................................................... 23 Parlamentarismi areng Inglismaal..................................................................................................... 24 Valgustus............................................................................................................................................. 27 Ameerika Ühendriikide tekkimine...................................................................................................... 29 Inglise kolooniad Põhja-Ameerika.................................................29 Rahavusvahelised suhted 17.-18. Sajdandil....................................................................................... 31 Prantsuse revolutsioon........................................................................................................................ 32 Napoleon..........................................................................................33 Industriaal ehk tööstus ühiskond..............
kolmanda seisuse esindajad. Talupoegi nende hulgas ei olnud. Teravalt põrkusid kolmanda seisuse ja aadli taotlused. Nõuti fundamentaalseaduste kehtestamine. Taotleti poliitiliste ambitsioonide piiramist sellega, et aadel määratletaks, kui sõjaline seisus.(välissõdades) Kodusõdade vältimiseks peeti vajalikuks keelustada aadliliigad ja lammutada aadlike kindlused. Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest. Aadel nõudis aga oma õiguste laiendamist. Seisuste lähtekohad olid liiga vastandlikud. Kolmas seisus soovis ka generaalstaatide korrapäraste kokkukutsumiste sätestamist. See oleks Prantsuse monarhiat täiendanud seisuste esinduskoguga. Richelieu ja kuningavõim. Generaalstaatide istunitel paistis silma piiskop Richelieu, kes jättis hea mulje Maria de Medicile ning sai riigisekretäriks. Ta tõusis kardinaliks ja hiljem ka ministriks
alataes Napoleonist. Napoleon oli oma sõdadega suurema osa Itaaliast enda kontrolli alla haaranud ning 1805a kuulutas ta end Itaalia kuningaks ning haaras enda kätte sururema osa Põhja Itaaliast, lisaks Modena, osas Sardiiniast. See oli esmakordselt, kui nii suur osa Itaaliast pärast Rooma impeeriumit oli ühe võimu all. See oli oluliseks tõukeks Itaalia ühinemisliikumisele. Rahvuslik liikumine taotles ka võõrvõimust vabanemist. Napoleoni sõjad ja Viini kongress andsid tõuke rahvuslikule liikumisele. Kõige esimene rahvusliku liikumise organiseerumist hakkas teostama karbonaaride salaliikumine. Tegmeist oli ülemaalise organiseeritud salaliikumisega, mis võttis väga palju üle vabamüürlusest, samuti maffia organisatsioonilist ühtekuuluvustunnet, partisanitaktika. Kõige enam ühendas seda liikumist see, et tegemist oli ülimalt reglementeeritud ja konspiratiivse salaliikumisega. Aktiivsem periood jääb
22.sept 1792 kuulutatakse välja vabariik. Uus ajaarvamine. 21. jan 1793 Louis XVI kaotab pea. Kuninga naine Marie Antoinette kaotas oma pea hiljem oktoobris. Prm-lt põgenenud vana aristokraatia kihutas Austriat üles midagi toimuva suhtes ette võtma. 20. apr 1792 Prm-Austria sõja algus. Claude J Rouget de Lisle Marseljee e pr hümn. 1793. a suurenes koalitsioon Austria ja Preisimaa poolel. Prm oli sunnitud kuulutama sõja SB, Hollandile ja Hispaaniale. Ka venemaa katkestab suhtes Prm-ga. Prantslased saavutavad rinnetel edu, lüüakse preisi ja hollandi väed. Hollandist mood hoopis prm kontrollitav vabariik. 1795 tehakse rahu ka hispaaniaga. 1793 toimuvad järjekordsed näjamässud Pariisis. Märts 1793-1796 Vendee ülestõus (pr läänepoolne linn) tegu kodusõjaga rojalistide ja vabariiklaste vahel. Prm sõdis nii välisrindel kui ka kodusõjas. Suurima toetuse said Jakobiinide Klubi ehk kolmada seisuse esindus. Liidriteks Robespierre, Marat ning Danton.
· Loodusteaduste kiire areng (17. saj.) Hakkab kõigutama religiooni positsioone. 2.Universaalriigiideolooga asemel ,,Rahvusriigi" ideoloogia. · Varauusajal rahvusriigi tunnuseks ei ole veel ühine keel vaid ühine konfessioon. (Reformatsioon/ Vastureformatsioon) Cuius Regio, eius religio = Kelle maa, selle usk! Ususõjad tulemuseks (16-17. saj.) Habsburg Monarh Karl V (1500-1558) Hispaania (+ Madalmaad, L-Ameerika kolooniad, Itaalia alad jne.) kuningas, emapoolt päritud. Austria valitseja isapoolt ning Püha Saksa-Rooma Keisririigi keiser, proovis taastada universaalriigi, aga ebaõnnestub! Riiklikul tasandil kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsentralismi! 2. Tsentraliseeritud rahvusriikide tekkimine. 12 · Asendab keskaja feodaalse killustatuse (Erand Saksamaa alad)
kapitalismi algus: põhiklassid: kodanlus neile kuuluvad tootmisvahendid proletariaat e töölisklass müüvad oma tööjõudu panganduse kujunemine XIII saj hakati kasutama palgasõjaväge muutused sõjanduses: tõuseb jalaväe osatähtsus vibukütid, hellebard, piigid võeti kasutusele tulirelvad püssid + suurtükid Saja-aastane sõda (1337-1453): Edward III päris Prantsusmaa trooni prantsuse aadel ei olnud sellega pärii lahingud: Cerecy ja Poitere's lahing prantslased said lüüa (1346 müüs Taani Eesti Saksamaale) 1415 algas inglaste uus pealetung Henry V juhtimisel liitlaseks on Burgundia hertsog vallutati Pariis, Orleans'i piiramine 1429 määras kuningas Jeanne d'Arci armee etteotsa 1430 vangistasid burgundlased Jeanne d'Arci ja ta hukati tuleriidal 1453 jäi inglaste kätte ainult Calais' kindlus Louis XI(1461-1483) purustas burgundia hertsogi; ühtse keskvõimuga riigi loomine
nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond (siseküsimustes autonoomsed), ning nt Palestiinas eksisteerisid pool-sõltumatud satelliitriigid nagu Juuda kuningriik – kui need mässu tõstsid, siis see suruti maha (umbes nagu Nõukogude impeerium lämmatas ülestõusud formaalselt sõltumatus Ungaris ja Tśehhoslovakkias). Kui assüürlased vallutasid Egiptuse, siis seal pandi võimule vaaraodest nukuvalitsejad, kelle lojaalsuse Assüüriale tagas assüürlastest garnison. Analoogset mudelit on kasutanud enamus hilisemaid suuri impeeriume. 8 7 sajandi lõpus hakkas riik nõrgenema ning Babülon ja Meedia (meedlased olid
See tähendas tõsist lööki Itaalia kaupmeestele, kes seni olid araablaste poolt Vahemere lõunaranniku sadamatesse toodud kaupu vahendanud edasi Euroopa maadesse. Uued kaubateed koonduvad nüüd Atlandi ookeani rannikul asuvatesse sadamatesse, jättes tagaplaanile seni kaubanduses olulist osa etendanud Vahemere-äärsed linnad. Maadeavastuste tulemusena tutvusid eurooplased senitundmatute taimede ja loomadega. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadest kalkun. Kartulisse suhtuti pikka aega umbusaldusega, pidades seda pidalitõve ja malaaria põhjustajaks. Alles 18. saj. jõudis kartul inimese toidulauale, pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädadele. Seevastu tubakat peeti arstirohuks ja sealjuures just kopsuhaiguste vastu. Negatiivsetest tagajärgedest tuleb nimetada mitme uue haiguse sissetoomist, millest kurikuulsaimaks sai varauusajal ravimatu süüfilis. Prantsusmaal tunti seda naapoli haigusena,
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
