1.Sissejuhatus. Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.
Juuli 1776 · Rahaühik : dollar (USD) · Ajavöönd : maailmaaeg -5 kuni -10 tundi · Riigihümn : The Star-Spangled Banner · Religioon : USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud (1) Usa lipp Usa vapp Paiknemine ja ühenduvus muu maailmaga Ameerika Ühendriigid on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemeremaade ja Musta Aafrikaga. Euroopa-sidemed olid varem ülitähtsad
Aravete 2011 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Üldandmed Pindala 9 629 091 km², rahvaarv 303824640 (2008/07) , pealinn Washington, pealinna elanike arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril Kanada ja Mehhiko on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud
Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste
............................................................................................9 3 Üldist Ameerika Ühendriigid (lühend USA (ingliskeelsest nimest United States of America)) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste
koostamisel. http://www.map-of-usa.co.uk/images/usa-physical-map.jpg 3.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see asub? Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid 4.Iseloomusta riigi kuju. Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi
Ameerika Ühendriigid (lühend USA) on riik, mille põhiosa paikneb PõhjaAmeerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. PõhjaAmeerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. · USAs domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhjalõunasuunas piki PõhjaAmeerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. · Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N
................................. 3 2. LOODUSVARAD JA NENDE MAJANDAMINE...........................................................4 2.1 PINNAMOOD JA MÕJU..................................................................................... 4 2.2 KLIIMA........................................................................................................... 4 2.3 METSAVARAD................................................................................................. 5 2.4. MINERAALSED VARAD................................................................................... 5 2.5 ENERGIAVARAD............................................................................................. 6 3.MAJANDUS........................................................................................................... 7 3.1 MAJANDUSHARUD.......................................................................................... 7 3.2 IMPORT JA EKSPORT, VÄLISMAJANDUSSIDEMED.......................
*Ameerika Ühendriikide kodusõda. *USA rahvastik. * Loodusvarad ja nende majandamine. *Metsavarad. *Veevarad. *Energiavarad. *Kasutatud allikad. *Ameerika Ühendriigid, kui võimsam riik maailmas. 2 Ameerika Ühendriigid ehk USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. USA alasid on mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.
Ameerika Ühendriikide majandusgeograafiline asend Karit Tuusula Mölder Ameerika Ühendriigid asuvad Põhja-Ameerika mandri keskosas. USA naaberriik põhjas on Kanada ja lõunas Mehhiko. Kanadaga on säilitatud head suhted ühise riigipiiri ja turismindusega. Mehhikoga on suhted keerulisemad, sest suurem osa Ameerika immigrantidest on mehhiklased. Samuti toimub palju illegaalset immigratsiooni ja narkootikumide müüki. Ameerika Ühendriikides on peamiseks veoteeks maanteed. Tavaliselt trantsporditakse kaup veokitega sadamate ja lennujaamadeni, kus see edasi saadetakse. Nafta trantsportimiseks kasutatakse tankereid ja torusid
USA METSAD Asend Ameerika Ühendriikide põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. Asend Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 – 68W ja 50 – 25N. USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsad Metsad Metsade üldpindala on u. 3 030 890 ha. Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%. Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96
.........................................................6 Kasutatud kirjandus:..............................................................................................................6 2 1. USA asend Joonis 1. USA asend Ameerika Ühendriigid on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. 1.1 Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on
Sanghais. Mereliiklus on Hiinas väga hästi arenenud. Hiinas on 472 lennujaama. Suurimad on Pekingi ja Shanghai omad. 3 Hiina kaart USA ÜLDANDMED Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Kliima
paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 on rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänesVaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega
Selleks, et töö eesmärki saavutada kirjeldan Ameerika Ühendriikide ajalugu, riigikorda, loodust, rahvastiku ja sümboolikat. Ameerika Ühendriikide lühend on USA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnas the United States of America. Ameerika jaguneb 50 osariigiks, mille pealinnaks on Washington, D.C. (the District of Columbia). USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas, Hawaii osariik Vaikses ookeanis ja USA Alaska osariik Põhja-Ameerika mandri looseosas. Ameerika Ühendriikidel on värvikas ajalugu. Alates 20. sajandist on Ameerika olnud üks juhtivamaid riike maailmas. Ameerika Ühendriikide pindala on 9 826 630 km2 2009. aasta seisuga elab USA's 30 634 700 inimest. 3 1. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST 1.1 Rahvastik
Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid. Need kulgevad põhja ja lõuna suunas piki Põhja Ameerika mandri idarannikut. Ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Lääneosas on ka Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik mis on USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik kus on Mississippi jõgi mille pikkus on 3779 km. Sellest põhja poole on Suur järvistu. USA-st, ida pool on Atlandi ookean, põhja ja kagu poole minnes Mehhiko laht. Nende ranniku madalik laiuvad 3540 km ulatudes Codi neemes kuni Rio Grandeni. Ääremäestikud takistavad niiske õhu sisse saamist sisemaale . Külm, arktiline õhk liigub kaugele lõunasse
Tõrva Gümnaasium Rando Lillipuu 10 b klass Texas Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2010 Sissejuhatus Texas asub Põhja-Ameerikas.See on üks viiekümnest osariigist.Ta on Ameerika Ühendriikide osariik juba 1845 aastast.Põhjast piirneb Oklahoma osariigiga, kirdes Arkansasega, idas Lousianaga, läänes New Mexicoga ning lõunas ja loodes mööda Rio Grande jõge Mehhiko Chihuahua,Coahuila, Nuevo Leoni ja Tamaulipase osariigiga.Osariikide seas on ta California järel rahvaarvuga ja Alaska järel pindala poolest teisel kohal.Texas asub kõige all ja on üks suurimatest osariikidest, täpsemalt siis teisel kohal.Tema pindala on ~691 030 km2..Oma nime sai 1690. aastal,kui hispaanlased andsid oma esimesele misjonikeskusele nime Texas St. Franciso. Ajalugu
..................................5 RAHVASTIK..............................................................................................................................6 MAJANDUS...............................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Põhja-Ameerika suurregioon on veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki- USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asustasid 16.-19. sajandil eurooplased, kes tõid kaasa lääne tsivilisatsiooni. Põliselanikud hävitati või tõrjuti elama äärealadele. Seega võib kultuuriliselt ja ajalooliselt Põhja-Ameerikat käsitleda Uus-Euroopana.. Usk jumalasse ja askeetlus on eriti just Põhja-Ameerikas ajapikku asendunud usuga majanduskasvu, rahasse ja tehnoloogiasse. Ameeriklasi iseloomustab rohke tarbimine. 3 LOODUS
rahvaarv: 3 701 000 000 riikide arv: 48 suurim riik: venemaa, millest 75 % asub aasias väikseim riik: maldiivid (298 km²) kõrgeim tipp: mount everest (8848 m) suurim järv: kaspia meri (371 800 km²) pikim jõgi: jangtse (6300 km) Maavarana leidub naftat. Kasvatatakse Riisi. On suurim maailmajagu, hõlmab maismaast peaaegu kolmandiku ja ühtlasi tihedamini asustatud maailmajagu ( Hiinas ja Indias asub üle miljoni inimese ) . Aasia ja euroopa vahel looduslikku piiri pole vaid on Uurli mäestik. Aasias paiknevad laiaulatuslikud kiltmaad nt. Tiibeti kiltmaa. Maailmajao keskosas on kõrbed , Põhjas igikeltsad ja lõunas rannikualad. Aasias voolab mitu võimsat jõge : Jangtse , Ganges . Suuremad järved : Kaspia ja Araabia meri. Suuremate pindaladega riigid : Venemaa , Aasia osa , Hiina , India . Suuremate rahvaarvudega riigid : Hiina , India , Indoneesia, Pakistan. Edelaosas on pinnamood mägine , kliima on vahemereline. Mullastik on vahelduv ja mitmekesine
Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, subtroopilised kõrbed, kuivalembelised hõrendikud ja võsad, liigirikkad igihaljad metsad, troopilised kõrbed, savannid, troopilised heitlehised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad. Aasiast pärineb 2/3 kõigist kultuurtaimedest (nisu, rukkis, riis, tatar, hernes, uba, kurk, suhkruroog, õunapuu jne). Linnud: Aafrika Riigid: Alzeeria, Angolia, Egiptus, Guinea, Libeeria, Liibüa, Madagaskar, Maroko, Sudaan, Togo, Tuneesia. Linnud: Vihmametsade ala on väga linnu liigi rikas. Sarviknokad elavad metsa keskel. Suurte nokaliste lindude nokad on suured sest nad söövad vilju
............................................................................................................. 16 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 20 2 Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate Kanada riigi majandusgeograafiast, tööstusest, rahvastikust, transpordist, turismist ja majandusorganisatsioonidest. Kanada on maailmas suuruselt teine riik ning sellel on väga hästi välja arenenud tööstus ja on majanduslikult jätkusuutlik. Valisin riigi iseloomustamiseks Kanada, kuna tegemist on maailma suurriigiga, mis asub Eestist suhteliselt kaugel ning minu teadmised riigist olid minimaalsed. Kanadat on senises õppeprogrammis suhteliselt vähe kajastatud, seda nii ajaloolises kui ka
uute valitsuste tugevust ja ressursse ning nende omavahelist kaugust, on ilmselge, et Hispaania ei suuda uusi iseseisvunud riike kunagi alistada. Ameerika Ühendriigid on jätkuvalt seisukohal, et asjaosalistel tuleb lasta rahulikult tegutseda, ja loodetavasti järgivad ka teised riigid seda poliitikat. Missouri kompromiss (1820) Akt, millega lubatakse Missouri territooriumil elavatel isikutel koostada põhiseadus, moodustada osariiklik valitsus, millega see osariik võetakse liitu algsete osariikidega võrdsetel alustel ja millega keelatakse teatud maa-aladel orjapidamine. 1. Käesolevaga sätestab Ameerika Ühendriikide Kongressi senat ja esindajatekoda, et Missouri territooriumi allkirjeldatud piiridesse jääva osa elanikel on käesoleva akti alusel õigus koostada oma põhiseadus, moodustada osariiklik valitsus ja anda sellele vabal valikul asjakohane nimi. Pärast moodustamist võetakse nimetatud osariik liitu algsete osariikidega täiesti
Sisukord Sisukord.........................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................... 2 1.ALASKA OSARIIK...............................................................................3 2.ALASKA KULLAPALAVIK................................................................ 6 3.ALASKA OSTMINE..............................................................................8 4. ALASKA MALAMUUT.....................................................................10 5.LUGU ALASKA KELGUKOERAST BALTOOST........................... 11
ALASKA Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 2011/2012 Sisukord: · Alaska üldinfo · Eskimod · Tundra · Rahvastik · Loomad Alaska Alaska on Ameerika Ühendriikide osariik. Pealinnaks on Juneau, suurim linn on Anchorage. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuv Texas on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem. Alaska paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see Kanada Yukoni ning Briti Columbiaga kagus ja lõunas, põhjas piirneb Alaska Põhja-Jäämere, läänes ja edelas Beringi väina ning Vaikse ookeaniga. Suuremad Alaska saared on Kodiaki saar, Walesi Printsi saar ja Chichagofi saar. Alaska ahelik on mäeahelik mis piirab Alaska lahte loodest, põhjast ja kirdest. Kordiljeeride kõrgeim ala. Ligi 1000 km pikkune liustikurohke ahelik on Vaikse ookeani niiske ranniku ja Alaska mandrilise siseosa kliimapiir.
Ameerika Ühendriikide põllumajandus Ameerika Ühendriigid on maailma suurima majandusega riik. Riigi nominaalne SKP oli 2010. aastal 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma majandusest. SKP ostujõu pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit. SKP-st moodustab tööstus 21,9%, teenused 76,9% ja põllumajandus 1,2%. Suurimad kaubanduspartnerid on Hiina, Mehhiko ja Kanada. Tööjõu hõivatus primaarses sektoris oli USA-s 1999. aastal 2,5%. Euroopa Liidu keskmine oli 4,4%. Põllumajandusmaa osatähtsus kogupindalast oli 1998. aastal ainult 4,5%, mis on Norra järgi maailma väikseim näitaja. Põllumajandussaaduste toodang elaniku kohta oli aga 1999. aastal järgmine (sulgudes EL keskmine):teravili: 1 236 kg (570 kg)kartul: 80 kg (117 kg)piim: 272 kg (336 kg)liha: 137 kg. (97 kg). USA toodab rohkem teravilja kui Hiina või India, aga ta teeb seda
ÜLDANDMED: Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 2009 aasta: 33 634 341 Rahvastiku tihedus : 3,3 in/km² Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega
· Enamus indiaanlastest elas (ja elab) Lõuna- ja Kesk-Ameerikas · Arvatakse, et Mehhikost põhjapool elas vaid u. 1-2 milj. indiaanlast 1500. aastal · Indiaanihõimude keeled, kultuurid, eluviisid ja religioonid erinevad teineteisest · PA-s ühine joon: ökoloogiline harmoonia ? Piirkonnad 1. Lõunaregioon · Ebasoodne kõrbeala tänapäeva Arizona, New Mexico ja Utahi piirkonnas · Pueblod (hisp. pueblo= küla) elasid asulates Rio Grande kaldal, suhted Mehhiko (kõrg)kultuuridega · Oluline ülesanne vee kogumine · Sõjakad navahod (suurim indiaanivõim tänapäeval) ja apatsid , kelle esiisad saabusid subarktilisest põhjast · Tänapäeva reservaatide piirkonnad 2. Lääne mägiala: · Karmi keskkonnaga tänapäeva Idaho platooala ning Utahi ja Nevada suur nõgu · Rändavad korilased (ingl. diggers), väikesed populatsioonid (nt. juted ja paljuted) 3. Vaikse ookeani looderannik:
Ameerika Ühendriigid on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Üldandmed Pindala: 9 826 630 km² (veestik 664,709 km2) Rahvaarv: 305 529 000 elanikku
Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks Kanada, lõunas Florida Hispaania sai tagasi Florida USA põhiseadus 1789 Liitriik e föderatsioon, osariikide liit Föderaal e keskvõimu pädevusse kuulusid: § välispoliitika § kaitsejõud § kaubavahetuse korraldamine osariikide vahel ja teiste riikidega § rahandus, post, föderaalmaksude kogumine q Osariigid vastutasid: hariduse, tervishoiu, ja ühendusteede eest.
settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tsehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad. Peamine maavara on süsi, kuid leidub ka uraanimaaki, kaoliini (jt. mineraalseid ehitusmaterjale). Maagimäestikus asunud värviliste ja haruldaste metallide (hõbe, tina, vask, plii, vismut, koobalt) ning rauamaagi leiukohad on ammendunud
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Kanada Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Riigi iseloomustus…………………………………………………………………………… ………3 1.2 Pinnamood…………………………………………………………………………… …………………4 1
mandri- taimed väljasuremine jäätumised lõunapoolkeral, kuiv kliima Karbon (359) Merede Sõnajalgtaimede Kahepaiksete ajastu, pealetung, niiske metsad esimesed roomajad kliima Devon (416) Maismaa Sõnajalgtaimede Kalade ajastu, kerkimine levimine putukate ja kahepaiksete ilmumine
...........................6 RIIGI SÜMBOLID:.............................................................................................................................7 KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 8 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin Ameerika Ühendriikidest Ohio, sest mulle tundus et see osariik on kuidagi tuttav. Mind hakkas huvitama, mis see on? Põhiprobleem oli info leidmine ning selle töötlemine. Leidsin palju inglise keelset infot. Saadud informatsiooni tõlkisin venna abiga inglise keelest eesti keelde. Suured tänud minu vennale. Küllaltki raske oli leida teema kohast eesti keelset teksti. Loodan, et jääte rahule tehtud tööga. 3 ÜLDINFO Ohio on Ameerika Ühendriikide üks osariik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
