AMEDEO MODIGLIANI (1884-1920) REFERAAT Koostaja: Silver Ahelik, 12A. Juhendaja: Jane Raud 2012 Töö eesmärgid: Ø uurida Amedeo Modigliani elulugu Ø saada teada ja analüüsida kunstniku loomingut Lahendamisele kuulunud ülesanded: Ø tutvuda kustniku elu ja loomingut käsitlevate materjalidega Ø tuginedes kirjanduslikele allikatele, selgitada Modigliani teoste omapära Ø selgitada, kuidas selle perioodi ajaloosündmused ja keskkond avaldasid mõju kunstniku loomingule Ø saada põhjalikum ülevaade tema skulptuuride, maalide, joonistuste kohta Modigliani elulugu Lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Itaalias. Modiglianil olid sageli terviseprobleemid: põdes pleuriiti, tüüfust ja tuberkoloosi. Õpinguid alustas Modigliani oma kodus. Hiljem õppis Amedeo Livorno lütseumis. 1898. aastal alustas ta maaliõpinguid Micheli ateljees. 1903. aastal astus Veneetsia Kuju...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut AMEDEO MODIGLIANI Referaat Kati Ruljand A71492 Tartu 2009 Sissejuhatus Amedeo Clemente Modigliani on üks 20. sajandi alguse kunstnikke, kes on tuntuks saanud peamiselt oma aktide ja portreede poolest. Mõne konkreetse kusntivoolu või stiili hulka on teda raske paigutada. Mitte seetõttu, et tal puuduks kindel stiil, mis on tal olemas ning äärmiselt isikupärane, vaid seetõttu, et keegi ei maalinud temaga sarnaselt. Siiski võib mainida, et tema teosed on mõjutatud naivismist ning kubismieelsest Picasso loomingust, märgata on ka neegriplastika mõjusid. Tema teosed on primitivistlikult nukrad ja õrnad ning nendes on midagi sellist, mis köidab pilku ning on väga meeldejääv. Modigliani oli ehtne sajandialguse kunstn...
" Mondigliani: ,,Sellepärast, et sa vaatad maailma ühe silmaga, teisega vaatad sa iseendasse." Kasutatud allikamaterjalid: 1. ,,Kunstiteadmik" ERSEN, 2003 2. ,,Üldine kunstiajalugu" Kunst, Tallinn 2001 3. ,,Täielik (ja ülim) kunstiajalugu" Sinisukk, 2002 4. ,,Amedeo Modigliani" Kunst, Tallinn 1983 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Amedeo_Modigliani 6. http://www.annaabi.com/Amedeo-Modigliani-m29864.html LISAD Amedeo Modigliani 1918. aastal. Marc Jacobi portree. Õli. 93X60 cm. 1916. Jeanne Hebuterne. Õli. 98X64 cm. 1917.
Lääne-Euroopa Kunst. 1920-1940 Üldist Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis. Pariisis kunst ilutsev ja visuaalne,Saksamaal lihtsavormiline esemete kujutamine ("Bauhaus"). Modernistlikud uuendused. 1920. aasta algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism. Kunsti tunnused Nähtava maailma jäljendamine Värvivalik subjektiivne Maaliti looduse järgi Joonistus vabam ( modernistlik realism ) Lihtsad motiivid Hinnati maalilist ilu Peamine polnud see, mida kujutati, vaid see,kuidas kujutati. Itaalia Antiigi järgimine uusklassitsism Säilitati võimalus omapärasele loomingule Ideaalide kehastamine Suurbritannia Moodne kunst skulptuur 1930 suur tõus Inglise skulptuurikunstis Kujutati abstraktset elavat loodust. Saksamaa Ekspressionism ( va. "Bauhaus") "Bauhaus" ühiskondlik optimism,utopism Maaliti elu pahupoolest Nurge...
GINO SEVERINI (7. aprill 1883-26 veebruar 1966) Severini sündis vases peres Itaalias. Tema isa oli kohtunik ja ema õmbleja. Ta õppis kuni 15 eluaastani Cortona Tehnika Koolis, kuni ta eksami tulemuste varastamise eest koolist välja visati. Mõnda aega töötas ta oma isa juures. 1899. Aastal kolis ta koos emaga Rooma. Seal laevanduses sekretärina töödates, näitas ta esimest korda huvi maalikunsti vastu. Patrooni abiga asus ta kunsti õppima. Ta lõpetas õpingud kahe aasta pärast, kui patron lõpetas tema toetamise. Aastal 1990 kohtus ta kunstnik Umberto Boccioniga ja Giacomo Ballaga. Nendelt sai Gino inspiratsiooni. Kogu karjääri jooksul avaldas peale oma maalide veel olulisi esseesid ning raamatuid. Tema töödest said omakorda inspiratsiooni Georges Braque, Juan Gris, Amedeo Modigliani ja Pablo Picasso Ta astus Futuristliku liikumise rühmitusse, kus tema mõttekaaslasteks olid Tommaso Marinetti ja Boccion. Futurismile ...
Luua Metsanduskool Haljastaja Päevaõpe Endrik Lillipuu EUROOPA LINN PARIIS II kursuse referaat ajaloos Juhendaja: Jaanus Järs 2 Luua 2009 3 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Ajalugu .......................................................................................................................................4 1.1. Pariisi teke........................................................................................................................4 1.2.Keskaegne Pariis .............................................................................................................. 4 1.3.Tänapäeva Pariis.....................................................
Kunstimuuseumid 1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson- Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb maalikoguks ja t...
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Eesmärk oli rabav uudsus, sokeerimine ¤ Hans (Jean) Arp (Sv)- kollaazid juhuslikest, tähtsusteta materjalidest ¤ Francis Picabia (Pr)-veidrad masinad, juhuslikest, tähtsuseta materjalidest 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Loobus maalimisest ja hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid (nn ready-made) või konstruktsioone kunstivõõraste...
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti muuseum, mis mitte ainult ei säilita, vaid ka loob ja toodab. Muuesumi taga on laiem teadustöö ja elav diskussioon selle üle, kuidas protsessid toimivad. Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kum...
Jüri Gümnaasium MOODNE KUNST Õpimapp Koostaja: E.... Klass: 11R Jüri 2013 1.Moodne kunst Moodsas kultuuri areng toimus üldjoontes laus maalikunstist ja puudub tal selgelt eraldatavalt voolud. Skulptuurid on enamasti suuremõõtmelised ja lihtsa vormiga, tinglikult saab jagada kaheks: loodus lähedased tööd, abstraktsionism. Esimesse rühmitusse kuulub saksa skulptur ernst barlach. Teise rühmitusse kuulub: Henry Moore. Abstraktsionismi maali kunsti alla kuulub Constantin Brancusi. Uusimat skulptuuri iseloomustab erinevate materjalide kokku kombineermine, tehti skulptuure millel oli ainult piirjooned. Üritati teha liikuvaid skulptuure. 17 saj arhitektuur. Arhitektuuris kehtivad uued põhimõtted, ehitusmaterjalid ja ehitus viisid. Väga palju hakati kasutama metall konstruktsioone ja klaase. Esimene metallist ja klaasist hoone valmis 1851. Aastal Londonis kristall palee. Eest ved...
KUBISM Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilise...
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...