50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Calypte
Õppematerjali autor
foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2
aastat tagasi. Selle all lasuvad Siluri kivimid, mis tekkisid ~442 milj aastat tagasi. Seal leidub lubjakivi ja dolomiiti. Siluri all on Ordoviitsiumi kivimid, mis tekkisid ~495 milj aastat tagasi. Seal leidub liivakivisid, fosforiiti, põlevkivi ja lubjakivi. Selle all on omakorda Kambriumi kivimid, mis tekkisid ~544 milj aastat tagasi. Seal leidub sinisavi, liivakivi ja fosforiiti.(vaata ka Joonis 1) 4 Eesti geoloogiline kaart- Joonis1 5 PINNAKATE Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, veel pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase paari miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele.
Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!).
.........................................................................7 KOKKUVÕTE...................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel. Eesti ala on küll väike, kuid maastikuliselt mitmekesine. See tuleneb maastike aluseks olevate, viimase mandrijäätumise ajal ja järel moodustunud, erineva kivimilise koostise ja kujuga pinnavormide rohkusest. Vee liikumine ja ainese ümberpaiknemine ning sellest lähtuvalt muld- ja taimkatte kujunemine on neil toimunud erinevalt. Igal kivimilisel alusel on
SISUKORD Paiknemine Eestis. Kaart.........................................................................3 Geoloogiline ehitus..................................................................................4 Pinnamood...............................................................................................5 Kliimaolud...............................................................................................6 Veestik...................................................................................................
Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Rooma koordinaatideks on: laiuskraad: 41° 58' 0 N ; pikkuskraad: 12° 40' 0 E. Rooma asub minu kodulinnast, Tallinnast, umbes 2800 kilomeeteri kaugusel (linnulennult, mõõdetud joonlauaga ja seejärel kasutatud kaardi legendi) Itaalias on kell üks tund taga, võrreldes Eesti ajaga. Näiteks kui Eestis on kell 20.15, siis Itaalias on kell 19.15. See tähendab, et riigid on Eestiga peaegu samal laiusjoonel. ( Eesti on kõigest umbes 20° ida pool ) Riigi kuju Ilmselt Itaalia juures kõige tuntum fakt ongi see, et see riik on saapakujuline. See pikk saapakujuline poolsaar ulatub Sveitsist kuni peaaegu Põhja-Aafrikani ja tänu sellele on seal ka erinevates kohtades väga erinev kliima ja erinev maapind
...8 2.Kliima üldiseoomustus: keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond..............................................................8 3.Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend (ookeani või mere suhtes jm)?............................................................................................................................. 9 4.Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Millest tulenevad erinevused (sarnasused)?.................................................. 9 5.Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid. ............................................................9 6.Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta.................................................9 Hüdrosfäär.....................................................
(Kuresoo, 1998). Seisuga 1. september 2007 kuulus konventsiooniga kaitstud rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1675 märgala kogupindalaga 150 miljonit hektarit. 155 riiki, mis on Ramsari konventsioonile alla kirjutanud, on nõustunud kaitsma ja säilitama oma märgalaressursse ning esitama rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja vähemalt ühe ala (Primack, 2008). Riigikogu ratifitseeris Eesti ühinemise Ramsari konventsiooniga 20. oktoobril 1993 ning kokkulepe jõustus meil 29. juulil 1994 (Kuresoo, 1998). Praegu on Ramsari konventsiooni märgalade nimekirjas 12 Eesti märgala (http://www.ramsar.org...) ja nn varinimekirjas veel üle kümne ala, mis vastavad rahvusvahelise tähtsusega märgaladele esitatud nõuetele (Primack jt., 2008). Eestis on Ramsari-aladeks: Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspark;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid