Suurbritaania, Iiri, Austria, Ungari, Poola, Saksa muusika tabel

C, A

Suurbritaania, Iiri, Austria, Ungari, Poola, Saksa muusika tabel (0)

1 HALB

Lõik failist

Suurbritaania
Iiri
Austria
Ungari
Poola
Saksa
MUUSIKUD
HELILOOJAD
Kuulsaim muusikalide looja Andrew Lloyd
Ansamblitest tean:
Deep Purple
The Beatles
David Bowie
Tantsuansambel:
Lord Of The Dance
Valsikuningas
Joohan Strauss
Viini klaasikud.
Haydn,
Mozart
Beethooven
Ungari suurkuju muusikas on helilooja ja pianist
Bella Bartok
Ferenc List
Poola kuulsaim
helilooja on
Frédéric Chopin
Ta sündis Poolas, kuid elas Prantsis
Joohan Sebastian Bach
Georg Friedrich Händel
Johannes Brahms
Aga ka Saksamaal sündinud Ludwig van Beethoven
RAHVALAULUD
TANTSUD
Jig, reel , hornpipe,
Looduslaulud, armulaulud.
2)mereteemalised
ehk merest
Rahvalaulud jutustavad:
Danny Boy
Seven Drunken Nights
Suil a Ruin
Laulud ja tantsud on enamasti:
Joodeldamine
Tuntuim meestetants on tsardas, mis tõlges tähendab
Tuntumaid poola päritolu tantsud on:
masurka,
polka
Rahvalaul on ühehäälne.
Populaarsed tantsud on
vals
lendler
dreisteirez
PILLID
Kelti harf ja torupill , lauto, füdel.
1) Tinavile
2) Mandoliin
3) Torupill
Populaarne rahvapill Alpides on
Parmupill , tsitter
.....................................
.....................................
Puutrompetid,
Ligafka,
Dudy
.....................................
.....................................
Rahvaste muusika

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Suurbritaania-Iiri-Austria-Ungari-Poola-Saksa muusika tabel #1

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

A C Õppematerjali autor

muusika tabel Suurbritaania Iiri Austria Ungari Poola Saksa muusika

Sarnased õppematerjalid

docx

Erirahvuste muusika

Veel tantsiti Norras paaristantse- springar ja gangar. Uuematest rahvatantsudest on tuntumad valsid, reilenderid ja polkad. Norra rahavapillidest on enamlevinud viiul, parmupill, oinasarv, puust sarved ja viled ning norra kannel. Kõige kuulsam on aga Hardangeri viiul. See pill on olnud mitmtete rahvavtantsude saatepill ja inspiratsiooniks mitmetele heliloojatele Norras ning ka väljaspool. Norra tuntuim helilooja ja pianist on Edvard Grieg (1843-1907), keda peetakase norra rahvusliku muusika rajajaks. VENEMAA Vene vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud, mida lauldakse mitmehäälselt . Vene kangelaslauludes ehk bõliinades tuleb mõjusalt esile selle rahva hingelaad. Ajapikku hakati bõliinasid saatma kandlisarnase pilli gusliga. Rahva seas olid väga populaarsed ka humoorikad ja hoogsad tantsulaulud ehk tsastuskad. Neid saadeti lõõtspilli või balalaikaga. Vanemate pillide hulka kuuluvad karjapasunad, vilepillid ja zaleika. Iseloomulikuks löökpilliks on puulusikad.

Muusika ajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid