Noorte internetikohviku äriplaan. Projekti eesmärgiks on pakkuda nii kohalikele, kui ka turistidele vaba aja veetmise kohta. Põhiline sihtgrupp oleks 12-20 aastased noored. Põhilised teenused : · Internetikasutuse pakkumine · Kergemate suupistete ja jookide pakkumine · Vaba aja veetmise võimalused (piljard, mängukaardid, lauamängud) Koht on kohvik-klubi tüüpi. Pakutakse külma sööki ja jooke, sealhulgas ka alkoholi. Seejuures alkohol ei ole kättesaadav päeva ajal. Koht on mõeldud noorte päevaseks vaba aja veetmiseks ja õhtusteks-päevasteks üritusteks. Kohapeal on klientidel võimalus kasutada mängukaarte ja lauamänge. Kasutada arvuteid, surfata internetis ja mängida piljardit. Kohvik-klubis on välja ehitatud eraldi, väga hea ventilatsiooniga, suitsetajatele mõeldud tuba. Olemas on väike lava esinevate muusikute tarvis. Ruum(id) võimaldab pidada väiksemaid kontserte, tantsuõhtuid
teostava vee- või õhusõiduki pardal. [RT I 2008, 30, 190 - jõust. 14.07.2008] (2) Alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks on lubatud ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 26 ja 810 osundatud müügikohas. Alkohoolse joogi kaasamüük on keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni. [RT I 2009, 59, 387 - jõust. 20.12.2009] (3) Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks. § 41. Keelud alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil: [RT I 2009, 59, 387 - jõust. 20.12.2009] 1) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus,
elukeskkond. Oht on olukord, mis võib põhjustada kahju inimestele,varustusele. Objektiivsed ohud- looduslikud varingud. Füüsilised ohud-ebapiisav varustus, loomad, taimestik. Riske aitavad vähendada: õigeaegselt jagatud juhised ja reeglid, noorte eelnev tundmaõppimine, noorte teavitamine ohtudest. Alkoholist ja tubakast Alkoholiseadus: alkoholi moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. Kange alkohoolne jook on etanoolisisaldusega üle 22 mahu%, lahja alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 22 mahu%, vähese etanoolisisaldusega jooks on kuni 6 mahu%. Alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki; alkohoolse joogi pakkumine või üleandmine on alaealisele keelatud; alkoholi tarbimine on lubatud, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui on omandatud selles müügikohas. Käsitlemiseks mittelubatud alkoholi omandamise, hoidmise eest karistatakse rahatrahviga 100 trahviühikut või arestiga.
materjalide ja esemete üle. Lisaks Veterinaar ja Toiduametile teostab riiklikku järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes Tarbijakaitseamet. Seadus sätestab erinõuded: alkoholi käitlemisele piirangud alkohoolse joogi tarbimisele erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse vastutuse seaduserikkumise eest Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik tanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja
Järva-Jaani Gümnaasium Noored ja alkohol Uurimustöö Koostaja: ***** Juhendaja:***** Tallinn 2012 Sisukord 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mis on alkohol? 5. Alkohol seadustes 6. Alkohol ja tervis 7. Uurimus 14-18aastaste noorte seas 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 2 Selles uurimustöös tutvustan teile, mis on alkohol, millised on seadused alkoholi osas ning kuidas mõjutab alkohol tervist. Uurisin ka vanuses 14-18 kümne tüdruku ning kaheksa poisi suhet alkoholiga. 3 Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH).
12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis...............................................................................
mis on signaaliks kehalise sõltuvuse tekke kohta, mitmepäevased joomasööstud, mälulüngad, oma seisundi mõistmine, kuid suutmatus joomist lõpetada. Kolmas staadium - taluvuse alanemine, organismi kurnatus, kehalised haigused, kontrolli täielik kadumine joodava hulga ja oma käitumise suhtes. Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke, põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini. Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle
Joogiõpetus 08.09.10 Alkoholi seadus: 1.erinõuded alkoholi käitlemisele 2. piirangud alkohoolshe joogi tarbimisele 3. järelvalve Alkohol on toidugrupp mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. alkohol lahjad 22% kanged destilleerimata destilleeritud Etanoolisisaldus on alkoholi kogus , mis väljendub temperatuuril 20 kraadi. Alkoholi vaba jook on etanooli sisaldusega alla 1.2 protsendi. Joogid alkohoolne alkoholivaba Missugune alkohol tohib eestis liikvel olla ? 1
1.Rentimise mõiste. Rentimine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil. 2.Laenutamise mõiste. Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita. 3.Piraatkoopia mõiste. Piraatkoopia käesoleva seaduse tähenduses on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta. Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste omaja või au
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õigusteadus Nimi.................. E-post: .................................... REKLAAMISEADUS ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Uurimistöö Juhendajad: Professor Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2011 TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE, MUUTMINE ..................................................................4 2. REKLAAMISEADUSE KOHT EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIAS JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ......................................................5 3. ,,ÜLIPOSITIIVSE" JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD REKLAAMISEADUSES ...............................
sissemakse hindamise kohta; 7) sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid; 8) muud seaduses sätestatud dokumendid. 49. Nimetage osaühingu juhtimisorganid. Juhatus, nõukogu 50. Kuidas peab toimuma osanike koosoleku kokkukutsumine? Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. (1) Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Põhikirjas võib näha ette teistsuguse teatamise korra.(2) Teates tuleb näidata osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. 51. Mida reguleerib/sätestab Pankrotiseadus? 52. Nimetage töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed? (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
JÄÄTMESEADUS Jäätmeseadus Jäätmeseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. JÄÄTMED on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai Milliseid jäätmeseaduse punkte preil
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikku
Jahiseadus Käesolev seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine. Lubatud jahipidamisvahendid on: 1) sile- ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv; 2) jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit; 3)püstol ja revolver; 4
VYKK Referaat Nõuded veokorraldajale Janek Kasak VA 10 Vana-Võidu 2013 Nõuded veokorraldajale Veokorraldaja peab olema hea mainega isik. Ta peab olema ametialaselt pädev korraldama veosevedu ning ta on vastutav tegevusloa omaja juures veokorralduse ning veokorraldusega seotud majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Veokorraldaja mainet peetakse heaks, kui: Teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest mille raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus, sundlõpetamine. või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest mill karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Kui ei ole ka karistatud: Jäätmeseaduse nõuete rikkumise või jäätmete
tühisõit kaasa arvatud tasuline autovedu- sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, mille eest saab vedaja mis iganes vormis tasu oma kulul korraldatav autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, vedaja selle eest tasu ei saa riigisisene autovedu- sõitja(te) või veose(te) Eesti piires kohaletoimetamine vedaja- ühenduse tegevusluba omav ettevõtja või mittetulundusühing kes on kantud äriregistrisse ja/või isik kes on kantud sihtasutuse registrisse Tasuline autovedu Neid sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida vedaja korraldab enda omandis oleva või kasutuslepingu alusel kasutatava auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Veoseveo tasuliseks korraldamiseks peaks vedajal olema ühenduse tegevusluba ning iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärikiri, kui käesoleva seaduse,
Tööleht toiduseadusest 1.Ühendage mõiste ja definitsioon sobivalt 1. Toit ALooduslik või sünteetiline aine, mida käitlemisel 1. B lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Tavaliselt ei kasutata seda iseseisva toiduna. 2.Lisaaine B…nimetatakse töödeldud, osaliselt töödeldud või 2. A töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. 3. Toidulisand CPõllumajanduses või selle allharus toodetud 3. D saadus, samuti jahipidamise või kalapüügiga või muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib kasutada toidu valmistamiseks. 4. Esmatoode
Relvade hoidmine, kandmine ja kasutamine. Karistused. Raivo Pehk 2006 KAITSELIIDU TEGEVLIIKME ELUKOHAS KAITSELIIDU JA ISIKLIKE RELVADE NING LASKEMOONA HOIDMISE TINGIMUSED JA KORD (VV määrus nr 277 22.09.1999.a.) 1. Kaitseliidu tegevliikme (kaitseliitlase) elukohas hoitakse relvi ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. 2. Kaitseliitlasele antakse Kaitseliidu relvad hoidmiseks Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku vastavasisulise käskkirja alusel. 3. Relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane: 1) omama Kaitseliidu liikmekaarti; 2) Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta materiaalse vastutuse lepingu. 4. Kaitseliitlane hoiab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi oma elukohas raudkapis (relvakapis)
Arhiiviseadus § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused. § 2. Dokument ja arhivaal (1) Dokument käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (2) Arhivaal on dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse, Ta on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. (4) Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud
* Saada abi ja hooldust * Osa võtta lastekaitseprogrammide * Sotsiaalsed õigused- mõtte-, väljatöötamisest 2. Kas lapselt tohib ära võtta pudeli konjakit, mille ta on laagrisse kaasa võtnud? Põhjenda. Tuleb lapselt turvakaalutustel ära võtta Noortelaagri korraldaja käsiraamat http://www.entk.ee/noortelaagrikorraldajale Alkohol ja tubakas noorteüritusel Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi (alkoholiseadus). Avalikus kohas alkoholi ja tubaka tarbimise reeglid võivad olla erinevates omavalitsustes erinevad. Alaealise puhul pole oluline, kas koht on avalik või mitte, sest alaealine ei tohi alkoholi ega tubakat tarbida, seda ütleb nii tubakaseadus kui ka alkoholiseadus. Noortelaagri pidamise õiguslikke aspekte http://www.entk
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSTEADUS AVATUD ÜLIKOOL ... Matrikli nr E-post: .... PAKENDISEADUS¹ UURIMUSTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS Juhendaja Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2007 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. PAKENDISEADUSE VASTU VÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, 4 JÕUSTUMINE 3. PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA 5 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA 6 PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA 5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE 7 6. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8 7. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKE 12 ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8. ÜLIPOSITIIVSE ÕIGUSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHE
Kiirgusseadus § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel. (2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud püsikiirituse korral (edaspidi püsikiiritus). (3) Käesolev seadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal. (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 5
.. saada jahipiirkonna kastutusõiguse luba · Luua oma jahiselts/ühing FÜÜSILISEL ISIKUL ON ÕIGUS... · ... jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. RIKKUMISED · ERAISIK 100-300 trahviühikut. · JURIIDILINE ISIK 3200 trahviühikut · Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. NÄITEKS... · § 60 Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumine · (1) Jahiloa andmise, tagastamise või jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumise eest · karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. · (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, · karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. · § 61. Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu ja -struktuuri rikkumine · (1) Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu või -struktuuri rikkumise eest
septembril 2007. 2. Milline on analüüsitava õigustloova akti koht "rahvusliku õiguskorra püramiidis"? "Rahvusliku õiguskorra püramiid" koosneb seitsmest astmest. Selle alus on õigusnorm, püramiidi hierarhia paneb paika riigi põhiseadus. Püramiidi tipus on ürgnorm, mille põhimõtted vastavad loomuõigusele ja millest lähtuvad kõik teised püramiidis paiknevad õigustloovad aktid. Kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluse ideest. Esikohal Eesti õiguskorra püramiidis asub põhiseadus ise. Kuna põhiseadusest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik see, mis on põhieadusest alamal seisev ja mis mingis osas täpsustab seda põhiseadust sisuga, siis kõik see mis on alamal, peab olema vastavuses põhiseadusega. Järgmisel, põhiseadusest allpool oleval astmel asuvad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond JÄÄTMED LOODUSES Iseseisev töö õppeaines Sissejuhatus keskkonnaõigusesse PK. 0117 Juhendaja: Hannes Veinla, MSc Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Keskkonnaprobleemi kirjeldus............................................................................ 4 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs...............................................................5 2.1 Jäätmetekke vältimise nõuded......................................................................5 2.2 Jäätmehooldus................................................................................
oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. § 39. Töötasu tagastamise nõuete aegumise erisus Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. § 40. Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus (1) Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.
METSASEADUS Seaduse ülesanne ja tegevusala Metsaseadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Juhtum Ilma kaitseala valitseja loata raiuti Viljandi järve ääres 143 puud. Raie korraldaja sõnul oli tegemist harvendusraiega, kuid samas ei olnud tal ette näidata metsateatist ega ka muid raieõigust tõendavaid dokumente. Tema sõnul oli tal suuline kokkulepe linna haljastusspetsialistiga, kes oli lubanud tal tormimurdu koristada ning laiendada vaadet Viljandi linnale. Tekkinud keskonnakahju suurem kui 76000 krooni. Milliseid seaduse punkte rikuti? § 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine. § 69. Raieõiguse ja metsam
Jahitunnistuseta jahipidamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. § 50. Jahiloata jahipidamine Jahiloata jahipidamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Karistamine § 51. Suuruluki laskekatse tunnistuseta jahipidamine Suuruluki laskekatse tunnistuseta jahipidamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. § 60. Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumine (1) Jahiloa andmise, tagastamise või jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kuidas peaks tegutsema, et tegevus oleks kooskõlas seadusega? Enne laskmist tuleb olla kindel, et inimest pole jahitava looma lähedal ning sihitakse ainult looma. Kasutatud materjalid https://www.riigiteataja.ee/akt/12766181 http://www.kki.ee/est/index.php?part=news&id=313&PHPSESSID=ce152f2e4d575b13b649c34
Pakendiseadus Nimi Kursus § 1. Seaduse reguleerimisala · Sätestab üldnõuded pakendile ja pakendi kasutamisele. · Sätestab pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed. · Sätestab pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse nõuete täitmata jätmise eest. § 1. Seaduse reguleerimisala · Reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see on reguleerimata jäätmeseadusega. · Hõlmab kõiki EV turule lastud kaupade pakendeid ja tekkinud pakendijäätmeid. § 2. Pakend · Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakende
SUBSUMPTSIOONISEPARAAT P2OG.02.150 Barbara figuuri kohase teo kirjeldusskeemi asjakohasel koostamisel kasutatakse normikoosseisu ja faabula elemente, sh kindlasti antud asjas esinevaid juriidilisi fakte (tehiolud) vt näidis allpool. Varasemate kursuste üldistatud enim esinenud vead on olnud järgmised: 1) faktikirjeldus e normikoosseisesitatud vigaselt normikoosseisu kirjeldus tuleb esitada täpselt nii, nagu see on seaduses sätestatud; 2) faktiväide e teo kirjeldus selle tehioludesei osutu asjakohaseks, st ei tulene faabula asjaoludest (tehioludest) e vastaja koostatud teo kirjeldus moonutab tegu; 3) õiguslik otsustus e conclusio on väär juba moondunud eelduste tõttu või meelevaldne. ========================================================== Ülesanne. Sõnastage deduktiivse subsumptsiooni otsus sooritaja ja tema teo kohta Barbara figuurile tugineva kahe premissi (faktikirjeldus ja faktiväide) ning õigusliku otsustusena (conclusio).
1. Missugune õigusakt „räägib“ tehislike lõhna- ja maitseainetest? Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määrus nr 292 2. Mis on abiaine ja missuguseid nõudeid abiainele esitatakse? Abiaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud aine. Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus. (Toiduseadus § 18) 3. Otsige Riigiteatajast õigusakte, kus kirjeldatakse toidu säilitamisnõudeid ja kirjutage kaua tohib säilitada erinevaid torte ja biskviite ? Tortide säilitamisaeg on 6-72 h külmkapis, täielik nimekiri põllumajandusministri määruses. 4. Mis on toidu tehniline kirjeldus? Toidu tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab toidu kohta järgmisi andmeid: �
(1) Registreerimise otsuse kehtivus peatatakse, kui: 1) väetise edasine käitlemine võib olla ohtlik inimese ja looma elule ja tervisele või varale või keskkonnale; 2) käitleja on esitanud sellekohase kirjaliku avalduse; 3) järelevalve ajal on avastatud, et väetisekoostis ei ole nõuetekohane; 4) käitleja on rikkunud väetise pakendi ja selle märgistuse kohta kehtestatud nõudeid; 5) käitleja ei ole volitatud töötlejat kirjalikult teavitanud registrisse kantud andmete muutumisest; 6) käitleja ei ole ettenähtud tähtajaks tasunud riigilõivu. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (2) Registreerimise otsuse kehtivuse peatamise otsuse teeb volitatud töötleja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust teadasaamisest arvates kümne tööpäeva jooksul. Registreerimise otsuse kehtivuse peatamise kohta tehakse kanne registrisse. (3) Registreerimise otsuse kehtivus peatatakse kuni otsuse peatamise põhjustanud asjaolu kõrvaldamiseni.
Rahvatervise Seadus Elis Haavasalu ja Mirjam Pärtel Rahvatervise mõiste §2 Teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu. Seaduse Eesmärk §1 · Inimeste tervise kaitsmine. · Haiguste ennetamine. · Tervise edendamine. Tervisekaitse, haiguste ennetamine ja tervise edendamise põhiülesanded §3 1. Üksikisiku, perekonna ja rahvatervise väärtustamine. 2. Abinõude süsteemi väljatöötamine, seadustamine ja rakendamine. 3. Elukeskkonna uurimine ja selle ohutegurite hindamine. 4. Avalikkuse teavitamine elukeskkonna seisundi halvenemisest või halvenemise ohust. Elukeskkonna- ja tervisekaitse põhiülesanded §4 1) inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu. 2) müügiks ette nähtud toiduainetel peab olema välditud nakkus- või muu terviseohu tek
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
