Orgaanilise keemia algtõed Alkaanid Alkeenid Alküünid Alkoholid Orghapped Üldvalem: CnH2n+2 CnH2n CnH2n2 CnH2n+1OH CnH2n+1COOH CnH2n1OH CnHn+1COOH CnHn+1OH CnH2n3COOH Reegel: Alkaanidel Alkeenidel Alküünidel Alkoholides esi- Orgaanilistes hape- esineb ühen- esineb ühen- esineb ühen- nevad aanide, tes esineb COOH dites ühe- dites kahe- dites kolme- -eenide ja rühm. Võib olla kordne side. kordne side. kordne side. üünide tüved OH ühendis ka OH rühma-ga. rühm. Lõpuliited -aan -een -üün -anool -aat
kogustes. K, Cl, Ca, Na, Mg , Fe , I , F jt. Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. Naatrium / Kaalium Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. Na ja K reguleerivad vee tasakaalu, närviimpulsside teket ja edasiandmist, kindlustavad rakkude laengu ning transpordiprotsessid raku tasandil. Magneesium kuulub luude koostisesse, on klorofüllis keskne element
ALKOHOLID JA EETRID MÕISTED: Mitmehüdroksüülne alkohol alkohol, mille molekulis on mitu hüdroksüülrühma. Funktsionaalne rühm kõige kergemini muunduv osa alkoholi molekulis. Alkoksiidioon alkoholi kui happe anioon. Alkoholaat alkoholi sool. Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees c) dioolid ja trioolid lahustuvad kõik väga hästi (saavad moodustada rohkem
mittemetallioksiidides, hapetes ja paljudes org ainetes) Nt: H20 Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine.(esineb akt metalli ja mittemetalli vahel, metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades) Na + ClNa+Cl- Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine(nt Fe, Al) Vesinikside on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid. .(esineb alkoholides, amiinides, karboksüülhapetes, vees, estrites ) Vesinikside H20's kus O on - ja H on +
Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. Süsivesinikud sisaldavad ainult kahte keemilist elementi, hapnikuühendites lisandub neile kolmas - hapnik. Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana hüdroksüülrühma -OH. Varem õpitud ainetest sisaldasid samasugust rühma hüdroksiidid ja siis nimetatakse täpselt sama koostisega funktsionaalset rühma hüdroksiidrühmaks. Erinev nimetus rõhutab erinevust keemilises sidemes. Alkoholides on hüdroksüülrühm seotud kovalentse sidemega, hüdroksiidides aga ioonilise keemilise sidemega. Alkohol võib sisaldada mitut hüdroksüülrühma. Alkoholide valemeid on väga lihtne tuletada vastava süsivesiniku valemist, kui asendame viimase molekulis ühe vesiniku aatomi alkoholide funktsionaalse rühmaga. Alkoholidest tuttavamad on: · metanool CH3OH, mida rahvasuus nimetatakse puupiirituseks, sest varem toodeti seda puidu utteveest. Metanool on väga mürgine
hapniku aatomi elektronpaari. Hüdroksüülrühma hapniku aatom tõmbab omakorda enda poole vesiniku aatomi elektroni, mistõttu nõrgeneb side hüdroksüülrühmas hapniku ja vesiniku vaheline side. Kuna karbonüülrühm võtab endale osa hüdroksüülrühma elektrontihedusest ja seoses sellega tõstab ka vesiniku liikuvust, siis seetõttu saabki vesinik veelgi kergemini eralduda positiivselt laetud vesinikioonina kui alkoholides. Seepärast hapniku ja vesiniku vaheline side katkeb kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. KARBOKSÜÜLHAPETE FÜÜSKALISED JA FÜSIOLOOGILISED OMADUSED Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained
osalaenguga süsiniku aatom tõmbab enda poole hüdroksüülrühma hapniku aatomi elektronpaari. Hüdroksüülrühma hapniku aatom tõmbab omakorda enda poole vesiniku aatomi elektroni, mistõttu nõrgeneb side hüdroksüülrühmas hapniku ja vesiniku vaheline side. Kuna karbonüülrühm võtab endale osa hüdroksüülrühma elektrontihedusest ja seoses sellega tõstab ka vesiniku liikuvust, siis seetõttu saabki vesinik veelgi kergemini eralduda positiivselt laetud vesinikioonina kui alkoholides. Seepärast hapniku ja vesiniku vaheline side katkeb kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule.
Polüvinüülalkohol on läbipaistev vees lahustuv aine. 4 3.Tioalkoholid Tioalkohole nimetatakse ka tioolideks eh merkaptaanideks. Neid võib vaadelda vesiniksulfiidi derivaatidena R- SH. Tioolid moodustavad kergesti naatriumvesiniksulfiidi toimel alküülhalogeenidesse : Etaandiool, etüülmerkaptaan on ebameeldiva lõhnaga vedelik, mille keemis temperatuur on 37 ' C. Tioolrühm on happelisem kui hüdroksüülrühm alkoholides. Näiteks etüülmerkaptaani pKa 11. Seetõttu moodustavad merkaptaanid leelisteda soolasid : Juba väga nõrgal oksüdeeriumisel moodustuavad tioalkoholid disulfiide (ditioeetreid), mis omakorda redutseeruvad kergesti ja pehmetes tingimustes tagasi tioalkoholideks : Taoline pöörduv -S-S sideme moodustmise ja katkemise protsess omab suurt tähtusts valkude struktuuri kujunemisel. 5 4. Polüoolid e mitmealuselised alkoholid
Kuna reaktsiooniprodukt oli puhas, ei tehtud kummaski etapis ümberkristalliseerimist. 2.5. Saagis ja produkti iseloomustus Esimene etapp Produkti 5,14 g. Teoreetilisest Literatuursest Teine etapp Produkti 5,35 g. Teoreetilisest Literatuursest Produkt on valge pulber. Külmas vees praktiliselt ei lahustu, soojas vees lahustub väheses koguses. Lahustub benseenis, kloroformis, etüületanaadis, vähelahustuv alkoholides. Sulamistemperatuur on 168°C. 3. Kokkuvõte Praktilise töö käigus sünteesiti edukalt aniliinist atsetaniliid ja sellest omakorda p- bromoatsetaniliid. Mõlema sünteesietapi saadused jäid 70% lähedale, mis on üsna lähedal juhendis antud 80%-le. Produkt oli puhas ja ei vajanud täiendavat ümberkristallimist. 4. Kasutatud kirjandus · https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CDsQFjAB&url=http%3A%2F %2Fclassweb.gmu.edu%2Fjschorni
Väikese süsivesinikahela korral on vesiniksidemete moodustumisest tulenev energiavõit ülekaalus. Kui aga ahel pikeneb, ilmneb peagi energeetiline ,,puudujääk". Erandiks on tertbutüülalkohol, mille kerakujuline molekul nõuab suhteliselt vähe ruumi vee struktuuris ning lahustub seetõttu suurepäraselt. - Funktsionaalne rühm on heteroaatomit sisaldav aatomite rühm, mis osaleb keemilistes reaktsioonides. Alkoholides on funktsionaalseks rühmaks hüdroksüülrühm. OH - Alkoholid on süsivesinike osalise oksüdeerimise saadused > alkoholid võivad nii oksüdeeruda kui ka redutseeruda. - Alkoholid on väga nõrgad happed, mis reaktsioonides käituvad neutraalsete ühenditena. +
Rasvade agregaatolek sõltub rasva koostisse kuuluva rasvahappe radikaalist. Kui rasvhappe radikaalis esineb kaksiksidemeid, siis on rasv toatemperatuuril vedel. Mida rohkem rasvhappe radikaalis kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv aga tahke. Vedelaid rasvu nimetatakse rasvõlideks ehk lihtsalt õlideks. Nendeks on taimerasvad, hülge- ning vaalarasv. Rasvad ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes- eetris, alkoholides, estrites, atsetoonis, bensiinis jm.. Rasvu iseloomustavad järgmised eripärad: 1.Suhteliselt kõrge keemistemperatuur 2. Kõrge keemiatemperatuuri kõrval on rasvadel võrdlemisi madal sulamistemperatuur 3. Kõrge toiteväärtus Rasvad räästuvad pikaajalisel seismisel õhu käes. Õhuhapniku toimel kulgevad toiduainetes keerukad osküdatsioonireaktsioonid, mille tagajärjel muutuvad toiduainete värv, lõhn ja maitseomadused.
Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H, N...H) Moodusamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerja, kindlustab Hingamise. Lämmastik Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides Ning alkoholides. Fosfor Esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises. Väävel Leidub kahes aminohappes metoiinis ja tsütseiinis, ka osades vitamiinides. 5. Mesoelemendid 1,8% organismi elementidest katioonid Na;K;Mg;Ca; anioonid Cl 6. Mikroelemendid organism vajab väga väikestes kogustes fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, El, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Ceu
süsivesikud) koostisesse. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. · Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. · Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides. · Hapnik kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. 2)Ioonsel kujul esinevad elemendid;ca2+,na+,k+,mg2+,mg2+,ce- Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). · Naatrium / Kaalium Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe.
Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks
Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks
- Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone. 3. Alkoholid kui happed - Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed nii nagu
ülinõrkade hapetena?) Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed. 4)Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest.
· Tugevalt ristseotud struktuur, seetõttu madal roomavus Probleemideks on: · Habras materjal · Väsimuspiir pole piisav Kasutamine: näiteks valmistatakse kergeid automootoreid, kasutatakse ka lennukiehituses ja kaubafurgoonidel. Saamine: 6. Resooltüüpi fenoolformaldehüüdvaigud. Saamine, omadused, kasutamine. Resoolvaigud sünteesitakse aluselises keskkonnas: pH>7 Saadakse madala või keskmise viskoossusega vesilahuste kujul. Omadused: · Lahustuvad alkoholides. · Kõvendamine katalüsaatoriga või ilma · Termooksüdatiivset stabiilsust ja põlemisel tekkivat söehulka saab tõsta, kui komposiidi koostisesse viia B, W või Zr ühendeid. · Prepegid immutatakse sarrusega ja tekib lõplik kõvendamine, vaiku tootva tehase toodang. Kasutamine: · Kasutades sarrusena klaaskiudu, kevlarkiudu või C-kiudu, toodetakse FST-komposiite lennundusele · PF vaiguga kaetud puitplaadid järelveetavate suvilate põrandana
piiritusele lisatakse pisut benseeni ning saadud segu destilleeritakse. Absoluutne alkohol on kolmandas fraktsioonis, mis destilleerub temperatuuril üle 78,2 °C. Absoluutne alkohol on väga hügroskoopne (hügroskoopsus on materjali võime imeda endasse vett). 1,2,3PROPAANTRIOOL, GLÜTSEROOL .. glütserool, vana nimetus glütseriin. CH2OHCHOHCH2OH, lihtsaim kolmealuseline alkohol. Maguse maitsega, lõhnata ja värvuseta viskoosne vedelik. Lahustub hästi vees ja madalamates alkoholides. Looduses leidub teda peamiselt rasvade ja ülidena. 1.2.3propaanitriooli saadakse rasvade seebitamisel, sünteetilsielt propeenist, teda kasutatakse keemia, toiduaine, tekstiili. Laki. Paberi, maha, tubakaja elektritööstuses, meditsiinis jm. 1PROPANOOL, PROPÜÜLAKOHOL CH3CH2CH2OH, iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub puskariõlis. Sünteetiliselt saadakse sedaeteenist
15. Pindaktiivne aine on amfifiilne (kreeka keelest, mõlemalembene, s.t nii hüdrofiilne kui ka lipofiilne). Tema molekulis on polaarne (hüdrofiilne) ots ja hüdrofoobne (lipofiilne, rasvalembe- ne) rühm või ahel. 16. A. Alumine kõver vastab alkaanidele, sest nende keemistemperatuurid on oluliselt madalamad. B. Madalamate alkaanide ja alkoholide korral on erinevus tingitud eeskätt vesiniksidemete rol- list alkoholides. Kõrgemate liikmete puhul pikk ja sarnane süsivesinikahel varjutab osaliselt alkoholide vesiniksideme mõju. 14.714.9. ÜLDISTAV OSA (LK 145) 2. Nukleofiili reaktsioonitsentris on elektronipaar ja negatiivne laeng, sideme moodustab ta selle elektronipaari abil. Nukleofiili tugevuse määrab elektronipaari võime liikuda moodustuvale sidemele, s.t kõik struktuuriefektid, mis nihutavad või delokaliseerivad elektrontihedust
Rutherford, F.Soddy, E.Dorn, A.L. Debierne, W.Ramsay. Kõik 6 avastatud gaasi on keemiliselt väga passiivsed, seepärast anti neile inergaaside nimetus ja paigutati perioodilisussüsteemi nullrühma [LISA 5] [2, lk 92] Radoon on värvusetu, äärmiselt mürgine raske gaas, ainus radioaktiivne gaasiline üheaatomiline lihtaine. Vedelal kujul helendub; raske vedelik ( 4,4 g/cm³). Gaasina lahustab ja absorbeerub mitmesugustes orgaanilistes ainetes (alkoholides, hapetes, parafiinis, kautsukis jm), moodustab klatraate. [1, lk 564] 2 Radoon õhus Radoon kuulub õhu koostisesse, kuid tema väga vähest sisaldust õhus on võimatu ette kujutada. Radooni sisaldus õhus on 6 x 10 ²º %. Radooni erakordselt väikest sisaldust õhus võib illustreerida järgmise näitega. Kui vaatleja eest mööduks igas sekundis üks õhu koostisesse kuuluvate gaaside molekulidest, siis kõige sagedamased on lämmastiku ja hapniku molekulid
Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H, N...H) Moodusamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerja, kindlustab Hingamise. Lämmastik Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides Ning alkoholides. Fosfor Esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises. Väävel Leidub kahes aminohappes metoiinis ja tsütseiinis, ka osades vitamiinides. Naatrium Osaleb närvi-impulside moodustamises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude Kaalium Plasmas. Magneesium Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga
R-NH2 (CH3)2NH Amiine saadakse lähtudes halogeenoalkaanidest (primaarne) H-sidemed ja ammoniaagist. Tekkivad ammooniumsoolad 1.) Amiinid kui alused reageerivad hapetega: dimetüül- nõrgemad kui neutraliseeritakse leelisega. Kõrgemaid amiine amiin alkoholides saadakse madalamatest amiinidest ka CH3NH2+HClCH3N+H3Cl- R-NH-R` (polaarsus halogeenoalkaanide ja leeliste toimel: (CH3)3N väiksem), 2.) reag. halogeenoalkaanidega: (sekundaarne) seetõttu C2H5Cl+NH3C2H5N+H3Cl- trimetüül- lahustuvad vees
reaktiivsemaks ja mõjutavad produktide jaotust orto- ja para-asendatud derivaatide kasuks. Teised (-NO2, -COOH) vähendavad reaktiivsust ja produktid on eelistatult meta-asendatud. 23. Nimetage tähtsamad funktsionaalrühmad. Eristage struktuuri järgi süsivesinike halogeenderivaate, alkohole, fenoole, eetreid, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, estreid ja amiide. - 2 -X halogeniidides; -OH alkoholides, fenoolides; -O eetrites; -CO ketoonides ja aldehüüdides; -COOH karboksüülhapetes; -NO2 nitroühendites; -NH2 amiinides 24. Andke süsivesiniku halogeenderivaadile, alkoholile, fenoolile, eetrile, aldehüüdile, ketoonile, karboksüülhappele, amiinile, estrile ja amiidile nimetus, kui struktuurivalem on antud. - 25. Kirjutage süsivesiniku halogeenderivaadi, alkoholi, fenooli, eetri, aldehüüdi, ketooni, karboksüülhappe, amiini, estri ja amiidi struktuurivalem nimetuse järgi. - 26
28. Tsingi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes ning atmosfääris. Milline on tsingitud teraspleki ja tsingitud terasest konstruktsioonielementide korrosiooni kemism ja mehhanism? Kuidas valmistatakse tsinkkatet metallidele? Milliste omaduste järgi hinnatakse tsingikihi kvaliteeti? Millest sõltub tsingikihi paksus terase kuumtsinkimisel? Vesilahustest 20% -ses lämmastikhappes korrodeerub kõige kiiremini. Arvestatav korrosioon ka äädikhappelahuses ja alkoholides. Vees: Mida karedam vesi, seda vähem mõjutab temperatuur korrosiooni. Puhtas (destilleeritud) vees on tsingi kõige kiirem korrosioon 75 kraadi juures. Kõige väiksem tsingi korrosioon on pH 10 juures, mida happelisem, seda kiirem. Zn atmosfääris: kattub paatinaga (tsingiühend, millega kaetakse ka skulptuure 2ZnCO33Zn(OH)2. Kiht on hästi tihe, hästi nakkunud ning seepärast kaitseb tsinki. Vees on see kate raskesti lahustuv. Atmosfääris on korrosiooni kiirus 0,13µm-0,012mm aastas.
1.1. Radooni omadused Radoon on värvusetu, lõhnatu ja äärmiselt mürgine raske gaas, ainus radioaktiivne gaasiline üheaatomiline lihtaine. Radooni aatomnumber on 86, mis on võrdne ka elektronide arvuga, aatommass [ 222 ], tema kristallne struktuur on tahujas kuup. Peamisteks füüsikalisteks omadusteks on: sulamistemperatuur 71 °C, keemistemperatuur -61,8 °C ja tihedus 0,00973 g/cm3 . Vedelal kujul helendub. Gaasina lahustub ja absorbeerub mitmesugustes orgaanilistes ainetes ( alkoholides, hapetes, parafiinis ja mujal ), moodustab klatraate. [ 5 ] Kõik kolm radooni isotoopi ( radoon, aktinon, toroon ) on pärit maakoorest uraani ja tooriumi lagunemisahelast. Seega on radoon looduslik gaas, mille kolm isotoopi pärinevad erinevatest lagunemisridadest.[ 3 ] 5 Radoon on lõhnatu inertne gaas. Ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta lahustuda, samuti
aineid. Seega annab unikaalse võimaluse nendevaheliste reaktsioonide läbiviimiseks. Etaannitriil (atsetonitriil) Lahustab samuti orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Amiinid, nende saamine, tähtsus ja omadused. Amiinid on aluselised, enamasti vees lahustuvad ebameeldiva lõhnaga gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked (alates primaarsest dotetsüülamiinist C12H25NH2) ained, mis moodustavad hapetega sooli. Hüdrofiilsed. H-sidemed nõrgemad kui alkoholides (polaarsus väiksem), seetõttu lahustuvad vees halvemini kui alkoholid. Samal põhjusel on k . o Saamine: Ammoniaagi või amiini alküülimine. Selles variandis kasutatakse alküülimisvahendina halogenoalkaani. Saadakse soolade segu, mida töödeldakse leelisega ja seejärel destilleeritakse veeauruga. Lämmastikühendi redutseerimine. o 1. Amiin kui alus on võimeline liitma endaga prootoni (H+) o 2
OMADUSED: Amiinid on aluselised, enamasti vees lahustuvad ebameeldiva lõhnaga AMIINIDE KASUTAMINE gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked (alates primaarsest Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja dotetsüülamiinist C12H25NH2) ained, mis moodustavad hapetega muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. sooli. .Hüdrofiilsed. H-sidemed nõrgemad kui alkoholides (polaarsus Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete väiksem), seetõttu lahustuvad vees halvemini kui alkoholid. Samal dekarboksüülimisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid põhjusel on ka kt° madalamad kui alkoholidel. ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis Tertsiaarsetel amiinidel (R3Ndel) H-sidemed puuduvad ning nende tingimustes
mingi teise sobiva naatriumisoolaga. Halogeeni asendamine sulfonüülhalogeniidiga annab sulfoonhapete derivaate: olisemad on asendamine alkoksürühmaga ja aminorühmaga. 17. Amiinid, nende saamine, tähtsus ja omadused. Amiinid on aluselised, enamasti vees lahustuvad ebameeldiva lõhnaga gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked (alates primaarsest dotetsüülamiinist C12H25NH2) ained, mis moodustavad hapetega sooli. Hüdrofiilsed. H-sidemed nõrgemad kui alkoholides (polaarsus väiksem), seetõttu lahustuvad vees halvemini kui alkoholid. Samal põhjusel on ka kt madalamad kui alkoholidel. Saamine: Ammoniaagi või amiini alküülimine. Selles variandis kasutatakse alküülimisvahendina halogenoalkaani. Saadakse soolade segu, mida töödeldakse leelisega ja seejärel destilleeritakse veeauruga. Lämmastikühendi redutseerimine. 1. Amiin kui alus on võimeline liitma endaga prootoni (H+) 2. Amiinid kui alused reageerivad hapetega 3. reag
halogeenderivaate, alkohole, fenoole, eetreid, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, estreid ja amiide. Vaatamata orgaaniliste ühendite suurele arvule, saab nende omadusi üsna lihtsalt ennustada, lähtudes molekulis sisalduvatest rühmadest. Funktsionaalrühm võib olla seotud molekuli süsinikskeletiga, nt CH3CHClCH3, või olla selle skeleti osaks, nt CH3C(=O)CH3. Tähtsamad funktsionaalrühmad on: · -X halogeniidides; · -OH alkoholides, fenoolides; · -O- eetrites; · -CO ketoonides ja aldehüüdides; · -COOH karboksüülhapetes; · -NO2 nitroühendites; · -NH2 amiinides. 24. Andke süsivesiniku halogeenderivaadile, alkoholile, fenoolile, eetrile, aldehüüdile, ketoonile, karboksüülhappele, amiinile, estrile ja amiidile nimetus, kui struktuurivalem on antud. 25. Kirjutage süsivesiniku halogeenderivaadi, alkoholi, fenooli, eetri, aldehüüdi, ketooni,
aineks atomaarne vesinik); b)elektrokeemiline korros kulgeb taval met-del elektrolüüdi sulatise või selle lahuse osalusel; c)biokeemiline korros mikroorganismide osavõtul; d)erosioon korros materj pinnaosakeste eraldamine liikuva gaasi (õhu) või vedelike korral. 24) Tsingi korrosiooni seaduspärasused: vesilahustest 20% -ses N-happes korrodeerub kõige kiiremini. Arvestatav korrosioon ka äädikhappelahuses ja alkoholides. Mida karedam vesi, seda vähem mõjutab temp korrosiooni. Zn atmosfääris: kattub 2ZnCO33Zn(OH)2 ga. Kiht on hästi tihe, hästi nakkunud ning seepärast kaitseb Zn-i. Vees kate on raskesti lahustuv. Atmosfääris on korros kiirus 0,13µm-0,012mm aastas. Kõige enam kasutatava Zn-pleki kihi (paksusega 25-30µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Zn vesilahustes sarnaselt Al-ga omane pisteline korros; amfoteerne (reag nii hapete kui alustega)
Pilukorrsiooni vältimisviis on pinna puhtana hoidmine, inhibiitoritega kaitsmine ja katoodkaitse. Pilukorrosiooni kemism ??? - peamiseks põhjuseks on mustus (SiO2) 36. Alumiiniumi korrosioon – Vees: Al ja AlOH on amorfsed. Siit tuleneb, et Al korrodeerub kiiresti kui pH on alla 4,5 ja üle 9. (seda temperatuuril 60 kraadi dest.vees). Lämmastikhappes: kõige kiiremini korrodeerub Al 20% läm.happes ja kõige aeglasemalt 100%-ses. Orgaanilistes vedelikes(nt. alkoholides) korrodeerub Al keevates ja puhastes suhteliselt kiiresti; seetõttu ei kasutata Alseadmeid eriti piiritusetehastes. Atmosfääris: Looduskeskkonnas on Al vastupidavus suhteliselt väike. Korrosioonikindluse tõstmiseks valmistatakse Al pinnale oksiidikiht. Loomulik oksiidikiht on 6-10nm, anodeerimisega tekit. kiht paksusega ~25mm. Sellise paksusega kiht kaitseb Al hästi erineva atmosfääriga keskkondades (tööstuslik, mittetööst.). Anodeerimine võib
Milline on tsingitud teraspleki ja tsingitud terasest konstruktsioonielementide korrosiooni kemism ja mehhanism? Kuidas valmistatakse tsinkkatet metallidele ? Milliste omaduste järgi hinnatakse tsingikihi kvaliteeti ? Millest sõltub tsingikihi paksus terase kuumtsinkimisel ? Tsingi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes: vesilahustest 20%-ses lämmastikhappes korrodeerub kõige kiiremini. Arvestatav korrosioon ka äädikhappelahuses ja alkoholides. Mida karedam vesi, seda vähem mõjutab temperatuur korrosiooni. Kõige väiksem tsingi korrosioon on pH 10 juures. Puhtas (destilleeritud) vees on tsingi kõige kiirem korrosioon 75 kraadi juures Zn atmosfääris: kattub paatinaga (tsingiühend, millega kaetakse nt. ka skulptuure 2ZnCO 33Zn(OH)2) looduses metalli pinnale tekkiv korrosiooniproduktide kiht. Kiht on hästi tihe, nakkunud ning seepärast kaitseb Zn-i. Vees on see kate raskesti lahustuv.
Tsellofaan, kunstsiid 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 26 Karboksüülhapped Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma ( -COOH) O-H sideme polaarsus on tänu täiendavale hapniku aatomile tunduvalt suurem, kui alkoholides ja seetõttu on ka karboksüülrühma happelised omadused palju tugevamad, kui hüdroksüülrühmal alkoholides. Tegemist on selgelt happeliste ühenditega, mis vesilahuses dissotsieeruvad vesinik- ja happeanioonideks CH3COOH ó CH3COO- + H+ Karb happed on suhteliselt nõrgad happed ja nende dissotsiatsiooniastmed väikesed, kuid ka 30% äädikhappe
[-C6H7O2 ( OH)3-] + 3 CH3COOH [-C6H7O2 ( CH3COO)3-] + 3H 2O nn triatsetaat erinevalt nitrotselluloosidest on atsetaadid raskerlt süttivad. Tsellofaan, kunstsiid Karboksüülhapped Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma ( -COOH) O-H sideme polaarsus on tänu täiendavale hapniku aatomile tunduvalt suurem, kui alkoholides ja seetõttu on ka karboksüülrühma happelised omadused palju tugevamad, kui hüdroksüülrühmal alkoholides. Tegemist on selgelt happeliste ühenditega, mis vesilahuses dissotsieeruvad vesinik- ja happeanioonideks CH3COOH CH3COO- + H+ Karb happed on suhteliselt nõrgad happed ja nende dissotsiatsiooniastmed väikesed, kuid ka 30% äädikhappe
28. Tsingi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes ning atmosfääris. Milline on tsingitud teraspleki ja tsingitud terasest konstruktsioonielementide korrosiooni kemism ja mehhanism? Kuidas valmistatakse tsinkkatet metallidele? Milliste omaduste järgi hinnatakse tsingikihi kvaliteeti? Millest sõltub tsingikihi paksus terase kuumtsinkimisel? Vesilahustest 20% -ses HNO3-s korrodeerub kõige kiiremini. Arvestatav korrosioon ka äädikhappelahuses ja alkoholides. Vees: Mida karedam vesi, seda vähem mõjutab temp korrosiooni. Zn atmosfääris: kattub 2ZnCO33Zn(OH)2 ga, kiht on hästi nakkunud, hästi tihe, ning seepärast kaitseb Zn-i. Vees on kate raskesti lahustuv. Atmosfääris on korrosiooni kiirus 0,13µm-0,012mm aastas. Kõige enam kasutatava Zn-pleki kihi (paksusega 25-30µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Zn vesilahustes sarnaselt Al-ga omane pisteline korrosioon; amfoteerne (reag. nii hapete kui alustega)
elektrolüüdi sulatise või selle lahuse osalusel; c)biokeemiline korros mikroorganismide osavõtul; d)erosioon korros materj pinnaosakeste eraldamine liikuva gaasi (õhu) või vedelike korral. Näited: Cu-Fe: Fe - 2e- -> Fe2+; Cu:2H+ + 2e- ->H2; Al-Fe: Al - 3e- ->Al3+ ; Fe: 2H+ + 2e- ->H2 25. Tsingi korrosiooni seaduspärasused: vesilahustest 20%-ses N-happes korrodeerub kõige kiiremini. Arvestatav korrosioon ka äädikhappelahuses ja alkoholides. Mida karedam vesi, seda vähem mõjutab temp korrosiooni. Kõige väiksem tsingi korrosioon on pH 10 juures (aluseline) happelise poole tõuseb. Puhtas (destilleeritud) vees on tsingi kõige kiirem korrosioon 75 kraadi juures (järsult tõusev tipp graafikul). Zn atmosfääris: kattub paatinaga (2ZnCO33Zn(OH)2) looduses metalli pinnale tekkiv korrosiooniproduktide kiht. Kiht on hästi tihe, hästi nakkunud ning seepärast kaitseb Zn-i. Vees kate on raskesti lahustuv
aastateni mil nende asemele ilmusid vinüülplaadid. Venemaal valmistati viimane sellakplaat 1970. aastal. Sellakplaadid on suhteliselt stabiilsed. Nad valmistatakse sellaki ja täiteainete segust. Sellak on kollane kuni pruun looduslik vaik. Tekib mõnedel troopika ja lähistroopikapuudel parasiteerivate putukate elutegevuse tulemusena. Putukad moodustavad läbiseedunud taimemahlast endale kaitsekihi ümber. Sellaki pehmenemistemperatuur on 77 - 85º C, lahustub alkoholides ja leeliste vesilahustes. Erinevate firmade poolt valmistatud plaadid erinevad koostiselt oluliselt. Erinev on nii sellaki kvaliteet ja kogus ning veelgi enam kasutatavad täiteained. Vinüülplaadid on valmistatud vinüliidist, st. polüvinüülkloriidist, millele on lisatud vähemal määral (umbes alla 25 %) täiteaineid (stabilisaatorid, pigmendid, antistaatilised ained jne.). Vinüülplaadid on kõige vastupidavamad ja stabiilsemad. See ei tähenda muidugi, et nad oleksid igavesed
Kõrgemate pH tasemete korral on korrosiooni kiiruse tõus ühtlane, kuid jääb märgatavalt madalamaks kui tugevalt happelises keskkonnas. Alumiiniumi korrosioon on väga kiire ka 20%-lises lämmastikhappes, samas kui 80-100%-lises lämmastikhappes (suitsev lämmastikhape) on alumiiniumi korrosioon küllaltki aeglane. Keemistemperatuuril hävib alumiinium täielikult puhastes alkoholides. Kui alumiinium asub tööstuslikus või saastatud atmosfääris hävib see suhteliselt kiiresti. Selle vältimiseks tekitatakse alumiiniumile elektrolüüsi käigus 20-30m Al2O3 kiht, mis on väga vastupidav kui keskkonna pH jääb vahemikku 5-6. b. Alumiiniumi kokkupuutel raua ja vasega elektrolüüdi lahuses tekib galvaanipaar, kus alumiinium käitub anoodina ning hävib. 40. Raudbetooni korrosioon
annaabi.ee 
