Maailma Terviseorganisatsiooni deklaratsioonis 21. sajandi eesmärkidest on seatud sihiks, et aastal 2015 ei tohiks alkoholitarbimine üheski riigis ületada kuut liitrit elaniku kohta aastas ja peaks olema nullilähedane alla 15-aastaste seas. Lähtuti kurvast tõsiasjast, et alkohol on iga kümnenda haigestumise põhjustaja. Alkoholipoliitika ELis ELi raames on analüüsitud liikmesriikide alkoholipoliitikat aastail 1950-2000. Sellel perioodil on alkoholipoliitika oluliselt karmistunud. Aastal 2000 kuulus Eesti ühte ritta Saksamaa, Portugali, Taani ja Kreekaga, s.t riikidega, kus oli kõige liberaalsem alkoholipoliitika ELis. 1950.-1960. aastatel käsitati alkoholi kui tavalist tarbekaupa, põllumajandus- või äritoodet. Veinitootmist subsideeriti kui põllumajanduspoliitika osa, eesmärgiga toetada väikepõllumeest ja soodustada veini odavat hinda. Näiteks Prantsusmaal pakuti õpilastele koolilõuna juurde veini kuni 1960ndate lõpuni.
Alkoholi tootmisel ja turustamisel on samas ka märgatav roll riikide majanduses. Alkoholi liigtarbimisest 2 põhjustatud majanduslik kahju, /.../ võib uletada selle majandusharu poolt toodetud tulu. Alkoholi tarbimine samas põhjustab teravaid probleeme nii üksikisikute kui kogu uhiskonna jaoks. (Riiklik alkoholipoliitika, 2009:1) Käesolev referaadi eesmärgiks on avada alkoholipoliitika olemus ning kirjeldada alkoholi tarbimisega seotud tendentse Euroopa riikides. Alkoholipoliitika lahutamatu osa on hinnakujundus ning selle regulatsioon. Seetõttu on referaadis keskendutud ka hinnapoliitikale ja erinevatele meetmetele alkoholituru reguleerimisele. Referaadis on kajastatud erinevate empiiriliste uuringute kokkuvõtted, mis on uurinud alkoholi hinna mõju tarbimisele ja sotsiaalsetele tagajärgedele.
Eestlased tarbivad suuri koguseid alkoholi korraga ja tihtipeale tühja kõhu peale, mis toob endaga kaasa raskeid ja pöördumatuid tervise kahjustusi. Eestile omaselt thekase joomisega algust juba väga varases nooruses, mis mitmekordistab nende sõltuvuse riske tulevikus. Igal aastal sureb alkholi tõttu umbes 1500 inimest, üle 10% Eesti meestest on alkoholisõltlased. Maanteeameti ja politsei andetele tuginedes liigub ööpäevas Eesti teedel hinnanguliselt kuni 4000 purjus autojuhti. 1.3. 2013.aasta Eestis Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Alkoholi tarbimist Eestis arvutatakse nii: siseturu legaalne müük + musta turu müük – turistide kaasaostud – turistide alkoholi tarbimine + kohalike inimeste alkoholi tarbimine ja kaasaostud välismaalt + oma valmistatud alkohol = alkohoolsete jookide tarbimine, mis jagatakse kogu rahva arvuga.2013.aastal tarbiti eestis 5
klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea.(Vessik 2006.) Teema on samuti tänapäeval noorte seas aktuaalne ja alkoholi tarbimine koolinoorte seas kasvab üha enam ja muutub ühiskonnas järjest populaarsemaks. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autoreid pikemat aega vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Kuna uurijad on ise samuti koolinoored ja on alkoholiga kokku puutunud koolis käimise ajal, siis seetõttu on valitud uurimistöö teemaks alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste ja 18-19 aastaste õpilaste seas. Andmeid koguti küsimustiku abil, valimisse kaasati kõik 12-ndate ja 9-ndate klasside õpilased. Loomulikult oli küsitletavatel õigus loobuda uurimistöös osalemisest, aga keegi seda võimalust ei kasutanud ja uurimistöös osalesid kõik eelpool mainitud klassides õppivad õpilased.
2017. aastaks oli küll alkoholi tarbimine vähenenud 8,6 liitrini inimese kohta, mis paraku aga hoolimata karmist alkoholipoliitikast, või siis pigem tänu karmile alkoholipoliitikale oli teinud võrreldes 2016. aastaga 0,7% tõusu. 14. septembril 2015 Tervise-ja tööministri ametisse asunud Jevgeni Ossinovski hakkas jõuliselt tegelema alkoholipoliitikaga. Hakati piirama alkoholi reklaami, kättesaadavust alaealistele, müügikohtade arvu ja ka alkoholi nähtavust kauplustes. Karmi alkoholipoliitika üks enim kõneainet tekitanud osa on alkoholile kehtestatud aktsiis. Aktsiis on tarbimismaks, millega maksustatakse tervisele ja keskkonnale ohtu põhjustavaid kaubagruppe, lisaks on aktsiisidel loomulikult ka fiskaalne eesmärk. Tänu alkoholiaktsiisi järsule tõusule on küll alkoholi müük Eestis märgatavalt vähenenud, aga paraku ei ole see kaasa toonud samas proportsioonis alkoholi tarbimise vähenemist, vaid on soodustanud piirikaubanduse tekkimist.
on ka seos alkoholitarbimise ning õnnetuste ja vägivalla vahel suur. Samuti on Eestile iseloomulik alkoholi laialdane levik noorte hulgas, millel on tõsised tagajärjed rahva tervisele ning ühiskonna arenguvõimele. Parema tervise, suurema arenguvõime ning heaolu saavutamiseks tuleb alkoholist tingitud kahjusid Eestis vähendada. Parima tulemuse saavutamiseks on mõistlik keskenduda valdkondadele, kus on seni enim probleeme, s.o noorte alkoholitarbimine ning alkoholiga seotud õnnetused ja vägivald. Edu neis prioriteetsetes valdkondades peab toetama alkoholi kogutarbimise vähenemine ning mõistlikuma, tervistsäästvama ja mõõdukama alkoholitarbimiskultuuri juurdumine. 1 MIS ON ALKOHOL Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik
alkoholi tarvitamist. Tervise Arengu Instituudi uuringu põhjal on alkoholi elu jooksul proovinud 77% kooliõpilastest. Alkoholi tarbimisega noorte hulgas kaasneb ka hulgaliselt probleeme. Purjuspäi on rumalused ja õnnetused lihtsad juhtuma. Mõnigi neist võib sinu elu pikaks ajaks või lausa igaveseks rikkuda. Toime pandud õigusrikkumise korral ei ole alkoholijoove kunagi süüd kergendavaks asjaoluks. Kõik purjus peaga tehtud või tegemata jäetud otsused võivad noore inimese tulevikku väga tõsiselt mõjutada. Noorte alkoholitarbimisega kaasnevad tihti vigastused, mis on sageli ka peamiseks surma põhjuseks. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Just purjuspäi tehakse asju, mida muidu mingil juhul ei tehtaks. Ollakse ka suurema tõenäosusega kaitsmata
(Alkoinfo: Noorte statistika) Noored kipuvad arvama, et alkohol aitab neil lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid. Samuti kasutatakse alkoholi vahendina igavuse peletamiseks ning paljude arvates ei ole olemas ,,õiget" pidu jookideta. 1.2. Kui paljud noored joovad alkoholi? Joonis 1. Alkoholi tarbimine noorte seas Võrreldes teiste maailma riikidega on Eestis kõige suurem nende 15aastaste osakaal, kes on esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat. (Noorte statistika) Veerand 15aastastest on juba iganädalased alkoholijoojad ning pooled on elu jooksul olnud kaks või enam korda purjus. Samuti on rohkem kui pooltel noorukitel palju sõpru ja lähikondlasi, kes tarvitavad alkoholi, kolmandikul ka purjutajaid. (Noorte statistika) Keskmiselt 15% noortest on viimase 12 kuu jooksul olnud alkoholi joomise tõttu tõsiseid probleeme vanematega, 13%il on olnud probleeme koolis või tööl, umbes sama
vähenemisega suureneb narkootikumide tarvitamine. „Illegaalne ja võltsitud alkohol on kindlasti tõsiseks probleemiks, mida võimendavad raskesti kontrollitavad piirid, aga ka ühiskonna tolerantsus võltsingute suhtes. Kindlasti ei ole siin lahendus pelgalt vanuse tõstmine ostmisel või poodide varasem kinnipaneku aeg.“ Vaid vanuse tõstmisest ostmisel ning poodide varasemast kinnipaneku ajast ei ole tõepoolest salaalkoholi leviku tõkestamisel kasu. Alkoholipoliitika rohelises raamatus on toodud mitmed erinevad meetmed salaalkoholi leviku tõkestamiseks. Nende seas on näiteks: Arendada piiriülest koostööd Venemaaga Moodsa tollitehnika hankimine salakaubaveo avastamiseks Mõjutada tarbijat salaalkoholist loobuma – informeerida avalikkust salaalkoholi ohtlikkusest Karmistada kontrollimeetmeid korduvalt salakaubaga vahele jäänute suhtes
täiskasvanud elanikkonnast. Alkoholi liigtarbimine on riskiteguriks üle 120le erinevale haigusele, ka õnnetustele, vägivallale, avaliku korra rikkumistele. Otsene kahju – haiguste ja õnnetuste ravikulud, kaudne – töövõime kaotus 2014. aastal tarbiti Eestis 11,7 liitrit absoluutset alkoholi aastas isiku kohta. Eesti rahvastiku haiguskoormusest põhjustab alkohol ~10% ehk laias laastus 40 000 kaotatud eluaastat aastas. Meestel peamised alkoholiga seotud tervisekaotuse põhjused: südame isheemiatõbi, maksatsirroos ja insult. Naistel: maksatsirroos, insult, rinnavähk. Maksatsirroos põhjustab 23% alkoholist tingitud tervisekaos. Kättesaadavus: 207 kange alkoholi müügokohta 100000 el. kohta. Soomes 6,4; Norras 5,7. Eesti alkoholipoliitika on liberaalne. Alkoholi ennetus käib projektipõhiselt ja on suuresti pühendunud inimeste entusiasmile põhinev. "SÜDAME JA VERESOONKONNAHAIGUSTE
Ülenurme Gümnaasiumi 8. ja 12. klassi õpilaste seas, esindades erinevaid vanusegruppe, et täpsemalt teada saada nende õpilaste alkoholi tarbimise harjumustest. Uurimistöö eesmärk on kirjeldada Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte alkoholi tarbimist. Eesmärgist tulenevad järgmised uurimisülesanded: 1. Kirjeldada, kui palju õpilasi tarbib 12-ndas ja 8-ndas klassis alkoholi. 2. Kirjeldada, mitu korda kuus õpilased alkoholiga kokku puutuvad. Avaldame tänu oma uurimustöö juhendajale Marina Kamenskajale, kes oli suureks abiks töö valmimisel. Samuti avaldame täna kõikidele uurimustöös osalenud Ülenurme Gümnaasiumi 8. ja 12. klassi õpilastele, kelle kaasabil antud uurimustöö valmis. a.i.1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 12 1.1. Alkoholi olemus
Etanooli kasutamisel alkohoolsetes jookides on aga väga suur tagajärg. Kuna see tekitab joovet võib see olla väga kahjulik inimese elule. Isegi kui inimene pole tihti joobes võib juba üks kord piisav olla, et oma elu ära rikkuda. Tavaliselt kipub alkoholi tarbides tulema julgus, kuid see võib halvasti lõppeda. Järgmisel päeval kaineks saades võid seda eile õhtust viina võtmist väga kahetseda. On ju aastas palju õnnetusi, kus hukkuvad inimesed, kelle purjus sõber oli olnud roolis. Kas on surnud kõik või ainult üksikud autos olijad, see pole oluline. Sa seadsid ohtu oma sõbrad või koguni rikkusid nende elu. Sellepärast peakski iga inimene alkoholi tarbimisega piiri pidama. Kahjuks seda osad ei oska. Alkoholi taluvus sõltub mitmest erinevast tegurist. Esiteks sugu, kuna naise organismis toodetakse seda ensüümi, mille ülesanne on alkoholi lagundad umbes 1/3 vähem kui mehe
tähtis väärtushinnangute kujunemise periood on kooliiga. (Oolo jt 2010) Käesolevas uurimistöös käsitleb töö autor alkoholi. Uurimistöö autor keskendub alkoholi üleüldisele uurimisele ning Tallinna Laagna Gümnaasiumi noorte alkoholi tarbimise uurimisele. Uurimistöö autor uurib välja, mis see alkohol siiski tegelikult on ning mis ohud sellega kaasnevad. Autor soovib ka teada saada, missugune on kokkupuude alkoholiga tema kooli gümnaasiumi noorte seas. Alkoholi ning selle mõju koolinoorte seas on töö autor teemaks valinud seetõttu, sest peab alkoholismi suureks probleemiks, mis võib olla saatuslik kogu elanikkonnale. Alkohol mõjutab tänapäeval noori aina rohkem ning noored ei tea selle tegelikku mõju ja kahjulikust oma organismile, elule ja üleüldse kogu meie ühiskonnale. Selle teema tähtsus on töö autori arvates väga tõsine ning inimesi peaks see teema üldisemalt
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Mis on alkoholism......................................................................................................3 2. Põhjused, miks noored hakkavad alkoholi tarvitama.................................................6 3.Alkoholipoliitika Eestis...............................................................................................9 3.1. Alkoholipoliitika Kuressaares...............................................................................11 4.Alkoholisõltuvuse ravi .............................................................................................13 4.1. Alkoholismi farmakoteraapia................................................................................13 4.1.2.Võõrutusseisundite ravi.......................................................................................13 4.2.Alkoholiprobleemidega noorukite ravi.........
11.-12. aastaste laste jaoks on alkoholi tarvitamine selles eas vägagi ohtlik tervisele. Kahjuks tuleb tõdeda, et Eestis hakataksegi just nii noorelt alkoholi tarbima, kuid sellega kaasneb asjaolu, et eluea pikkus võib jääda lühikeseks. Artiklis on öeldud, et kui teismeeas tarvitatakse liiga palju alkoholi, siis nende eluiga võib jääda vaid 25-30 eluaastat. Tervisekäitumise uuring on näidanud, et iga teine 15-aastane koolilaps on olnud kaks või rohkem kordi purjus ning küsitlus on näidanud, et iga neljas Eesti rahvusest laps ei tarvita alkoholi ning mitte-eestlastest iga kolmas peab end alkoholi mittetarvitajaks - millest tulenes järeldus, et Eesti rahvusest noorukid tarvitavad rohkem alkoholi, kui seda teevad mitte-eestlased. Alles hiljuti oli politseisaates „Krimi“ juttu kahest 16-aastasest poisist, kes jäid politseile vahele kahtlase käitumise poolest ning kellelt tuvastati tugev joove. Selliseid noori on palju, kes tarvitavad
11.-12. aastaste laste jaoks on alkoholi tarvitamine selles eas vägagi ohtlik tervisele. Kahjuks tuleb tõdeda, et Eestis hakataksegi just nii noorelt alkoholi tarbima, kuid sellega kaasneb asjaolu, et eluea pikkus võib jääda lühikeseks. Artiklis on öeldud, et kui teismeeas tarvitatakse liiga palju alkoholi, siis nende eluiga võib jääda vaid 25-30 eluaastat. Tervisekäitumise uuring on näidanud, et iga teine 15-aastane koolilaps on olnud kaks või rohkem kordi purjus ning küsitlus on näidanud, et iga neljas Eesti rahvusest laps ei tarvita alkoholi ning mitte-eestlastest iga kolmas peab end alkoholi mittetarvitajaks - millest tulenes järeldus, et Eesti rahvusest noorukid tarvitavad rohkem alkoholi, kui seda teevad mitte-eestlased. Alles hiljuti oli politseisaates ,,Krimi" juttu kahest 16-aastasest poisist, kes jäid politseile vahele kahtlase käitumise poolest ning kellelt tuvastati tugev joove. Selliseid noori on palju, kes tarvitavad
.........................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...................................................................6 1.3.1 Alkoholi mõju lapse organismile..........................................................7 1.4 Alkohol ja noored..............................................................................8 1.5 Ühiskondlikud probleemid.........................................................................................9 2.Uuring Tallinna 37.Keskkooli noorte suhtest alkoholiga.....................................10 2.1 Uuringu hüpotees...............................................................................10 2.2 Uuringu sisu....................................................................................10 2.3 Küsitluse analüüs...............................................................................11 Kokkuvõte..............................................................................................16 Võõrkeelne kokkuvõte.........
kaasnevad joomisega, kuidas seista vastu eakaaslaste survele ja nii edasi. Lapsevanemana saab anda kõige ausamat ja kasulikumat infot. · Seadus ei luba Eestis alkoholi osta ja tarvitada alla 18aastastel. Kindlasti tuleks rääkida lapsega alkoholist ja selle mõjudest juba hiljemalt algkoolieas. · Kui jood alkoholi üksnes tagasihoidlikes kogustes, siis oled lapsele hea eeskuju. Kui alkoholiga liialdad, arvab laps, et niisugune käitumine on normaalne. · Ole lastega alkoholi teemal avatud: ole valmis nende küsimustele vastama ning sel teemal arutlema. Pea meeles, et 15. eluaastaks on alkoholi proovinud juba ligi 90% noortest. · Seleta lahti, kui palju alkoholi on ühes või teises joogis, et noor saaks aru, kui palju alkoholi ta tegelikult ära joob. (vt pilt 2). (http://www.alkoinfo.ee/et/mojud/alkohol-ja-noored) 7
supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. ALKOHOL KEEMILINE AINE ETANOOLI MÕJU INIMORGANISMILE Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid
2,5% SKP-st, siia lisanduvad kaudsed kulud peredele ja ühiskonnale põhjustatud kahjust. Kahjude ulatust võimendab tarbimiskultuur, mida iseloomustab korraga suurte alkoholikoguste tarbimine, seetõttu on ka seos alkoholitarbimise ning õnnetuste ja vägivalla vahel suur. Kõigel sellel on tõsised tagajärjed rahva tervisele ning ühiskonna arenguvõimele. (Sotsiaalministeerium, 2014) Tänu ühiskonnas kehtivale alkoholi soosivale hoiakule on riikliku alkoholipoliitika elluviimine raskendatud. Üldtuntud on ütlus, et see valitsus ei püsi kaua, kes õllehinda tõstab. Samuti on võrreldud alkoholi riiklikku keelustamist poliitilise enesetapuga. Vastuseisu alkoholipoliitika rakendamisele kohtab ka ettevõtjate poolt, eelkõige alkoholitootjate poolt, kelle väitel jääb palju inimesi töötuks, kui alkoholi tootmist vähendada. Taaskord sotsiaaleetiline probleem alkoholismi otsesed jakaudsed mõjud vs tööhõive. Kas on õige turgutada
alkohoolset jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel – kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (tähtsust võib olla konkreetsete tervisemõjude puhul, aga mitte üldistatult). (Alkoinfo, 2016) Liigne alkoholitarbimine mõjutab negatiivselt kogu organismi, sealhulgas maksa, südame ja immuunsüsteemi tööd. Kuni 35%-l alkoholiga liialdajatest kujuneb välja alkohepatiit ja nendest omakorda 55%-l on selleks ajaks juba alkoholtsirroos. Alkohol tõstab vererõhku, tekitab südame rütmihäireid ning südamelihaste kahjustusi, suurendab diabeedi- ja insuldiriski, põhjustab äkksurmasid. Kroonilistel alkohoolikutel on suurenenud risk kopsupõletikuks ja tuberkoloosiks. Vähivormidena tekivad eeskätt suukoopa-, kõri-, neelu-, maksa- ja rinnavähk. (Alkoinfo.ee,
Retseptiravimite pikaaegsel tarbimisel võib isegi õigetes kogustes manustades välja kujuneda resistentsus ja sõltuvus ning ravikuuri lõpetamisel ilmneda võõrutusnähud. Retsepti ja käsimüügiravimid Kui retsepti või käsimüügiravimite kuritarvitamine on tahtlik, võib inimene hakata meelega võtma määratust suuremaid annuseid, kasutada ravimit kauem, soetada ravimite tagavara või võtta ravimeid koos alkoholiga. 2. Ebaseaduslikud narkootikumid Nagu noored, võivad ka eakad tarbida ebaseaduslikke narkootikume. Kuigi ebaseaduslike narkootikumide tarbimist esineb selles vanuserühmas harvemini, kasvab selle levimus. Ameerika Ühendriikide prognoosid näitavad, et narkoravi vajavate üle 50aastaste inimeste arv võib aastatel 20012020 suureneda kuni 300%. Ebaseaduslikud narkootikumid
vanurid ning vastsündinud. Need arvud näitavad, et tegu on tõsise probleemiga, millele tuleb kiireimas korras lahendusi otsida. Eesti Tervise Arengu Instituut leiab, et probleemi juures mängivad suurt osa lapsevanemad ning kodune kasvatus, kuna 11- 15 aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41% vastanutest. Veerand 15aastastest on juba iganädalased alkoholijoojad ning pooled on elu jooksul olnud kaks või enam korda purjus. Usun, et ma ei ole ainus, kelle meelest on need arvud lubamatult suured ning leian, et probleemi lahendamist tuleks alustada lapsevanematega suheldes, kuna just nemad on inimesed, kes on oma lastele igakülgseks eeskujuks ning lapsevanemad mängivad laste väärtushinnangute kujundamisel suurt rolli. Muidugi on lahendusi veelgi. Eestis on alkoholi tarbimise vähendamiseks moodustatud riiklik töörühm, kes tegeleb alkoholipoliitikaga; kaalutakse
ALKOHOLI MÕJU INIMESE ORGANISMILE Referaat Tallinn 2015 Sisukord 2 Sissejuhatus Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks
SISUKORD SISSEJUHATUS Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Alkohol ja teismelised". Töö analüüsiv osa hõlmab noori vanuses 12-17 eluaastat ja nende vanemaid. Uurimuse käigus on noorte nimetuse all mõeldud teismelisi ehk 12-17 eluaastaseid inimesi. Teema valisin sellepärast, et see probleem on süvenenud ning mind huvitab ka noorte teadlikkus alkoholi osas mis on alkohol, selle kahjulikkus, alkoholi alased terminid, noorte esimene kokkupuude alkoholiga, kuidas ja kelle kaudu, enesetunne alkoholi tarbimisel, üldine arvamus alkoholist, alkoholi tarbimise alampiir. Alkohol on tuntud mürk kehale, mis muudab inimesed nii vaimselt kui ka füüsiliselt nõrgaks, tuimaks. Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja tegema neile selgeks, mis alkohol endast tegelikult kujutab.
.................................................................................................................. 38 2 Sissejuhatus Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool(CH3CH2OH)alkohol . Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: kanged alkohoolsed joogid alkoholi sisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) lahjad alkohoolsed joogid alkoholi sisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) vähese
aastaselt. Tabel2 kohaselt tarbisid esimest korda alkoholi koos sõpradega 70% tüdrukutest ning 50% poistest. Esimest korda andsid vanemad alkoholi proovida 30% tüdrukutele ja 20% poistele. Alkoholi saavad 60% tüdrukutest tänu suurematele sõpradele ja 40% lasevad osta asotsiaalidel, poistest saavad 50% tänu sõpradele ja 50% tänu asotsiaalidele. Põhiliseks alkoholi tarvitamise põhjuseks 50% poistel on see, et neile meeldib purjus olek, 20% poistel, et paista lahedam ja 30% poistel, et olla julgem. Kuid peamisteks põhjusteks, miks 60% tüdrukuid tarbib alkoholi on see, et neile meeldib purjus olek, 30% tüdrukutest, et olla julgem ja 10% murede ja probleemide tõttu, vaata tabel3. KOKKUVÕTE Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada 8.klassi alkoholi tarbimise harjumused. Töö eesmärk sai täidetud ja kõikidele küsimustele saadi vastused. Töö teoreetilises osas tutvustati
Kuni 50%il kroonilistest alkoholitarvitajatest võib leida ajuatroofia ilminguid. Need muutused võivad taanduda, kui alkoholi tarvitamisest loobutakse. · Pikaajaline järjepidev alkoholi tarbimine võib põhjustada ajukahjustusi, ajurabandust, deliiriumit, dementsust, epilepsiat ning alkoholisõltuvust. · Alkoholiprobleemidega inimene kuritarvitab suurema tõenäosusega ka teisi uimasteid. Allikad: National Alcohol Strategy, Alcohol and mental health, 2003. Schuckit 2009. Harrison's 2008. On väidetud, et vähene ja mõõdukas alkoholi tarvitamine on vaimsele tervisele kasulik. Paraku pole need väited teaduspõhised. (4) Alkoholi pikaajalise tarvitamise tulemusena tekib narkomaania krooniline alkoholism. Selle esimesed tunnused on jäsemete, keele, silmalaugude värisemine, närvipõletikud, veresoonte laienemine, maokatarr, südame rasvumine ja südamelihase haigused
3. Kuritarvitamine võib viia alkoholi otsimise sundkäitumisele (himule) ja 4. Kuritarvitamine toob kaasa alkoholi tarvitamissageduse või annuste suurenemise (tolerantsi). Alkoholi peamised adiktiivsed omadused avaldavad mõju aju ja kesknärvisüsteemi nendele piirkondadele, mis kontrollivad "jagatud tähelepanu" mehhanismi, samuti piirkonnale, mis tekitab klassikalist "füüsilise/psühholoogilise sõltuvuse sündroomi". Alkoholiga seotud aju närvikemikaalid kontrollivad lihaste lõdvestumist ja avaldavad rahustavat mõju. Alkoholi niisugused toimed on seletuseks kuritarvitaja vaoshoituse kaotamisele. Alkoholist endast, aga ka "narkootikume kuritarvitavast" elulaadist tingitud maksaskleroos pärsib keha ensüümisüsteemi. Niisugune pärssimine teeb nad "kõrge riskiastmega" grupiks nakkuste suhtes, millest mõned on eluohtlikud. Alkohoolikud ja veeni kaudu narkootikume süstijad annavad kõige suurema protsendi
Ka alkoholi ülemäärasel pruukimisel võib tarvitajal üsna kergesti sõltuvus tekkida. Alkoholi mõju inimesele sõltub soost, vanusest, rassist, kehakaalust ja sellest, kas kõht on täis. Mehed kannatavad alkoholi kuni kolm korda rohkem kui naised, sest naiste maos toodetakse kolm korda vähem etanooli lagundavaid ensüüme. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Alkohol on sõltuvust tekitav aine, mis mõjub alkohol nii südamelihasele kui teistele siseelunditele. Närvisüsteemi mürgina põhjustab alkohol ajurakkude hävimist ja aju atroofiat ehk ajumassi vähenemist. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on käitumine ja otsustamisprotsess. Alkohol kahjustab väikeaju see tekitab tasakaaluhäireid. Ajuatroofia ja ajukahjustus ei teki mitte ainul alkohoolikutel, vaid ka mõõdukatel tarbijatel
Elva Gümnaasium Alkoholi mõju Referaat Ragnar Rinne Elva 2010 ALKOHOLI MÕJU Sisukord 1 lk...Sissejuhatus 2-3 lk...Alkohol ja tervis 3-4 lk...Alkoholist tulenevad haigused 5 lk...Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi mõju inimesele sõltub soost, vanusest, kehakaalust ja sellest, kas kõht on tühi või täis. Mehed kannatavad alkoholi kuni kolm korda rohkem kui naised, sest naiste maos toodetakse kolm korda vähem etanooli lagundavaid ensüüme. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes
ärevustunne, iiveldus, isegi krambid). Sõltuvusega inimene mõtleb pidevalt alkoholist, selle hankimisest ja tarvitamisest. Üha rohkem kulub pärast joomist aega tervise taastumiseks ning tekkinud segaduste klaarimiseks (tööle minemata jätmine, konfliktid kodustega, juhiloast ilmajäämine jms.). On üsna tavaline, et joomisest ja sellega seonduvatest probleemidest sugenevat halba enesetunnet püütakse omakorda alkoholiga parandada. Ajutiselt võib isegi tunduda, et see õnnestub edukalt. Tegelikkuses on leevendus aga illusoorne -- probleemid ainult süvenevad. Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21
alkeemikud. Ühe versiooni põhjal peetakse alkoholi kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrikut. Kindlaks on tehtud, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja see levis Euroopasse umbes 5-7 sajandil. 15 sajandil peeti Itaalias alkoholi eluveeks nime all Aqua Vitae. Esimest korda hakati maitsestama alkoholi Hollandis kadakamarjadega. ,,Wikipedia" 1.2 Tänapäevast Tänapäeval on alkohol vägagi levinud ning paljud noored alustavad juba pruukimist 12-13 aastaselt. Eesti koolinoored joovad sagedamini kangeid alkohoolseid jooke, kui teiste maade koolid. ,,http://www.alkoinfo.ee/" · Pea iga teine Eestis elav 1644aastane mees joob end kord kuus purju. · Iga viies mees samas vanusegrupis joob end purju igal nädalal. · Iga kuues naine joob end purju kord kuus. · Enese purju joomine algab Eestis juba väga noores eas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
