Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Alkoholi mõju seede- ja vereringeelunditele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seede, kiireneb, löögisagedus, hapnikutarbimine, vererõhk, kõrgvererõhutõbi, verejooks, insult, maksapõletik, kõhunääre, pankreatiit, magu, söögitoruorganismis tekkivatest alkoholi laguproduktidest o Seetõttu ei ole vahet, kas tegu on lahja või kange alkohoolse joogiga o Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid ALKOHOLIGA KAASNEVAD HAIGUSED SÜDAME- JA VERESOONKONNA HAIGUSED • Kõrgvererõhktõbi • Südamerütmihäired • Südamelihase kahjustus ehk kardiomüopaatia o MAKSAHAIGUSED • Alkoholmaks ehk rasvmaks • Alkoholhepatiit ehk maksapõletik • Alkoholhepatiit ehk maksapõletik KÕRGVERERÕHUTÕBI o Alkoholi pidev ja pikaajaline tarvitamine põhjustab vererõhu tõusu o Vererõhk normaliseerub alles mitme nädala jooksul pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist o Alkoholiga liialdajatel põhjustavad veresoonte muutused nii südame kui ka aju verevarustuse ohtlikke häireid o Rohke alkoholi tarvitamine soodustab südameinfarkti ja ajuinsuldi teket SÜDAMERÜTMIHÄIRED
● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi hingamine – aju “jääb magama” Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi hingamine – aju “jääb magama” ● Ajukoor saavutab küpsuse 20ndates Südame-veresoonkonna haigused ● Kõrgvererõhutõbi - vererõhk normaliseerub mitme nädala jooksul pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist Südame-veresoonkonna haigused ● Kõrgvererõhutõbi - vererõhk normaliseerub mitme nädala jooksul pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist ● Südame rütmihäired – võib esineda ka tervetel inimestel peale ühekordset tarbimist Südame-veresoonkonna haigused ● Kõrgvererõhutõbi - vererõhk normaliseerub mitme nädala jooksul pärast alkoholi
Samas on ka mõõduka alkoholitarbimise juures leitud riske tervisele (näiteks suurem insuldi või rinnavähi tekkimise võimalus). Lisaks kalduvad alkoholi tarvitavad inimesed kergesti ületama tervislikke koguseid. 1.1. Südame- ja veresoonkonnahaigused Ületades alkoholi tarvitamise riskipiire, suureneb tunduvalt mitmete südame- ja veresoonkonnahaiguste risk. Näiteks kõrgvererõhktõbi, südamerütmihäired, südamelihase kahjustus ehk kardiomüopaatia ja ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult. Juba lühiajaline alkoholi tarvitamine põhjustab inimese vereringes ja südame töös muutusi. Alkoholi toimel kiireneb südame löögisagedus ja kasvab südame hapnikutarbimine, mis 4 tuleneb sümpaatilise närvisüsteemi kõrgenenud aktiivsusest ja vere adrenaliinisisalduse tõusust. Südametegevuse kiirenemise üks põhjus on ka veresoonte laienemine (eriti nahas, mis tekitab naha punetuse)
kõhunäärme põletik ja maokatarr. Probleemid kõhunäärmega võivad tekitada ka tugevat valu ning põhjustada diabeeti. Ka risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem. MAGU Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. Suur kogus võib ajada oksele. Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. MAKS Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Tsirroosi korral on maksarakud asendunud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksavähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene „kannab hästi”. Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannused tekitavad mürgitusseisundi
sõltuvuse tekkeks. Näiteks Suurbritannias vajab ekspertide hinnangul iga 17. inimene päeva möödasaatmiseks alkoholi. Sellisel sõltuvusel on oluline mõju ka alkoholi tarbija perekonnale ja sõpradele. Millist mõju avaldab krooniline alkoholitarvitamine organismile? Seedetrakt- Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik. Maks- Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Sagenevad haigestumine maksavähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Süda ja vereringe- Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja veresoonte haiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on südamelihase kahjustus, südame rütmihäired, kõrge vererõhk ja ajuinsult Pikapeale arenevad ajukahjustused: halveneb mälu, väheneb õppimisvõime ja tekivad
Rasvtõbi Vähene füüsiline aktiivsus Stressi (A-tüüpi isiksus) Postmenopausaalne östrogeenide defitsiit Ülemäärane süsivesikute ja alkoholi tarbimine Sümptomid: Hingeldus, valu rinnus, rütmihäired, tursed e. ödeemid, köha (kuiv), tsüanoos (naha sinakus) Rütmihäired: tahhükardia - südamepekslemine bradükardia aeglustunud südametegevus ekstrasüstolid vahelöögid absoluutne arütmia süda on rütmist väljas Norm vererõhk: < 130<85 Ateroskleroos haigusena - Ateroskleroos e. arteri lubjastus on krooniline haigus, mis kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle alusel isheemiliste kahjustuste kujunemine elundites ja kudedes. Südame isheemiatõbi - südamehaigus, mis on tingitud verevarustuse puudulikkusest ehk
Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla näärmed Nn. suured näärmed: - suured süljenäärmed - maks - kõhunääre Kahe paikmega nn. väikesed näärmed (närvipõimikud) seedekanali seinas, mis reguleerivad lihaskihi talitlust Seedekanali sisu segatakse ja lükatakse edasi peristaltika abil Suuõõs Toidu peenestamine, segamine süljega, algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga Hambad (piimahambaid - 20, jäävhambaid - 32): -kroon, -kael ja -juur Suulagi: kõva ja pehme suulagi (kurgunibu) Keel: koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest. Keelde suunduvad lihased ka
aastased aastased u Kõrgvererõhktõbi 4 3 7 Südamerütmi häired 4 9 13 Südamelihase kahjustus 1 2 3 Ajusisene verejooks 1 1 2 Rasvmaks 0 4 4 Paanikahood 3 1 4 Maksapõletik 4 5 9
Probleemid kõhunäärmega võivad tekitada ka tugevat valu ning põhjustada diabeeti. Ka risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem. MAGU Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. Suur kogus võib ajada oksele. Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. MAKS Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Tsirroosi korral on maksarakud asendunud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksavähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene ,,kannab hästi". Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannused tekitavad mürgitusseisundi
Tiheda alkoholi pruukimise tulemusena süvenevad ajutalitluse häired ning põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi. Alkoholijoobes inimeste käitumises, liigutustes ja tujukuses on lihtne märgata muutusi. Tihti võivad inimesed muutuda agressiivseks ja depressiivseks. Alkoholi liigselt pruukides, suureneb südame- ja veresoonkonna haiguste oht. Pidev ja pikajaaline alkoholi tarbimine võib põhjustada kõrgvererõhutõbi, seda eriti meeste seas. Samuti on südamerütmihäirete oht. Arütmia võib äärmisel juhul põhjustada äkksurma. Alkoholi juues kiireneb südame löögisagedus ja kasvab selle hapnikutarbimine. Üks kiirenemise põhjustest on veresoonte laienemine, mille tõttu vere hulk nahas tõuseb ja vererõhk langeb. Seepärast hakkab süda teiste organite verega varustatuse tagamiseks kiiremini lööma. Sellised muutused võivad tekitada südameprobleemidega inimestel terviseprobleeme.
Mis on pleuriit? Kopsukelme põletik - üleliigne vesi koguneb kopsukelmes Kuidas nõustada patsienti, kellel on sagedasi probleeme kopsudega? Suitsetamist vähendada ning hoiduda soodustavatest teguritest Kardiovaskulaarsed haigused Ateroskleroos – Arterite valendiku ahenemine ja verevarustuse häire Isheemia – Verevarustuse häire Hüpertensioon - Kõrge vererõhk Hüperkolesteroleemia - Kõrge kolesterooli tase Hüperlipideemia - Kõrge lipiidide hulk veres Nimeta mittemõjutatavad riskifaktorid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Geneetilised lipiidide ainevahetuse defektid Nimeta mõjutatavad riskifaktorid Hüperlipideemia (saab reguleerida ravimitega) Arteriaalne hüpertensioon (saab reguleerida ravimitega) Suhkurdiabeet Suitsetamine
veresoonte ja vatsakeste vahel olevad poolkuu- e semilunaarklapid. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmane e mitraalklapp ning parema koja ja vatsakese vahel kolmahõlmane klapp. Südamelihase kokkutõmbed (süstolid) ja lõõgastumised (diastolid) vahelduvad korrapäraselt ning moodustavad ühe südametsükli, milles on võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit. Kui südametsükleid on ühes minutis 60 või 70, siis on südame löögisagedus 60 või 70 korda minutis ja südametsükkel kestab 60/60=1s või 60/70=0,85s. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli kestustes ja mahu muutustes ei ole olulisi erinevusi, märkimisväärselt erinevad parema ja vasaku vatsakese poolt arendatavad rõhud. Nii on maksimaalne (süstoolne) rõhk paremas vatsakeses 25 mmHg ja vasakus vatsakeses 120 mmHg, mis ületab parema vatsakese rõhu umbes 5 korda. Südame süstol ja diastol. Moodustavad koos südame ühe tsükli. *Süstol on lihase
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.
Rahumäe Põhikool ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Tõnis Adra Klass: 9.B Juhendaja: õp Marti Martinson Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed................................................................................................................ 7 2.2. Joove ja tagajärjed....................................
ohu. Kangete jookide tarvita- mine periooditi ja purju joomine kahjustab eeskätt aju. Mis juhtub alkoholismi ehk Maks alkoholisõltuvuse tagajärjel? Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alko- holihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taas- Alkoholisõltuvuse korral muutub joomine sage- tu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja daseks ega allu kontrollile. Vajadus alkoholi järele viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk muutub elu peamiseks juhtmõtteks. tsirroos. Tsirroosi korral on maksarakud asendu- Alkoholism on ravitav, kui kahjustused pole üle- nud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei tanud kriitilist piiri, haige teadvustab oma prob-
jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mine-raalainete puudus põhjustab häireid kogu orga-nismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik. (Alkohol minu kehas, 22.12.2010) 3.3.2 Maks Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Tsirroosi korral on maksarakud asendu-nud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei 9 funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksa-vähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene ,,kannab hästi". Hiljem ei suuda maks enam oma
respekteerimine, usaldus ja turvatunne, sotsiaalne toetus ja heatahtlikkus, enesekontroll ja enesekindlus, puhkevõimalused, gruppi kuulumine ja muud tegurid. Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest. ·Südame ja veresoonkonna haigused Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. ·Pahaloomulised kasvajad Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju. Kõige efektiivsem tegevus on vähktõve varajane avastamine,
Veebilanss Vereringe (ph, soolad, glükoos) Eritamine Termoregulatsioon Veresuhkur Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas eritab: 1) Insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. 2) Glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sialdust. Vereringe: Südame tööd mõjutab: 1) Hingamisgaaside sisaldus veres 2) Jäsemete liigutamine 3) Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) 4) Adrenaliin - stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk. 5) Noradrenaliin tekitab viha. Gkükoos satub verre: ·Toidus sisalduvate süsivesikutega · Varuaine glükogeeni lagundamisel · Glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest (nälgimisel) Glükoosi saab nt taimsetest toitudest tärklise ja tselluloosi (inimene ei suuda seedida) kujul ning lihast glükogeeni kaudu. Suhkruhaigus
· Suurem risk: katarakt, südame- ja veresoonkonnahaigused, kasvajad, neurodegeneratiivsed häired · Lihaste düstroofia, maksa- ja neerukahjustused, enneaegne vananemine Allikad: · Nisuiduõli, päevalilleõli, päevalilleseemned, maapähkliõli, kaeratoidud, oder, majonees, porgand Kasutamine: · Inositool, Se, Mn, vit C, B1, B12, A · Ateroskleroos, stenokardia, müokardi infarkt, veresoonte tromboos, aneemia, diabeet, insult, veenide varikoos, osteoporoos, parkinsonism, katarakt, sapikivide tsüstilise fibroos, hüpertüreoidism, prostatiit, nefriit, allergia, bronhiit, kollatõbi, artriit, lihaste düstroofia, nahahaavandid, akne, gastriit, kasvajad, menstruatsioonihäired Toksilisus: üldiselt ei esine! POT: 350...540 mg (kaasneb ka adaptatsioon) · Lihasnõrkus, kõhulahtisus, peavalu, peapööritus
siseelundid on pidevalt nenede tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse effekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjutustele ja parasümpaatikus tasakaalustab. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus ja löögijõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus (silmaava laieneb, tekib limaainerikas sülg, laienevad pärgarterid, higamisteede silelihased laienevad, seedetrakti ja kusepõie toonuse langus, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon). Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole, põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu.(Silmaava aheneb, pisaraid
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Alkohol ja selle mõju meie tervisele Koostas: Sünne Võrel 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alkoholi mõju tervisele........................................................................................................................4 Etanool..................................................................................................................................................5 Alkoholist põhjustatud tervisehäired....................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus:..........................
läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumine (sh obstruktsiooni ja strangulatsiooniga). Klassifikatsioon: Libisev song (95%) gastroösofageaalne üleminek libiseb osaliselt koos maoga läbi diafragma. Songasisu on dünaamiline: magu libiseb edasi ja tagasi läbi diafragma avause. Tugevalt seotud GERD sümptomaatikaga, pitsumine ebatüübiline. Võib esineda igas vanuses.
päevane unisus, öine unetus, isutus ; mälu käepärasuse-,tähelepanu-,keskendusmishäired ; krooniline valu D komorbiidsus: Puhast D 21% ; Alkoholisõltuvus 25% ; Isiksusehäire 44% ; Ärevushäire 57% Depressiooni põhjustavad ravimid: Digoksiin, L-Dopa, Steroidid, Beeta-blokaatorid, Teised antihüpertensiivsed ravimid, Bensodiasepiinid(pikaajalisel kasutamisel), Neuroleptikumid(pikaajalisel kasutamisel) Depressiooni põhjustavad haigused: Insult,infark ; B1,B2,B6,B12 foolhappe defitsiit; diabeet, hüpo/hüpertüreoos, Hüpo/hüperadrenalism, Hüpo/hüperparatüreoos, Parkinsoni tõbi, Porfüüria, Kasvajad(pankrease vähk) Kompleksus: Sümptomid: Psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, närvisüsteemi muutused, hormonaalse süsteemi muutused. Ravimeetodid: bioloogilised psühholoogilised, sotsiaalsed Ravimeetodi valik: Mõõdukas v raske D bioloogiline ravi /Kerge v mõõdukas D psühhoteraapia
sünteetiliste kannabinoidide toime. 4.2 MÕJU SOORITUSELE Marihuaana ergogeeniline mõju on küsitav, kuna tema sooritust parandav efekt on seni kindlaks tegemata. Vähesed uuringud on testinud marihuaana mõju sportlikule jõudlusele. Üks esimestest sellelaadsetest uuringutest teostati Steadwardi ja Singhi poolt. Nad testisid marihuaana suitsetamise mõju mitme kehalisesoorituse näitaja suhtes. Pärast marihuaana suitsetamist tõusid oluliselt südame löögisagedus puhkeolekus, diastoolne ja süstoolne vererõhk võrreldes platseebot saanud grupiga ning kontrollgrupiga. Kanep vähendab oma eufoorilise mõju tõttu sportlaste võistluseelset stressi ja ärevust. Kuna kanep vähendab erksust ning on lõõgastava ja rahustava toimega, siis võib tema kasutamine sportlaste seas olla tingitud enda heaolu tõstmiseks ja paremaks uneks. Sportlased on põhjendanud, et kanepi tarbimisest tingitud piisav uni ja lõõgastunud
6. Südame–vereringe ja hingamise haigused Vererõhk on rõhk, mille tekitab südame pumpamine eelkõige suurtes arterites. Süda pumpab verd veresoontesse, veresoontes tekib rõhk ja seda saab mõõta. Rõhu suurust mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. Eristatakse ülemist ja alumist vererõhku. Ülemine vererõhk on suure vereringe suurte arterite kõige kõrgem rõhk vatsakeste kokkutõmbel. Alumine vererõhk on suure vereringe suurte arterite kõige madalam rõhk vatsakeste lõõgastumise ajal. Normaalne ülemine vererõhk täiskasvanul on kuni 130 mmHg ja alumine on kuni 85mmHg. Seda tähistatakse 130/85 mmHg Kõrgvererõhu tõbi on vereringehaigus, millega kaasneb vererõhu tõus üle 140/ mmooli/l ja suurtes arterites on vererõhk pidevalt normaalsest kõrgem. Kõrge vererõhk tekib siis, kui arterid on liiga pinges ja seega tihenenud. Süda peab rakendama suuremat jõudu, et suruda
Homöostaas-organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikj
Kooma, selle põhjused ja hindamine. Hinnatakse Glasgow koomaskaala järgi, võimalik saada 3-15 punkti. Ülepiiriline kooma e ajusurm (täielik ja püsiv teadvusetus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, ebastabiilne hemodünaamika, ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine). Põhjused – trauma, infektsioon, vaskulaarsed haigused, epilepsia, tuumor. Ajusurm. Apnoetest, EEG, angiograafia, TCD – transkraniaalne Doppler, hapnikutarbimine. jusurm on ajutegevuse pöördumatu lakkamine. Paljude eluohtlikus seisundis viibivate haigete ravi võimalused avardusid tänu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel rakendatud intensiivravivõtetele, mille hulka kuuluvad spetsiaalse toru viimine hingetorusse (intubatsioon) ja kestev kunstlik hingamine. Siiski selgus peatselt, et peaaju rasketest kahjustustest tingitud haigusseisundid on ka intensiivravi rakendamisel sageli pöördumatud.
Hingamiskeskusest saadetakse närviimpulsse hingamislihastesse- roietevahelised lihased,diafragma ehk vahelihas, millele järgneb kokkutõmme. Mis annab impulsse hingamiskeskusele - piklikule ajule? Veres süsinikdioksiidi sisalduse tõus( ehk hapniku taseme langus)= pH taseme langus. Piklikule ajule saabub impulss, sealt edasi impulss kohe hingamislihastele, millele järgneb sissehingamine, et suurendada hapniku kogust, vähendada CO2 sisaldust. Nii peab suurenema ka südame löögisagedus, et vereringe kannaks rohkem hapnikku laiali: Kui piimhappe tase tõuseb = pH taseme langus- organismi toiming analoogne; Närviimpulss võib saabuda ka ninaõõne,hingamisteede limaskesta rakkudelt - kui on tegemist mingite ärritavate ainetega Aevastamine! Ninaõõne limaskestalt ( näiteks pipra ninna sattumisel)erutus piklikule ajule, sealt omakorda impulss hingamislihastele,mis vastuseks akiliselt kiiresti kokku tõmbuvad
alkohol väljub verest kindla aja jooksul, peamiselt maksa tegevuse tulemusel. (JooTargalt, 2017) 1.2.1. Südame- ja veresoonkond Kui alkoholi tarvitatakse pidevalt üle madala riski piiride, on võimalus südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkeks kindlasti suurenenud. Haigused, mida liigne alkohol soodustab: • kardiomüopaatia ehk südamelihasehaigestumus; • südamerütmihäired; • kõrgvererõhutõbi; • südame isheemiatõbi; • insult või südameinfarkt. (Alkoinfo, 2011) 1.2.2. Vähkkasvajad Kuigi alkohol on aastast 1988 lisatud kantserogeensete ehk vähki tekitavate ainete loetellu, ei teadvust inimesed sageli alkoholitarvitamist kui vähi riskifaktorit. Ka 2014 aasta Maailma Vähiuuringute Agentuuri (IARC) raport rõhutab alkoholi ja vähi tekkeriski seoseid. Teadlased on kindlal seisukohal, et pole olemas ohutut kogust, mis ei tõstaks vähkkasvajate riski
(võimendatakse kõrvalekallet) abil. Regenereerumine- vigastatud rakkude, kudede või organite tagasikasvatamine. Dementsus- ajurakkude hävimse tulemusena vaimsete võimete ulatuslik vähenemine või kadumine varem normaalsete võimetega inimesel. Neurodegeneratsioon- Närvirakkude funktsiooni või struktuuri süvenev kadumine. KNS on kahjustuste eest paremini kaitstud kui PNS, kuid KNS kahjustuste mõju organismile on suurem. Kesknärvisüsteemi haigused- Epilepsia aju hapnikuvaegus, insult, selgroovigastused. Piirdenärvisüsteemi haigused- eristatud üle 100 PNS haiguse, mis võivad olla kaasasündinud või omandatud. Omandatud haiguste põhjuseks võivad olla tarumad, kasvajad, mürgid ja ainevahetsehäired. Sageli võivad närve ulatuslikult kahjustada vitamiinipuudus ja alkoholism. Ühendeid, mis võivad põhjustada loote väärarenguid nimetatakse teratogeenideks. INIMKEHA KOLM KAITSELIINI Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Kaitse katete poolt · Nahk
Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse, süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides. Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes. Rakusisene hingamine s.t glükoosi lagundamine raku tsütoplasma võrgustikul ja mitokondris 30.Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust? Kõhunääre ja maks. 31.Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus?Milliste tegurite mõjul südametöö intensiivistub või aeglustub? Piklikusajus; südametöö aeglustub või intensiivistub näiteks kui vererõhk tõuseb; jäsemete liigutamine; adrenaliin. 32.Milliseid ülesandeid täidab Sinu kehas maks?( vähemalt 8) Toodab sappi, mis hõlbustab rasvade lõhustamist; on varusüsivesikute ladestuspaik ( glükogeeni
Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse, süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides. Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes. Rakusisene hingamine s.t glükoosi lagundamine raku tsütoplasma võrgustikul ja mitokondris 30.Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust? Kõhunääre ja maks. 31.Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus?Milliste tegurite mõjul südametöö intensiivistub või aeglustub? Piklikusajus; südametöö aeglustub või intensiivistub näiteks kui vererõhk tõuseb; jäsemete liigutamine; adrenaliin. 32.Milliseid ülesandeid täidab Sinu kehas maks?( vähemalt 8) Toodab sappi, mis hõlbustab rasvade lõhustamist; on varusüsivesikute ladestuspaik ( glükogeeni
...............................................................................9 2.3. Alkoholi mõju erinevatele elunditele......................................................................................11 2.3.1.Maksahaigused ja vähktõbi...................................................................................................11 2.3.2.Magu .................................................................................................................................... 11 2.3.3.Kõhunääre ............................................................................................................................11 2.3.4.Hingamis teed ja kopsud.......................................................................................................12 2.3.5. Kesknärvisüsteem................................................................................................................12 2.3.6.Süda ja vereringe.........................................................................
annaabi.ee 
