KAS EESTI KEELEL ON INFOÜHISKONNAS TULEVIKKU? Kadi Esken Info: Inimkeeled on mitmes mõttes sarnased, aga ka mitmes mõttes erinevad. Seega saab nende töötlemisel kasutada mingis osas keelest sõltumatuid algoritme Inimkeeled on mitmes mõttes sarnased, aga ka mitmes mõttes erinevad. Seega saab nende töötlemisel kasutada mingis osas keelest sõltumatuid algoritme ja programme, mingis osas aga on programm konkreetsest keelest sõltuv. Praegune seis: Maailmas on praegu umbes 6000 keelt. Kõnelejate arvu poolest on eesti keel esimese veerandtuhande piirimail, kuid kasutuse ulatuselt tunduvalt eespool. Eesti keelel on maailma ca 200 riigikeele hulgas ka riigikeele staatus. Me peame ennast haritud rahvaks ja seda õigustatult. Kõrgharidust saab maailmas umbes 100 keeles, sh Euroopas ligi 30 keeles ja meie keel on üks nendest.
ja ka vastupidi. Enamusel sellistel algoritmidel kasutatakse krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. Sümmeetrilise algoritmi poolt pakutav kaitse sõltub otseselt võtmest, võtme avastamine tähendab seda, et suvaline isik võib teadet krüpteerida ja dekrüpteerida. Niikaua, kui krüptitav info peab jääma saladuseks, peab saladuseks jääma ka kasutatud võti. Seetõttu nimetatakse selliseid algoritme ka salajase võtmega algoritmideks. Avaliku võtmega algoritmid ehk asümmeetrilised algoritmid on ehitatud nii, et šifreerimisel ja dešifreerimisel kasutatakse erinevaid võtmeid. Need võtmed on teineteisest sõltumatud, ühest võtmest ei saa tuletada teist. Selliseid algoritme nimetatakse ka avaliku võtmega algoritmideks, kuna šifreerimiseks kasutatav võti võib olla avalik. Seda võtit võib teate krüpteerimiseks kasutada suvaline inimene, kuid teadet
RR3 400 617 364 466 955 168 90 1083 1319 1000 1341 899 1269 2491 381 224 2610 3390 100 145 81 155 221 48 41 300 302 RR5 400 449 344 655 953 152 113 1104 1297 1000 1221 917 1391 2472 380 259 2612 3389 Üldiselt iseloomustaksin algoritme järgmiselt: · FCFS simulatsiooni taktide arvu kasvades suurenevad kiiresti, ent lineaarsele lähedases prograssioonis ka CPU ooteajad Ressursside järjekorrad on suhteliselt stabiilsed, kuna CPU-lt saabuvad protsessid ressursse nõudma piisavalt suurte vahedega · SJF protsesside CPU ooteajad on otseselt seotud CPU-nõudluse pikkusega mida rohkem ühekorraga protsessori aega nõutakse, seda kauem tuleb oodata
-50. eluaastani ja alles seejärel algab järk-järguline langus, mis on seotud pigemelustiili muutumisega, mitte otseselt vanusega. Sellegipoolest on täiskasvanueas õppimisel teatud iseärasused, mida võib ka seostada vanusega. Võttes arvesse, et vanuse suurenedes kasvab ka inimese kogemustepagas ja samuti paranevad kriitilise mõtlemise võime ja probleemide lahendamise oskus. Näiteks kui probleemülesannete lahendamisel on lapsi võimalik õpetada kasutama samu reegleid ja algoritme, siis täiskasvanu kasutab pigem oma kogemusele, analüüsivõimele ja situatsioonitajule tuginevaid võtteid. Vanuse kasvades muutub ka mõnede psüühiliste protsesside laad: mehhaanilisest meeldejätmisest tugevamaks muutub analüütiline lähenemine: täiskasvanu soovib eelkõige aru saada. Enam kui vanus mõjutab õppimist eelnev õpikogemus. Nooruses korduvalt saadud ebaõnnestumise elamus võib kinnistuda hoiakuna ning mõjutada inimese suhtumist õppimisse
Some properties of an Algorithm Kindlasti: Deterministic: Given the same input, it produces the same output. Finite: It can be described in a finite number of steps Definite: Each step has a clearly defined meaning. Soovitavalt: Correct: It produces correct answers Time Bounded: It eventually stops Fast: it not only stops, but stops quickly Tegeldakse keerukusega peamiselt kahes mõttes: Kiirus ehk aeg (time): kui kiiresti algoritm peatub, kui kiireid algoritme on mingite ülesannete jaoks olemas? Mälukasutus ehk ruum (space): kui palju mälu algoritm kasutab, kui väikese mälukasutusega algoritme on mingite ülesannete jaoks olemas? Vaadatakse eraldi: Algoritmide keerukust (nii aja kui ruumi mõttes) Ülesannete lahendamise keerukust: kas mingi probleemide ehk ülesannete klassi jaoks on olemas algoritmi keerukusega vähem kui mingi f? Algoritmi kiirus antakse tüüpiliselt funktsioonina ülesande suurusest.
Semantiliste otsivahendite kasutamine Wolfram Alfa http://www.wolframalpha.com/ Wolfram alfa on täiesti uudne võimalus saada teadmisi ja vastuseid. Tegemist ei ole aga tavapärases mõistes interneti otsinguga, vaid Wolframiga saab teha dünaamilisi arvutusi ja selle tarbeks on sisseehitatud erinevaid andmeid algoritme ja meetodeid. Wolfram Alpha pikaajaline eesmärk on teha kõik süsteemsed teadmised kohe arvutatavaks ja kättesaadavaks kõigile. Soovitakse koguda ja kureerida kõik objektiivsed andmed; rakendada erinevaid tuntud mudeleid meetodeid ja algoritme ning võimaldada arvutada kus iganed saab midagi arvutada. Wolfram Alpha tahab tuua võimalikult laiale hulgale inimestele, kõikide kutsealade ja olenematta haridustasemest- teadmisi ekspertidelt.
ARVUTUSTE JA PAIGUTUSTE SELGITUSED Programm arvutab valemi järgi (h = 1.täht * 27 + 2.täht) sõna paiskaadressi. Hiljem kasutades jäägileidmis tehte (addr = h mod T, kus T on tabeli suurus) abil primaaraadressi tabeli tarvis. Juhul, kui vastav lahter on tabelis juba täidetud, st tekib kollisioon, leiab programm järgmise lahti vastavalt erinevatele algoritmidele. Juhul, kui ka see lahter on täidetud, täidetakse sama protseduuri uuesti. Erinevaid kollisioonilahendamis algoritme on kolm. Esimene leiab uue lahtri valides tabelis lihtsalt järgmise. Teine algoritm liigub tabelis edasi vastavalt etteantud sammule. Kolmas arvutab vastavalt valemile (s = (h mod (T-2) +1)) eraldi sammu igale sõnale. Sõnade paigutamiseks on üldse ülesandes kokku neli algoritmi. Viimane võimalus ei kasuta lineaarset tabelit, nagu eelmised kolm, vaid jaotab selle kolme sõnalistesse pakkettidesse. Kokku on tabelis 11 paketti, seega 33 lahtrit sõnade paigutamiseks.
Binaarne faasmodulatsioon. Häirekindla koodi CC lühikirjeldus Ahendkoodid on tavaliselt määratletud kolme parameetriga: n, k ja m. n bittide arv väljundis k bittide arv sisendis m mäluregistrite arv Suurust k/n ehk koodihinnangut kasutatakse koodi efektiivsuse mõõtmiseks. Tavaliselt on n ja k väärtused vahemikus 1 kuni 8, m väärtused 2 kuni 10 ja koodihinnang vahemikus 1/8 kuni 7/8. Ahendkoodi dekodeerimiseks kasutatakse erinevaid algoritme. Suhteliselt väikeste k väärtuste puhul kasutatakse Viterbi algoritmi, kuna see on kõige parem teadaolev rakendus maksimaalse tõenäosuse dekodeerimises. Modelleerimise struktuurskeem Simulinkis Joonis 5. Simulinkis koostatud skeem Modelleerimise programm Matlab 6.5 Tsym = 0.2; Tsample = 0.01; BERkodVec=[]; BERVec=[]; EbNoVec = [0:1:9]; for n=1:length(EbNoVec); EbNodB = EbNoVec(n); sim('h2irekindlus'); BERkodVec(n,:)= BERkod;
Iga ID kaardil on kaks paari võtmeid- üks paar tuvastamiseks ja teine allkirjastamiseks. Igas paaris on üks võti avalik ja teine privaatne. Võtmed ei ole laetud ID kaardile, vaid kaart genereerib need ise. ID kaardi protsessor ja mälu on disainitud nii et privaatne võti ei lahkuks kunagi kaardilt. Kui on aeg kasutada võtit, siis andmed on saadetud kaardile ja manipuleeritud võtmega; kaart siis väljastab tulemuse. On palju kiipide tootjaid maailmas ja nad ei avalda randomiseeritud algoritme mida nad kasutavad. Riik ja eraisikud ei saa omada koopiat tekiks privaatsuse utoopia riigiga aktiivselt, ke sei suuda hoida meie privaatsust, vähemalt võrgus. 2. BDOC formaat lahendab kaks DDOC formaadiga seotud probleemi. Nimetage need kaks probleemi. 1. Probleem : Ei toeta formaat DDOC kaasaegsemaid räsi- ja krüptoalgoritme. DDOC vastab kõikidele täna kehtivatele krüptograafiastandarditele, ent üleminek peab toimuma enne kui need aeguvad. 2
Sellegipoolest ei ole Prolog siiski automaatse end loop; teoreemitõestamise süsteem. return sum; KEERUKUS. kui ruttu ülesannet lahendada saab? Tegeldakse keerukusega peamiselt kahes mõttes: Kiirus ehk aeg Python (time): kui kiiresti algoritm peatub, kui kiireid algoritme on mingite ülesannete jaoks olemas? Mälukasutus ehk ruum def sumto(n): (space): kui palju mälu algoritm kasutab, kui väikese mälukasutusega algoritme on mingite ülesannete jaoks olemas? sum=0 LAHENDUVUS. kas üldse ülesannet lahendada saab? Selgub, et iga täpselt formuleeritud probleemi jaoks ei leidugi
Küsimuse tekst Kas robustne projekteerimine on kasutusel? Vali üks või enam: a. lihtsate toodete projekteerimisel b. tundlikkuse vähendamiseks tootmishälvete suhtes c. toodete projekteerimisel, kus pole vaja rakendada disaini nõudeid d. tootele esialgse konstruktiivse lahenduse leidmisel Küsimus 15 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kettniiduki tööorgani projekteerimisel kasutati: Vali üks või enam: a. Geneetilisi algoritme b. Närvivõrke c. Topoloogia optimeerimist Küsimus 16 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mitu tarbijaküsitlust annab rahuldava tulemuse? Vali üks või enam: a. 12 b. 60 c. 100 d. 30
Proaktiivne programm on võimeline ära tundma uusi tekkinud võimalusi ning kasutama neid omaenese eesmärkide saavutamisel. Agendile lisatakse lisainformatsiooni selle kohta, milliseid vahendeid ja võimalusi saab ta kasutada. Kuidas agent toimib, on suuresti tema enese teha - seda omadust nimetatakse proaktiivsuseks. Enamasti kasutatakse eesmärkide püstitamiseks ning lahendamiseks aastakümneid tehisintellektimaailmas kasutatud planeerimise tehnikaid ning algoritme. Nüüd lisatakse need agentidele. Seega võib väita, et programmeerimise tehnoloogiad arenevad intelligentsete moodulite kasutamise suunas ning aastakümnete pärast kujutab tavaprogrammeerimine vaid eesmärkide püstitamist, mis iseenesest ei pruugigi väga lihtne olla. Nende täitmine seevastu toimub arukate agentide poolt, mis ise otsivad optimaalse, olgu see siis majanduslikult või arvutuslikult, lahenduse püstitatud probleemile,
võimalused; realiseerimise etapil fikseeritakse huvi pakkuvad vead konkreetses arvutisüsteemis ja nende kõrvaldamise võimalused. 10/10 4. Miks on reaalajasüsteemides vaja ajakitsendusi? Loetlege ajaliste nõudmiste peamised allikad (max 10p) Ajakitsendustest lähtuvalt tuleb tagada andmeelementide kehtivusaeg, tulemuste õigeaegne kasutamine, sundparalleelsus. Fluktuatsiooni suurusel on oluline mõju juhtimise kvaliteedile. Enamus algoritme toimib diskreetses ajas, kus eelduseks on ajaühiku konstantne suurus, mida on aga arvutis realiseerimisel väga raske tagada. Jõudluskitsendused käivitusperiood, töö kestus, kitsendused sündmuste järjekorrale. Kitsendused protsesside vahelisele interaktsioonile alustamise hetk, töö sünkroniseerimise reziim ja täpsus. Andmete ja sündmuste kehtivuse intervallid sündmuste ekvivalentsuse intervall, sündmuste samaaegsuse intervall. 10/10 5
osa. Samuti on väga suur arutelu ka selle ümber, kuidas antud arvutid mõjutavad kogu finantsmaailma ning kas ja kuidas peaks kauplemisturgu reguleerima, sealjuures analüüsitakse ka, mida toob tulevik. Kõrgsageduslik kauplemine (High-frequency trading, HFT) Kõrgsagedusliku kauplemine moodustab väga suure osa finantsmaailma algoritmkauban-dusest. HFT tähendab spetsiifilisemas mõttes keerulisi tehnoloogilisi vahendeid ning samuti ka algoritme, et väga kiiresti ja väga tihedalt kaubelda väärtpaberiturul. HFT firmade eesmärk on müüa väga suurtes kogustes teinekord vaid väga väikese kasumi eest. HFT firmad konkureerivad eelkõige teiste samalaadsete ettevõtetega, mitte aga traditsiooniliste osta-ja-hoia strateegiat viljelevate pikaajaliste investoritega. Kuna kauplemismaht on väga suurtes kogustes on ka rahasummad tihti väga suured, enamasti ulatuvad need miljonitesse. HFT-
Vastavalt Nikola Kasabov poolt öeldule peaksid Intelligentsed agendid laienema järgmistele omadustele: 1. uute probleemide lahendamise eeskirjade juurde lisamine; 2. kohanema on-line ja reaalajas; 3. võimeline analüüsima enda käitumist, vigu ja edu; 4. õppida ja areneda vastavalt keskkonna muutustele; 5. mälu põhine otsin ja ladustamine. Tehisintellekti maailmas kasutatakse juba aastakümneid eesmärkide täitmiseks planeerimise tehnikaid ehk algoritme. Nüüd lisatakse need agentidele. Seega võib väita, et programmeerimise tehnoloogiad arenevad intelligentsete moodulite kasutamise suunas ning aastakümnete pärast kujutab tavaprogrammeerimine vaid eemärkide püstitamist, mis iseenesest ei pruugi väga lihtne olla. Nende täitmine seevastu toimub arukate agentide poolt, mis ise otsivad optimaalse, olgu see siis majanduslikult või arvutuslikult, lahenduse püstitatud probleemile, kaasates samas teisi agente arvutioperatsioonide
lennukipardale. Iga päev miljoneid inimesi reisivad lennukitega ja üle miljoni pagasi liigub igapäevaselt läbi konveierliinide. Üks nendest reisijatest ja pagasitest võib olla terrorist või pomm. On olemas süsteem, kuidas leida kõrge riskiga reisijaid. Süsteemi nimeks CAPPS (Computer Assisted Passenger Prescreening System), kuigi see süsteem ei ole nii täiuslik. CAPPS annab informatsiooni, kui reisijad teevad broneeringuid ja ostavad pileteid. Süsteem kasutab teatuid algoritme, mis aitab välja segitada terroriste. Probleem on selles, et süsteem ei saa 100% kindel olla, kas tegu on terroristiga ning väga paljud reisijad maksavad sularahas. IATA teeb koostööd SITA ettevõttega, kus nad testivad uut riski ennetamise vahendit nimega S-Travel. Reisija kasutab kiipkaarti , mis kinnitab, et reisija on seesama inimene, kes on läbinud turvakontrolli. Psitiivseks küljeks on ajavõit, kaardiga toimub turvakontroll mitte rohkem kui 15 minutit
Selle kaudu peaks esimese tulemusena leidma soovitud kodulehe. 2. Otsingumootorid internetis Internetis on mitmeid otsingumootoreid ja neid on ka erit tüüpi. Mõned otsingumootorid kaevandavad andmeid võrku ühendatud andmebaasidest või avatud loenditest. Erinevalt veebiregistritestportaalidest, mida hooldavad toimetajad, uuendavad otsingumootorid infot reaalajas jooksutades veebiämblikutel algoritme. Kõige populaarsem neist on Google (veebiaadress http://www.google.com). Peale seda tuleb Bing (www.bing.com), Yahoo! Search (http://search.yahoo.com), AOL Search (http://www.aol.com) jne. Väga paljud otsingumootorid alates aastast 1993 on tänaseks juba ammu suletud. [detailset tabelit näeb lehekülgedel 7-9] Meil on ka enda otsingumootoreid, infoportaale ning muid teenuseid: NETI (http://www.neti.ee), 1182 (http://www.1182.ee), 1188 (http://www.1188
süsteem. Väga stabiilsed tunnused kogu elu jooksul. Edukad katsetused lennunduses. Silmaiiris on väga rikkalik biomeetrilisuse allikas. Piirangud: Silmakujutise omandamine nõuab rohkem aega ja tähelepanu kui teised biomeetriad. Tark- ja riistvara litsentseerimine kallis. Tugevate läätsedega prillid võivad mõju avaldada esitusele. 6.slaid näokuju Inimese näo tuvastamine on olnud suure tähelepanu all viimasel aastakümmnel. On uuritud mitmeid näo äratundmise algoritme ja saadaval on mitmeid kommerts näo tuvastamisel põhinevaid tooteid: rakendused, mis määravad ära rassi ja soo. Võrreldes näo tuvastamist teiste biomeetriliste meetoditega on see meetod äärmiselt kliendisõbralik ja üsnagi laialt rakendatav.Näo tuvastamisel kasutatakse peamiselt järgmiseid tehnikaid:1.näo geomeetria: kasutatakse geomeetrilisi tunnuseid näost. Võib kasutada mitmeid erinevaid kaameraid, et saavutada paremat täpsust (2D,3D...);2. naha mustri ära tundmine; 3
· Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): · Turingi masin, 1936-37 · lambda-arvutus (Church), 1941 · Posti süsteemid, 1943 · Markovi algoritmid, 1951 · Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 · programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Algoritmi peab saama väljendada nii, et see oleks mugav nii koostajale (algoritme koostavad inimesed) kui ka täitjale (teostile, arvutile). Algoritmi esitusviisid: · inimesele orienteritud esitused o sõnaline kirjeldus (peab siiski mahtuma algoritmi def. alla!) o joonis - plokkskeem o algoritmikeel, näit. poolformaalne pseudokeel, millest saab kerge vaevaga tõlkida mistahes (imperatiivsesse) programmeerimiskeelde o joonis - Jacksoni skeem, E-skeem (näide1, näide2), ... o ...
2 12 Ruumiandmete generaliseerimine (üldistamine): o Kaardil kujutatavate objektidevalimine, kuju lihtsustamine, nihutamine, liitmine, silumine, harvendamine, võimendamine jmt lähtuvalt kaardi mõõtkavast, otstarbest jmt o Loominguline protseduur, aeganõudev o Automatiseerimiseks loodud mitmeid algoritme (tuntuim joonte lihtsustamise algoritm on Douglas-Peucker'ialgoritm), head tulemust raske saavutada. 13 Vaata slaide 52- 62 14
Puu on rekursiivne, seega ka enamik algoritme, mis temaga rakendada, on rekursiivsed. Kuid iga rekursiivset algoritmi saab esitada ka iteratiiselt, nagu enne juttugi oli. Kui juur välja jätta, siis kõigil teistel tipul on olemas ematipp ja ematippudel(parent) on omakorda tütartipud(child). Sama emaga tipud on õed(siblings). Kui meil on mitu puud, võime rääkida metsast(forest). Luline on rääkida veel puu kõrgusest. Puu jaguneb nivoodeks. Nivoode hulk on puu kõrgus. Mõnes õpikus võib näha ka teistsugust definitsiooni puu kõrguse kohta. Järjestatud puu, järjestamata puu. Kui on oluline, mis järjekorras mööda nivood vasakult paremale liikudes õed mis järjekorras paiknevad, siis järjestatud puu. Ülespoole järjestatud puud veel jne. Binary search tree(kahendotsingu puu). Ehitamisel - Kui järgmine kirje on väiksem, siis vasakule, kui suurem, siis paremale. Kui midagi ees pole, siis teeme uue kaare ja uue tipu. Jne. Kui on, siis mine mööda s...
näitajad, vahemaanäitajad, abstraktsed näitajad. Kaardi kriteeriumite aluselt lihtsustatakse, muudetakse või eemaldatakse kaardiandmeid. Näiteks sarnased ja kõrvuti olevad polügoonid muudetakse üheks polügooniks, seda nimetatakse agregeerimis meetodiks. Lihtsustamis meetodis muudetakse joon- või polügoonobjektid sujuvamateks , kus eemaldatakse ebavajalikud osad üldist kuju muutmata. Joonobjektide lihtsustamisel kasutatakse algoritme nagu Ramer Douglas Peucker’i ja Lang’i algoritm. Generaliseemisel on GIS-i programmides olemas eraldi tööriistad, millega tagatakse vajalik eesmärk. Kasutatud kirjandus About the Lang Algorithm. (2012). SUNY Institute of Technology. Kättesaadav: http://web.cs.sunyit.edu/~poissad/projects/Curve/about_algorithms/lang.php (30.11.15) Karthaus, M. (2012). Javascript implementation of the Ramer Douglas Peucker Algorithm. Kättesaadav: http://karthaus
Suur osa maamõõtjatest ei oska kontrollida ja justeerida optilist loodi, kui see on treegeri sisse ehitatud. Ja nii võib treeger aja möödudes näidata tsentri suunda vigaselt (Jürgenson 2006). Maailma juhtivad tootjad, keda ka Eestis esindatakse, on kõik väga heal tasemel. Mõni kasutaja püüab vahest öelda, et ühe tootja seade lahendab algtundmatud mõõtes RTK- meetodil kiiremini kui teise tootja oma. Tõepoolest kasutatakse veidi erinevaid algoritme, aga sisulist vahet ikkagi pole. Võib öelda, et vahe eri tootjatel võib olla teatud määral kasutusmugavuses, võib-olla ka mitte. Maamõõtja seisukohalt rohkem meeldivuse küsimus. Arengud toimuvad satelliitnavigatsiooni vallas pidevalt. Efektiivsust suurendaks just satelliitide arvu suurenemine. Kahjuks on Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo arendus algsest ajagraafikust maas. Lähiaastatel on GPS-süsteemis lisandumas ka kolmas
et koostada ülesande lahendamise plaan 3. kui esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja üldplaane niikaua kuni jõutakse sobiva üldplaanini. Mis iseloomustab süstemaatilist Süstemaatiline mõtlemine rakendab L11 mõtlemist? algoritme ehk reegleid, mis tagavad alati õige lahenduse. Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab suure infohulga kaalutlevas reziimis töötlemine Mis on heuristik? Millistes Heuristiline mõtlemine toetub ÕO11, L11 mõtlemisülesannetes heuristikuid heuristikutele ehk mõtlemist kasutatakse
järjekorda. Shortest Remaining Time Next (SRTN) – Valitakse olekus „valmis” (ready) olevatest protsessidest alati järgmisena täitmiseks eeldatavalt kõige kiiremini täidetav protsess. 7 Järjestikplaanur ehk Round Robin - üks lihtsamaid ressursijaotuse algoritme. Protsessid saavad järgemööda võrdselt aega ja kõik protsessid on võrdse prioriteediga. Round Robin on tööpõhimõttelt lihtne ja seda on ka kerge kasutusele võtta. 2.2 Põhimälu ehk Operatiivmälu haldamine (RAM) Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel. Muutmälus toimub pidev andmete vahetamine ja uuendamine
Telefonisideliini olemasolul saab seadet küsitleda ka välise modemi kaudu. Sõltuvalt andmelogeri tüübist, mälu mahust, mõõdetavate suuruste arvust ja mõõteintervallist võib autonoomne mõõtetsükkel kesta kuni üks aasta. 22. Digitaalfiltri mõiste, klassid, näited Sõltumata sellest, kas signaali mõõtmisel on juba kasutatud analoogfiltreid või ei, saab digitaalsel kujul eksisteerivaid mõõtetulemusi töödelda, kasutades vastavaid algoritme, mis võimaldavad vähendada müra osa mõõtetulemustes. Selliseid sig naali töötlemise algoritme ja matemaatilisi vahendeid nimetatakse tavaliselt digitaalfiltriteks. Võrreldes analoogfiltrite kasutamisega on digitaalsel signaalitöötlusel rida eeliseid. Kõige olulisem nendest on paindlikkus. On väga lihtne sobitada digitaalfiltri omadusi, muutes vaid mõnda algoritmi parameetrit. Teiseks eeliseks on digitaalfiltrite
väljundite d hulk: d = g(x). Lähendamise ülesandeks on konstrueerida sellise närvivõrgu, et ta realiseeriks funktsiooni g(x) , st iga tema sisendi x puhul, närvivõrgu väljund dnn peab olema võrdne funktsiooni g(x) väärtusega d (või temast kuivõrd võimalikult lähedal): g(x) g (x) ≈ nn, kus ) g (x nn on närvivõrguga realiseeritav funktsioon. Lähendamise ülesande lahendamiseks kasutatakse õpetamise algoritme (supervised learning). Modelleerimine on lähendamise erijuhtum. 2. Assotsiatsioon Saab eraldada kaht erinevat assotsiatsiooni ülesannet: autoassotsiatsioon ja heteroassotsiatsioon. Närvivõrgu autoassotsiatsiooni ülesandeks on pidada meeles hulka vektoreid. Need vektorid antakse tema sisenditele järjestikult. Siis esitatakse närvivõrgule vektorid koos müraga (rikutud vektorid) ja närvivõrk peab leidma ja andma väljundile temale vastava originaalse vektori (ilma mürata)
realiseeriv mehhanism on Prolog-is väga piiratud, spetsiifiline ja loogiliselt mittetäielik. Loeng 13 Keerukus uurimisvaldkonnana Keerukus on suur arvutiteaduse uurimisvaldkond. Ingliskeelne harilik nimi: complexity theory Tegeldakse keerukusega peamiselt kahes mõttes: Kiirus ehk aeg (time): kui kiiresti algoritm peatub, kui kiireid algoritme on mingite ülesannete jaoks olemas? Mälukasutus ehk ruum (space): kui palju mälu algoritm kasutab, kui väikese mälukasutusega algoritme on mingite ülesannete jaoks olemas? Vaadatakse eraldi: Algoritmide keerukust (nii aja kui ruumi mõttes) Ülesannete lahendamise keerukust: kas mingi probleemide ehk ülesannete klassi jaoks on olemas algoritmi keerukusega vähem kui mingi f?
Drucker väidab, et tõhusad liidrid on organisatsiooni peamine ja defitsiitseim ressurss. E. Goldratt (1998, 1999) näeb oma piiranguteteoorias organisatsioonide juhtimise ja arendamise põhitakistusena vananenud mõtlemist, mida tuleb muuta. Uusi ideid on keeruline rakendada, sest neid ei võeta omaks ja neile osutatakse vastupanu, sh ka ettevõtte tippjuhtkonnas. Ta propageerib mõtlemise ja juhtimise lihtsustamist, vältides tehnilisi üksikasju ja keerulisi matemaatilisi algoritme. Goldratt kritiseerib ühekülgsete mõõdetavate tootmisnäitajate kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Goldratt väidab, et lisaks füüsilistele piirangutele on üha olulisemateks muutunud nn käitumuslikud piirangud. Firmad pole saavutanud edu mitte niivõrd tänu suurtele investeeringutele, kuivõrd tänu koostööle samade inimestega, keda tuleb hoida ja kelle koondamist vältida. C
Drucker väidab, et tõhusad liidrid on organisatsiooni peamine ja defitsiitseim ressurss. E. Goldratt (1998, 1999) näeb oma piiranguteteoorias organisatsioonide juhtimise ja arendamise põhitakistusena vananenud mõtlemist, mida tuleb muuta. Uusi ideid on keeruline rakendada, sest neid ei võeta omaks ja neile osutatakse vastupanu, sh ka ettevõtte tippjuhtkonnas. Ta propageerib mõtlemise ja juhtimise lihtsustamist, vältides tehnilisi üksikasju ja keerulisi matemaatilisi algoritme. Goldratt kritiseerib ühekülgsete mõõdetavate tootmisnäitajate kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Goldratt väidab, et lisaks füüsilistele piirangutele on üha olulisemateks muutunud nn käitumuslikud piirangud. Firmad pole saavutanud edu mitte niivõrd tänu suurtele investeeringutele, kuivõrd tänu koostööle samade inimestega, keda tuleb hoida ja kelle koondamist vältida. C
kui see on treegeri sisse ehitatud. Ja nii võib treeger aja möödudes näidata tsentri suunda vigaselt (Jürgenson 2006). 4 Maailma juhtivad tootjad, keda ka Eestis esindatakse, on kõik väga heal tasemel. Mõni kasutaja püüab vahest öelda, et ühe tootja seade lahendab algtundmatud mõõtes RTK-meetodil kiiremini kui teise tootja oma. Tõepoolest kasutatakse veidi erinevaid algoritme, aga sisulist vahet ikkagi pole. Võib öelda, et vahe eri tootjatel võib olla teatud määral kasutusmugavuses, võib-olla ka mitte. Maamõõtja seisukohalt rohkem meeldivuse küsimus. Arengud toimuvad satelliitnavigatsiooni vallas pidevalt. Efektiivsust suurendaks just satelliitide arvu suurenemine. Kahjuks on Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo arendus algsest ajagraafikust maas. Lähiaastatel on
28. Formalloogiliselt õige mõtlemisprotsess (a) ei pea olema faktiliselt õige (b) pole kunagi faktiliselt õige (c) on alati ka faktiliselt õige (d) ei pea olema intellektuaalne protsess 29. Heuristiliste meetodite kasutamisel mõtlemisprobleemide lahendamisel (a) on lõpplahendus üheselt antud (b) on lahendus enamasti võimatu (c) kasutatakse kindlaid deterministlikke algoritme (d) toetutakse varem edu toonud lahendusvõtetele 30. Et keele süvastruktuur erineb keele pindmisest struktuurist, seda näitab (a) võimalus eri sõnu omavahel tõlkida (b) võimalus erinevaid mõtteid mõtelda ilma et kaassuhtlejad sellest aru saavad (c) võimalus sama mõtet sõnades erinevalt formuleerida (d) võimalus erinevat mõtet erinevalt sõnades formuleerida 31. Kõnekeskused asuvad aju (a) vasakus poolkeras
Praktikas on 2D-koodid omandanud vähe populaarsust. Nende märkimisväärseks eeliseks lineaarsete koodide kõrval on suur infomahutavus, mida on võimalik esitada väikesel pinnal. Nt 20 märgi esitamine sama tihedusega võtab reakoodi puhul (olenevalt kooditüübist) 3-4 korda ning maatrikskoodi puhul (olenevalt kooditüübist) isegi kuni 30 korda vähem ruumi. Lisaks pakuvad 2D-koodid suuremat kasutuskindlust. 2D-koodides saab kasutada veaparanduse algoritme, st infot dubleeritakse ja jagatakse kindlate reeglite järgi osadeks. See tagab koodi loetavuse kui kood on osaliselt kahjustada saanud. 2D koode võiks eelistada lineaarsetele koodidele kohtades, kus on vaja kodeerida palju infot ning kohtades, kus info esitamiseks on kasutada väga väike pind (nt elektroonika komponendid). Vöötkoodidele esitatavad nõuded, kontroll Praktiliselt ei ole võimalik situatsioon, kus õigesti genereeritud ning esitatud vöötkood,
(1.22) Lähendamise ülesandeks on konstrueerida sellise närvivõrgu, et ta realiseeriks funktsiooni g (x) , st iga tema sisendi x puhul, närvivõrgu väljund d nn peab olema võrdne funktsiooni g (x) väärtusega d (või temast kuivõrd võimalikult lähedal): g ( x) g nn ( x) , (1.23) kus g nn ( x) on närvivõrguga realiseeritav funktsioon. Lähendamise ülesande lahendamiseks kasutatakse õpetamise algoritme (supervised learning). Modelleerimine on lähendamise erijuhtum (vt. peatükk 4). 2. Assotsiatsioon Saab eraldada kaht erinevat assotsiatsiooni ülesannet: autoassotsiatsioon ja heteroassotsiatsioon. Närvivõrgu autoassotsiatsiooni ülesandeks on pidada meeles hulka vektoreid. Need vektorid antakse tema sisenditele järjestikult. Siis esitatakse närvivõrgule vektorid koos müraga
(1.22) Lähendamise ülesandeks on konstrueerida sellise närvivõrgu, et ta realiseeriks funktsiooni g (x) , st iga tema sisendi x puhul, närvivõrgu väljund d nn peab olema võrdne funktsiooni g (x) väärtusega d (või temast kuivõrd võimalikult lähedal): g ( x) g nn ( x) , (1.23) kus g nn ( x) on närvivõrguga realiseeritav funktsioon. Lähendamise ülesande lahendamiseks kasutatakse õpetamise algoritme (supervised learning). Modelleerimine on lähendamise erijuhtum (vt. peatükk 4). 2. Assotsiatsioon Saab eraldada kaht erinevat assotsiatsiooni ülesannet: autoassotsiatsioon ja heteroassotsiatsioon. Närvivõrgu autoassotsiatsiooni ülesandeks on pidada meeles hulka vektoreid. Need vektorid antakse tema sisenditele järjestikult. Siis esitatakse närvivõrgule vektorid koos müraga
n lineaarne otsing: g(n)=n kahendotsing: g(n)=log2(n) 1 1 0 10 10 3.3 100 100 6.6 1000 1000 10 1000 10000 13.3 0 Tabelist näeme kui oluline on osata algoritme hinnata ja valida. NB: Arvestada tuleb ka fakti, et kahendotsingut saame rakendada järjestatud massiivile, aga lineaarset otsingut suvalisele massiivile. Tegelikult on olemas üldisem meetod rekurentse algoritmi täitmiseks kuluva aja leidmiseks. Teoreem: Olgu a>=1 ja b>1 konstandid, f(n) funktsioon ning T(n) defineeritud mittenegatiivsete n väärtuste korral valemiga: T ( n) = aT ( n / b) + f ( n) (nurksulud tähendavad täisosa) Siis: 1
rohkem populaarsemaks ja nüüd pakutakse meile nutikaid lehti, mis sobivad meie tegevuse või kellaaja järgi. Siit tuleb ka isikupärastatud reklaam. 10 Kokkuvõte Järeldusena on oluline meeles pidada, et tulemuste saavutamiseks ei piisa närvivõrgu loomisest. Seda tuleb täiendavalt koolitada, mis nõuab ka spetsiaalseid lähenemisviise ja omab oma algoritme. Seda protsessi on raske nimetada lihtsaks, sest selle rakendamine nõuab teatavaid teadmisi ja jõupingutusi. Vaatamata asjaolule, et praegu on suur hulk taotlusi, mida kasutatakse ainult meelelahutuseks, on neil kõik üks suur eesmärk - koguda nii palju fotosid, helisid ja muid asju kui võimalik, et õppida, kuidas kirjeldada maailma meie oma silmade ja hääle abil. Närvivõrgud peavad minema sama teed, nagu on arvutid välja arendatud, suurendades
Kommunikatsioonimoodulid on mõeldud kontrollerite omavaheliseks ja operaatorseadmetega andmevahetuseks. 17. Juhtalgoritmide esitamise viisid 1. programmeerimine kontakt(relee)skeemina (LD – Ladder diagram) – programmeerimisel releeskeemina kujutab juhtimisprogramm endast lihtsamal juhul ekeltriskeemi analoogi, kus skeemi vasakpoolne siin on piltlikult ühendatud toiteallikaga ja parempoolne siin korpusega, ning nende vahel on ühendatud elektriahelad. Võimaldab esitada keerukaid algoritme ning seda on mugav kasutada tarbijatel, kes on harjunud lugema ja koostama releeautomaatikaskeeme. 2. Käsulistina programmeerimine kujutab endast madaltaseme keeles programmeerimist. Programm esitatakse tekstiliste käskude jadana. Kasutatavate käskude arv on suurem kui teistes keeltes. Paljud graafilistes keeltes ühe plokina esitatud toimingud tuleb realiseerida mitme käsuga. 3. Programmeerimine käskudes STL (Statement list) – antud moodust on mugav
juhuslikke muutusi massiivis, programm ei tee juhuslikke tegevusi. Iga täpselt formuleeritud probleemi (matemaatika- ja programmeerimisprobleemid) jaoks ei leidugi lahendavat algoritmi. Vähe sellest: kui võtta „juhuslik“ probleem, siis tõenäosus, et lahendav algoritm leidub, on lõpmatult väike. Intuitiivne seletus lahendamatusele: Saab näidata, et erinevaid probleeme on lõpmatult rohkem, kui erinevaid algoritme. Kuna probleeme on lõpmatult rohkem kui algoritme, siis iga probleemi jaoks lihtsalt ei jätku lahendavat algoritmi. Probleeme ei saa olla rohkem kui täisarve (st on sama palju või vähem): Iga Pythoni programm on string (aga iga string ei ole Pythoni programm). Iga string koosneb järjestikustest baitidest, iga bait vahemikus 0-255. Iga string vastab ühele täisarvule. St Pythoni programme ei saa olla rohkem kui täisarve. Probleeme on sama palju kui reaalarve: Reaalarv on arv, kus koma järel võib olla kuitahes palju komakohti
") synna = DateSerial(aasta, kuu, paev) vahe = Date synna MsgBox (vahe) End Sub Mida see programm küll teha võiks? ;-) Korraliku vormistamise eesmärgiks on keele enda vahenditega kirjutada hästi loetav programm. Kui on vaja selgitada kasutatava algoritmi sisulisi nüansse, siis selleks kasutatakse kommentaare. Paljusid lihtsaid algoritme võib protseduuriks või funktsiooniks vormida ilma sõnagi kommentaariks lisamata. Mis teeb ühe programmi hästi loetavaks? Selle kohta võib leida mitmeid soovitusi: 1) Kirjutage programm nii lihtsalt ja arusaadavalt kui võimalik, hoiduge kavalatest nippidest. Seda nimetatakse KISS-printsiibiks (inglise keelest 'Keep It Simple, Stupid'). 2) Kasutage iseennast selgitavaid identifikaatoreid. 3) Struktrueerige oma programmi, kasutades tühje ridu, taandeid ja tabulaatoreid.
on kohandatud mikroprotsessor, mis tegeleb 3D ja 2D graafika visualiseerimise ja kiirendamisega. GPU-sid kasutatakse tänapäeval manussüsteemides, mobiiltelefonides, personaalarvutites, tööjaamades ja mängukonsoolides. Tänapäeva GPU-d oskavad väga efektiivselt manipuleerida arvuti graafikaga nende kõrgelt rööp- ehk paralleelstruktuurne ehitus annab keerulisi algoritme käsitledes palju suurema efektiivsuse kui üldprotsessoriga (CPU). Personaalarvutis võib leida GPU videokaardilt või integreerituna ehk sisseehitatuna emaplaadilt. Teiste seadmete puhul on GPU peamiselt integreeritud emaplaadile. Tänapäeval omavad üle 90% süle- ja lauaarvutitest graafikalahendusi integreeritud GPU kujul, mis on aga kehvema jõudlusega kui sihtotstarbelised videokaardid. 8.6
Enne kui auto tagasi jõuab, on kliendile arve juba esitatud ja rahagi laekunud. Kaovad paberimajandust haldavad osakonnad." (Pinn 2009a) Augustis ilmus Postimehes artikkel Aire Oleskist, kes omandab Sydneys New South Walesi ülikoolis juba teist aastat magistrikraadi ning kellel õnnestus pääseda oma eriala, navigatsiooni ja positsioneerimise ühe maailma suurema uurimisgrupi liikmeks. ,,Me töötame tarkvara kallal ja minu ülesanne on luua algoritme, mis suudaksid 9 erinevaid andmebaasides olevaid pilte omavahel sobitada ja asukohta määrata," rääkis Aire. Uurimisgrupi töö õnnestumise korral võivad tulevikus müügile tulla uued navigatsiooniseadmed, mille pilt ei erine karvavõrdki reaalsusest ja mis aitavad õiget teed leida ka kohtades, kus GPS hätta jääb, näiteks majades sees. Aire sõnul võib 3D-
salvestamisel kirjeldatakse igal ajahetkel heli 16 biti ehk kahe baidi abil ning seda tehakse 44 100 korda ühe sekundi jooksul, siis lihtne arvutus näitab, et ühe sekundi heli salvestamiseks kulub 88 200 baiti, ühe minuti salvestamiseks kulub järelikult 5292000 baiti ehk umbes 5 MB mäluruumi ning seda ühe kanali jaoks, stereoheli salvestamiseks kuluks tervelt 10 MB. Selleks, et helifaile mugavamalt varundada ja vahetada saaks on välja mõeldud, mitmeid erinevaid algoritme, kus helifailis eemaldatakse sagedused, mida inimkõrv ei kuule ja järelejäänud info pakitakse kokku (MP3, WMA, ACC jne). Graafika Kujutiste salvestamiseks ja töötlemisteks kasutatakse arvutis kahte erinevat tehnoloogiat: rastergraafika ja vektorgraafika. Rastergraafika on tehnoloogia, kus graafiline kujutis salvestatakse iga kujutise punkti kirjeldamise teel. Iseloomustavad suurused: Punktitihedus: mitu punkti ühe tolli kohta on kirjeldatud. Trükikvaliteediga pildis
o Ajakohasus näitab, kui hästi läheb andmebaas kokku situatsiooniga looduses hetkel, kui andmebaasi kasutame; näitab, millise aja kohta andmed kehtivad o Asjakohasus ülearuse puudumine Eksitakse nt päringutulemuste esitamisel liiga palju infot või liiga palju klasse atribuudiväärtuste kohta. o Töötluse kvaliteet Oluline on teada rakendatud algoritme ning kasutatud parameetrite väärtusi Andmebaaside liigitamine · Relatsiooniline andmebaasi objektid on tabelites, mis on ühendatud erinevate seostega (relatsioonid). Relatsioonid on realiseeritud identsete väljade alusel (primaarvõti), mis asuvad mõlemas tabelis. Primaarvõti peab iga kirje jaoks olema unikaalne · Hierarhiline andmed ,,puu kujuliselt", iga olemi klass moodustab tabeli, iga
300x600). See tähendab, et vertikaalsel liikumisel peatub skanner tihemini, kui horisontaalsel liikumisel. See võib kvaliteeti parandada, kuid resolutsiooni hindamisel on väikseim number siiski usaldusväärsem. Mõnede skannerite puhul antakse kaks erinevat resolutsiooni: optiline ja interpolated. Optiline resolutsioon näitab pikselite tegelikku arvu: mida suurem on resolutsioon, seda parema kvaliteediga on skanneeritav pilt. Interpolated resolutsiooni puhul kasutatakse matemaatilisi algoritme, et suurendada skaneeritud pikselite arvu. Seega interpolated resolutsioon võtab kaks kõrvuti asetsevat pikselit ja tekitab nende vahele kolmanda, pakkudes sinna sobiva pikseli (Kaldjoonte servad lähevad küll loodetavasti vähemsakiliseks, eraldusvõime aga sellest ei kasva). Seega optiline resolutsioon on resolutsiooni hindamisel objektiivsem näitaja. Skaneerimisel peab meeles pidama mõnda rusikareeglit, et mitte ilmaasjata oma aega ja arvuti kõvakettamahtu ning mälu raisata
seotud AND tehtega · INFERENCE (järeldamine), vajalik järelduse kaalu leidmiseks, kui on antud reegli ja eelduse kaalud · OR (või, "liitmine"), vajalik mitme reegli järelduste kombineerimiseks 46. AND, OR, INF soovitavaid omadusi. lk39 47. Analoogiaid, allikaid (küsimustikud kaaludega, hindamissüsteem, arvamuste kombineerimine elus, . . .). 48. Õppimine: mõiste; meetodid; funktsioone, keeli, formalisme; algoritme/põhimõtteid. 49. Näidetel põhineva õppimise üldine skeem. 50. ID3: meetod; palju objekte; ID3 õppimise seisukohast; analüüs. Masinõppe algoritm ID3 loob etteantud otsustustabeli põhjal optimaalse (minimaalse tippude arvuga) otsustuspuu. Kui puu tippe või atribuute on palju, võib muutuda aeglaseks. Selleks on vaja algoritmi, mis otsib erandeid. Algoritmi analüüs annab vastuse järgmistele küsimustele. Millal puud pole?
Krüpteerimine e. Sifreerimine (encryption, enchipherment) nõuab teatud salajase võtme (key) kasutamist. Vastupidine tegevus on desifreerimine (decryption, decipherment) ,mille käigus taastatakse sama salajase võtme kaasabil algsed andmed Ilma ühte sama võtit teadmata on mõlemad tegevused võmatud Salajase võtmega krütoalgoritm: turvalisus Kaasajal loetakse piisavalt tugevaks tavaliselt vähemalt 128 biti pikkuse (erijuhul 80 biti pikkuse) salajase võtmega algoritme DES on seega kaasajal nõrguke, kuna ei vasta selle tingimusele. Hädalahendus oli 3kordse DESi kasutamine (kuni aastani 2005) Lisaks võtmepikkusele ei tohi algoritmil olla tuntavaid efekte andvaid krüptoanalüütilisi ehk murdmisvõtteid. Salajase võtmega krüptoalgoritm: kasutusalad Neid on kaks: · Konfidentsiaalse teabe edastamiseks üle (mitte pealtkuulamiskindlate) võrkude · Konfidentsiaalsete teabekogumite salvestamine avalikus keskonnas sooviga teabe
LAHENDUVUS. kas Uldse 0lesannet lahendada saab? Selgub, et iga tdpselt tqmuleeritud probleemi jaoks ei leidugi I 965 - PDP-8 lahendavat algoritmil Saab heidata, et ednevaid probleeme on l6omatuh rohkem, kui erinevaid algoritme I967 - LOGO
nende kõrvaldamise võimalused. 25. Miks on vaja andmeelementide kehtivusaega? Õige tulemus valel ajal on vale tulemus. Teooria aluseks olev aksiomaatiline baas ei tohi muutuda teooria kasutamise ajal. 26. Ajakitsenduste ja fluktuatsiooni poolt põhjustatud realiseerimisraskused Ajakitsendustest lähtuvalt tuleb tagada andmeelementide kehtivusaeg, tulemuste õigeaegne kasutamine, sundparalleelsus. Fluktuatsiooni suurusel on oluline mõju juhtimise kvaliteedile. Enamus algoritme toimib diskreetses ajas, kus eelduseks on ajaühiku konstantne suurus, mida on aga arvutis realiseerimisel väga raske tagada. 27. Ajakitsenduste grupid reaalajasüsteemides Jõudluskitsendused käivitusperiood, töö kestus, kitsendused sündmuste järjekorrale. Kitsendused protsesside vahelisele interaktsioonile alustamise hetk, töö sünkroniseerimise reziim ja täpsus. Andmete ja sündmuste kehtivuse intervallid sündmuste ekvivalentsuse intervall,
Tema peab andma vastuse küsimusele "mida on vaja teha?" See on väga tähtis töölõik, sest kui esialgne ülesanne on puudulikult sõnastatud ja mitmeti mõistetav või lausa vale, siis võib kogu ülejäänud töö olla suunatud mööda valet rada ja olla seega asjatu. Projekteerijad tegelevad loodava tarkvara projekteerimisega. Nemad peavad andma vastuse küsimusele "kuidas seda teha?" Selles töölõigus otsustatakse, milliseid algoritme kasutada ning millised on vajaminevad andmestruktuurid ja funktsioonid, et täita ülesandes püstitatud nõudeid. Siis asuvad tegevusse programmeerijad, kes kõik väljamõeldu teoks teevad. Hästi tehtud projekti järgi on võimalik tööd jagada mitme programmeerija vahel nii, et igaüks neist töötab teistest sõltumatult ja kõik tehtu saab hiljem ilma tõrgeteta kokku panna üheks tervikuks. Pärast programmide valmimist kontrollitakse nende töökõlblikkust ja vastavust projekti
annaabi.ee 
