Programmeerimise algkursus - 4. kodutöö (0)

Sufražettid
Naisõiguslased, tänu kelle survele said valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised ja tänu kellele 
kaotati naistele seatud  vanusepiirang  (30. eluaastat ) valimistele kümme aastat pärast selle 
kehtestamist.
Suurbritannia ja Prantsusmaa Areng
Suurbritannia
Majanduses toimus väike ettevõtlus, kuid tehnika oli vananenud. Söe kasutamine energia allikana 
muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja 
müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis 
aga valitsuse poolt alla suruti.
•
Toimis põhiseaduslik  monarhia . 
•
Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid 
esindas kuningriiki.
•
Seadusi võttis vastu parlament , ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga.
•
Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes 
muutusid konservatiividel (Inimesed, kes tahtsid jätkata kõike vanamoodi, ilma uuendusteta)
tõsiseks vastaseks.
•
Kuigi enamus ajast valitsesid riiki  konservatiivid , juhtis ka Tööerakond valitsust.
•
Valitsused vahetusid  võrdlemisi tihti.
Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi (ehk Briti Rahvaste Ühenduse).
Dominioonid olid Briti Rahvaste Ühenduse peaaegu iseseisvad liikmesriigid (oma parlament, 
valitsus, kohtusüsteem ja  seadusandlus ). Neid ühendas Suurbritanniaga see, et nad tunnistasid 
riigipeana Inglise kuningat (esindas kohapeal  kindralkuberner ).
Iirlased võitlesid välja  dominiooni  staatuse ja hiljem kuulutati suurem osa sellest iseseisvaks riigiks.
India saavutas iseseisvuse peale II maailmasõda.
Prantsusmaa
Prantsusmaa majandus arenes paremini kui Suurbritannia oma. Tänu sõja võidule liideti riigiga uusi
maid ja aitasid ka reparatsioonimaksud. Varem olid olnud Prantsusmaa põhialadeks põllundus, 
aiandus, karjandus  ning veini ja suhkru tootmine. Prantsusmaa arenes nüüd aga tööstusriigiks – 
edenes  siidi -, sameti-, parfümeeria-, kunstkäsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Samuti ka 
masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Peaaegu kõikides Euroopa riikides tunti Prantsusmaa 
kalakaupu.
Prantsusmaal oli demokraatlik kord üsna tugev, mida ainult tugevdas võit I maailmasõjas. Tegutses 
palju parteisid. Keskmiselt oli valitsuse  eluiga lühike: 20 aasta jooksul 41 valitsust. 
Suutmatus  Prantsusmaal majanduskriisi alla suruda, suurenes soov diktatuurile. 1934. aastal toimus 
meeleavaldus, üritati hõivata  parlamendihoone , kuid see suudeti peatada. Prantsuse ühiskonnas 
tekkis ohutunne.
Loodi  Rahvarinne  diktatuuriohuga võitlemiseks. Nad võitsid valimised ja hakati ümberkorraldusi 
tegema. Võeti vastu rohkem kui sada seadust, vähendati töönädala pikkust palka muutmata, võeti 
vastu puhkuseseadus. Rahvarinne püsis kuni 1938. sügiseni. Sellel kõigel aga oli suur tähtsus 
majanduskriisi ületamisel.
USA  sisepoliitika
Toimis kaheparteisüsteem, kuid valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu 
kongress, riigipea  oli 4-ks aastaks valitav  president . Juhtivad erakonnad  olid Vabariiklik ja 
Demokraatlik Partei. Tegemist oli paremerakondadega – mõlemad pooled pooldasid 
vabaturumajandust. Kuid vabariiklased pidasid  riigi majandusse sekkumist lubamatuks, 
demokraatlased aga arvasid, et vajadusel võib riik majandust reguleerida. Enne sõja lõppu oli 
presidendiks demokraat, peale sõda aga vabariiklane. Vabariiklased kaotasid sõja ajal kehtestatud 
majanduspiirangud ja arvasid, et riiki peab olema võimalikult vähe. (St. Riigivõim peaks tegelema 
ainult kõige tähtsamate asjadega)
Keeluseadus ja maffia
1920. aastal kehtestati keeluseadus. See keelas alkohoolsete jookide  valmistamist , müüki ning sisse-
ja väljavedu. Sellegi tekkisid kuritegelikud rühmitused ja nende ühendused Ameerikas. Sellist 
organiseeritud kuritegevust kutsuti maffiaks.  Tegevusvaldkonnad  ei olnud ainult alkoholi salamüük,
vaid ka väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. Eriti kuulus oli Al Capone.
Uus  kurss
Presidendi Franklin Delano Roosevelti  uus kurss, mis parandas majanduselu ja tavainimeste 
olukorda (nt. Maaviljakuse kavad, pensionikindlustusseadus).
Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur
Autoritaatne
•
Kogu võim kogunenud ühe isiku või rühma kätte.
•
Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi.
•
Rahval  puudub võimalus riigi juhtimises.
Totalitaarne
•
Võim koondunud ühele isikule või rühmale, kelle käes on ka kontroll inimeste 
mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle.
•
Kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all elamine. (Küüditamine või 
surmalaagritesse saatmine)
•
Taotleb seda, et ühiskond oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutud.
Totalitaarne ühiskond (tunnused)
1. Kontroll mõttevalduste üle ja väljendamisvõimaluste üle.
2. Inimõiguste rikkumised.
3. Pidev hirmu all elamine.
4. Pisiasjadeni ühtlustatud. 
Juhikultus
Hirmutati rahvast ümbritseva vaenlasega , kui ohtu ei olnud siis mõeldi see ka välja. Iseloomulik oli
inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk  propaganda .