Suureneb rinnavähi risk Väiksem võimalus rasestuda Söögiisu suureneb ja enesekontroll väheneb Tekivad kiiremini psüühikahäired kui meestel Alkoholism tekib kiiremin kui meestel Tervisekahjustused ilmnevad varem Rasestumisvastased tabletid lükkavad edasi alkoholi imendumist verre ning ka selle eemaldumist vereringest Alkoholi mõju raseduse ajal Raseduse ajal alkoholi tarbimine kahjustab sündimata last Loote alkoholisündroom tähendab ntks alakaalulisust, vaimset alaarengut ning tähelepanu ja käitumise häireid Vaimse arengu ja käitumise puudujäägid tekivad ka lastel, kelle emad joovad raseduse ajal mõõdukalt Alkoholi mõju imetamise ajal Alkoholisisaldus rinnapiimas tekitab lapses rahutust ja häireid unerütmis Alkohol vähendab rinnapiima kättesaadavust Imikute kokkupuude alkoholiga rinnaga toitmisel, võib mõjutada imikute suhtumist alkoholi Alkoholi mõju meestele Suureneb naissuguhormoonide osakaal, karvakasv väheneb Väheneb viljakus
kromosoomi tükk tuleb lahti, teeb 180° pöörde ja liitub uuesti), geenide järjestus muutub ja see võib põhjustada muutusi tunnuste avaldumises, põhjustavad sageli ebameeldivaid arenguhäireid (sirprakuline aneemia on verevaegus, mille puhul on punastel verelibledel sirbi kuju ja nad ei suuda normaalses koguses hapnikku siduda, elundid kannatavad hapnikuvaeguse all; Martin-Belli sündroomi puhul on X-kromosoomi pikemal jupil üks osa puudu, meestel põhjustab vaimset alaarengut, naistel varast menopausi; kassikisa sündroom)) ning genoommutatsioonid (jagunevad polüploidsuseks, mille puhul on kromosoomistik mitmekordistunud, esineb kultuurtaimedel, inimestel ja loomadel mitte, taimedel on sel juhul suurem saagikus, rohkem õisi, lopsakam kasv (suured tomatid, maasikad, suurte õitega dekoratiivtaimed) ning üksiku kromosoomi arvu muutuseks, toovad kaasa suuri arenguhäireid
Ø Aseta pimeda käsi bussi (auto) ukse äärele. Ø Leia kliendile vajalik istekoht, et ka koer mahuks kliendi juurde põrandale istuma. Ø Pole mõtet karta ega vältida sõnu vaata, nägema, jälgima jms Ø Osutades millelegi, kasuta sõnu vasakul, paremal, all, üleval, kella kolme suunas jms. Ära kasuta sõna seal see ei anna pimedale teavet! Vaimupuudega klient Vaimupuue tähendab vaimset alaarengut. Nõuded suhtlemiseks: Ø Vaimupuudega inimene saab aru lihtsamast kõnest. Jää rahulikuks, ole tähelepanelik , kannatlik ja viisakas. Ø Räägi aeglaselt (kui vaja ka eesti/vene keeles), korda oma kõnet. Ø Vaimupuudega inimesel on raskusi võõras kohas orienteerumisega, aga õpitud marsruuti suudab ta kasutada. Ø Erilist abistamist vaimupuudega inimene üldjuhul ei vaja. Reeglina liigub ta saatjaga. Ø
Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asukoht. Põhjuseks viga mitoosis või meioosis. Genoommutatsioon - muutused toimuvad homoloogiliste kromosoomide arvus. Põhjustab nt DOWNI SÜNDROOM inimese keharakkudes on 47 kromosoomi, sest 21. kromosoom on kolmekordne. Põhjustab väikest kasvu, mongoliidset silmalõiget, lamedat nägu ja kõrgeid põsesarnu ning vaimset alaarengut. Mutatsioone põhjustavad tegurid e. mutageenid: 1) Replikatsiooni, meioosi või mitoosi käigus tekkinud vead. 2) Keemilised üh., nt benseen ja benseenituuma sisaldavad üh.. 3) radioaktiivne-, röntgen- ja UVkiirgus. Mutageen: Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid,
See on nähtav mitoosi või meioosi krom mikrosk uurimisel. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asukoht. Põhjuseks viga mitoosis või meioosis. Genoommutatsioon - muutused toimuvad homoloogiliste kromosoomide arvus. Põhjustab nt DOWNI SÜNDROOM inimese keharakkudes on 47 kromosoomi, sest 21. kromosoom on kolmekordne. Põhjustab väikest kasvu, mongoliidset silmalõiget, lamedat nägu ja kõrgeid põsesarnu ning vaimset alaarengut. Polüploidsus kogu kromosoomistiku mitmekordistumine, triplodisus 3n ja tetraploidsus 4n, inimesel põhj loote surma. Mutatsioone põhjustavad tegurid e. mutageenid: 1) Replikatsiooni, meioosi või mitoosi käigus tekkinud vead. 2) Keemilised üh., nt benseen ja benseenituuma sisaldavad üh., mõned halogeenderivaadid(DDT) ja raskmetalliüh. 3) radioaktiivne-, röntgen- ja UVkiirgus. Spontaanne mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon.
Kilpnäärmehormoonid on joodisisaldavad ühendid: türosiin, türoniin, türoksiin. Verre transporditavad hormoonid on jodeeritud türoniinid; mõjutavad rakkude ainevahetuse oksüdatsiooniprotsesse ja määravad ainevahetuse põhikäibe taseme (kõrgem foon kiirendab ainevahetust). Kilpnäärme horomoonid mõjutavad ka erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis. Kilpnääre II Alafunktsioon- noores kasvavas organismis põhjustab vaimset alaarengut ja kääbuskasvu. Täiskasvanutel aeglustub ainevahetus, tekib limaturse (müksodeem). Hüperfunktsioon- sünteesitakse liiga palju hormoone. Pulsi kiirenemine, ainevahetuse kiirenemine (kõhnumine), vererõhu tõus, punnsilmsus (Basedow'i haigus). Kõrvalkilpnääre e. paratürenoid nääre Inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed- 0.1 grammi Paiknevad kõri piirkonnas Nende hormoonid (paratüreoidea) reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.
Kui maks on rängalt alkoholi poolt kahjustunud, lakkab see töötamast, põhjustades surma. Pikaajaline järjepidev alkoholitarbimine võib põhjustada ka ajukahjustusi, ajurabandust, deliiriumit, dementsust ja epilepsiat. Alkohol halvendab une kvaliteeti ning võib põhjustada unehäireid, mis omakorda on seotud teiste vaimse tervise probleemide tekkega. Alkoholi mõju rasedale naisele: -Alkohol põhjustab lootel väärarenguid. -Alkohol põhjustab vaimset alaarengut. -Alkohol põhjustab tähelepanu- ja käitumishäireid. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.jootargalt.ee/alkohol 2. http://www.jootargalt.ee/m-oju-inimorganismile 3. http://terve-eesti.ee/alkohol/alkoholi-moju-tervisele/ 4. https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=5&cad=rja&uact=8&ved=0CDYQFjAE&u rl=http%3A%2F%2Fwww.ebu.ee%2Ftervis%2Fkristelojala_alkoholimoju.ppt&ei=R- mzVKqfI4u- ygPN5oGgCA&usg=AFQjCNG11XDOscqx27llkP1Uz7tAVMUYcw&sig2=LgSKST
museumofdisability.org/.../Creti www.artandmedicine.com nBoy4.jpg q Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi. Kui organism ei saa toiduga piisavalt joodi, on nende hormoonide süntees häiritud. q Kilpnäärme alatalitluse korral tekib täiskasvanutel müksödeem, lastel võib välja kujuneda kretinism, mis põhjustab alaarengut, kääbuskasvu, longus õlgade ja rabedate juuste teket. q Kilpnäärme ületalitlus toob kaasa kõrge erutuvuse, kõrge vererõhu, kiire ainevahetuse, kõhnumise, nõrkuse, pungsilmsuse jne. KÕRVALKILPNÄÄRE q Sünteesitavateks hormoonideks on parathormoonid. q reguleerivad Ca ja P ainevahetust. Kõrvalkilp
lugemisraskustega. Mõiste düsleksia on kasutusel ligikaudu sada aastat, tõsisemalt hakati seda uurima 1970ndate aastate algul. Sel ajal loodi maailmas ka esimesed düsleksia organisatsioonid, näiteks Briti Düsleksia Assotsiatsioon. Üks varasemaid teooriaid kirjeldab seda kui kesklassi haigust, sest just keskklassi kuuluvad vanemad lasid oma lapsi diagnoosida düsleksia suhtes, samal ajal kui alamasse klassi kuuluvad inimesed mõistsid seda kui laiskust või alaarengut. Mõiste düsleksia tuleneb vanakreeka keelest - eesliide DYS tähistab riket/häiret, LEXIS tähendab sõna/kõnet. UNESCO andmetel võib kuni 10% täiskasvanutest olla eri raskusastmes düslektikud, kes on õppinud oma probleemiga rohkemal või vähemal määral toime tulema. Eesti pedagoogide arvates on 15-25% algklasside lapsi lugemisraskustega. Düsleksikute osakaal nende hulgas pole teada. Maailmas on levinud väga erinevad düsleksia definitsioonid, samas
või trauma tagajärjel. Wechsler kirjutas poolsada aastat tagasi, et vaimne alaareng „pole haigus nagu tüüfus või leetrid, vaid pigem teatud terviklik tagajärg, millel ei ole üht kindlalt või selgelt nähtavat põhjust. Vaimselt alaarenu ei põe mingit haigust, vaid ta on isik, kes mõistuse puuduliku arengu tõttu ei ole võimeline oma keskkonnas toime tulema ilma spetsiaalse hoolitsuseta, koolituseta ja vahel ka hooldusasutuses olemata. (Linna, 2004.) Vaimset alaarengut peeti kaua salapäraseks seisundiks, millega on seotud üleloomulike jõudude toime. Esimene, kes vaimsele alaarengule teaduslikus mõttes tähelepanu pööras, oli prantsuse arst M. G. Itard, kes 1801. aastal avaldas teose De l`Education d`un Homme Sauvage. (samas, 5). 1.1. Definitsioon Vaimse alaarengu definitsioonid, nagu ka nimetused, on aja jooksul muutunud. Mental retardation ja mental deficiency tähendavad sõna-sõnalt vaimset mahajäämust, vaimset
Seksuaalse ahistamise korral üks inimene domineerib teise üle, kellel tekib halb enesetunne, vastumeelsus, alandus ja hirm. 17. Raputatud lapse sündroomi puhul raputab täiskasvanu üldjuhul alla aastast last nii tugevasti, et kontrollimatult ette- ja tahapoole rappuva lapse peas katkevad ajurakkude ühendused ja kogu aju saab kahjustada. Sümptomiteks on verevalumid, ajuturse ja silma võrkkesta verevalumid. Raputamise tagajärjel esineb vaimset alaarengut, halvatust, pimedaksjäämist, epilepsiat. Halvimal juhul võib imik surra. 18. Abiellumisega seotud tavad ja kombed: pulmapidu, pulmariietus(kleit ja ülikond), abielu registreerimine( kiriklik või mitte), pulmafotograaf, pulmavana, ühismängud, osavusproovid, pruutneitis, isamees, pulmarong. 19. Abielu lõpeb : 1) abikaasa surma korral tema surma hetkel; 2) kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub;
RLS lastest ei vasta psühholoogiliste testide alusel oma vanusele. Tõsisema ajukahjustuse korral võivad lapsed jääda lamavaks haigeks. Sagedased on ka epilepsiahood, õpiraskused ja käitumishäired" (Talvik 2007). Liigne raputamine põhjustab kortikaalsete ja sildveenide rebenemise ajus, mille tõttu võib tekkida subduraalne hematoom, harvem subarahnoidaalne hemorraagia ja ajuturse (Talvik jt 2002). " Ajukahjustus tekitab funktsioonide häireid, vaimset alaarengut, kõne- ja õpiraskusi, erinevaid halvatuse vorme, pimedaks jäämist (Wheeler 2003), söömisraskusi, krambihäireid, hingamis- ja magamisraskusi, motoorika kahjustusi (Showers 1999), neelamis- ja imemisprobleeme, käitumisraskusi ("Shaken Baby Syndrome" 2003), kuulmiskahjustust (Byron 2000), tähelepanuhäireid, tasakaaluprobleeme, emotsionaalseid probleeme, mikro- või hüdrotsefaaliat, koomat, permanentset vegetatiivset seisundit (Peinkofer 2002)" (Ainsalu 2004)
ja aastatele elu. Mis on praegu võimalik meditsiinigeneetikas? Juba praegu diagnoositakse haigusi geeni tasemel. Paraku on see võimalik peamiselt harva esinevate ühe-geeni-haiguste puhul, millega seotud geen on juba teada. Näiteks võetakse igas Eesti sünnitusmajas kõigilt vastsündinutelt vereproov, mille järgi uuritakse, ega nad põe kaasasündinud kilpnäärme alatalitlust või fenüülketonuuriat. Nimetatud haigused põhjustavad rasket vaimset alaarengut. Mõlema haiguse õigeaegne avastamine võimaldab arengupeetust ära hoida. Kui laps hakkab kohe õiget ravi saama, kasvab ta üles tervena. Teada on mõned geenimuutused, mis mõjutavad rinnavähi teket. Neist ühe puhul on välja töötatud ka spetsiaalne ravim. Nii Tartus kui Tallinnas töötavad meditsiinigeneetika keskused, kus inimesi vajadusel konsulteeritakse ning analüüsitakse nende geeni- ja kromosoomanomaaliaid.
Riigi rahastatavad teenused Erihoolekandeteenuste eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ja tegevuste juhendamine. Erihoolekandeteenused on: q igapäevaelu toetamise teenus; q töötamise toetamise teenus; q toetatud elamise teenus q kogukonnas elamise teenus q ööpäevaringne erihooldusteenus. Mõeldud on raske ja pikaajalise psüühikahäirega inimesele (nii vaimset alaarengut kui ka vaimuhaigust). Ei ole mõeldud vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga inimesele, kellel ei ole lisaks muud psüühikahäiret, ega inimesele, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena. Teenust saama suunamist ja teenuse osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet (SKA). 9 KOV teenus ü Sotsiaalnõustamine ü Võlanõustamisteenus
masenduses ja väga väsinud, kuid ei suuda uinuda. Tolerantsus aine suhtes kasvab kiiresti, seepärast suurenevad annused mitmekordseks. Kui stimulante tarvitatakse korduvalt ja mitme päeva jooksul, võib areneda psühhoos: inimesel tekivad nägemis- ja kuulmispetted, tagakiusatusmõtted. Mõju rasedatele: kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab kasvu aeglustumist. Tarvitamine raseduse ajal võib tekitada lootele ajukahjustusi ja vaimset alaarengut, nende raskusaste sõltub ema tarvitatud kogustest. Vastsündinutel võivad tekkida võõrutusnähud. Amfetamiinitüüpi stimulantide pikaajaline toime Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Võivad tekkida psüühilised, neuroloogilised ja/või seedekulgla talitluse häired.
erinevates. Testertüved on homosügootsed teatava geeni retsessiivse alleeli suhtes. Kui uuritava ja testertüve ristamisel on hübriid mutantne, siis on mutatsioon põhjustatud sama geeni alleelidest. Kui järglase fenotüüp on metsiktüüpi, paiknevad mutatsioonid erinevates geenides. 10. Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid. Mõisted penetrantsus ja ekspressiivsus. Keskkonna mõju. Nt fenüülketonuuria. Põhjustab lastel vaimset alaarengut, aga kui on kohe sünnijärgselt teada, et see mutatsioon esineb, on võimalik kindla dieediga normaalne areng saavutada. Nt shibire äädikakärbse mutantidel. Temperatuuritundlikkus mõjutab mutantse alleeli avaldumist. Nt osadel loomadel karva värvus temperatuuriga seotud. Hõberebane. Talvel valge, soojemate temperatuuridega pigmenteerunud. Nt kiilaspäisust põhjustav alleel. Peamiselt meeste probleem, seotud testosterooni tasemega organismis
· Kui naine ei loobu raseduse ja imetamise ajal alkoholist, kahjustab ta veel sündimata last või äsja sündinud imikut. Esimesel juhul jõuab alkohol ema verega otse lootesse ning lootel tekivad tüüpilised alkoholist tingitud väärarengud ja vaimsed häired. Teisel juhul jõuab alkohol lapseni emapiima kaudu ning imikul võib tekkida tõsine alkoholimürgistus. · Loote alkoholisündroom tähendab näiteks alakaalulisust, vaimset alaarengut ning tähelepanu ja käitumise häireid. · Vaimse arengu ja käitumise puudujäägid tekivad ka nendel lastel, kelle emad joovad raseduse ajal pealtnäha mõõdukalt, keskmiselt 710 ühikut nädalas. Alkohol ja rinnaga toitmine Alkohol käitub imetava ema rinnapiimas samamoodi nagu inimese organismis: selle sisaldus on sarnane naise vereringes leiduva alkoholi hulgaga ning organism töötleb selle pikapeale olematuks.
Organismiväliselt mõjutavad geenide avaldumist nt kemikaalid, ravimid, temp, valgus ja toitainete kättesaadavus. *Keskkonnatingimuste mõjul võivad geenid lülituda sisse või välja, mõjutades nii tunnuste avaldumist. GEENIDE AVALDUMISE HÄIRED Mutatsioon päranduv geneetilise informatsiooni muutus Downi sündroom kromosoomihäire, mille korral keharakkudes on kolm 21. Kromosoomi; põhjustab organismi arengu pidurdumist ja sageli ka vaimset alaarengut Healoomuline kasvaja kasvaja, mis ei suuda levida organismi kudedesse ega tekitada siirdeid; nt sünnimärgid Vähkkasvaja kasvaja, mis võib levida organismi kudedesse ja tekitada siirdeid Prioonid ainult valgust koosnevad haigusetekitajad; valesti kokkupakitud valgud, mis võivad muuta teise valke endasarnaseks GEENID PEAVAD AVALDUMA ÕIGEL AJAL, ÕIGES KOHAS JA ÕIGEL MÄÄRAL *Kui kontroll geenide avaldumise üle lõdveneb ja avalduma hakkavad valed geenid
komponenti), testide tulemusel saadakse IQ ehk intelligentsuskvoot Testi sobivuse näitajad: 1) Valiidsus millisel määral mõõdab test just nimelt seda (neid omadusi), mida tahetakse mõõta (mõõtmisvahend peab olema sobiv) 2) Reliaablus test garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Kõrgelt andekaks loetakse inimest, kelle IQ testi tulemus on üle 130%, kõige rohkem on inimesi IG-ga vahemikus 85-115. Alla 70 punkti arvestatakse vaimset alaarengut. Üldandekuse kõrgema taseme eelduseks on aju hallolluse tugevam areng paljudes ajupiirkondades. Isikuse seadumuste uurmise meetoditena kasutatakse kõige rohkem samuti teste ning seadumusi mõjutavad pärilikud ja keskkonnategurid. See, kuidas geenid väljenduvad, sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Objektiivsed isikusetestid võimaldavad teada saad isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi
Nendeks on palavik, oksendamine, tugev peavalu ja uimasus. 90% nakatanusest siiski õnneks jääb ellu, kuid võib esineda tüsistusi nagu kurtus või hüperaktiivsus. Entsefaliidi populaarseim levimisaeg on suvel, mil sääsed ja puugid seda haigust edasi kannavad. Enamasti entsefaliidiga pikaajalisi kõrvalnähte ei kaasne, kuid herpes- entsefaliit võib põhjustada kõnehäireid, lihasnõrkust või ühepoolset paralüüsi ning kuulmislangust. Samuti ka vaimset alaarengut. (Smart, 2012, lk 245) Astma Astmat kutsutakse kui enim sandistavat lapseaea haigust. Astma on ühtlasi ka kõige populaarsem lapseea haigus, mis võib areneda krooniliseks. See on ühtlasi ka kõige aladiagnoosituimaks ning alaravitavamaks haiguseks. Probleem esineb lapse hingamises. Hingamine on vilisev ning raskendatud. Peamine põhjus astma tekkeks on ema rasedusaegne suitsetamine, suitsu sisse hingamine ning madal sünnikaal.
Lapsel võib kohe peale raputamist esineda hingamishäireid, söömishäireid, oksendamist, krampe, uimasust, teadvusetust, ärrituvust, aga raputamine võib lõppeda ka surmaga. Ajukahjustus tekitab ka funktsionaalseid häireid, millest tulenevalt võivad lapsel aastaid hiljem väljenduda mälu- ja tähelepanuhäireid, õppimishäireid, keskendumisraskuseid, käitumis-, kõne- ja liikumishäireid. Raputamisega väikelapseeas on seostatud ka vaimset alaarengut ning füüsilise puudeid, samuti pimedaks jäämist ja kurtust. Täielikult paranevad saadud ajukahjustustest umbes 10-15% raputatud lapse sündroomiga lastest. ( Viide: Lapse väärkohtlemine II (2007) / R. Soonets, A. Popova, M. Roomeldi, L. Haldre, S. Saar, K.Kuiv, M. Paddar, R. Heido, D.Kutsar. Tartu, Atlex ) Eestis diagnoositi sündroom esimest korda 1999. aastal, ning seetõttu püsis hüpotees, et
keskmisega (5). a) 85 - 115 punkti saanud inimeste tulemused loetakse keskmisteks; b) 116-130 IQ punkti saanud inimesed on kõrgete vaimsete võimetega 9 c) üle 130-punktise tulemusega inimesed aga vaimselt väga andekad. d) 70 - 84 punkti saanud inimestel on madalad vaimsed võimed Alla normi e. alla 70 IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut, mis omakorda jaotub tinglikult neljaks rühmaks: e) IQ 55 - 69 kerge alaareng. Nende inimeste areng on aeglane, kuid nad tulevad ise toime, võivad töötada ja luua perekonna, umbes 90% kõigist alaarengu juhtudest kuuluvad sellesse rühma. f) IQ 40 - 54 mõõdukas alaareng. Puudujäägid ilmnevad varakult, keelelised ja motoorsed oskused on eakaaslastest maas, suudavad küll töötada lihtsatel kohtadel,
- intellekti iseloomustavad arusaamisvõime, taiplikkus, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime. - intellektuaalsed võimed realiseeruvad oskusteks läbi õppimise sünnijärgse arengu käigus. 13 Intellektihäired Eristatakse (1) dementsust, mis tähendab tagasilangust ja (2) vaimset alaarengut, mis viitab juba sünnipäraselt madalale intellektuaalsele võimekusele. Tegelikkuses on nende kahe häire vaheline vanuseline piir tinglik. Kui ajukahjustus ja sellest tulenev intellekti langus on pärast 3. eluaastat, hinnatakse seda dementsusena ning sellest varasemat vaimse alaarenguna. Intellekti täpsem hindamine toimub testmeetodite abil. Intellekti ja mäluhäirete sündroomid ja spetsiifilised arenguhäired: 1) Dementsus e. nõdrameelsus vt dementsusesündroom
defekt (VSD). See on ava või defekt südame seina aluminses osas, mis eraldab südame vasakut ja paremat koda. (Fanconi anemia ... 2014; Hays 2014:150,197; What Is ... 2011). Fancon'i aneemiat põdevad inimesed on ka hiljem tavalisest väiksemat kasvu ja mõned märgid ning sümptomid võivad areneda välja ka alles siis kui laps saab vanemaks. FA patsientidel esineb sageli intellektuaalse arengu mahajäämust, õpiraskusi, vaimset alaarengut või vaimupuuet, toitumisprobleeme ning meestel on väikesed suguelundid. (Fanconi anemia ... 2014; What Is ... 2011). Lühike kasv on FA patsientide sage tunnus - 60% FA lastest ja 2,5 % täiskasvanutest on lühemad kui nende terved eakaaslased. Jäsemete ja skeletianomaaliad on üle poolte (~ 70%) U.Loit, 10.jaanuar 2016 4 Fancon'i aneemiat põdevatel patsientidel. Kõige enam esineb ülajäsemete anomaaliatest
saadud naudingutunne, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb võimalus jääda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, samuti põhjustab pikaajaline suurte amfetamiiniannuste tarvitamine närvirakkude taandarenemist. Metamfetamiini korduvkasutamine võib põhjustada raskeid psüühilisi, neuroloogilisi, südame- veresoonkonna või seedekulgla talitluse häireid. Kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab kasvu aeglustumist, võib tekitada ajukahjustusi, vaimset alaarengut, mille raskusaste sõltub ema tarvitatud kogusest. Vastsündinud võivad sündida ka võõrutusnähtudega, mida iseloomustavad eriline nutt, imemisraskused ja oksendamine, ka värisemine ja unehäired. ECSTASY (slängis: tablett, E, ADAM, biskviit, diskoburger) Peamine koostisaine on amfetamiin. Seda võetakse sisse erinevat värvi ja erikujuliste tablettide või kapslitena. Võib esineda ka pulbri kujul. Ecstasy't valmistatakse sageli
Kaheks testi sobivuse ja headuse olulisemaks näitajaks on selle valiidsus(näitab, millisel määral test mõõdab just nimelt neid omadusi, milleks ta on ette nähtud, seega mõõtmisvahend peab olema hästi sobiv) ja reliaablus(garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused). Kokkuleppeliselt on testi ja kordustesti vahelise korrelatsiooni nõudeks r suurem kui 0,8. Wechsleri test – võimaldab esitada testi täitja vaimse profiili. Alla 70IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut. Kõige rohkem inimesi kelle IQ väärtus jääb 100 lähedale. See kuidas geenid väljenduvad, sõltub väga palju olukordaest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. 4.4 ISIKSUSE PATOLOOGIA Käitumise ja psüühika patoloogiga tegelevad psühhiaatria ja kliiniline ning patopsühholoogia. Juriidilises kontekstis tuleks eriliseks pidada antisotsiaalseid isiksusehäireid nagu psühhopaatia või sotsiopaatia. Selle isikususehäire all kannatavate inimeste
muutused käitumises/tegevusvõimes. Tahtlik ja tahtmatu Õppimise käigus leiab aset infotöötlus, milleks kasutamine tunnetusprotsesse. Uue integreerimine varemteadaolevasse infosüsteemi. Olemasolevaid teadmiste või nende struktuuri muutmine. Normaaljaotus ja vaimne võimekus Väikesem 75 Suurem kui 130 15 Kognitiivse arengu hälbed Intellektipuue (vaimupuue ehk vaimne alaareng) Õpiraskused lastel kel ei ole vaimset alaarengut, intellekt keskpärane, ei saa teatud asjadega hakkama Andekus (üldandekus ehk intellektuaalne andekus) Nende hälvete tuumaks on uudse info mõistmise ja omandamise iseärasused, mis tulenevad eelkõige tunnetusprotsesside funktsioneerimise kõrvalekalletest. Lisanduda võivad emotsionaalse ja sotsiaalse arengu probleemid. Intellektipuue Lävivaks jooneks on olulised piirangud uute oskuste omandamises ehk õppimises.
Suureneb võimalus jääda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, samuti põhjustab pikaajaline suurte amfetamiiniannuste tarvitamine närvirakkude taandarenemist. Metamfetamiini korduvkasutamine võib põhjustada raskeid psüühilisi, neuroloogilisi, südame- veresoonkonna või seedekulgla talitluse häireid. Amfetamiini ja metamfetamiini kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab kasvu aeglustumist, Amfetamiin võib tekitada ajukahjustusi, vaimset alaarengut, mille raskusaste sõltub ema tarvitatud amfetamiinikogusest. Vastsündinud võivad sündida ka võõrutusnähtudega, mida iseloomustavad eriline nutt, imemisraskused ja oksendamine, ka värisemine ja unehäired. ECSTASY (slängis: tablett, E, ADAM, biskviit, diskoburger) Ecstasy peamine koostisaine on amfetamiin. Seda võetakse sisse erinevat värvi ja erikujuliste tablettide või kapslitena. Võib esineda ka pulbri kujul
X-liiteliselt (ca 10%). Kergem on neid tuvastada just meestel, kellel on ainult 1 X kromosoom ja retsessiivne alleel avaldub. Näiteks hemofiilia (pärandub emaliini pidi), daltonism (x kromosoomis on 2 geeni, mis on seotud rohelise ja punase valguse retseptoritega; kui üks nendest on defektne, siis ei olda võimeline eristama kumbagi värvitooni), fragiilne X (dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega; avaldub 1/2000 lastest ja põhjustab tugevat alaarengut 19. Soomääramine erinevatel organismidel. Inimesel määrab soo Y kromosoomi olemasolu. X0 indiviidid on naissoost ja XXY indiviidid meessoots. Y kromosoomis paiknev geen SRY kodeerib faktorit TDF – regulaatorvalk, mis seondub DNA-ga, kontrollides nii teiste geenide avaldumist, mis on vajalikud testiste arenemiseks. Äädikakärbsel on 2 sugukromosoomi ning 3 paari erinevaid autosoome (AA, kus iga A näitab ühte haploidset autosoomide kogumit, 2A diploidset)
poolt: rohelist ja punast valgust neelavaid valke kodeerivad geenid asuvad X kromosoomis, sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on aga autosoomis. Ükskõik millise valgu defektsus põhjustab värvipimedust, kuid levinum on võimetus eristada punast ja rohelist värvus. Selle defekti all kannatab ligi 10-15% mehi ja alla 1% naisi. · Fragiilne X X-liiteline dominante kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Põhjustab vaimset alaarengut heterosügootsetel naistel ja hemisügootsetel meestel. Haigust põhjustab geeniga FMR1 külgneva DNA järjestuse CGG kordistumine X kromosoomi otsa lähedal. Kui normaalses kromosoomis on 5-60 CGG kordust, siis mutantses kromosoomis on seda kordust DNA replikatsiooni tagajärjel kuni 1000 koopiat, mis mõjutab kordusega külgnevate geenide avaldumist. · Y kromosoomi spetsiifilisi geene teatakse vähe. Nt üks kodeerib H-Y antigeeni
karüogrammi uurimata. 27. Muutused kromosoomide struktuuris: deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid ja nende ümberkorralduste fenotüübiline efekt. Deletsioon kromosoomi segmendi puudumine. Homosügootses olekus tihti letaalne. Heterosügootses olekus mõjutab mingi geeniekspressiivsust. Nt inimeste 5. kromosoomi lühikese üla puudumine põhjustab nn kassikisasündroomi, mis põhjustab tugevat füüsilist ja vaimset alaarengut. Duplikatsioon kromosoomisegmendi kahekordistumine. Homosügootses olekus pole fenotüübiline efekt nii drastiline kui deletsioonil. Heterosügootses olekus mõjutab mingi geeni ekspressiivsust. Nt inimestel 21. kromosoomi pikem õlg võib seonduda 14. kromosoomi külge. Kui seonduvad üks normaalne 14. kromosoom ja üks normaalne 21. kromosoom on inimene üldjuhul fenotüübilt normaalne, kui 14. kromosoom seondub aga kahe normaalse 21. kromosoomiga on inimesel põhimõtteliselt 21
Drug resistance plasmids)- Ravimiresistentsust määravad plasmiidid (R-plasmiidid). Vt. resistentsusplasmiidid. resistentsusplasmiidid (ingl. Resistance plasmids)- Plasmiidid, mis koosnevad konjugatiivsest resistentsuse ülekandefaktorist (RTF) ja ravimiresistentsuse r-determinantidest. 6. Fenüülketonuuria fenüülketonuuria (ingl. Phenylketonuria)- Metaboolne haigus, mis põhjustab vaimset alaarengut. Ravitav varases lapseeas spetsiaaldieediga. Kandub edasi kui mendellik retsessiivne tunnus. 7. Kiirgusmutageneesi eripärad kiirgusmutagenees (ingl. Radiation mutagenesis)- Ioniseeriva kiirguse põhjustatud mutatsioonide teke. 8. Geneetiline kood, olemus ja koodonite tüübid geneetiline kood (ingl. Genetic code)- Kogum 64 nukleotiidsest tripletist, mis määravad 20 aminohapet ning polüpeptiidahela initsiatsiooni ja terminatsiooni. koodon (ingl
ühiskonna osa, üliõpilaste, alusel (nagu paljudes psühholoogilistes uurimustes), siis teie tulemus on tõenäoliselt madalam kui oleks see võrdluses Eesti keskmisega. 85 - 115 punkti saanud inimeste tulemused loetakse keskmisteks; 116 - 130 IQ punkti saanud inimesed on kõrgete vaimsete võimetega ja üle 130-punktise tulemusega inimesed aga vaimselt väga andekad. 70 - 84 punkti saanud inimestel on madalad vaimsed võimed, alla normi e. alla 70 IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut, mis omakorda jaotub tinglikult neljaks rühmaks: (1) IQ 55 - 69 kerge alaareng. Nende inimeste areng on aeglane, kuid nad tulevad ise toime, voivad tootada ja luua perekonna, umbes 90% koigist alaarengu juhtudest kuuluvad sellesse ruhma. (2) IQ 40 - 54 mõõdukas alaareng. Puudujäägid ilmnevad varakult, keelelised ja motoorsed oskused on eakaaslastest maas, suudavad küll tootada lihtsatel kohtadel, kuid vajavad juhendamist kogu elu jooksul, umbes 6% alaarengu juhtudest.
paljudes psühholoogilistes uurimustes), siis teie tulemus on tõenäoliselt madalam kui oleks see võrdluses Eesti keskmisega. 85 - 115 punkti saanud inimeste tulemused loetakse keskmisteks; 116 - 130 IQ punkti saanud inimesed on kõrgete vaimsete võimetega ja üle 130-punktise tulemusega inimesed aga vaimselt väga andekad. 70 - 84 punkti saanud inimestel on madalad vaimsed võimed, alla normi e. alla 70 IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut, mis omakorda jaotub tinglikult neljaks rühmaks: (1) IQ 55 - 69 kerge alaareng. Nende inimeste areng on aeglane, kuid nad tulevad ise toime, võivad töötada ja luua perekonna, umbes 90% kõigist alaarengu juhtudest kuuluvad sellesse rühma. (2) IQ 40 - 54 mõõdukas alaareng. Puudujäägid ilmnevad varakult, keelelised ja motoorsed oskused on eakaaslastest maas, suudavad küll töötada lihtsatel kohtadel, kuid vajavad juhendamist kogu elu jooksul, umbes 6% alaarengu juhtudest.
Füüsikaline keskkonna mõju. Keskkonna füüsiline mõju mõjutab geenide avaldumist Temperatuuritundlikud mutatsioonid – äädikakärvse shibire mutantidel. 25 kraadi juures puudub nähtav efekt – siiski surevad raputamisel. 29 kraadi juures paralüseeruvad kärbsed koheselt ilma raputamata. Fenüülketonuuria – retsessiivne aminohapete metabolism efekt. Mutatsiooni osas homosügootsetel väikelastel koguneb ajju toksiline ühend, mis põhjustab vaimset alaarengut. Toksilise ühendi kogunemist saab takistada, kui dieedis vähendada aminohappe fenüülalaniini hulka minimaalsele tasemele. Bioloogilise keskkonna mõju Kiilaspäisus. Kiilaspäisust määrav alleel avaldub sugupooltel erinevalt: meestel dominantsel ja naistel retsessiivselt. Põhjuseks on meessuguhormoon testosteroon, mida on meestel rohkem. GEENI PENETRANTSUS – juht, kus indiviidil ei ilmne tunnust isegi siis, kui tal esineb vastav genotüüp
toime tulla, teinekord ei taluta ka väiksemat pingutust. Ei ole stabiilne. C. Vaimse võimekuse skaala. 85 - 115 punkti saanud inimeste tulemused loetakse keskmisteks; 116 - 130 IQ punkti saanud inimesed on kõrgete vaimsete võimetega ja üle 130-punktise tulemusega inimesed aga vaimselt väga andekad. 70 - 84 punkti saanud inimestel on madalad vaimsed võimed, alla normi e. alla 70 IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut, mis omakorda jaotub tinglikult neljaks rühmaks: 1. IQ 55 - 69 kerge alaareng. Nende inimeste areng on aeglane, kuid nad tulevad ise toime, võivad töötada ja luua perekonna, umbes 90% kõigist alaarengu juhtudest kuuluvad sellesse rühma. 2. IQ 40 - 54 mõõdukas alaareng. Puudujäägid ilmnevad varakult, keelelised ja motoorsed oskused on eakaaslastest maas, suudavad küll töötada lihtsatel kohtadel,
tullakse kaheosalise ülesandega (nt. täita tähelüngad ja sõnalünk lauses). Soovitatav on kasutada lühikesi verbaalseid korraldusi, mis käivitavad varem õpitud toimingu. Vajalik õpetada-harjutada ka enesekontrolli (kirjutamisel on selleks sobiv IV-V kl.). Verbaalsete seoste ja üldistuste ebatäpsuse tõttu on otstarbekas tugineda kaemuslik- skemaatilisele mõtlemisele, mis vaimset alaarengut arvestava õpetamise tulemusel hakkab kujunema 7-8-aastaselt. Seega on verbaalsed instruktsioonid ja tegevuse resultaadi sõnastamine võimalik (osaliselt) asendada skeemide ja sümbolite kasutamisega. Nt õigekirjaoperatsioonide järjestuse saab esitada skeemi ja sümbolitega, tulemuse fikseerida nööpidega või nööpidest koostatud skeemiga. Ka teisel etapil õpitakse peamiselt praktilisi harjutusi sooritades. Otstarbekas on
vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter
annaabi.ee 
