Sageli Kasutan digivahendeid tunnis õppejõu soovitusel Otsin infot käsitletaval teemal Harva Kasutan digivahendeid tunnis õppejõu soovitusel Otsin infot käsitletaval teemal Sageli Kasutan digivahendeid tunnis õppejõu soovitusel Otsin infot käsitletaval teemal Harva Otsin infot käsitletaval teemal Ajaviiteks Harva Kasutan digivahendeid tunnis õppejõu soovitusel Otsin infot käsitletaval teemal Harva Kasutan digivahendeid tunnis õppejõu soovitusel Otsin infot käsitletaval teemal Sageli Kasutan digivahendeid tunnis õppejõu soovitusel Otsin infot käsitletaval teemal Harva Kasutan digivahendeid tunnis õppejõu soovitusel Otsin infot käsitletaval teemal
Keelteoskus on rikkus Igal riigil on oma emakeel, ning lisaks emakeele oskusele õpetatakse koolides juurde veel vähemalt kahte uut keelt. Kuid kas me õpime neid ainult ajaviiteks? Õnneks on tänapäeval meie maailm nii Peale emakeele omandamise õpitakse veel palju arenenud ,et on palju võimalusi teisigi erinevaid keeli. Seda ei tehta lihtsalt erinevate keelte õppimiseks. Kõige ajaviiteks või teiste ees uhkustamiseks. tähtsamad inglise ,vene ja saksa keel Keelte oskus on meie elus väga tähtis, seda omandatakse meile juba koolis. mitmel otstarbel. On inimesi kes lähevad välismaale paremat tööd otsima. Kas parema palga nimel või on nad sunnitud minema , kuna oma kodumaal on tööpuuduse tõttu raske tööd leida. Kuid me ei saa ju lihtsalt minna välismaale tööle. Selleks peame oskama erinevad keeli, et seal hakkama saada. Üks
Tunti nelja liiki pille : Puhkpillid pajupill, vilepill, roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun, karjasarv. Keelpillid kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill. Lõõtspillid Löökpillid krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram. Parmupill anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid, mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest. Nende arv võis ulatuda mitmekümneni. Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune: · laenviisid saksa päritoluga, tundeküllased ja lüürilised
Refräänsõnu kasutatakse regilauludes(kaske-kaske). Uus rahvalaul: Tekst- pikem, jutustava sisuga, salmidus, lõppriim on salmi lõpus, eeskujuks olid kirikulaulud, levisid suulisel teel Viis- laenviisid, tantsuviisid Esitlus- lauldakse üksi, saatemuusikaga, lauldi ajaviiteks Liigid- meeste laul ja meeste teema, naistelaul, ringmängulaulud Rahvapillid: ¤ Puhkpillid- sarvpillid, kõrrepill, torupill, karjapasun, trompet ¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud Teemad: 1. isamaalised laulud- "Enne ja nüüd" ; "Meeste laul"
teistes riikides või milline näeb välja päris ehtne raudrüütel. Raamatud ei ole igavad, sest nendes juhtub alati kummalisi seiklusi. Ajaloo tunnis peame palju fakte pähe õppima. Lugemine on aga lihtsalt hea viis enesearendamiseks. Kui loen palju, saab minust tark inimene. Haridus on aga meie ühiskonnas hinnatud. Nii on mul võimalik tulevikus leida hea töökoht, luua oma pere ja elada õnnelikult. Raamatuid tuleb lugeda, sest need arendavad sõnavara, on huvitavad, heaks ajaviiteks ning nendest saab teada palju uut ja harivat.
,,Mina ja meedia" Kirjand Juhendaja:....... Sillamäe 2009 1 Mina ja meedia Meedia mängib väga tähtsat rolli meie elus.Näiteks televiisor,raadio,internet,kirjandus,ajalehed- see kõik on meie jaoks väga oluline. Meedia on meie jaoks nagu ajaviide,meelelahutuseks või ka informatsiooniallikas,kust saab igapäev mingisuguseid huvitavaid uudiseid maailmast,poliitikast,ilmast jms teada saada. Ajaviiteks võime vaadata televiisorit,enda lemmiksaateid,filme jne.Tänapäeval,ma ei kujutaks ette elu,ilma meediat ehk ilma televiisorita,sellepärast iga päev,pärast kooli lõppu tahaks midagi vaadata,isegi kodutöid tehes,vaatan ma televiisorit. Internet on ka meedia,millest üldse ei saaks hakkama.Näiteks praegu internet on väga moes,ja seda kasutavad (enamus) noored,täiskasvanud ja isegi vanurid õppivad internetti kasutama.
Hulgaliselt leidub mõlemate vormitunnustega laule. Tekst on jutustava sisuga. Võrreldes vanema rahvalauluga muutusid teemad, kuna ka mehed hakkasid rohkem laulma. Vanamoodne keel asendus uuega. Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – laulikud ja salmikud. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus Uuemat rahvalaulu esitati üksi, harvem mitmekesi viiuli, lõõts- või torupilli saatel. Uuemat laulu esitati ajaviiteks puhkeajal. Uuema rahvalaulu autor on teada või tema isik on tuvastatav. Eesti rahvalaul https://www.youtube.com/watch? v=6x5QslTDXW4 Aitäh kuulamast!
Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. *Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. *Endastmõistetavalt lauldi talgutel. *Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid. *Laule kasutati ka tantsude saateks. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. * Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. * Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid,
Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi ja ausust. Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Nende vabaduskirjade
on sõda. Aastaid, mil tervel planeedil on olnud rahu ning keegi pole sõdinud, saaks kokku lugeda kahe käe näppudel. Too kurb aga tõene fakt, on ümberlükamatu tõestus sellele, et inimene ei suuda või pole seni õppinud, elama ilma sõjata. Igal sõjal on siht, mille poole püüeldakse ning mida saavutada soovitakse. Näiteks oli Ameerika eesmärk Afganistaanist leida musta kulda ja seejärel ajaviiteks maailma esiterrorist Osama Bin Laden ning kaugemas minevikus oli kreeklaste eesmärgiks Helena troojalaste juurdest tagasi tuua. Üeldakse, et Sõdu põhjustab armastuse puudumine. Kuid tegelikult on Sõja ajendeid kolme tüüpi. Esimest järku ajendid on seotud ellujäämisega. Kergesti sünnivad sõdivad kollektiivid, mis on ellujäämiseks vajalikud.- nt aafrika laps sõdurid. Teist järku ajendid on seotud majandusliku õitsengu ja kasuga.
inimesed õnnelikud olla , mitte ei pea olema ainult kristlik usk. Maailma ei pea valitsema ainult kristlik usk, vaid võivad ka teised eksisteerida. Talupoegade ja rüütlite osas levisid ka uued suunad. Rüütlitel oli sõdade jaoks tarvis raha ning nad pakkusid talupoegadele vabaduskirju, mille talupoeg ostes, sai vabaks rüütlite poolt määratud kohustustest ja maksudest ning said vabalt liikuda ühiskondlikus ruumis. Rüütlid muutusid aga sellepoolest, et neil polnud enam peamiseks ajaviiteks tülide tekitamine ja tapmine, mis oli üsna populaarne nende seas ning arvati, et see ongi rüütelik käitumine, kuid jõuti selgusele, et rüütel peab ikka kaitsma endast nõrgemaid ning kultuuriobjekte, milleks on kirik ja sellised. Ostustati, et nüüdsest võideltakse ausal teel ja nad pidid ka sõna pidama, kuna muidu polnuks see rüütelik käitumine. Sõjad olid suureks eelduseks, et maailm pürgib paremuse poole, algseks seisukohaks oli ju
Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toeks. Raamatud on väga vanad ja neid on kasutatud juba väga kaua nii ajaviiteks, kui ka hariduse omandamiseks, paljud kirjanikud kirjutavad raamatu selleks, et oma emotsioone väljendada. Raamat suudab olla siiski kirjanikule vaimseks toeks. Mida annab raamat inimesele vaimselt ja kuidas ta inimest toetab siiski? Raamat ei reeda kedagi ühelgi raskel hetkel. Alati saab raamatu peale loota. Raamat on alati olemas ja ta on koguaeg käepärast võtta. Sõbrad, kes on toeks, ei ole alati olemas just siis kui neid oleks vaja, aga raamat on kindel ta on ja jääb
tasasema, kus ma tantsin, ümmarguse, kus ma hüppan, laterguse, kus ma laulan. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. Neid lauldi ringmänge mängides. Meil on kaval kassikene, hiirekera Intsukene, püiab hiired põllu pealta, ajab rotid aida pealta, vesihallid vilja seesta, küidud külmasta kambrista. Kass on kaval kargamaie, hiir on vilgas hüppamaie. Sõitke, sääred, pöitke, põlved, laske teeda, labajalad, hüppa, hüppa, hiirekene, karga noppest, kassikene! Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. Aia, äiu emme poega, Tuudu, tuudu tuvi poega, Tammu, tammu taadi poega, Emme heina niitijaks Taadi tamme raiujaks. Ole usin kasva kasin Siis sind noorelt nopitakse, Tanu pähä topitakse. Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga.
Nende inimeste elus on muusika väga tähtsalt kohal ja nad kannavad ka riideid vastavalt oma muusikastiilile. Sellest võime järeldada seda, et muusika on endiselt tähtsalt kohal inimese elus ja jääb tähtsaks veel mõneks ajaks kindlasti. Muusika ülesanne tänapäeval on vist meelelahutuslikuks muutunud. Muusika kuulamine on hea vaba aja veetmise viis. Kui inimene läheb koju, lülitab ta tihtipeale raadio sisse ja kuulab muusikat, lihtsalt ajaviiteks. Kindlasti ei saa seda unustada, et muusika järgi saab tantsida. Muusika on tantsule saateks ja diskod ilma muusikata, pole mingid diskod, kui puudub muusika. Samamoodi tantsuõhtud pole ilma muusikata tantsuõhtud, kuna pole millegi järgi tantsida. Ma usun, et mitte keegi meist ei kujuta ette, mis oleksid tantsupeod ilma muusikata. Täna muusikale on välja arenenud ka erinevad tantsuliigid. See, et muusika omab tänaseni suurt tähtsust näitab ka see, et laulupidusid korraldatakse juba
Ühes loos kasutas naine ära kergemeelset meest, kellel polnud aimugi, et too peab armukest ning väitis, et ukse taga käisid koputamas tondid ning veenis meest neile nõidust peale panema. Kuigi lugu on õpetlik muudab neiu kaasa kergeusklikkus selle ka naljakaks. Loos on selgesti esindatud kavalus ja laus rumalus ning see mis juhtub, kui sellised lihtsameelsed inimesed sattuvad kokku vähegi targematega. Boccaccio kirjutas teose kindlasti ka ajaviiteks just naistele. Tema arvates oli neil palju vaba aega, kuna nad ei tegelenud õppimisega ning seega oli raamat mõeldud ka aja sisustamiseks. Kõigis tema lugudes, mida mina lugesin oli naistel väga tähtis või keskne koht ning paljudel juhtudel on naised ka meestest targemad. Seda võib näha loos, kus noormees hakkab neiule lugu jutustama, kuid teeb seda konarlikult ning esitades valesid fakte. Selle
konstantset müra endasse süüvida ja end tundma õppida. Selle avastas Veiko Belialsi ja Marek Simpsoni raamatu „Existerion“ peategelane, kes rändas universumi lõppu, kuna tahtis teada olemise mõtet ja avastas, et vastus oli tegelikult temas endas olemas olnud kogu selle aja, mis ta rännakutele kulutas – ta lihtsalt ei süüvinud piisavalt endasse, et seda täheldada. Kui mõelda paljude inimeste ajapuudusprobleemidele, kas pole siis paradoksaalne lihtsalt ajaviiteks kellegagi suhelda? Arvan, et enama vaikuse korral õpiksid inimesed end paremini tundma ning teistel oleks, keda tundma õppida. Lisaks sellele oleks inimestel aega rahulikult tegeleda toimetustega, mida nad muidu kiirustades teeksid. Eckhart Tolle sõnutsi peitubki õnne võti rahus ja oskuses nautida absoluutset antud ajahetkes viibimist. Üldiselt on füüsiliselt ja vaimselt võimatu teha kahte erinevat asja samaaegselt ja täisväärtuslikult
orjade kohustuseks. Lapsed pidid kasvama tugevaks nii kehalt kui vaimselt. Nad võimlesid, õppisid lugema, kirjutama ja arvutama. Igaüks pidi tundma 12 seaduse tahvli sisu. Et papüürus oli väga kallis, siis tarvitati kirjutamiseks vahatatud tahvleid. Õpetus algas hommikul vara ja kord oli koolis väga vali. Roomlased, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Neid korraldasid suurnikud või valitsejad, et rahva laialist poolehoidu võita. Mõistlikuks ja harivaks ajaviiteks olid teatrietendused. Ei peetud lugu heast sisust, vaid siia tuldi naerma tooreste naljade üle. Suure ja püsiva poolehoiu osaliseks sai tsirkus, kus väljaõppinud sõitjad kihutasid kaherattalistel vankritel võidu. Peale tsirkuse anti etendusi veel amfiteatris. Siin võitlesid gladiaatorid elu ja surma peale ringi- või ovaalikujulisel platsil, mida piirasid astmestikus pealtvaatajate istekohad. Gladiaatoriteks olid harilikult sõjavangid, orjad ja surmamõistetud kurjategijad. Neid
orjade kohustuseks. Lapsed pidid kasvama tugevaks nii kehalt kui vaimselt. Nad võimlesid, õppisid lugema, kirjutama ja arvutama. Igaüks pidi tundma 12 seaduse tahvli sisu. Et papüürus oli väga kallis, siis tarvitati kirjutamiseks vahatatud tahvleid. Õpetus algas hommikul vara ja kord oli koolis väga vali. Roomlased, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Neid korraldasid suurnikud või valitsejad, et rahva laialist poolehoidu võita. Mõistlikuks ja harivaks ajaviiteks olid teatrietendused. Ei peetud lugu heast sisust, vaid siia tuldi naerma tooreste naljade üle. Suure ja püsiva poolehoiu osaliseks sai tsirkus, kus väljaõppinud sõitjad kihutasid kaherattalistel vankritel võidu. Peale tsirkuse anti etendusi veel amfiteatris. Siin võitlesid gladiaatorid elu ja surma peale ringi- või ovaalikujulisel platsil, mida piirasid astmestikus pealtvaatajate istekohad. Gladiaatoriteks olid harilikult sõjavangid, orjad ja surmamõistetud kurjategijad. Neid
A. Kitzbergi tragöödia "Libahunt" taunib inimeste sallimatust erinevate inimeste vahel ning lihtsameelsust. Ehe näide on see, kuidas Tiina perest ära aetakse, arvates et tegemist ongi libahundiga. Sama autori draamas "Kauka jumal" on samuti väljakirjutatud näide sellest, mis juhtub ahne inimesega.Teoses on selleks Mogri Märt, kes kaotab poja ning kogu oma varanduse. Ükski kunstiteos ei ole kirjutatud lihtsalt niisama ajaviiteks, kõik nad sisaldavad arukaid mõtteid ning õpetusi, mida inimesel jälgida tuleks, et enda ja ka teiste elu paremaks muuta. Erinevad tekstid aitavad elu mõista. Inimene ei sünni selgete väärtushinnagute ja arusaamadega, kuid kõik see on tähtis inimese isiksuse kujunemisel.Ma julgen sellest üsna otseselt järeldada, et tark inimene loeb, õpib ning ahmib teiste tarkust ja kogemusi igal võimalikul hetkel ning kujundab siis need enesele sobilikuks
Tekkemuistendid sisaldavad fantastilisi seletusi millegi tekkimise kohta. vägilasmuistendid on seotud Nt: Kalevipojaga. Kohamuistendid jutustavad järvede, kivide või puude tekkimist vms. Ajaloolised muistendid on seotud ajalooliste sündmustega ja inimestega. 9. Mõistatus lühivorm, annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal tuleb arvata. Ta koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest. Esitati ajaviiteks või taibukese prooviks. 10. Mõtteriim parallelism. 11. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad. Räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtudest jms. 12. Naljand lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Tema sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. 13. Parallelism - regivärsilisele rahvalaule iseloomulik võte. Värsirühmade grupeerimise
Raamatud on väga vajalikud ajaloo allikad. Olgu tegu jutu- või teadusraamatuga ei tohiks need kunagi kaduda. Raamatutes on tarkusi mida arvutist või internetist kunagi ei leia. Raamatuid tuleb lugeda, sest need arendavad sõnavara. Õppides uusi sõnu ja väljendeid muutub minu keel ilmekamaks ja isikupärasemaks. Kõigile meeldib kuulata huvitava sõnavaraga inimest. Internet ,vastupidiselt raamatutele, risustab keelt. Samas on raamatud huvitavad ning heaks ajaviiteks muidugi juhul kui tegu on minule meeldiva zanriga raamatuga. Neist saab teada palju uut ja huvitavat harivat. Tsiteeriks ühte inglise kirjanikku nimega Geoffrey Chaucer (elas 1430- 1400) ,,Räägitakse, et nagu vanad põllud annavad igal aastal uue saagi, nii annavad vanad raamatud lahkesti uusi teadmisi neile, kes tahavad õppida. Järjest rohkem ja rohkem kodutöid tuleb teha arvutiga. Arvuti on peaaegu enesest mõistetav ja paljud õpetajad eeldavad et kõigil lastel on kodus arvuti olemas
Ehk siis see on protsess, mis loob unikaalse ´´meievahelise suhtlemise viisi´´. Häälestamise liitumisel on kolm erinevat taset, mis aitab paremini hakkama saada. Need on: Käitumise tasand, kultuuriline tasand ja sisuline tasand. 4. Hea klienditeeninduse ABC: 2. etapp Huvi tekitamine Huvi tekitamine on väga oluline lisamüügi sooritamiseks .Huvi tekitamine on sellepärast oluline, kuna see on vägagi võimalik, et klient võib väga tugeva ostuhuviga tulla ning ka lihtsalt ajaviiteks kaupa sirvida. Kliendil võib huvi tekkida siis, kui teenindaja näitab huvi ülesse teema või kliendi suhtes. Ehk tuleb kuidagi kliendile toodet tutvustada, et ta hakkaks huvi tundma. 5. Hea klienditeeninduse ABC: 3.-6. etapp VVV ja lahenduste pakkumine Kliendil on olemas oma VVV-d (vajadused, väärtused ja võimalused). Kliendi vajaduste rahuldamiseks tuleb olla alati subjektiivne. Kliendi väärtused väljendavad tema arusaamist, milline õige teenus või kaup peaks tema
"Metamorfoos" Franz Kafka Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Võin ausalt öelda, et esmamulje teosest polnud kõige parem. Lugedes raamatu läbi peamiselt ajaviiteks ning kohustusest, polnud ma loetust eriti vaimustusest. Mõne päeva möödudes hakkasid teatud fraasid ja ütlused teosest mind aga kummitama. Otsustasin rahuloulu taastamiseks uuesti väljaande kaanest kaaneni läbi lugeda. Seekord juba siis huvi ja suurema tähelepanuga. Pean tõdema, et mida rohkem ma sellesse raamatusse süüvisin, seda absurdsem see mulle tundus. Kokkuvõtteks arvan, et raamat on üks paras pähkel kuid tohutu pagas mõtteid ja ideid, mis teos kaasa
Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutusasutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides , baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, kino külastamine ja veel hilised jalutamised parkides, tänavatel ja mere ääres
1803. Pesapalli ajalugu Nagu varem mainitud, pani aastal 1845 esimest korda kirja pesapalli reeglid Alexander Cartwright. 1860-ndatel hakkasid sündima esimesed semiprofessionaalsed pesapalli meeskonnad Ameerikas ning aastal 1869 sündis esimenetäielikult professionaalne pesapalliklubi Cincinatti Red Stockings (Punased sukad). Järgneval aastakümnel nimetasid mitmed ajakirjad pesapalli juba ,,rahvuslikuks ajaviiteks" ja ,,rahvuslikuks mänguks". Esimene katsetus luua suurliigat oli National Association (Rahvuslik liit), mis kestis aastast 1871 kuni aastani 1875. Praegusel ajal küll vaieldakse, kas selle näol oli tegu suurliigaga või mitte, ning Major League Baseball ei loetle seda ühena suurliigadest. Vastusena National Association'i puudujääkidele loodi aastal 1876 National League (Rahvuslik liiga), mis eksisteerib veel tänapäevalgi. Tekkisid ka mitmed muud suurliigad,
See täidab Sinu pika öö jooksul tühjaks kulunud „paagi“ uue energiaga. Hommikune söömine aitab Sul ka koolis paremini toime tulla. Hommikueineks sobivad pudrud, teraviljahelbed piima või mahlaga, täisteraleib juustu-vorsti vm kattega. Võimalusi on palju, peaasi, et Sa kooli tühja kõhuga ei lähe! Liigu! See on lihtne. Kõnni, sõida jalgrattaga, sörgi – koos sõpradega võib see saada mõnusaks ajaviiteks! Püüa teha aktiivseid 10-minutilisi pause ka kodus õppimise, lugemise ja televiisori vaatamise vahele. Püüa liikuda vähemalt 30 minutit iga päev! Pinguta higistamiseni! Energiline pingutus, mille puhul tekib hingeldus ja higistamine, aitab sinu südamel paremini töötada, lisab energiat, aitab parandada Sinu väljanägemist ja tunda ennast hästi! Liikumist peaks
28. Pigem oled igasuguste uuenduste suhtes ettevaatlik. 29. Tööalane karjäär ei ole Sinu jaoks just väga oluline. 30. Sa unistad oma väikesest aiamaast, maamajast või siis ongi nad Sul juba olemas. 31. Sul on kodus mingi lemmikloom. 32. Pead ennast pigem realistiks kui unistajaks. 33. Kodu on Sinu kindlus. 34. Arvuti ei ole vist just sinu parim “kaaslane”. 35. Püüad järgida tervislikke eluviise. 36. Ajaviiteks meeldib Sul häid raamatuid lugeda. 37. Usud armastuse olemusse ja püsivusse. 38. Sind pigem häirivad erilised inimesed ja Sa püüad neid vältida. 39. Seltskonnas meeldib Sul pigem olla tagaplaanil. 40. Eelistad pigem kindlat püsisuhet. 41. Hindad kõrgelt perekondlikke traditsioone. 42. Püüad igat oma sammu ja tegevust ette analüüsida – tark ei torma... 43. Kodus ja tööl on Sul kõik asjad enam-vähem omal kohal. 44
evangeeliumiks. Juhuluule- salongi- e. tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste (nt pulmade, sünnipäeva, ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterliku jõleduse". 1535- trükiti Wanradt-Koelli katekismus. 1637- Stahl andis välja I eesti keelse õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Trükis ilmus I eesti keelne luuletus, mille kirjutas R. Brockmann.
Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutus asutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides, baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, kino külastamine ja veel hilised jalutamised parkides, tänavatel ja mere ääres
armutult lüpsis, see oli ka üks külarahva ühine ettevõtmine Ühistööna võideldi katku vastu ja tüssati vanapaganat Rehepapi ja nõia ühistöö oli kokku viia kohalik paarike Ints aitas Hantsul mõisapreilit vaatamas käia Rehepapp ja nõid aitasid külarahval vanapagant ja mõisa tüssata ning omavahelisi konflikte lahendada Ilmselt on meil kõigil olnud hetki, mil tunneme, et võiks lihtsalt ajaviiteks lugeda. Alati ei peagi selleks tõuget andma kohustuslik kirjandus, vaid enda huvi. Kindlasti andis selleks omajagu põhjust ka suur meediakära teose ümber. Tahtsin teada, mida inimesed seal nii põnevat leiavad. Milliseid emotsioone suudab see minus tekitada? Andrus Kivirähk kirjutas raamatu, mis pidanuks justkui välja tooma eestlaste põhiomadused iseloomu. Kogu teost läbib negatiivne ja pilav toon meie rahva, eestlaste suunas
konkurents igas valdkonnas. Kõige enam mõjutab tarbimisühiskond tarbijaid, sest soovitakse omada kõiki kaasaegseid ja populaarseid tooteid, mis lõpuks muudavad maailma. Tarbimisühiskonna surve laskub inimesele juba lapsepõlves. Lapsevanemad ostavad oma väikestele lastele telefone, tahvel- ja sülearvuteid, mida lapsed tegelikult aja veetmiseks ei vaja. Arvutimängude mängmimist peetakse lapse jaoks paremaks ajaviiteks. Tegelikult ei viitsita ise oma järeltulijaga tegeleda ning valitakse parem variant enda, mitte lapse jaoks. Lapsepõlv peaks mööduma õues lõbutsedes, mitte jõllitades arvuti ekraani. Tehnika kasutamine pärsib lapse aju arengut, mis võib kaasa tuua hüperaktiivsuse, ärevuse, kontrollimatu käitumise. Lapsel on raskusi keskendumisega, tähelepanuga, enesevalitsemisega. Lisaks on ilmselt kõik kuulnud, et tihe arvuti kasutamine rikub silmanägemist
Kordamisküsimused muusikaloo arvestuseks! Eellugu, keskaeg 1. Muusika teke: miks tekkis muusika, mis olid muusika ülesanded, miks vajas inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? (Kirjuta natuke pikemalt!) V: Muusika tekkis, et väljendada seda mida sõnadega ei saa ning selleks vajas ka inimene muusikat. Muusikat kasutati rituaalideks, ajaviiteks, lugude jutustamiseks, julguseks, suhtlemiseks, eneseväljenduseks. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, sest levis selline arusaam, et muusikal on salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. 2. Millised on tänapäeval muusika peamised funktsioonid? (too min 3 näidet) V:Meelelahutus, inspiratsioon, raha, liitev funktsioon, motivatsioon, igavuse peletus. 3. Muusika väljendusvahendid nimeta 5-6 peamist!
MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) - avamäng ooperile "Figaro pulm" (1786)
näiteks Tanel Padar, kes vallutab oma muusikaga väga paljude tüdrukute südamed. Samuti omab mulle suurt tähtsust ka see, et laulul oleks mingi point või tagamõte. Träna ja sellist staffi võin ma kuulata näiteks klubides või autoga ringi tiksudes. Kuna rock jaguneb omakorda väga väga paljudeks liikideks, siis oleks õigem täpsustada, millist rocki stiili ma enim kuulan. Kindlasti pop-rocki ja vahepeal läks mulle peale isegi progressive rock, näiteks kuulasin ma kodus ajaviiteks Pink Floyd-i. Rock-muusika arenes välja bluesist, ning 1950ndate aastate rock'n'rollist ning rockabillyst. 1960ndatel hakkas rockiga ühte sulanduma folk, millest tekkist folk-rock ning jazz, millest arenes välja jazz-rock fusion. 1970ndatel hakkas rock-muusikast osa saama ka soul, funk ja latino muusika mõjud. Samuti hakkas välja arenema palju erinevaid alaliike, näiteks soft rock, blues rock, heavy metal-style rock(mulle meeldib selles stiilis näiteks Led Zeppelin),
5 - Tugev huvi. P¸¸an selle teema kohta v_imalikult palju teada saada erinevatest allikatest, kuid eriti meeldib lugeda (artikleid, raamatuid, populaarteaduslikke vljaandeid). Teen mrkmeid, vaatlusi, p¸¸an ise midagi teha. 4 - K¸llaltki huvitav. Vahetevahel loen, p¸¸an vaadata telesaateid ja saada informatsiooni selle teema kohta. 3 - M__dukas huvi. Ei ¸tle ra huvitava telesaate vaatamisest selle teema kohta. Spetsiaalselt midagi ei loe. 2 - Vhene huvi. Ajaviiteks vaatan ja kuulan midagi selle teema kohta. 1 - Absoluutselt ei huvita. Ei kavatsegi sellega tegelda. Mis iseloomustab Sinu huvide portreed? Too vlja need huvid, millele andsid 5 punkti. Millise t^^ v_i ameti juures need huvid kasuks tulevad? Huvid Huvid innustavad teatud tegevusele. Oma huvide teadvustamine lubab Sul aimata, missuguse elu ja t^^ga Sa t_enoliselt rahul oled, v_ib-olla isegi _nnelik. Muidugi pole v_imalik k_iki huvisid rahuldada t^ise tegevuse kaudu. Et
tavaliseks, et vasallid pärandasid lääne isalt pojale, kuigi need olid antud vasallidele vaid kasutada. Feoodidest said perekonna pärusvaldused. Kuningate suutlikku vasalle oma võimu all hoida vähenes, see nõrgendas kuningavõimu nin suurendas poliitilist ebastabiilsust. Lääne-Euroopa killustatud ning Frangi riigi lagunemine oli paljude ajaloolaste meelest kaootiliselt arenenud feodaalsuhete tagajärg. Feodaalid võitlesid Ristisõdades ristiusu eest. Kui varem oli nende ajaviiteks tülitsemine, riisumine ja tapmine, siis Ristisõdade ajal kujunes välja rüütliseisus ning rüütlieetika. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi ja ausust. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said neist alles ristisõdade ajal teada. Suhkrupilliroo, maisi,
4. Otto Wilhelm Masing oli Äksi pastor. Ta andis välja ´´Pühhapäwa Wahhe-luggemissed`` ja ´´Marahwa Näddala-Lehte``. Tema võttis esimesena kasutusele õ-tähe. Masing kirjutas mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid. 5.Peter August Friedrich von Mannteuffel oli Ravila jmt Põhja-Eesti mõisa krahv. Tema kirjutas raamatu ´´Aiawite Peergo walgusel``, mis oli mõeldud talurahva õpetlikuks ajaviiteks. Tema lood olid õpetlikud ning halvustasid inimeste pahesid, manitsedes lugejat olla korralik. 6. Esimene eestikeelne kalender ilmus 1718. a. Kalendrid olid odavad ja seetõttu väga popu- laarsed. Kalendri vahel olid kalendrilisad. 1766.-1767. a andis August Wilhelm Hupel Põltsa-maal välja esimest eestikeelset ajakirja ´´Lühhike öppetus...``. See sisaldas peamiselt arstlik-ke nõuandeid.
Kauba ostmine välismaalt Välismaal pangakontosid pole. Nii, et kui soovid mugavalt osta välismaalt pead omama krediitkaarti! Ekauplustest ostes võite siiski muretsema hakata makstud kauba kättesaamise, krediitkaardi numbri varastamise, kergekäeliselt isikliku teabe jagamise jms pärast. On ohte, millele te ka mõelnud pole, näiteks nuhkvara allalaadimine. Järgige allolevaid juhiseid, et vähendada pettasaamise riski ning muuta ekaupluste külastamine meeldivaks ajaviiteks. Kaartide turvalisus PIN kood. Pinkood on Teie elektrooniline allkiri. o Õppige PINkood pähe ning hävitage PINkoodi ümbrik. o Ärge kirjutage PINkoodi kaardile ega ka mujale, kus see võib teistele nähtav olla. o Ärge öelge PINkoodi kellelegi, ka mitte pangatöötajale o Muutke aegajalt oma PINkoodi o Ärge valige PINkoodiks numbrikombinatsiooni, mida teistel on kerge ära arvata o Püüdke PINkoodi sisestada nii, et keegi seda ei näeks.
1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks Alles pärast Mazarini surma ( 1661) hakkas ta valitsema absolutistlikult Kuningavõim omandan enneolematu ulatuse Kõik pidi keerlema valitseja ümber Ta võttis endale lisanimeks Päikesekuningas Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga heal arvamusel Üle kõige väärtustas ta kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu. Rahuajal oli tema ajaviiteks jaht Kõige selle kõrvalt leidis ta aega tegeleda ka riigiasjadega Kuningas nimetas ametisse tähtsaimad riigiametnikud Andis välja seadusi ta võis igal ajal muuta või tühistada Karistas ja andis armu(kohtupidamine või süüdistuse esitamine polnud vajalik), eriti kardetud oli vana kindlusvangla Bastille Absolutismieelsest ajast olid säilinud kohtuasutused Tähtsaim neist oli Pariisi parlament mille ülesandeks oli kuninga ediktide ja seadusandlike
erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Sel teel just ristisõjad hakkasid hävitama usufanatismi ja panid aluse Lääne-Euroopa vabanemisele progressi pidurdava katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad rooma paavstide- instituudile. Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi, ausust ja humaansust. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks
nende hulgas ka Newtoniga. Ta võttis ka osa Londonis Kuningliku Seltsi istungitest, kus demonstreeris ka oma arvutit. Möödus vaid 11 aastat, kui Leibniz avaldas oma töö diferentsiaalarvutuse kohta, see andis põhjust sajandeid kestvaks vaidluseks kes oli ikka esimene, kas Newton või Leibniz. Leibnizis olid mingil arusaamatul kombel ühendatud visa õpihimu ning hämmastav kergemeelsus, täiesti hoolimatu suhtumine oma geniaalsesse mõistusesse. ,, Matemaatika oli minu jaoks meeldivaks ajaviiteks" , tunnistas ta naerusui. Ta vestles meelsasti Venemaa tsaari Peeter Suurega.Seega võib oletada, et Leibniz mõjutas mingil määral ka vene Teaduste Akadeemia rajamist. Halastamatu podagra (äge liigesepõletik) tegi lõpu tema reisimistele ja aheldas ta Hannoveris tugitooli. See võis tekkida sellest, et ta sõi korrapäratult ja jõi ainult lahjendatud veini. Nüüd aga leppis ta üksnes piimaga. Ta tegeles hilisööni oma paberitega, jäi tugitooli, ärkas vara ja tegeles oma paberitega
märke näitama. Pärast Kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka tuuslar, Soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga. Ajapikku sai Linda kosilastest rahu. III Kolmanda laulu algus näitab üht tükki Kalevipoja poisikesepõlvest. Vennad lähevad kolmekesi metsa jahile. Muist tapetud elajaid, nõnda kui teiste nülitud nahad kannab noorem vend oma õlal. Mehed istuvad metsa varju väsimust puhkama ja hakkavad ajaviiteks laulma. Vahepeal viinud Soome tuuslar ema neil kodunt, kellega ta kaugemale ei jõudnud kui Iru mäele, kuhu jumalik vägi röövli maha pillutanud ja Linda kivipakuks moondanud, et karsket leskenaist keegi kiusama ei pääseks. Pojad leiavad koju tulles pesa tühjana ja õue pealt jälgi, ning aimavad halba. Noorem vend läheb esiteks isa hauale, sealt merekaldale vaatama, kas ehk kuskile ema jälgi järele jäänud. IV Neljandas laulus hakkab noorem vend Soome poole ujuma
Ello peretütar Meelitab Ellot: ´Vaadake ometi, kuis kiirgavad kahvatus taevas kevadöö tähed. Kas tohin ma sellest teile rääkida? On midagi kirglikku ja haiglast meie põhjamaises kevades: ta tuleb kui tormihoog äkki, lõhkudes jäised katted ning külvates metsi ja niite korraga tuhandevärviliste lilledega.´ Kord püüdis elusa hirve ning teine kord tõi ta metsast kulli. ´Kas te ei märka, et armastan teid! Olen kui kloun teie kõrval, üksnes pilkeks, irvitamiseks ja ajaviiteks. Olen kui kerjus, kes on sunnitud elama armust ja heldusest.´ ´Tahaks võtta teid kui lindu peole ja vaadelda teie kohkunud silmi. Ma annaks teile uued nimed, missuguseid pole veel ükski inimkõrv kuulnud. Ma hoiaksin, kallistaksin teid. Tahaksin kõndida teiega käsikäes üle väljade, orgude, jõgede. Pehmel samblal oleks meie ase, ja siis näitaksin teile tähti taeva öises sisenduses.´ Ütleb, et on muinasteadlane.
"Godot´d oodates" Samuel Beckett Tegelased: Estragon (e Gogo), Vladimir (e Didi), Lucky, Pozzo, Poiss. 1. Vaatus Vladimir ja Estragon (edaspidi vastavalt V ja E). viimane veetis öö kraavis, ning oli peksa saanud, püüdis kinga jalasta saada. Mõlemad ootasid Godot. nad ei suutnud selgusele jõuda, mis päev parasjagu on ja kas godot üldse tuleb jms. ajaviiteks tahavad end üles puua, kuid ei tee seda, sest siis jääks üks neist üksi ja tal hakkaks igav. Lühikese mäluga tüübid. röögatuse peale ehmatavad ja jooksevad peitu. Lucky ja Pozzo lavale- viimane kaelarihmaga ees. eismesed mehed peavad tulijat godot´ks. lucky käsutab pozzot nagu koerorja. lähemal vaatlusel avastavad V ja E, et tüübil on kaelarihma kohalt kael lausa verine. katsuvad mehega juttu teha, see ei vasta. Kui Pozzo on söömise lõpetanud hakkab
TALLINNA ÜLIKOOL TALLINN UNIVERSITY Liis Udris MILLISEID MÄNGE ME ARGIELUS MÄNGIME? ESSEE Õppeaines: VABA AJA JA REKREATSIOONI TEOORIAD Kehakultuuriteaduskond Õpperühm: RK-11 Tallinn 2005 Mängu all mõistetakse tegevust, mida harrastatakse tegevuse enda pärast, ajaviiteks ja lõbustuseks. Mäng on omane kõikidele igadele- pole oluline kas mängib noor või vana.Ta on jõukohane, haarav ja loomulik kehaliste ja vaimsete võimete arendamise, samuti kõlbelise ja esteetilise kasvatuse vahend nii täiskasvanule kui lapsele. Oma ülesandeid täidab mäng siis, kui seda teadlikult juhtida. Mängust osavõtu oluliseks ajendiks on sellest saadav tegevusrõõm ja algatusvõime laialdase ning vaba rakendamise võimalus-
gaasi. Selle omadused olid hämmastavad. Küünal poles gaasis heledamalt kui õhus ja hõõguv süsi lõi lõkke. Nii läks ajalukku uue elemendi hapniku avastamispäevana esmaspäev, 1. august 1774. Mõne aja pärast tegi ta veel tavatuma katse. Priestley võttis kaks uhesugust klaaskuplit. Ühes oli harilik õhk, teises katsel saadud elavhõbeda-õhk, mida ta hiljem nimetas deflogistoneeritud õhuks. Kummagi kupli alla pani ta hiire ning hakkas ajaviiteks flööti puhuma ja hiiri jälgima. Harilikus õhus hakkas hiir peatselt avaldama väsimuse tundemärke, kaotas veerand tunni pärast teadvuse ja suri. Hapnikuga kupli all jooksis hiir vilkalt ja väsis hiljem. Kui ta hiire kupli alt välja võttis, siis too toibus mõne aja pärast. Priestley oli hämmingus: üks hiir elas õhus 15 minutit, teine aga elas hapnikus kaks korda kauem. Ta hingas ka ise uut õhku ja koges, et hingata on kergem. · Rooma õhk
Tema ainukeseks teenimisvõimaluseks oli jutukeste ja vestete avaldamine. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928.aastal. Tagasihoidliku kirjanikuna unistas Karl Ristikivi juba 18-aastaselt meistrks saamisest.1931 astus Tallina Kolledzi õhtugümnaasiumisse ning lõpetas ühe aastaga 4-aastase kursuse. Neid õpinguaastaid võib pidada Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Ta luges palju ning huvitus enesekasvatusega seotud raamatutest. Ajaviiteks kirjutas 1934. aastal ,,Võõrad varjud" ning 1936. aastal ,,Viikingite veri," mis avaldati ,,Perekonnalehes". Pärast mõnigast pausi läks Ristikivi õppima Tartu Ülikooli geograafiat. Vajaliku raha sai ta lasteraamatute ,,Lendav maailm" (1935), ,,Sinine liblikas" (1936), ,,Semud" (1936) ja ,,Sellid" (1936) eest. Teos ,,Lendav maailm" pälvis tunnustust kirjastuse ,,Loodus" lastekirjanduse võistlusel. Õppimisvõimaluste kõrval tõi ülikooliaeg häid sõpru eriti üliõpilasseltsist
linna märksõnadeks juba tervelt 170 aastat. Aga Pärnu on tuntud ka kui sadamalinn, hansalinn ja ülikoolilinn. Pärnus toimub aastaringselt erinevaid kultuurisündmusi, millest paljud on kujunenud iga aastaseks traditsiooniks. Suurepäraseid elamusi pakuvad teatrietendused, spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks. Linna parkide ja alleede rohelust täiendab maakonna lummav loodus. Mõnusaks ajaviiteks on jalutuskäigud metsas, kajakimatkad jõel või merelahel, ratsutamine, kalastamine, jahiretked jm. Lisaks seiklusrikkad raba või kanuuretked Tolkuse matkarajal, Soomaa Rahvuspargis ja mujal maakonnas. Armsalt kodune ja samas eksootiline on Kihnu saar, kus rahvariideid kantakse igapäevaselt ja kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga.
maailmas toimuvaga, olgugi, et peavoolumeedia vahendusel, aga seda ei tauni mitte keegi. Lähedast peretuttavat, 50-aastast taksojuhti, iseloomustab kenasti ütlus ’’kuidas kunagi’’. Härra teenib igapäevaselt leivaraha autoroolis ning on iseenesestmõistetav, et mitte igal hetkel ei sõiduta ta kliente ühest Tallinna otsast teise. Kui päev möödub kodustes tingimustes, siis mängib televiisor toanurgas enamuse ajast päevas, otseseid eelistusi ei ole, lihtsalt ajaviiteks, kuigi õhtuti tuleb kindlasti ära vaadata uudised. Aga kuna enamuse oma päevadest veedab härra taksoroolis, siis tuleb tal lähtuda ka teisiti. Sellistel juhtudel vaatab ta hommikuti ETV’st ’’Terevisiooni’’ , siis seab sammud takso poole, kus paneb käima endale meelepärase raadio, mida mõnus sõidu ajal kuulata, saab ka jooksvalt värskeid uudiseid ja reklaame. Eelistab enamuse ajast kindlaid raadiojaamu nagu näiteks StarFM või Raadio Elmar. Raadio täidab
mälestused, kuna need andsid justkui kinnitust, et Kersna tõesti on selline, milliseks ta ennast teoses peab ja neid jutte oli lõbus ja huvitav lugeda. Piltide, dokumentide ja artiklite rohkus tegi selle teose lihtsasti arusaadavaks ja pilkupüüdvaks. Ajaleheartiklid, koolitunnistused, joonistused ja kirjad andsid ka tolle aja hõngu ja see tekitas peas võrdlusmomendi praeguse ja tollase ajastu vahel. See on huvitab raamat ajaviiteks ja uudistamiseks, sest tõesti- on palju, mida lugeda ja veel rohkem, mida uudistada. MIDA KÜSISKIN VAHUR KERSNALT? Piinlikult isiklik küsimus, aga hakkas huvitama, et miks nõnda ideaalse ja lõputuna tunduv suhe Viljaga lõppes? Veel huvitab mind, missugused olid Kersna vanemad. Seal oli küll neist alguses veidi juttu, kuid just iseloomust, selle pärast, et vanematel on inimese kujunemises suur roll. Ja viimaseks seda, et mis seal „Jah
annaabi.ee 
