Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Beckett "Godot´d oodates" (2)

3 HALB
Punktid
" Godot ´d oodates" Samuel Beckett
Tegelased: Estragon (e Gogo), Vladimir (e Didi), Lucky , Pozzo , Poiss.
1. Vaatus
Vladimir ja Estragon (edaspidi vastavalt V ja E). viimane veetis öö kraavis, ning oli peksa saanud, püüdis kinga jalasta saada. Mõlemad ootasid Godot. nad ei suutnud selgusele jõuda, mis päev parasjagu on ja kas godot üldse tuleb jms. ajaviiteks tahavad end üles puua, kuid ei tee seda, sest siis jääks üks neist üksi ja tal hakkaks igav. Lühikese mäluga tüübid. röögatuse peale ehmatavad ja jooksevad peitu . Lucky ja Pozzo lavale- viimane kaelarihmaga ees. eismesed mehed peavad tulijat godot´ks. lucky käsutab pozzot nagu koerorja. lähemal vaatlusel avastavad V ja E, et tüübil on kaelarihma kohalt kael lausa verine . katsuvad mehega juttu teha, see ei vasta. Kui Pozzo on söömise lõpetanud hakkab ta minema ja E sööb ära ta järelejäänud kanakondid. Selgus, et pozzo viib lucky ära müümiseks ja lucky püüab mitte magama jäämise ja pidevalt tema asjade kandmisega tal meelt muuta. kui Vja E lähevad orja lohutama, sest see nutab , annab ta E-le tugeva jalagoobi. selgus, et lucky näol on tegemist peksupoisiga. Miskipärast hakkas järsku lucky oigama ja ägisema, järgmisel hetkel kargas püsti ja ütles, et kõik korras. igavuse peletamiseks lasevad luckyl tantsida. Pozzo palus end pidevalt paluda ja käskida midagi teha, samas ise ei kuulanud, mida teised rääkisid vaid ajas oma suht mõttetut joru. igavuse peletamiseks kästakse luckyl mõtelda. aga selleks tuleb talle kübar pähe panna. E panebki ja L hakkab rääkima, räägib pika ja targa teksti maha, samas teised ärrituvad selle peale ja lõpuks kui enam ei suuda võtavad tal kübara peast ja ta jääb vait. kukub surmväsinuna maha. mehed üritavad teda püsti saada - õnnestunud, hakkavad P ja L minema. lavale ilmub kartlik poiss, kes enne ei julgenud välja tulla, aga toob godot´lt sõna. Selgub , et Godot tuleb homme . poiss jookseb minema. E jätab oma kingad sinna, et ehk keegi väiksema jalanr-iga saab õnnelikuks. selgub, et V ja E on juba 50 aastat koos olnud. arutavad,kas ehk oleks pidanud lahku minema, aga ei jõua kuhugi . ütlevad et lahkuvad , kuid ei liigu paigast .
2. Vaatus
V ja E tulevad jälle ootmaispaika. E oli öösel kere peale saanud ja oli solvunud, et V oli lasknud tal ära minna ja nii oli ta üksi jäänud. Tunnavad rõõmu sellest, et taas kokku said. Meenutavad eilseid sündmusi. Lähevad avidlema, aks käisid koos Vaucluse´is viinamarju korjamas. V märkab, et läheduses olev puu on öö jooksul lehte läinud. tuletavad veel eilseid sündmusi meelde, eriti E ja V otsib talle tõestusi nagu E põletikuline jalg, mida L lõi. E sinna jäetud kingad olid hallist rohekaks muutunud. Miks- sest keegi oli need jalga pannud ja omad sinna jätnud (arvasid nemad). E proovib kingi jalga, ütleb, et suured natu , kuid leiavad, et sokkidega oleks parajad . E jääb magama kuid näeb halba und kukkumisest. V hoolitseb tema eest , et tal hea oleks. Leiavad maast lucky kõvakübara (kõigil tegelastel siin loos on need peas). V võtab selle endale, sest enda oma oli väike peas. Hakkavad mängima "Luckyt ja Pozzot". V=L, E=P. Kuid see ei taha hästi välja tulla. Märkavad kaugusest kedagi tulemas. siis ka teiselt poolt- neile tundub, et nad on ümber piiratud ja satuvad paanikasse. siis aga nähtud rahvas kaob ja kõik on jälle endine. igavuse peletamiseks hakkavad võimlema. ilmuvad pozzo ja lucky. Pozzo on pimedaks jäänud, lucky on ikka endise koorma all. V ja E arvavad taas, et Godot tuli. tänulikud, et neil on nüüd kellega koos oodata. Ehamtusest, et keegi tuleb karjatas V, pozzo ehmatab, haarab luckyst kinni ja mõlemad kukuvad . ei saa enam püsti, paluvad abi. V ja E kaaluvad kas tasub aidata- põhiline raskus kaalukausil on see, et kas neil on siis veel igav kui nad nad püsti aitavad või mitte. Pozzo pakub juba raha. V läheb appi, kukub ka ja ei saa samuti püsti. E V-t aitama , kuid kukub samuti. lõpuks saavad E V ja P püsti, kuid pozzo ei suuda ise püsti seista. lucky aga ei ligutagi ennast. E läheb uurima , mis temaga lahti on, kuigi ta kardab uuesti peksa saada. lõpuks saab peksmise peale ka see üles ja P ja L hakkavad minema. Lucky on sama järsku kurdiks jäänud nagu pozzo pimedakski- üleöö. lahkuvad. Estragon sai luckyt enne pekstes ise haiget, viskus kägaasse ja jäi magama. pärast tema ärkamist ilmub taas poiss. Väidab, et pole kunagi seal käinud ja ütleb, et godot tuleb homme. Poiss kirjeldab godot: tal on hall habe. Poiss läheb minema ja E ärkab taas. otsustavad, et kui homme godot ei tule poovad ennast seal üles, kui tuleb on nad päästetud. mõtlevad, et võiksid mõlemad oma teed minna: "Lähme siis. Lähme" (Kumbki ei liigu paigast.)
Beckett-Godot´d oodates- #1 Beckett-Godot´d oodates- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 263 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor crahmyin Õppematerjali autor
Beckett "Godot´d oodates" kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Ekke Moor
4
doc

Ekke Moor

Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. K?

Kirjandus
Lühilugu
10
docx

Lühilugu

Lühilugu Elas kord tüdruk nimega Maria, kel oli oma poiss. Tema nimi oli Priit. Neile mõlemale meeldis väga surfata. Neil oli suvevaheaeg ja tüdruk elas oma vanaisa juures, kes tegi surfi laudasid. Ühel päeval tuli tüdrukule külla tema tädi Anne. Tüdruk oli lubanud oma emale, et kui too suureks saab läheb ta ülikooli. See oli see päev mil ta pidi asjad kokku pakkima ja ära sõitma, jättes kõige kallimad inimesed maha, vanaisa ja Priidu. Nad mõlemad olid väga kurvad. Järgmisel päeval olid mitme meetrised lained ja seda juhtub ainult iga kolmekümne aasta tagant ning Maria teadis, et ei saa lahkuda kui ta ei ole veel viimast korda surfanud. Kõik vaatasid pingeliselt kuidas teised meres surfasid. Varsti saadi aru, et tekkimas oli torm. Anti häire signaali, et kõik tuleksid veest välja aga Maria ei tahtnud veel lõpetada ja läks viimasele suurele lainele vastu kuid laine mattis ta maha. Priit oli samal ajal rannas ja jooksis

Draama õpetus
Ekke Moor-- August Gailit
9
doc

"Ekke Moor" - August Gailit

Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle

Kirjandus
Ekke Moor väga sisutihe kokkuvõte
9
docx

Ekke Moor väga sisutihe kokkuvõte

Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle

Kirjandus
Rändavate Pükste Õeskond
47
rtf

Rändavate Pükste Õeskond

ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Kirjanikust Ann

Kirjandus
Nimetu
20
doc

Nimetu

Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!

11.klass
A-H Tammsaare - Kuningal on külm
5
docx

A. H Tammsaare - Kuningal on külm

) Ta on pahane, et miks noorteener talle ust ei avanud. Nad patravad pikalt. Noormees tahab akent avada, kuna sees on hirmus palav, ent narr ei luba tal seda mitte mingi hinna eest teha. Ruumi siseneb hüveülem, seejärel kirja-, väe-, välis, põllu-, sise- ja karjaülem ning nad kõik on häiritud tapvast kuumusest. Vastust tahetakse nõuda narri käest. (Avaneb uks tagaseinas pahemal; sisse astuvad kaks kirvemeest ja jäävad kummalgi pool ust seisma. Kõik pöörduvad sinna, oodates kuningat, aga sisse astub narr, süles vaip ja padjad. Liikumine. Tahetakse narrile vastu minna, aga see jääb tähhtsalt seisma ja ütleb, et kuningas tuleb. Suur, tüse, atleetilise kehaehitusega, kuid vana; pea kui kaalikas, aga seda ei näe, sest ta on kaetud karusnahka mütsiga; astub tätsates jalalt jalale, lähenedes aeglaselt kõrgendile, mis lauaotsas.) Kuningas soovitab neil, kel on liiga palav, võtta kuubed seljast. Narr haarab kohe sõnasabast, et

Teatriõpetus
August Kitzberg- Libahunt- Draama viies vaatuses
32
doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A

Kirjandus




Kommentaarid (2)

jogita profiilipilt
jogita: sobis küll
23:09 08-12-2011
rewq1423 profiilipilt
Kennet Käpp: ei aidanud
22:33 17-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun