Tänapäeva ühiskonnas pole muusika enam sama tähtsusega nagu
vanasti. Kunagi lauldi töölaule ja palju rohkem laulsid vanemad ka
lastele hällilaule. Lauldi rohkem lõbu pärast.
Tänapäeval on muusikast saanud ühiskonna tähtis osa. Meil on
lugematul arvul artiste, kes on välja andnud albumeid. Meil on
mitmeid erinevaid muusikastiile.
Igas riigis on esile tõusnud lauljaid, kes teevad muusikat ja
kellel õnnestub selle juures ka tuntust koguda. Nende inimeste
eesmärgiks on üldjuhul teha seda, mis neile meeldib-muusikat, aga
tänapäeval on muusika tegemise juures tähtsaks saanud raha. Kui
varem tehti muusikat lõbu pärast, siis tänapäeva ühiskonnas pole
see enam võimalik. Kõik maksab tänapäeval ja kui soovid teha
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Liisa Sammelselg Muusika tähtsus ja kuulatavad muusikastiilid Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6-7. Klasside hulgas Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Eva Palk Pärnu-Jaagupi 2013 1 1. SISUKORD 2 2. SISSEJUHATUS Muusikat kuulata armastavad paljud. Siiski on vähelevinud teadmine, et muusikat kuulates on võimalik ka endast paremini aru saada. Muusika peegeldab meis toimuvat ja tekitab erilisi tundeid
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus..........................................
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad. 1. Muusika noorte elus Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus. Muusika kuulamine võib ajendada noori õppima võõrkeeli, näiteks selleks, et laulude tekstidest paremini aru saada, samuti laiendab muusika noorte sõnavara. 1
Rock vs elektrooniline muusika Minu referaadi eesmärgiks on anda ülevaade rockist ja elektroonilisest muusikast, neid võrrelda, ning avaldada ka enda arvamus. Kindlasti on rock ja elektrooniline muusika väga erinevad! Elektroonilises muusikas ei ole laulja esiplaanil ning sõnade tähtsus pole kuigi suur. Laulu sõnum on ülimalt lihtne ja sõnu on suhteliselt vähe, näiteks terve laulu peale on ainult üks lause, mida korrutatakse mitu korda. Muusikat tehakse arvuti ja süntesaatoritega. Rock-muusikas omab tähtsust bänd, kus oleks laulja, kitarristid, trummarid jms. Muusikat teevad inimesed enda pillidega, mitte arvutiga. Muusikal on tugev back beat. Kindlasti on
konflikte esineb tihti vastatikused arveteklaarimised ja teineteise mittemõistmised on igapäevased. Samas on valitud teemat väga vähe uuritud eelkõige pole üritatud selgeks teha, kas, ning missugune vahe kahel kaasaegsel muusikaliigil on ning millest need tulenevad. Eesmärk on saada vastus just sellele, kas muusikastiil määrab mingil moel teiste suhtumist inimesse, teada saada mida tänapäeva kooliõpilased kuulata eelistavad, kust nad kõige rohkem muusikat kuulavad, kui tähtsaks peetakse sealjuures heli kvaliteeti ning kui suur on huvi ise muusikat luua. Samuti on vajalik ära defineerida mis eristab popmuusikat rokkmuusikast, millised on stiilide iseärasused ja ajalugu. Töö alguses on püstitatud hüpotees, et teatud liiki muusika kuulajad suhtuvad teistsugust muusikat kuulavatesse inimestesse halvustavalt. Teine hüpotees
,,Tantsida tähendab elada!" Isadora Duncan Mõeldes tantsust, mõtlen ma liikumisvajadusest, eneseväljendusest läbi liikumise - inimese ühest põhivajadusest, millega paljudel meist on tihe seos. Tants on hämmastav viis tunnete ja kehaliseks väljenduseks. Keha ja meele võimas koostöö aitab eemalduda igapäeva muredest, maandada stressi. Paljude arvamustel on inimese keha ja vaim ühenduses. Läbi musikaalse liigutamise on tants üheks teraapia vormiks. Liigutuste protsess ja muusika mõjul edendab isik emotsionaalset, tunnetuslikku ja füüsilist integratsiooni, mille tulemusel mõjutatakse tundeid, keha füüsilist toimimist, emotsionaalseid seisundeid ja isik leiab palju kindlama tasakaalu ja sisemise rahu. Tantsimise ajal ei ole meie mõtted suunatud sellele, kuidas tugevdada seljalihaseid või treenida jalalihaseid. Me väljendame ennast liikudes ja see väljendus võib iga kord olla natuke erinev
muusikastiilist nimega grunge. Valisin teemaks grunge nimelt sellepärast, et mulle endale on see muusikastiil juba mitu aastat huvi pakkunud. Grunge oli 90. aastate alguses väga populaarne, kuid peale Nirvana laulja Kurt Cobaini surma grungevaimustus möödus. Viimastel aastatel on see muusikastiil taas populaarsust kogumas. Töös soovin välja tuua grunget iseloomustavad tunnused läbi muusika, ellusuhtumise ja eetika. Uurin ka, kuidas see muusikastiil avaldab mõju moele. Lisaks teen grungebändi Soundgardeni ühest tema populaarsemast loost analüüsi ning püüan välja tuua selles muusikapalas iseloomulikud tunnused. Oma uurimistöös viin läbi küsitluse oma eakaaslaste seas, kus soovin teada nende teadlikkusest ja huvist grunge vastu ja nende muusikalisest maitsest.
Kõik kommentaarid