Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajalugu-demokraatlik blokk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poliitik, president, suurbritannia, ühendriigid, camp, davidi, lepingud, thatcher, põhjendus, majanduspoliitika, pingelõdvendus, nsvl, moskva, kippur, olümpiamängud, schuman, rahandus, adenauer, turumajandus, blokk, sisepoliitika, põhijooni, bretton, rahandussüsteem, ametiühingud, maailmasõda, gaulle, välispoliitika, araabia, egiptus, tuntuksparem, samal ajal kui NSVL paistis tugevnevat. Läänel oli vaja külmast sõjast lühikest hingetõmbehetke ja seepärast parandati suhteid. 3. Kes olid ja milliste sündmustega seotud: Willy Brandt neljas LääneSaksamaa liidukantsler, ametis 196974. 1971 sai idapoliitika eest Nobeli rahupreemia. 1970 idalepingud (Poola ja NSVLiga). 1972 tunnistas Saksa DVd. 1970 Poola visiit kahetsuszest Varssavi ülestõusu ausamba ees. Richard Nixon Usa president (al 1969). Parandas suhteid NSVLiga, SRP1 Moskva visiidi ajal 1972. Leonid Breznev NSVL riigijuht. Praha kevad, Helsingi protokoll, SRP1. 1979 Afganistani sõja algus. Urho Kaleva Kekkonen Soome president (195681). Helsingi protokoll. Anvar Sadat Egiptuse sõjaväelane ja president (7081). Camp Davidi rahu 1979. Homeini Pariisi põgenenud islami usujuht, Iraani valitseja. Naastes 1979 kuulutasti Iraan islamiriigiks, valitses islami seaduse alusel
jõuti selleni Põhjamaades. Eesmärgiks on tagada kõikidele võrdsed võimalused ning kindlustada nende elu. Rootsis oli asutud heaoluühiskonda looma juba enne teist maailmasõda. Pärast sõda kasutas Rootsi oma eelisseisundit ära ning eksportis purustatud Euroopasse oma kaupu. Riik muutus veel rikkamaks ning sai laiendada oma sotsiaalprogramme. Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges Briti impeeriumi lagunemine suhteliselt valutult ning Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Suurbritannia sisepoliitikas suuri muutusi ei toimunud. Säilis kaheparteisüsteem, st võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Esimesed sõjajärgsed valmised võitsid leiboristid, kes asusuid teostama vasakpoolseid reforme. 1951.aastal said taas võimule konservatiivid. Prantsusmaa kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas seisnud kindral Charles de Gaulle moodustas maa vabastamise järel 1944
toetamise eest. Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (nt 1973 9%; 1974 12%) kasvas tööpuudus (nt 1970 6,6%; 1980 ~10%), tootmine langes hinnad tõusid Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. 1981 USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (USA puhul nimetatakse reaganoomikaks). soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse. Inflatsiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e kulud ületasid tulud) suurendati riigivõlga. Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. USA sisepoliitika
aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine nsvl ja hiinaga
Ühendriikide Hiina poliitika osutus edukaks, aitas kaasa Hiina muutumisele ja avanemisele, kuid tõi kaasa konflikte ja sõdu, mis ei ole õige. 14.Kumb üliriik tugevdas oma positsioone Kolmanda Maailma riikides enam? Millest olenes üliriigi (NSVL, USA) edu või läbikukkumine Kolmandas Maailmas? 15.Loetlege vastuolusid, mis iseloomustasid araabia maade ühiskonda 1970.aastatel. 16.Millised olid araabia maade ja Iisraeli vastasseisu põhjused? Miks võib pidada lääneriikide jaoks edukaks Camp Davidis sõlmitud Iisraeli ja Egiptuse rahulepet? 17.Milles seisneb araabia maailma tähtsus Euroopa ja läänemaailma jaoks? Araabia maades on naftat samuti on Araabia ühenduslüliks Euroopas. Selle maa alla kuulub tervel viiendik maailma naftavarust 18.Hinnake islami mõju riikide sisepoliitikas. Kuivõrd see riikide arengut toetab või pärsib? Põhjendage oma seisukohta. 19.Kuidas saaksid lääneriigid aidata kaasa araabia maailma arengule? Kas mõõdukas moderniseerumine on võimalik
Meeleavaldus Poola toetuseks. Rahva pihta avati tuli, lahingud Budapesti tänavatel. Osa sõjaväest läks rahva poole üle. Ametisse nimetati uus valitsus Imre Nagy juhtimisel. Lubas Ungaris üles ehitada demokraatia, tugevnes üldine liikumine kommunismi vastu. Siiski ei olnud lääneriigid abistamiseks valmis. Ülestõus suruti jõuga maha. Suessi kriis 1956. Egiptuse vallitsuse juht vms Nasser riigistas Suessi kanali, mis kuulus inglastele. Konflikt lääneriikidega. NSVL toetas Nasserit, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid Iisraeli poolt. Väed sunnitit sealt lahkuma. NSVL autoriteet suurenes Lähis-Idas, Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas aga kahanes. KERSTENI KOMISJON. 1953. aastal loodud komisjon 1940nda aastal toimunu uurimiseks. Kultuuri: vabaplaneering, funktsionalism, Christian Dior, eksistentsialism, Geroge Orwell ,,Loomade farm", ,,Lolita". Lyndon Johnson USA president seadis eesmärgiks 1964. rajada suur ühiskond(great society)
olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 3 1. Külma sõja kujunemine: 1.1. Vastandlike leeride kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale sõda. Teise maailmasõja ajal oli demokraatlikke lääneriike (USA, Suurbritannia jt) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks olnud võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni tagaplaanile jäänud omavahelised vastuolud (nt erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne). Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses
ei toodetud, võidurelvastumist piirav dokument OSCE- euroopa julgeoleku-ja koostööorganisatsioon punased khmeerid- kambodza valitsev poliitiline partei, Pol Pothi juhtimisel, veriseim diktatuur 70ndatel sandistid- Sandino järgi nimetatud Sandistliku Rahvusliku Vabasturinde pooldajad Nicaraguas kontrad- sandistide algsed pooldajad, kes pöördusid toetama Somozat, Araabia Liiga- 1945.aastal loodud araabia maade ühendus, Camp Davidi rahuleping-Egiptuse ja Iisralei vahel selmitud rahuleping, millega egiptus sai tagasi siinai poolsaare. Sahh-iraani monarh Dzihaad- islami pühasõda, võitlus uskmatute vastu Sariaat- islami õigus-, usundi-ja moraalinormide kogu , monetarism- majandus-ja poliitika suund, mis peab majanduse arengut määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka. Falklandi sõda- argentiina soov liita endaga suurbritanniale kuulunud falklandi saared
kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani- ja käsumajandus ja ühiskonda iseloomustas väga kõrge sõjaväestatus. USA ja teised turumajanduslikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa LV kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili ja Pakistani režiimid).
taaserastasid nad tööerakondlaste poolt riigistatud ettevõtteid välispoliitikas üritavad säitada riigi kunagisi rahvusvahelisi positsioone 1960. ÜK majanduse edukas areng pidurdus tootmise ja elatustaseme kasv hakkas teiste tööstusriikide omast maha jääma kahanes mõlema suure partei populaarsus kasvas kolmandate parteide pooldajaskond taas hääletati Liberaalse Partei poolt. 1979. parlamendi valimised võitsid konservatiivid ja peaministriks sai nende liider Margaret Thatcher esimene naispeaminister Euroopa ajaloos lubas teha lõpu sotsialismile erastas peaaegu kõik tööerakondlaste poolt viimastel aastakümnetel natsionaliseeritud ettvõed ja kärpis ametiühingute õigusi mahajäänud ja arenguvõimetute tööstusettevõtete doteerimine lõpetati inflatsioon vähenes, raha väärtus jäi püsima Thatcher võttis esimesena tööstusriikidest Inglismaal kasutusele nn. jäiga rahanduspolitiika e
säitada riigi kunagisi rahvusvahelisi positsioone 1960. ÜK majanduse edukas areng pidurdus → tootmise ja elatustaseme kasv hakkas teiste tööstusriikide omast maha jääma → kahanes mõlema suure partei populaarsus → kasvas kolmandate parteide pooldajaskond → taas hääletati Liberaalse Partei poolt. 1979. parlamendi valimised võitsid konservatiivid ja peaministriks sai nende liider Margaret Thatcher → esimene naispeaminister Euroopa ajaloos → lubas teha lõpu sotsialismile → erastas peaaegu kõik tööerakondlaste poolt viimastel aastakümnetel natsionaliseeritud ettvõed ja kärpis ametiühingute õigusi → mahajäänud ja arenguvõimetute tööstusettevõtete doteerimine lõpetati → inflatsioon vähenes, raha väärtus jäi püsima Thatcher võttis esimesena tööstusriikidest Inglismaal kasutusele nn. jäiga rahanduspolitiika e
jagamise toel, juulis 1944 USAs IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa suveräänsuse ja NATOsse astumiseni. Oli ka saksamaa välisminister Sotsiaalne turumajandus: poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnusteks ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand, stabiilne valuuta, tugev sotsiaalpoliitika.
nõustus NSV Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Ameeriklased viisid vastutasuks Nõukogude piiri lähedalt Türgist välja raketid ning tunnistasid Kuuba puutumatust. 5. Peale Stalini surma tekkis lootus,et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. Kuuba kriis teravdas nende kahe riigi vahelisi suhteid,kuid tuumasõja oht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. Varsti pärast Kuuba kriisi lahendamist sõlmiti lepig,millega NSVL ja USA ja Suurbritannia kohustusid mittekatsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas : Atmosfääris,Kosmoses ja Vee all. Lubatuks jäid üksnes maa-aluses tuumakatsetused. See oli esimene dokument,mis mingilgi määral piiras tuumariikide võidurelvastumist. Ida-Lääne suhetes ei suudetud pingelõdvendust läbi viia aga sellest hoolimata toimus siiski Idaja Lääne suhete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960'ndate lõpul ja 1970'ndate algul
1. Suessi kriis 1956 Tekkepõhjus: Egiptuse uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga riigistas 1956.a. inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Osapooled: sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt Tagajärjed: 1) kriis näitas, et Euroopa riikide valitsemine maailmas on lõppenud (ükshaaval ei suuda maailmas kaasa rääkida). 1957- Euroopa riigid sunnitud läbi viima tihedamat koostööd – Rooma leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid)
IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused:
PIINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduse algus: 1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga.
Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Suessi kriis (1956) 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas
1961. aastal üritasid Castro vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust Castro režiimiga, kuid katse ebaõnnestus. Ameerika oli häbistatud. Sellest tiivustatud Hruštšov läks välja ohtlikule avantüürile, asudes Kuubale paigaldama maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USA-st, kusjuures ise kinnitas valelikult, et tegemist pole ründerelvadega. Kuid rakettide paigaldamine sai ameeriklastele aerofotodelt teatavaks ja president Kennedy teavitas selles 22. oktoobril 1962 kogu maailma, kuulutades ühtlasi välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase. Lisaks nõudis Kennedy raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, mille kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Hruštšovile anti selgesti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Lõpuks andis Moskva järele. Kõigepealt tunnustas NSV Liit kontrolljoont, seejärel teatas Hruštšov, et
Suessi kanal. Sel korral ei suutnud Iisrael kohe õhus võimu haarata. NSVL õpetustega suutsid Egiptlased teha nende õhuväele suuri kahjusi. Lõpuks suutis Iisrael ennast koguda ning vastupealetungida. 24. okt peatati sõda ÜRO nõudel. Sõda oli peaaegu suhted araabia maade ja lääneriikide suhted katkestanud. Araabia naftariigid kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid nafta hinda. Tulemuseks oli energiakriis. USAs Camp Davidis peetud läbirääkimiste tulemusena sõlmisid Egiptuse ja Iisrael märtsis 1979 rahulepingu, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Islamirevolutsioon Iraanis 1960. aastal alustas sahh Mohammed Reza Pahlavi valget revolutsiooni, mis tähendas ulatuslikku läänendamist. Naistele anti meestega võrdsed õigused, teostati maareform, arndati tööstust, moderniseeriti haridus-ja tervishoidusüsteem. Uuendused lammutasid senise elukorralduse maal, talupojad tulid linna tööle. 1970
Müür oli rajatud ümber Lääne-Berliini, et takistada idasakslaste põgenemist läände. Müür oli 13 km pikk. (1961-1989) Sotsiaalne turumajandus - ,,Saksa ime'' vabaturumajanduse ja rugeva sotsiaalpoliitika ühendamine Lääne-Saksamaal 1950.-1960.aastatel. Eestvedajaks Ludwig Erhard. Brandenburgi väravad - väravad, mis olid Ida-ja Lääne-Berliini piiriks. Rajati 18.sajandil. Konservatiivid - alates 19.sajandist Suurbritannia Konservatiivse partei liikmed, kes tähtsustavad traditsioone. Falklandi sõda - sõda Suurbritannia ja Argentiina vahel 1982.aastal, kui Argentiina okupeeris SBR-le kuulunud Falklandi saared aastal 1981. Seejärel sekkus ja vallutas saared tagasi SBR. Leiboristid - alates 19.sajandist Suurbritannia Leiboristliku partei liikmed, kaitsevad tööliste huve Thatcherism - Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheri majanduspoliitika 1980
suurenesid. STAGFLATSIOON tööpuudus koos stagnatsiooni ja inflatsiooniga. BALTI APELL 1979. a nõuti NSVL-t ja lääneriikidelt MRP salaprotokollide tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. 40. KIRI 1980. a protesteeriti nõukogude jõustruktuuride vägivalla vastu ning avaldati muret rahvuskultuuri olukorra pärast Eestis. DISSIDENDID teisitimõtlejad KONTRAKULTUUR eitusel põhinev kultuuriline liikumine. KEKKONEN Soome president, käivitas CSCE, Helsingi protsessi kordinaator. POL POTH Kambodza verine diktaator. ALLENDE Tsiili kommunistliku reziimi rajaja, vasakpoolne peaminister. PINOCHET Tsiili kindral, kes tegi riigipöörde ja kehtestas diktatuuri. ORTEGA Nicaragua riigipöörde korraldaja, sandinistide juht. SADAT Egiptuse president , demokraatlikud reformid. PAHLAV - Iraani sahh, valge revolutsioon. HOMEIN kuulutas Iraani islamivabariigiks, islamirevolutsioon.
saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. Oma võim suudeti säilitada 1917-1920 toimunud kodusõjas, kus enamlaste (e punaste) vastu võitlesid valged (kodanlike ja teiste vasakpoolsete parteide esindajad), rohelised (talurahvaarmeed), anarhistid ning äärealade väikerahvad (nt kasakad). Vene kodusõtta enamlaste kukutamiseks sekkusid valgete poolel ka välisriigid (nt USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan jt; intervensioon - välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse). Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga.- Lenini käsk. Arvatakse, et Lenini viha sai alguse sellest hetkest, kui Lenini vanem vend hukati 17-a. tsaari tapmise eest. Vend ei palunud isegi armu. Juba noorena hakkas Lenin osalema poliitilistes rühmitustes. Lenin valitses 1917-1924. “Võim vedeleb tänaval, korjake see üles.” Asutas
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas
algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. · Veebr 1947 teatas Suurbritannia USA riigidepartemangule, et ei suuda kauem osutada Kreekale ja Türgile sõjalist abi · Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida
mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 4D projekt: Saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimie, demilitariseerimine, demonteerimine (ettevõtete sisseseaded) Trumani doktriin – (1947) president Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan (1948-1952) konkreetne tegutsemine Trumani doktriini alusel; aidati kaasa Euroopa majanduse üles ehitamisele, loodeti nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. NL ja USA ideoloogiline konflikt: Stalin-Truman NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve. USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas vabadust ja kartis kommunismi.
Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. SAKSA LV , SAKSA DV Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga. Nime "Lääne-Saksamaa" saab kasutada Saksamaa LV kohta ajavahemikul Saksamaa LV moodustamisest Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis 23. mail 1949 kuni Lääne- ja Ida-Saksamaa ühendamiseni 3. oktoobril 1990. NATO Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS oli riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952–1967. 1967–2002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid.
Kolonialismist vabanenud rahvad otsisid oma kohta maailmas. Pingelõdvendus asendus aeg-ajalt uute külma sõja vormidega algasid poliitilised kriisid maailmas. Ida-Euroopas toimusid vastuhakud kommunistlikult reziimile. 1956. aastal teravnesid taas rahvusvahelised suhted: - Moskva-meelse kommunistliku reziimi vastu suunatud ülestõus Ungaris ja selle mahasurumine NL vägede poolt. - Lähis-Ida uus Araabia-Iisraeli sõda, millesse sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1970. aastal kujunes välja ülemaailmne majanduskriis. Algas kosmose vallutamine. Sotsialismileer jõuab kriisi seisusesse. Kriisid tervnesid, sest maailm oli jagunenud kahels vastandlikuks leeriks ja nende vaheline võitlus mõnes piirkonnas teravnes. Koloniaal süsteemi lagunemine. 1957. aastal saatis NSV Liit kosmosesse esimese Maa tehiskaaslase (sputniku) ning katsetas mandritevahelist ballistilist raketti. Nüüd võis ka Nõukogude tuumalöök tabada USA'd
8.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).(1949) Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. 1949. Aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. Asutajad: USA, Kanada, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani. 9.Pariisi kokkulepped (vt okupatsioonireziimi lõpetamine Saksa LVs ja SLV liitumine NATOga). - 1952. Aastal asutasid Prantsusmaa ja Saksamaa Euroopa Söe- ja Terasühenduse. - 1954. Aastal allkirjastas SLV lepingu NATOga (1955 jõustus) - SLVs kaotati okupatsioonireziim ja võeti NATO liikmeks - SLV oli NATO kontrolli all 10.Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk VLO ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistliku riikide sõjalis-
ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Jimmy Carter, ebakindel president 1981 – Ronald Reagan, majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi. külma sõja olemus - kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud
See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks.
1944. aastal oli Roosevelti rahandus- minister Henry Morgenthau1 tulnud välja kavaga (Morgenthau plaan) jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu, mistõttu jäeti kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa jagamises neljaks okupatsioonitsooniks, oma tsooni pidid saama NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry Truman ja Suurbritannia esindajaks sai poole konverentsi peal uus leiboristist peaminister Clement Attlee, otsustati: 1) Saksamaa ja Austria jäävad eraldi riikideks, 2) Saksamaa, Berlin, Austria ja Wien tuleb igaüks jagada neljaks okupatsioonitsooniks, 3) Poola läänepiir nihkub Oderi jõeni, kuid suur osa Ida-Poolast läheb NSV Liidule, 4) NSV Liit saab endale Ida-Preisimaa2,
kommunismi mõjuvõimu alla sattumisel, võivad sellele järgneda ka teised lähedal asuvad riigid või piirkonnad. Sarnaselt üksteise kõrvale asetatud doomino klotsidega: kui kukub üks, kukuvad ka järgmised. Makartism 1950. aastate kommunistide-juutidevastaste poliitika, mille tõttu hakati taga kiusama vasakäärmuslasi ning isegi paljusid vabamõtlejatest ühiskonnategelasi. Watergate'i afäär 1945. aasta skandaal, mille käigus panid president Nixoni parteikaaslased demokraatide peakorterisse Watergate'i hotelli pealtkuulamisaparaadid. Reaganoomika Ronald Reagani poolt püstitatud majanduskava, mis tähendas näiteks ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist. Tänu sellele majanduskavale väljus USA kiirelt majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed. 7. Kes olid ja millega on silma paistnud, millal tegutses: M. L
Külma sõja vastandiks on kuum sõda, ehk otsene 4 sõjategevus. Selleni aga külma sõja ajal ei jõutud, kuna mõlemal osapoolel oli olemas tuumarelv. Kuid külm sõda ei arenenud pidevate konfliktide jadana, toimusid pingete teravnemised, mis vaheldusid aeg-ajalt pingelangustega ning ajutiste suhete soojenemistega. See kõik aga sõltus USA ning NSV Liidu sisepoliitilisest olukorrast. 1947.aasta märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, keda ähvardab kommunistlik välissurve. See otsus tuli seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude okupatsioonile. Seda poliitikat nimetati Trumani doktriiniks. Selle esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus hakati Euroopa riikide majandust jalule aitama. Aastail 1948-1952 andis USA 17-le Euroopa riigile majanduslikku abi. Tänu majandusabile said mitmed neist riikidest USA-le elujõulised majandus-ja kaubanduspartnerid
annaabi.ee 
