Ajalugu-demokraatlik blokk (0)

Ajalugu-demokraatlik blokk



Kordamisküsimused   DEMOKRAATLIK BLOKK
NB! Põhjendused ja selgitused sõnastage täislausega! Demokraatlike riikide arengu põhijooned : Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Suurbritannia,
Prantsusmaa.  Iseloomustage nende riikide näitel:
1950.-1960. aastate majanduse ja sisepoliitika arengu põhijooni:
1970.-1980. aastate majanduse ja sisepoliitika arengu põhijooni:
Põhijoon:…
Ameerika Ühendriigid: 1944 toimus Bretton Woodsi nõupidamine, kus arutati
rahandussüsteemi alternatiive. Midagi, mis oleks usaldusväärne ning toetav. Oluline oli, et
see meenutaks rahvusvahelist panka meenutavat organisatsiooni, mis tegutseks nagu riigi
sisemajandust reguleeriv keskpank. Nii asutati Rahvusvaheline Valuutafond . Aastal 1947
võttis see kuju kui Üldine Kaubandus- ja Tollipakt. Põhjendus - Sooviti hoiduda 1931 aasta
ränkadest septembripäevadest, kui esimese maailmasõja järgne rahandussüsteem kokku
varises. Kõik riigid: 1950ndatel said naised valimisõiguse,üha rohkem inimesi hakkas osalema
poliitilises elus. Inimesed said aru, et demokraatiat tuleb kaitsta. Kasvas ametiühingute elu.
Ametiühingud nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning
saavutasid aja jooksul silmapaistvat edu. (poliitiline ja majanduslik ning käib kõikide riikide
kohta tbh)
Põhjus - Teine Maailmasõda sai läbi ning inimestel olid teised põhimõtted, soovisid riiki
kaitsta jne. Majanduse areng 1950ndatel: hoolimata Teisest maailmasõjast suutsid lääneriigid oma
majanduse kiiresti taastada tänu demokraatlikule valitsemiskorrale, turumajanduse ning
Marshalli plaanile. Nad olid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme ning asusid majandust
moderniseerima. Hakati kõnelema majandusimest. Liiguti heaoluühiskonna poole, kus kõigil
oleksid võrdsed võimalused. Suurbritannia areng 1950 ndatel: säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise
mõju. Poliitiline- säilis kaheparteisüsteem, võimul olid konservatiivid, leiboristid. Majanduslik
- tugevad ametiühingud: iga järsema reformikatse puhul lubati streikima hakata. Prantsusmaa: poliitiline- Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik. Samuti muutus
vasakpoolseks prantsuse majanduspoliitika. Prantsusmaa poliitiline süsteem osutus
ebakindlaks. Charles de Gaulle sai uuesti võimule. Põhjendus - poliitiline süsteem oli
ebakindel, olid pahempoolsed meeleolud. Miks kujunes 1960-ndate II poolel ja 1970-ndate esimesel poolel pingelõdvendus?
Nimetage kolm põhjust koos näidetega ● Lääne välispoliitika oli jõudnud ummikusse. Näide - levis seisukoht, et läänel pole jõudu kommunistlikku süsteemi hävitada ja tuleb õppida sellega koos eksisteerima. ● Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbehetke, kuid selleks pidid normaliseerima suhted kommunistliku maailmaga. ● Otsiti paremaid suhteid idaga. Näide - Idalepingud Poola, NSVL, Tšehhoslovakkiaga.
● Sisepoliitilised probleemid Läänes
● Majandusraskused


Nimetage Helsingi tippkohtumise: Toimumisaeg: 1 august, 1975 Osalejad: 33 Euroopa riiki ja Ameerika Ühendriigid ning Kanada Otsused
1) Euroopa julgeolek - kinnitati Euroopa riikide piiride vääramatust.
2) Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonna koostöö
3)Koostöö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas. Õigus nõuda inimeste, ideede ja
informatsiooni vabamat liikumist Euroopas. Kuidas kujundas see sündmus rahvusvahelisi suhteid maailmas? Selgita kohtumise tähtsust
maailmaajaloos See tekitas kohati mitmeid pingeid. Moskva oli vihane, sest NSV Liit oli saavutanud Läänelt
tunnustuse pärast teist maailmasõda Euroopas toimunud poliitilistele ja territoriaalsetele
muudatustele. Samuti ei kavatsenud idablokk lõpetada kodanikuõiguste jalge alla tallamist,
mis oli kolmanda korvi aluseks. Arvatakse, et Helsingi tippkohtumine oli kasulik vaid NSV
Liidule, läänele aga just kahjulik. Lääneriikides tekkisid majandusprobleemid. Helsingi protsessi mõju Eestile Helsingi kokkulepe ei tähendanud, et Lääs oleks tunnustanud de jure Balti riikide
annekteerimist. Mittetunnustuspoliitika muutus peale kokkuleppeid hoopis aktiivsemaks. Dateerige alljärgnevad sündused. Põhjendage nende sündmuste tähtsust/mõju rahvusvahelistele suhetele SLV-SDV suhete aluste leping: SRP-1- võidurelvastumist piirav dokument, mis puudutas raketitõrjesüsteemide rajamist.
Lepiti kokku, et kumbki pool ei ehita neid rohkem kui kaks, hiljem otsustati piirduda ühega. SRP-2- käsitles strateegilise relvastuse piiramist ning sätestas, et Ameerika Ühendriigid ja
NSV Liit külmutavad järgmiseks viieks aastaks oma tuumarelva strateegiliste kandurite-
rakketide ja pommituslennukite - arvu, st kummalgi poolel tohib olla 2400 ühikut. (leping oli
valmis juba siis kui pingelõdvendus oli läbi ja Washington jättis lepingu allkirjastamata.) Yom Kippuri sõda
Yom Kippur’i sõda, Iisraeli ja araabia riikide vaheline neljas sõda, toimus 6.–24. oktoober
1973. Sai oma nime sõja alguspäeva, juudi püha Yom Kippur’i järgi. Sõda algas sellega, et
Egiptus (Siinai poolsaarel) ja Süüria (Golani kõrgendikul) ründasid korraga Kuuepäevase
sõja ajal vallutatud alasid. Suurtest kaotustest hoolimata võitis Iisrael lõpuks oma suurema
mobiilsuse ja USA toetuse tõttu mõlemal rindel.
Camp Davidi läbirääkimised-Camp Davidi kokkulepped, Iisraeli ja Egiptuse vahelised 17.
septembril 1978 allkirjastatud lepingud, mis viisid järgmisel aastal nende kahe riigi vahelise


rahulepinguni, mis on esimene selline leping Iisraeli ja tema araabia naabrite vahel.
Lepingud said tuntuks Camp Davidi kokkulepetena, kuna läbirääkimised toimusid USA
presidendi retriidil Camp Davidis, Marylandis. Sadat ja Begin said lepingutesse panuse eest
1978. aastal Nobeli rahupreemia. NSVL viib väed Afganistani- vapustas maailma. USA külmutas suhted NSVLiga  ja
kuulutas 1980 aasta Moskva suveolümpiamängudele boikoti, millesse haaras ka teisi
Lääneriike.
Falklandi kriis-oli väljakuulutamata sõda Argentina ja Suurbritannia vahel. Sõja põhjustas
vaidlus Falklandi ning Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte riikliku kuuluvuse üle, mis
asuvad Atlandi ookeani lõunaosas . Konflikt mõjutas tugevalt mõlemat osapoolt. Konflikti alguses olid argentiinlased patriootlikult meelestatud ja toetasid oma sõjaväelist valitsust,
kuid pärast kaotust toetus valitsusele vähenes, mis kiirendas selle lagunemist. Suurbritannia
valitsuse toetus aga suurenes ning see aitas Margaret Thatcheri juhitud valitsusel jääda
võimule ka pärast 1983. aasta valimisi. Moskva Olümpiamängud- 1980, esimest korda viidi olümpiamängud läbi sotsialistlikus
riigis. Toimus boikott. Lääne-Saksamaa, USA, Jaapan jäid Nõukogude Liidu Afganistani
sissetungi vastu protestiks koju. Millal asutati? Mis on nimetatud organisatsioonide peamine tegevusvaldkond:
Euroopa Söe- ja Teraseühendus- 1950, majandusorganisatsioon, terase ja söe tootmise
koostöö Euroopa Ühendus- 1993, Euroopa Liidu eelkäija, Euroopa Liit- 1957, koostöö ühenduste kaudu eriti raha- ja majandusküsimustes, ühist
julgeoleku- ja välispoliitikat, koostöö justiits- ning selle siseküsimustes NATO- 1949, liikmesriigid pakuvad rünnaku korral abi teistele liikmesriikidele OSCE- 1975, püütakse ennetada konflikte, kriise ohjata ning aidata kaasa konflikti järgsele
sotsiaalsetele taastustöödele Selgitage mõisted:
Monetarism- makrotasandi majandusteooria ja -poliitika suund, mis peab majanduse
arengut määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka Bretton Woodsi süsteem- hoida maailmamajandus seotud dollariga ja valuutakursid stabiilsena Hipiliikumine- noorsoo protestiliikumine, mis sai alguse 1960 Ameerika Ühendriikides. Hipid
olid kodaniku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud. Kolmas tee- poliitiline ideoloogia, mida sotsiaaldemokraatlikud parteid hakkasid kasutama.
Võrdsed võimalused, ettevõtlikkus.


Pingelõdvendus- 1970 aastal suundumus, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid
parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega. Watergate’i afäär- tungiti demokraatliku partei peakorterisse ning paigaldati pealtkuulamisseadmed, millest puhkes skandaal. President lahkus vabatahtlikult. Selgus, et
Ühendriikide juhtkond ja sõjaväelased olid petnud Kongressi ja rahvast, õigustamaks
Vietnami sõda Stagflatsioon- tööpuudusele ning stagnatsioonile lisandus inflatsioon ning kokku tuli
stagflatsioon . Konservatiivne revolutsioon- 1970. aastate lõpul alanud parempoolsete, st konservatiivsete või kristlik-demokraatlike poliitikute tõusu suuremate lääneriikide etteotsa Tooge välja iseloomulikud jooned. Võrrelge USA ja Suurbritannia majanduspoliitikaid Thatcherism mõlemad kommunistlikud ● kokkuhoiupoliitika- kärpis sotsiaalprogramme ning kõikvõimalikke toetusi.
● turuvabadusele tuginev ja karm.
● toetas väikeettevõtlust, et inimestest saaks omanikud
● karmid reformid.
● arenes kõrgtehnoloogiline tootmine
● ühesõnaga see viis Inglismaa uuesti maailma tippu tagasi ja inimesed nägid palju vaeva. Reaganoomika ● samamoodi kärpis sotsiaalprogramme ja toetas eraalgatust ja turumajandust
● kärpis makse, maksukoormust vähendati kolme aasta jooksul kolmandiku võrra
● suht sama nagu thatcherism lihtsalt maksud kaotas ta ära Kes olid? Millega on ajalukku läinud? Robert Schuman- mitmekordne prantsuse peaminister, rahandus- ja välisminister. Tema
deklaratsioon oli Euroopa söe- ja teraseühendus. 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse
Euroopa Liidule, esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Schumani
deklaratsioon nägi ette teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Charles de Gaulle- oli Prantsuse sõjaväelane ja poliitik. Teise maailmasõja ajal oli ta prantsuse
natsivastase vastupanuliikumise liider ning juhtis 1944–1946 Prantsusmaa Vabariigi ajutist
valitsust, mille ülesandeks oli demokraatia taastamine Prantsusmaal. 1958 naasis ta pensionilt,
pani aluse Prantsusmaa Viiendale Vabariigile ning valiti selle presidendiks.


Konrad Adenauer-oli Saksamaa ja Lääne-Saksamaa poliitik. Adenaueri valitsuse juhtimisel
jõudis Lääne-Saksamaa suveräänsuseni (Pariisi lepingud 1954) ja NATO-sse astumiseni 1955.
Kindlustusid parlamentaarne demokraatia ja sotsiaalne turumajandus, milles oli tähtis osa
Ludwig Erhardil. Adenauer oli tugev juht, kelle valitsemisviisi nimetati kantsleridemokraatiaks.
See tõi kaasa nii suure autoriteedi kui ka tugeva vastuseisu opositsioonilises avalikus
arvamuses. Willy Brandt-oli neljas Lääne-Saksamaa liidukantsler. Ta oli pametis 1969–1974. Brandt sai
esmakordselt tuntuks väljaspool Saksamaad, kui ta asus Lääne-Berliini linnapea
ametikohale Richard Nixon- Ameerika Ühendriikide 37. president. Tuntud poliitikas ja üks peamisi
kommunismivastaseid. Tema valitsusajal lõpetati Vietnami sõda ning toodi USA sõjavangid
koju, seati sisse diplomaatilised suhted USA ja Hiina vahel, algatati pingelõdvendupoliitika ja
raketitõrjeleping NSV-ga. Gerald Ford -oli Ameerika Ühendriikide 38. president.Siseriiklikult juhtis Ford suurest
depressioonist järgnenud nelja aastakümne halvimat majandust, kusjuures tema ametiajal
kasvas inflatsioon ja majanduslangus. Ühes oma vastuolulisemas teos andis ta presidendi
armu Richard Nixonile rolli eest Watergate'i skandaalis. Jimmy Carter- 1976. a president USA. Tuntud kui nõrk president, kes kukkus läbi oma
majanduspoliitikaga. Margaret Thatcher - peaminister Ronald Reagan - USA president Milton Friedman oli Ameerika majandusteadlane ja statistik, kes oli tuntud oma tugeva usu
poolest vabaturu kapitalismi. Urho Kaleva Kekkonen - Soome president, vahendas olulist osa lõppdokumendi “Rahu,
julgeoleku ja koostöö nimel dokumendi”.