Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajalugu aastaarvud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
napoleon, revolutsioon, hispaania, koalitsioonisõda, monarhia, preisimaa, jakobiinid, nsvl, põhiseadus, 1812, armee, 1813, hitler, sotsialism, merkantilism, majanduskriis, konstitutsiooniline, holland, feodaalkorra, prantslased, riigipööre, portugal, 1814, slovakkia, versailles, stalin, rahuleping, suurbritannia, liberalism, liikumiste, leiutaminePiiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill- algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22
Oli üldiselt ka rahul sellega, mis Prantsusmaal toimus, revolotsioonidega jne. Kuni aga sai võimule jälle monarh, ta loobus poliitikast ja keskendus oma uuringutele. 1832 suri ta koolerasse. Paljud tema uuringud leidsid kasutust pärast tema surma ja eks kunstniku osataksegi pärast tema surma paremini hinnata. Olukord Prantsusmaal Sadi Carnot'i eluajal. 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel.Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
Jeffersoni koostatud iseseisvusdeklaratsiooni(kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks ) -4.07 ameeriklaster iseseisvuspäev Iseseisvussõda: -1777 saavutasid ameeriklased võidu inglaste üle- saratoga lahing -1781 ameeriklased piirasid Virginas inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleerima -1782 sõlmiti vaherahu, tähendas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas -1783 kuulutati Versailles'rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine Põhiseadus: -hakati välja töötama 1787 aastal -ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi -1789 hakkas kehtima põhiseadus Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine
Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat. Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat. Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised.
juulil 1789. (Seal oli 7 vangi) · Rahvuskaart kodanikukaitse · Trikoloor revolutsiooni tipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus. b) Kirikumaad natsionaliseeriti. c) "Inimeste- ja kodaniku õiguste deklaratsioon": · Inimese võrdõiguslikkus ja vabadus. · Garanteeriti põhilised inimõigused ja turvalisus. · Sõnavabadus · Eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia: · Seadusandlik-kogu esinduskogu, mis annab seadusi. · Kuningas täidesaatva võimu pea. b) Poliitilised rühmitused Seadusandlikud Kogus · Zirondiinid parempoolsed revolutsionäärid (Gironde'i maakonna järgi) Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlased ja haritlased (264 saadikut) · Jakobiinid vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi).
inseneri järgi, mõeldi välja et timuka tööd kergendadasankülotid- kõige radikaalsema vabariigi pooldajate hüüdnimi prantsuse revolutsiooni päevildirektoorium- Prantsuse valitsus 1795-1799, tugenes eelkõige uusrikastele, kes olid revolutsiooni ajal varanduse kogunudkonsulaat- 1700-1804 vaheetapp prantsuse vabariigi ja napoleoni keiserriigi vahelSeadusandlik Kogu- riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut.Rahvuskonvent-kuulutas Prantsusmaa vabariigiks, sinna kuulusid jakobiinid, soo, zirondiinidSeadusandlik korpus- seadusandliku kogus olevad kõik liikmed kokku,,Marseljees" - laul millest on saanud prantsuse hümniks, loodud 1792 aastal,,Tsiviilkoodeks"- 1804 kehtestatud seadusekogu, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse eesrevolutsiooniline kalender- võeti vastu 1792 aastal, mil prantsusmaa kuulutati vabariigiksReini Liit- 1806 moodustatud 16
kuningal õigus tühistada. GENERAALSTAADID seisuste esinduskogu | RAHVUSKOGU III seisus | ASUTAV KOGU III seisus + aadlikud Revulatsiooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist. 14.juuli 1789 Algasid ümberkorraldused riigis : 1.aadliseisus kaotati; 2.talupojad vabastati teotööst; 3.võrdsustati kõigi seisuste maksustamine; 4.kirikumaad riigistati. 1798 võeti vastu dokument ,, inimese ja kodanike õigustedeklaratsioon " Võeti vastu esimene põhiseadus, millega kehtestati piiratud monarhia, võim jagati seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. 1792 vallutati kuningaloss, kuningas arreteeriti ja vangistati. Kuningas Louis XVI st sai kodanik Louis Capet. SAADIKUT 745 jakobiinid soo monarhia pooldajad 136 435 264 15
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18
kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus
(Referaat) Koostaja: Klass: Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu (kuni keisriks saamiseni) lk.3 Keisriks kroonimine lk.3 Valitsemis käik lk.4 Vallutused lk.4 Mida andis napoleon euroopale lk.4 Napoleoni allakäik lk.5 Kas napoleon mürgitati? lk.6 Napoleoni impeerium lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud kirjandus lk.10 2 Sisukord Napoleon Bonaparte oli suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Inimesed teavad temast siiani väga vähe. Teatakse, et ta oli Prantsusmaa keiser,suurepärane väejuht ja see on tavaliselt kõik mis temast teatakse. Siin Referaadis käsitletakse tema
Prantsuse revolutsioon 14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus
õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele kuulus Austria, Madalmaad, Hispaani ja Lõuna-Itaalia, lisaks veel Lõuna-Ameerika valdused. 1519 tõusis mõlema riigi troonile Karl V. Habsburgidel tekkis terav vastuseis Prantsumaaga. 15. saj lõpul puhkes kahe riigi võitlus Itaalia pärast, mis kestsid 16. saj
Suur Prantsuse revolutsioon 14. juuli 1789 9. november 1799 Revolutsiooni algus : 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhiasümboliks peetud Bestille kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid
See sündmus tähendas algust revolutsioonile 2. Millised muudatused toimusid Prantsuse revolutsiooni algul 1789-1792? Esimesena kaotati seisuslikud õigused.Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel.Talupojad vabastati teotööst.1790.aastal kaotati aadliseisus.Veel muudatusi oli ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon".See deklaratsioon võrdsustas kõik inimesed.Võis teha kõike mis ei kahjustanud teist.Kolmandaks oli esimene põhiseadus e. Konstitutsioon.Põhiseadus sätestas võimude lahususe.Seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu.Prantsusmaal kaotati sisetollid ja tsunftid ja muudeti haldusjaotust.Seadusandlikku Kokku valiti 745 saadikut.Ühel poolel olid jakobiinid ja teisel poolel olid Monarhia pooldajad.Keskel oli ,,Soo".Sellepärast kutsuti keskmist Sooks, sest hääletamise toetati kord üht ja kord teist jõudu. 1792
Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli. Kuna Korsika polnud ainult Prantsusmaa, vaid ka tugeva Itaalia mõjuga, kehtis saarel tugev perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid 1778. aastal sai Napoleoni muretu lapsepõlv otsa ning ta lõpuks sattus Mandri-Prantsusmaale kooli Briennesse, kus ta õppis viis aastat enne kolimist Pariisi, et õppida sõjaväeakadeemias. 1785, kui Napoleon veel õppis, suri Carlo
Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- ja kõrgharidussüsteemi loomine Napoleoni koodeks e. TSIVIILKOODEKS Prantsuse panga rajamine ja uus rahaühik Eraomandi puutumatus Inimesed seaduste ees võrdsed Sõjaväekohustus Sisepoliitilised ümberkorralduse Purustas 1805 Vene-Austria ühendväed (Austerlitzi lahing) Kaotas 1805 Inglise-Hispaania laevastikule (Trafalgari lahing) 1806 võitis Preisi vägesid 1807 Friedlandi lahing, Napoleon võitis Venemaad Tilsiti rahu (Prant. Lääne- Eur. Venem. Ida- ja Põhja Eur.) 1810 sõltusid enamik Euroopa riite Prantsusmaast, sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Türgi ja Portugal Napoleoni vallutused 1806 loodi Reini Liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist Reformid Saksamaal: Pärisorjuse kaotamine Aadlike eesõiguste kaotamine
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789
kasvanud nii suureks,et riigi Rahvuskoguga 9.juuli Rahvuskogu sissetulekust ei jätkunud võlaprotsendi nim end Asutavaks Koguks sooviti tasumiseks.14. juulil 1789 marssis luua uus kord parlamentaalne suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille'i monarhia. Asutava Kogu liidriteks said vangla juurde ning hõivas selle. abbé Sieyés ja krahv Honoré de Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Asutava Kogu alguspäevil ka Jean- Riigil säilisid diplomaatilised suhted
AJALOO KT LK 84-97 PTK 16-18 Mõisted. koalitsiionisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu vasallriik-mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse Reini liit- 1806. Aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Pärast reini liidu loomist kadus riik nimega Püha Rooma riik. Kontinentaalblokaad- kauplemise keeld Inglismaa vastu Marseljees- Prantsusmaa hümn Tilsiti rahu- Venemaa ja Prantsusmaa vaheline rahulepe mil Venemaa tunnistab Lääne-Euroopa tegevusvabadust Tsiviilkoodeks- sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse, ning kiriku lahutamine riigist. Sõjad ja aastaarvud 1792- Prantsusmaa vastu hakati sõda organiseerima, algas sõda, Prantsusmaal
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess)
4.Jakobiinide võimuloleku aeg?1793 kevad Riigi lääneosas tõusis mäss kuninga pooldajate poolt.1793 märtsis loodi rahvapäästekomitee mis pidi riigi kaitse mille ette otsa tõusis Danton.Poolehoid tõusis jakobiinidel ja vähenes zirol...Jakoii.... kutsusid rahvast väljha zirol.. vastu.1793 mai lõpul kukutati zirol... võimule jäid jakopiinid.1793 suvel võeti vastu uus põhiseadus mille järgi pid Pran.. jääma jaotamatuks.Diktatuuri kehtestamine(võim vähenes eanmusel)J.P Marati tapmine uus juht M.Robespierre.Seadus kahtlaste kohta(tapeti ligikaudu 40 00 inimest enamasti III seisusest)Kohtut mõisteti südametunnistuse järgi.1794 juulil kukutati Robespierre. 5.Tirektoorium ja revolutsiooni lõpp?1793 aasta põhiseadus tühistati. Kuulutati välja poliitiline amnestia. Paljud jakobiinide ja nende pooldajad saadeti giljotiini alla
Väätsa Põhikool Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleoni langus Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel.
2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu 2. 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kui 300% 3. Inglismaa suurendas kaubavahetust ülemerekolooniatega 4
Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim
juulil Bastille kindluse vallutamisega. Muutused ühiskonnas : 1789 augustis - kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel , talupojad vabastati teotööst . 1789 aasta sügisel - alustati kirikumaade natsionaliseerimist (riigistamist) , et võlga vähendada, hakati müüma kirikule ja pagenud aadlikele kuulunud maid. 1790 aastal - kaotati aadliseisus. Prantsumaa riigikorraks piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus - seadusandlik võim seadusandlikule kogule , kohtuvõim kohtunikele, täidesaatev võim kuningale 1789 - "Inimese ja kodanuki õiguste deklaratsioon" - väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust 2) Viini kongress ja selle otsused Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tagajärjel oli Euroopa poliitiline kaart muutunud. Võitjariigid arvasid et seda oleks vaja ``korrastada'' 1814 kutsuti Viinis kokku rahvusvaheline kongress, kohale sõitis 216 Euroopa
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3
Alul oli Hannibal edukas. Rooma sai Cannae lahingus lüüa. Osa Itaalia linnu, samuti Makedoonia kuningas Philippos V liitusid Hannibaliga. Kuid Hannibal kurnas end välja ja aastal 201 alistus. 197 eKr sai Makedoonia kuningas Philippos Künoskefaloi lahingus Roomalt lüüa, sisuliselt alistus. Kreeka linnad kuulutati Makedoonia võimu alt vabadeks (196 eKr Isthmose mängudel), tegelikult sattusid sõltuvusse Roomast. Allutati ka Sardiinia ja Hispaania. III Puunia sõda 153 – 146 eKr Ehkki Kartaago oli nõrgenenud, ei olnud ta kuhugi kadunud. Eriti Cato taotles Kartaago lõplikku purustamist - ‘cetereum censeo Carthaginem delendam esse’ (muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada) – oli tema kõnede alatine lõpulause. 148 eKr allutati lõplikult Roomale Kreeka linnriigid (vastupanu osutanud Korintose elanikud müüdi orjadeks). 133 pärandas Pergamoni kuningas Attalos oma riigi Roomale.
Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid alustasid zirondiinide tapmisega,kõik keda kahtlustati kuninga toetamises ka tapeti. ,,Revolutsioon õgib oma lapsi", kõik kes olid revolutsiooni alustanud said hiljem surma.
II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914)
(lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased (Hispaania, Saksa alad Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma, nt Austria, lühikest aega ka Venemaa)
annaabi.ee 
