Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi. *1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid kehtestasid
Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi. *1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid
lausa liidulepingu, et tegutseda ühiselt Prantsusmaa vastu. Sõja algul ei olnud Prantsusmaale edukas, kuid kui pöörduti rahvapoole, et isamaad kaitsa, astusid tuhanded vabatahtlikud sõjaväkke. Pärast seda Prantsusmaa edukus tõusis, ta liitis endaga väga mitmed alad (Madalmaad, Saksamaa..). Kuna Prantsusesõjavägi oli nii tugev, pidid Euroopa riigid oma vägesid taaskord ühendama. Moodustati viiest riigist koosnev koalitsioon Prantsusmaa purustamiseks. Sellega algas I koalitsioonisõda. Selle sõjaga tuli taplemine taas Prantsusmaa aladele samuti kehtestati Prantsusmaal üldine sõjaväekohustus, mis võimaldus koostada väga suure armee. See sõda muutus üsna pea vallutussõjaks, mille eesmärk ei olnud enam revolutsiooni kaitsmine vaid ka uute alade vallutamine ja ülemvõimu kehtestamine. Prantsusmaa vägi pani paljusid riike sellega rahu sõlmima ning sellega lagunes ka I koalitsioon. II koalitsioon loodi siis, kui Prantsusmaa asus sõdima Egiptuses.
diktatuur 9.november 1799-lõppes Prantsusmaa revolutsioon. Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutav kogu-rahvuskogu, millega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Seadusandlik kogu-keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Rahvapäästekomitee-jakobiinide komitee Giljotiin-uudne tapamasin(pea võetakse maha) Direktoorium-täidesaatev võimuorgan Rojalistid-kuningavõimu pooldajad Koalitsioonisõda-mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu Diktatuur-üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Terror-vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus Danton-rahvapäästekomitee juht, toetus peamiselt Pariisi keste-ja väike kodanlusele Robespierre-rahvapäästekomitee juht, oli sallimatu, koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu, hukati 1794 aastal
sündmustesse Austia-PreisimaaPrantsusmaa Tuhanded prantsuse vabatahtlikud astusid sõjaväkke, et oma isamaad kaitsta Revolutsioonisõdade algus Prantslased alustasid vastupealetungi. Tungiti Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. Prantsusmaa kuulutas välja dekreedi nende rahvaste abistamise kohta, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Vallutussõdade algus I Prantsusmaa-vastane koalitsioonisõda: PrantsusmaaAustria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania Prantsusmaal kehtestati esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus Prantsuse pealetungsissetung Hollandisse Vallutussõdade algus Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks ei olnud enam üksnes revolutsiooni kaitsmine, vaid ka uute alade hõivamine ja Prantsusmaa ülemvõimu kehtestamine "Sõda peab end ise ära toitma" Vallutussõdade algus Mitmed koalitsioonis olevad riigid otsisid rahu
1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai direktoorium ehk valitsus, seadusandlikku võimu
2. Võrdsuse revolutsioon: ideaaliks on demokraatia laiendamine, aga tegelikult on see revolutsiooni verisem ja meelevaldseim faas. Toimub ulatuslik terror. Septembris 1792 kuulutab konvent Prantsusmaa vabariigiks. Võrdsuse revolutsioon lõppeb juulis 1794, kui kukutatakse Jakobiinide terrorireziim. Jaanuaris 1793 hukatakse Louis XVI. See katkestab Prantsusmaa suhted välis- riikidega. Algab osaline kodusõda ning luuakse Prantsuse revolutsiooni vastane liit. I koalitsioonisõda 1792 97. Koalitsiooni mood Austria, Preisimaa, Suurbritannia, Holland, Hispaania, Portugal, Itaalia riigid. Prantsusmaal tekib hüsteeriline õhkkond: vaenlaste salaliidud tuleb likvideerida. Mood rev tribunal e pol kohtud. Inimõigused ja õigusriik kaotab oma sisu. Oluline peategelane oli advokaat Robespierre: vägivalla kasutamine on õigustatud rev päästmise eesmärgil. Juunist 1793 võetakse vastu uus põhiseadus, mille järgi on Prantsusmaa vabariik.
NSV Liit saavutas võidu ning sai endale Karjala. 1940. aastal ründasid Saksamaa ja Itaalia koos Prantsuse ja Suurbritannia koalitsiooni ja Prantsusmaa vallutati. Peale seda algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941. aastal algas sõda ka Jaapani ja USA vahel. 1943. aasta lõpus said kokku Stalin, Roosevelt ja Churchill, kes arutasid Saksamaa purustamist. Lõpuks jõuti ühisele kokkuleppele ja alustati koalitsioonisõda. 8. mai 1945. aastal Saksamaa kapituleerus. 2 Eesti Teise Maailmasõja ajal 1936. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla. 1940.
uue põhiseaduse. 10) Jakobiinide diktatuur- jakobiinide piiramatu võim ühiskonnas 11) Sankülotid- kõige radikaalsemate vabariigi pooldajate hüüdnimi Prantsuse revolutsiooni päevil. 12) Direktoorium- valitsus. Prantsuse Vabariigi valitsus a 1795-1799. 13) Konsulaat- riigikorraldus Prantsusmaal, kus riigi eesotsas seisis kolm konsulit. 14) "Marseljees"- C.J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon.
Okupatsioon oli jäiga terrorireziimiga Saksa valitsus. Eesti hakati pol saksastuma tekkis idee Balti hertsoriigi loomiseks (Eesti, Läti ja Kuramaa), mis lõpuks loodigi koos valitsusega. Ning hakati mood hertsogiriigi relvajõude. Lõplik eesmärk oli riigi liitmine Saksamaaga. Käis vägivaldne saksastumine, toimusid pidevad rekvireerimised. Päts viidi Preisimaale vangilaagrisse. Vabadussõda on ainuke sõda, mida Eesti on pidanud. Vabadussõda oli koalitsioonisõda. Vabadussõda on osa Vene kodusõjast. Samamoodi käis Eestis kodusõda. 3.11 puhkes Saksamaal revolutsioon ning 11.11 sõlmiti Compiegne'i vaherahu, mis lõpetas Maailmasõja. Vaherahu tingimuste järgselt pidid Saksa väed Eestist taanduma, tegevust alustab uuesti ajutine valitsus. Punaarmee lootis maailmarevolutsiooni, seega loodeti Saksamaale tungida ning revolutsioon läbi viia. Annuleeriti Bresti rahuleping. 19.11 anti võim ajutisele valitsusele üle. Võeti vastu otsus
Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1800.a. purustas Napoleon Marengo lahingus Austria väed. Austriaga sõlmiti Luneville rahuleping. 1802.a.-ks oli ka Inglismaa sunnitud sõlmima Prantsusmaaga Amiens`i rahu. Edutult lõppesid Euroopa riikide III ja neljas koalitsioonisõda Prantsusmaa vastu. 1805.a. 4 detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Napoleoni tabas aga ebaõnn meresõjas. 1805.a. hävitas Inglise-Hispaania ühendlaevastik Nelsoni juhtimisel Trafalgari merelahingus Prantsuse laevastiku. 1806.a. kuulutati välja Inglismaa vastu majandus e. kontinentaalblokaad. Prantsuse liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti
rakendada ka edaspidi itta tungimisel ja seal kukkus see läbi. Alternatiivi välja pakkuda ei olnud ja aastatel 19421945 ei osatud strateegilises plaanis enam üldse midagi teha: kogu sõjapidamine toimus taktikaliselt, tegeldi ainult rinde hoidmisega, teadmata, kuidas initsiatiiv enda kätte tagasi saada. Pärast detsembrit 1942 ei esitatud Hitlerile ka enam ühtegi asjakohast ja paikapidavat strateegilist hinnangut. suutmatus pidada koalitsioonisõda Saksamaal oli küll mitmeid liitlasi, kuid nendega kooskõlastatult suudeti läbi viia vaid üksikuid taktikalisi operatsioone, mitte kavandada globaalse sõjategevuse ühist strateegiat. Selle puuduse tingis suuresti natsireziimi olemus, mis keeldus ühelt poolt aktsepteerimast, et Saksamaa võimalused ja ressursid on piiratud, teisest küljest aga ei suutnud ega tahtnud tunnistada teisi riike Saksamaa võrdväärsete partneritena
· Preisimaa ja Hispaania sõlmivad rahu (Reini piiri kehtestamine) · Austria jätkab SB toetusel · Sõdade mõju allutatud Euroopas: I Moodsa rahvusaate (keelenatsionalismi tekkimine) II Prantsusmaa massiarmee mõjul muudatus sõjanduses: suured pealetungid Napoléon Bonaparte (1769-1821) esiletõusu tingimused · Kindral Itaalia rindel (1796-97) · Prantsusmaa edu mandril, merel SB ülevõimas vastane · Relvastumine ja kaubandussõda · I koalitsioonisõda lõpeb 1797: Austria kaotab mh. Belgia alad, Itaalia alasid · Järele jääb üks vastane : SB ! · Napoléon ründab SB vahemerelt: sõjaretk Egiptusesse (1798-99) Sündmused rindel · Napoléon vallutab Türgile kuuluva Egiptuse, aga · 1798 inglased hävitasid Nelsoni juhtimisel Prantsusmaa sõjalaevastiku Abukiri merelahingus II Prantsusmaa vastane koalitsioonisõda (märts 1799-1801) · mitmel rindel
USA esimeseks presidendiks valiti G.Washington vastavalt uuele põhiseadusele, 1792 aliti teistkordselt presidendiks(puudus punkt, et ei tohi rohkem kui 2x valida). 1797a ta vabatahtlikult loobus vabatahtlikult kandideerimast. Ta suri 1799. Pärast teda sai presidendiks föderalist John Adams. 1801a Th. Jefferson. TEINE ISESEISVUSSÕDA(1812-1814) USA toetas Prantsusmaal revolutsioonimeelsete ideoloogide revolutsiooni ja ideid. Ent olukord muutus kui üpuhkes koalitsioonisõda (1792-1793). Nüüd vajas Prantsusmaa tuge USAlt: lootis, et too kaitseb Prantsusmaa kolooniaid, merelist täiendust. Washington ei tahtnud kuulda sõjast: väga kurnatud iseseisvussõjas ja eesmärgiks oli uue riigi ülesehitamine. USA ühepoolselt kevadel 1793 tühistas liidulepingu Prantsusmaaga, mis pignestas nende suhteid. Veel enam teravnesid nad siis, kui USA hakkas suhteid klaarima GB-ga, kes oli Prantsusmaaga sõjas. 1797 - Prantsusmaa pidas
annaabi.ee 
