28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine Kontrolltöö Nõukogude Liidu lagunemine: 1. Millal sai M. Gorbatsov NSV Liidu juhiks ning miks alustas ta reforme? (õp. lk 100) Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus
1985 märts NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (sotsialistliku ühiskonna täiustumine ja ümberkorraldamine) algus. 1986 päevakorda tõusis uus märksõna glasnost (salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine.) 1986 Reykjavikis toimus Gorbatsovi ja Regani tippkohtumine, mille tagajärjel hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks.
teha sel teema mini-uurimustöö ning kelle eestvedamisel sai see töö valmis. Veel tahan tänada ma oma intervjuueeritavaid Kare't ja Karmen'it, kellelt sain ma rohkem huvitavamaid teadmisi, kui õpikust. 3 AJALOOLINE TAUST Venemaal toimunud sündmused 1985. aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Tol ajal kui ta võimule tuli on Nõukogude Liidu jaoks keeruline aeg. Toimus impeeriumi areng ning see oli viinud riigi sise-ja välispoliitilisse ummikusse. M. Gorbatsov pidi aitama riigi kriisist välja ja säilitama sotsialistliku ühiskonnakorra. Ta uuenduste kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirenemist, mis pidi toimima sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Sel ajal hakati uuendama riigi juhtkonda. 1986
valuküsimusi ning arutati liidulepingu vastuvõtmist. Eesti taasiisesisvumise ettevalmistamine. Sündmused Eestis 1989-1990. Jaanuaris 1989 võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeeleks. 24. veebruaril 1989 heisati Pika Hermanni tippu sinimustvalge, millega kuulutati iseseisvuspäev. Kuna impeeriumimeelsed ei olnud selle kõige nõus, siis neile vastu tulid ERSP, EMS ja EKL 24. veebruaril kodanike komitee liikumisega. Selle liikumise eesmärk oli järjepidevalt taastada iseseisvus ning selleks tuli registreerida endised Eesti Vabariigi kodanikud, et nad saaksid valida esindusorgani, milleks oli Eesti Kongress. Rahvarinne ning EKP ei pooldanud seda ideed. 23. august 1989- Balti kett Tallinnast Vilniusesse, mis korraldati MRP aastapäeval ning mille eesmärk oli Baltimaade vabadus ning MRP hukkamõistmine NSV poolt. 1989 detsember- NSV Liidu Ülemnõukogu tunnistab MRP alaprotokollide olemasolu ja kuulutab need õigustühiseks
Mihhail Sergejevits Gorbatsov Sisukord Elulugu...............................................................................3 Gorbatsov riigipeana...................................................4 Gorbatsovi reformid...................................................4 Suhted Läänega..........................................................4 Gorbatsovi vastased ja pooldajad..............................4 Gorbatsovi maine langus............................................5 Mihhail Gorbatsov armastab viina................................5 Nõukogude Liidu Lagunemine........................6- 8 Kasutatud Kirjandus........................................................9 Elulugu Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 NLKP-sse. 19551962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis, seejärel parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. 19701978 oli ta Stavropoli krai parteiliider ja jättis
Ajaloo KT 28, 29, 29a 28 Perestroika algus. 1985 NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. nõukogudel olid rasked ajad, sise-ja välispoliitika oli ummikusse jooksnud. Gorbatsov pidi riigi `ummikust' välja tooma. See pidi toimuma ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise e. perestroika teel. Uus riigijuhtkond. Avalikustamine 1986 glasnost (saladuste vähendamist ühiskonnast ja sõnavabaduse avardumist) Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Massiteabete mõju kasvas märgatavalt. Kontaktide tihenemine toimus muu maailmaga. Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas
Nõukogude liidu lagunemine 1985 aastal uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sel ajal oli impeeriumi areng viinud riigi sise- ja välispoliitilisesse ummikusse. Gorbatsovist pidi saama uus partei liider, kes riigi kriisist välja viib ning säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatsovi esialne uuenduskava perestroika nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Al. 1986 tõusis päevakorrale glasnost e. avalikustamine. Sõnavabaduse avardumine, salastatuse vähendamine ühiskonnas. Kasvas ajakirjanduse ja televisiooni mõju. Kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSVL uuenev juhtkond seadis eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. NSVL majandus ei kannatanud enam võidurelvastumist välja. Gorbatsov pakkus
Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine NSV Liidus surid üksteise järel riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985.a. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine
vastuseis riigipöörde suhtes 19. augustil 1991 Sametrevolutsioon - 1989 Tsehhoslovakkias toimunud veretu riigipööre Lennart Meri - Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Alo Matiisen - Eesti helilooja, kelle isamaalised laulud liitsid eestlasi uuel ärkamisajal. V. Väljas - endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Mis muutus endise idabloki maade majanduses ja poliitikas 1990. aastate algul? Endise idabloki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. a lõpul toimus nn sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Olulised protsessid ja sündmused eestis 1990-1991
· kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin) · üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidzaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus) Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatsovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL lagunemine muutus päevade küsimuseks. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs), mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas (näiteks Balti vabariigid said hea võimaluse NSVL-ist lahkumiseks ja läänelt diplomaatilise tunnustuse saamiseks). 1991.a
Mõisted : perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine). Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991
algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- Saksamaale, Hiina 1953. aasta detsembris Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- b) Hruštšovi sulaaeg: Seoses Hrustšovi võimuletulekuga algas nn. sulaaeg (1956-1968). Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu NSVL-i majandust hakati mõningal määral detsentraliseerima. nimetati Moskva kontrolli all riike Püütakse juurutada uusi meetodeid põllumajanduses - üleüldist maisikasvatust, kuid need algatused rahvademokraatliamaadeks. 50. aastatel võeti kukuvad läbi. kasutusele nimetus „sotsialismimaad“. Koos Poliitilises sfääris liberaliseerumise märke. Asumisele saadetud inimesed võivad naasta kodumaale, kuid NL-iga moodustasid need riigid ometi on nende õigused väga piiratud. sotsialismileeri
majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. Nõukogude Liidu “vabade käte” poliitika viis kommunismi kokkuvarisemiseni Ida- Euroopas. Kokkuvõtlikult olid need muudatused murrangulise tähtsusega, mille mõju võib võrrelda isegi Prantsuse revolutsiooniga
· Tulem: NSV Liit on pankrotis 1980. Aastate keskpaigas IV Võidurelvastamise uus etapp · Tähtede sõja uus programm: luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. · NSV Liit paigutas moodsad keskmaaraketid Ida Euroopasse. NATO asus selle peale paigutama Euroopasse ülitäpseid keskmaarakette. · 1980. keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastumise võidujooksu võitnud. Lõpetati sõda Afganistanis. §45. PERESTROIKA I Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa · Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid reformid ( perestroika ) ja avalikustamine ( glasnost ) Kremli juhtide senisest suurem valmisolek tõele. · Vajaduse muutuste järele tingisid NSV Liidu majanduslik pankrot, mida kiirendasid Afganistanis peetud koloniaalsõja kulud ja naftahinna järsk langus maailmaturul, ning
See tähendas salastatuse avardumist. Tema eestvedamisel hakati ka koostama uut liidulepingut. Kavas oli Suveräänsete Riikide Liit. Balti riigid ei ühinenud. Perestroika ja glasnosti olemus Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost . See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest ja kuritegevuse tõelisest ulatusest. See oli suur samm NSVL jaoks, sest ennem ei tohtinud isegi vabalt sõna võtta ja kõik õnnetused hoiti rangelt saladuses, kuna ei tahetud näidata NSVL halba poolt. Glasnost ja perestroika olid pankroti leevendamiseks, et
1990. aastal hakkasid Nõukogude liiduvabariigid üksteise järel ennast suveräänseks kuulutama, see ei täheldanud tollases kõnepruugis veel täielikku iseseisvumist, küll aga sammu selle suunas. Erilist meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks (ja viimaseks) presidendiks saanud Gorbatsovile tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalist jõudu. Gorbatsov toetas seda seisukohta vaikimisi. 1989. aastal oli seda tehtud Gruusias, 1990. aastal Aserbaidzaanis, 1991. aasta algul jõudis järjekord Baltimaade kätte. Operatsioon oli kavandatud 1991. aasta jaanuarisse, ilmselt lootuses, et samal ajal Pärsia lahe piirkonnas algav sõda tõmbab maailma tähelepanu endale. Algul oli plaanis alustada Lätist, 1991. aasta algul Leedus puhkenud sisepoliitiline kriis viis aga sündmuste raskuspunkti Vilniusesse
Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri, eriüksus Alfa ründas Nõukogude langevarjurite toetusel presidendi paleed Kabulis ning tappis president Amini koos perekonnaga. Kokku saatis NSV Liit Afganistani üle 50 000 mehe, millest avantüüri algajate arvates pidanuks piisama. Peagi selgus, et NSV Liit oli olukorda valesti hinnanud. Esiteks ei kavatsenud maailm Nõukogude Liidu tegevusele läbi sõrmede vaadata. USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk: 1980. aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti. NSV Liidu tegevust ei mõistnud ka temasse muidu sõbralikumalt suhtuvad riigid. Teiseks ühendas NSV Liidu sissetung vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Afganistanis algas sissisõda, mille võitmine käis NSV Liidule üle jõu. Nõukogude vägede koosseisus olid ka paljud Eesti poisid sunnitud afgaanidega sõdima. Kokku kaotas NSV Liit Afganistanis üle 15 000 mehe
pidas seda ajutiselt okupeeritud idasooniks(oli vene võimu all); juhtis Saksamaad kaua ja oli väga populaarne traditsiooniliste kodanlike väärtuste kehastaja; läks erru 1966. Idatsoonis ehk Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid võimule kommunistid eesotsas Walter Ulbrichtiga. Partei nimi oli Saksamaa Sotsialistlik Ühispartei. Näiliselt säilitati mitmeparteisüsteem. Walter Ulbricht oli eriti püüdlik ja pedantne Moskva käskude täitja. Muuhulgas nõudis just W. Ulbricht innukalt, et surutaks maha tsehhide-slovakkide katse lisada demokraatiat sotsialismi. SDV oli küll sots- maailma kõige arenenum piirkond, kuid jäi siiski järjest enam maha SLV-le. Ühinemine Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas Teise maailmasõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas määras Saksamaa edasise struktuuri. Potsdamis fikseeriti ka selle üksikasjad.
3.Ameerika president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher toetasid neid riike. 4.Liiduvabariigid võitlevad Aastal 1978 sai Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II. Ta tegi visiidi Poola ja andis inimestele lootust ning julgustas neid vastu hakkama. Tema tegevusest said poolakad entusiasmi. NSV Liit tegi väga suure vea tungides kallale Afganistanile aastal 1979 27.detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti.Sõda kurnas siiski suurriigi ära ja oli arusaadav, et ka NSV Liit on haavatav. Lääs võidab külma sõja Ronald Reagen võttis vastu uue strateegia, et hävitada NSV Liit. Ta võttis peamiseks eesmärgiks idabloki lammutamise. Selleks alustas ta NSV Liidu majanduse kitsendamist, lõigates sellega ära NSVL paljud impordid. Nii suruti NSVL majandus nurka. Kolmas aspekt selles strateegias oli suruda NSVL peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine,
NSV Liidu ja Idabloki lagunemine Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid. NSV Liidus surid üksteise järel vanadusest nõdrad riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine.
Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Leedus tapeti 14 meeleavaldajat ning Lätis 5. Eestis rünnak jäi ära. Sõjategevuse jätkumise korral oleks Euroopa Liit ja USA lõpetanud majandusabi andmise NSV Liidule. Venemaal korraldati Leedu kaitseks meeleavaldusi. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Gorbatsovi vastu astuski välja Vene Föderatsiooni esimeheks saanud Jeltsin. Tallinnas kirjutati alla sõpruslepingule Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel. Nähes, et sõjalise jõu kasutamine pole edukas, võttis Gorbatsov kasutusele poliitilise surve. 1991 märtsis korraldati üleliiduline referendum, kus räägiti NSV Liidu säilitamise küsimusest. ¾ vastas jaatavalt, kuid kõik iseseisvumismeelsed piirkonnad ( Baltimaad, Armeenia, Gruusia, Moldaavia ) boikoteerisid referendumit. Baltimaades korraldatud referendumis toetasid
sundasumisele Gorkisse* Aleksandr Solzenitsõn Nõukogude kirjanikust teisitimõtleja, kes saadeti NSV Liidust välja* Lech Walesa Elektrik, kes tõusis treigi eesotsa ning esitas majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi. 1990 Poola president* Johannes Paulus II 1978 aastal valitud peapiiskop kadrinal Karol Wojtyla Rooma paavst* Wojciech Jaruzelski Kindral, kes sai Poola kompartei eesotsa* Vaclav Havel - Tsehhi kirjanik ja poliitik. Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 ja Tsehhi Vabariigi president 1993 2003* Nicolae Ceasescu - Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Ta lõi enese ümber isikukultuse* Kazimira Prunskiene Valisus Leedus* Ivars Godmanis - Läti poliitik, Läti Tee esimees. Ta oli Läti peaminister aastatel 19901993 * Edgar Savisaar - Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister19901992 *
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi
Hea spikriks!!! 9 klassi õpiku paragrahv 28 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE: NSV liit oli kriisis. 1985 Märtsis sai NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov (Tal oli 2 kõrgharidust: Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas, põllumajanduses). Ta tahtis majanduslikku arengu kiirendamist ja see toimus ümberkorraldamise ehk perestroika teel. 1986 tõusis esile avalikustamine ehk glasnost. Paranesid Nõukogude-Ameerika suhted. Kokkulepe: likvideerida tuumarakettid. Gorbatsov viis Afganistanist väed välja. 1988 valiti Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks- riigipeaks. 1917 valiti ta presidendiks. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon- eesotsas Boriss Jeltsin. 1991 korraldati rahvahääletus, kus 3 neljandik hääletanutest pooldas suurriigi säilimist (NB! Eesti, Läti, Leedu..
10.Mil moel aitas NL kokkuvarisemisele kaasa R.Reagani poliitika? *Reagani poliitika vähendas NL ressursse *Reagani välispoliitiline eesmärk oli lammutada kommunistlik süsteem 11. Mis pidi muutuma tänu glasnostile? *Võis avalikult rääkida ühiskonnas toimuvast *Võis avaldada ajaloolist tõde SÜNDMUSED KRONOLOOGILISES JÄRJEKORRAS 1. 1980.1981 - Poola solidaarsusliikumine, ametiühingu liikumine. Nõuti töölistele paremaid tingimusi. 2. 1986 - Perestroika algus. 3. 1987 - Fosforiidisõda 4. 23.aug 1987 - Hirvepargi miiting 5. 1.-2.aprill 1988 - Loomeliitude ühispleenum 6. 13.aprill 1988 - Rahvarinde asutamise idee väljakäimine 7. 11.sept 1988 - "Eestimaa Laul" 8. 16.nov 1988 - Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 9. 23.aug 1989 - Balti kett 10. 9.nov 1989 - Berliini müüri langemine 11. 24.veb 1990 - Eesti Kongressi valimised 12. 15.mai 1990 - Interrinde meeleavaldus Toompeal 13. 3
majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting - 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23
Valgevene Gorbatšovi pakutud liidulepingust. • 8. dets 1991-Vene Föderatsioon (presidendi Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatšovi kui tollase NL presidendi teadmata) sõlmisid Venemaa, Valgevene, Ukraina Minskis omavahelise liidu, moodutades Sõltumatu Riikide Ühenduse (SRÜ). • SRÜ-ga liitusid hiljem veel 8 liiduvabariiki. • 25. dets 1991-loobus Gorbatšov presidendiametist. • 26. dets 1991-teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan ülemnõukogu ametlikult, et NL on laiali saadetud. Liiduvabariik Suveräänsuse Iseseisvuse Kommunistliku partei deklaratsiooni väljakuulutamine tegevuse lõpetamine vastuvõtmine Eesti 16.11.1988 20.08.1991 22.08.1991 Leedu 18.05.1989 11.03.1990 23.08.1991 Armeenia 28.05.1989 23.09
Ajaloo kontrolltöö Õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31 1. Mõisted. 1) Perestroika Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 2) Glasnost avalikustamine, 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika. 3) RESK 1991. aastal NSV Liidu riigipöördekatset teostanud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee akronüüm eesti keeles. 4) Augustiputs 19.21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse.
endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1. Pärast II maailmasõda kehtestas NL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult ülemvõimu. Moskva/sõjaväe/julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari), hiljem laiendas oma mõju SDVle, Hiinale,
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
