Kuressaare TURISMI EELDUSED Looduslikud eeldused Kuressaare asub Saaremaa lõunaosas Liivi lahe ääres. Linnas küll mingit suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. Ajaloolised vaatamisväärsused Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus. Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut, mis oma praeguse kuju sai 19. sajandil, kuid juured ulatuvad tagasi 17. sajandisse. Nimetatud ajaloolised vaatamisväärsused ei ole muidugi ainukesed, kuid ...
Kuressaare turismi arengueeldused I Turismi eeldused 1.Looduslikud eeldused Kuressaare on rannikuäärne linn, mis asub Saaremaal. Kuressaares on saastamata ümbrus ja puhas joogivesi, pole suurtööstuse tahma ega ülepaisutatud linnaliiklust. Linnas küll suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Ajaloolisteks vaatamisväärssteks Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus . Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut...
Jamaica vabariik Andre Sarapu & Rainer Kliimar APL10 Miks just Jamaica? Valisime Jamaica, tema omapärase asukoha, troopilise kliima ja imepärase looduse pärast. Ka seetõttu,et me mõlemad soovime seda kohta kunagi külastada, muidugi mitte lähitulevikus aga kunagi kindlasti. § Vaade rannale § Saare sisesed maanteed Ajalugu § Jamaica avastas 1494. aastal Christoph Kolumbus § Riigi nimetus pärineb aravakkidelt, kes asusid saarele elama umbes aastal 1000. Jamayca tähendas 'puu- ja veemaad` § Kolumbus kasutas saart oma perekonna eravaldusena § Aastal 1670 hõivasid saare inglased. Briti asumaaks oleku esimese 200 aasta järel sai Jamaicast maailma suurim suhkru eksportija. See sai võimalikuks tänu suure hulga orjatööjõu sissetoomisele Aafrikast § Aastal 1838 keelustati saarel ametlikult orjapidamine, s...
SAAREMAA Nii põnev meretagune paik! MIKS MINNA SAAREMAALE? Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD MULLUTU-SUURLAHT HARILAID KARUJÄRV KOIGI RABA KAALI KAATRIVÄLI SÕRVE POOLSAAR Click to ...
Kordamine geograafia tööks TÖÖSTUS! 1. Nimeta vanu, uusi ja uusimaid tööstusharusid! o Vanad harud- toiduainete ja tekstiilitööstus o Uued harud- auto- ja keemiatööstus o Uusuimad harud- mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin 2. Võrdle fordismi ja toyotismi! Fordism Toyotism Suured laoseisud Väikesed laoseisud Kontroll väike Kontroll suur Tooraine sisse ja valmistoodang välja Paindlik masstootmine 3. Nimeta kõrgtehnoloogilisi harusid ja tooteid! o Kõrgtehnoloogilised harud: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin o Kõrgtehnolooglised tooted: arvutid, kosmeetika, autod, mobiiltelefonid, mobiilijaamad 4. Too näiteid valitsuse rollist elektroon...
UKRAINA Romy Ruven Mõniste Kool IX klass 2014 Sisukord 1. Riigi geograafiline asend 2. Riigi loodus Loodus Kliima Loomad Taimed Veestik 3. Loodusrikkused 4. Tähtsamad majandusharud 5. Suurimad linnad 6. Vaatamisväärsused Riigi geograafiline asend Ukraina asub Ida-Euroopas, 44. ja 53. põhjalaiuse vahel. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. (Ukraina on Eestist 13 korda suurem.) Riigi loodus Ukraina on vaheldusrikas, maaliliste maastikega ja väikeste kõrgustikega ta...
Looduslikud vaatamisväärsused SÕRVE POOLSAAR - Saaremaast edelasse ulatuv poolsaar, mille pikkus on 32 km ja suurim laius 10 km. Seal asub Sääre Rüütlimõis, mis on Sõrve vanemaid mõisasid. Samuti on seal Sõrve tuletorn, mis asub Sõrve sääre tipus, see on ülalt must, alt valge rõdu ja laternaruumiga kooniline raudbetoontorn. HARILAID See asub Saaremaa äärmises loodetipus, Tagamõisa poolsaare läänejätkuna. Harilaiu tuumaks, tema selgrooks on nähtavasti jääajal kujunenud loodest kagusse suunatud veealune vallseljak, mille tõus merest hakkas toimuma 1000-2000 a. tagasi. Alguses kerkisid üksikud laiukesed, mis edasisel tõusul liitusid ning moodustasid kord - korralt suureneva saare, mis hiljem liitus ka Tagamõisa poolsaarega ning mille idapoolseks tagamaaks on botaaniliste keelualade hulka kuuluv ilus Tagamõisa puisniit. PIRETI KIVI - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põl...
Venemaa ehk Vene Föderatsioon Faktid Pealinn : Moskva Rahvaarv : 141,9 milj. Riigikeel : vene keel Rahaühik : rubla Venemaa on maailma suurima pindalaga riik, võttes enda alla 11,5% maailma maismaast, hõlmates 11 ajavööndit ja asudes oma territooriumiga nii Euroopas kui Aasias. Venemaa kultuur ja tavad Peavad lugu teatrist ja kontserdist Äärmiselt külalislahked,temperamentsed Toitudest armastavad enim kala,hästi maitseb viin religioossed,austavad vanu kombeid,tavasid. Vaatamisväärsused Venemaa on vaatamisväärsuste poolest väga rikas. Siin on Kaukaasia kuurortid mineraalvetega ja Musta mere äärsed kuurortid suurepäraste randadega, mägised turismibaasid, kus saab tegeleda alpinismi ja mägisuusatamisega, Baikali järv koos unikaalse regiooni loomastikuga, arvukad ajaloolised ja arhitektuurilised mälestised Moskvas ja Peterburis,...
Maaturismi alaliigid Maila Kask MTT2 Alaliigid · Loodusturism · Taluturism · Elamusturism · Seiklusturism · Terviseturism · Kultuuri- ja ajalooturism · Pärimusturism · Mõisaturism · Militaarturism · Tööga seonduv turism LOODUSTURISM · Maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse looduslike ressursside (sageli looduskaitse aladel) ja nende taluvuse baasil · Loodusturismi alla kuulub ka ökoturism · Näiteks Lahemaa Rahvuspark, mis asub Lääne-Virumaal · Rahvuspargi eesmärk loodushoiu kõrval on ka looduse vahendamine kaitseala külastajatele. TALUTURISM · Maaturismi osa, kus turismitoode asendatakse ja tarbitakse talu/maamajapidamise baasil · Taluturismi alla kuulub ka agroturism ja maheturism · Näiteks Vaike talu, mis asub Pärnumaal ja Mokko Talu, mis asub Jõgevamaal · Mõlemad turismitalud tegelevad mahetootmiseg...
Reis Tenerifele Tahaksin minna Tenerifele, sest seal on palju ilusaid kohti ja väga hea kliima. Troopilised aiad, arhitektuurilised vaatamisväärsused ja ajaloolised linnad asuvad kõik saare põhjaosas, samal ajal kui teemapargid, rannad ja muud merega seotud atraktsioonid on enamasti lõunarannikul. Muud puhkevõimalused sisaldavad golfiväljakuid, maa-asulaid ja vulkaanide maailma.Tenerife on suurim saar Kanaari saarestikus ning moodustab koos La Palma, Gomera ja El Hierroga ühise provintsi. Tenerife on kontrastide maa- saare põhjaosa on väga lopsaka loodusega, viljakas ning osaliselt metsaga kaetud ning lõunaosa kuiv ja kõrbeline ning mida kaunistab saare kõrgeim tipp- vulkaan El Teide, mis on 3,718 m. kõrge. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.bookinghouse.ee/TLL/TCI/2016-06-20/2016-06-23/adt-1/chd-0/inf-0/? details=cc6d9ead7359eb44118bba1c17de30ef9dcdae37- d06463781f5563b84aeb4a920ea01308e...
Sisukord Paiknemine 3 Elanike arv 4 Omavalitsus, haridusasutused 5 Ajalooline kujunemine 6 Peamised tegevusalad 7 Vaatamisväärsused 8 Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Ara...
Viljandi Turisminduse eeldused 1. Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lilleso...
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA Majandusgeograafia kujunemine Eestis: - Kodu-uurimuslikud traditsioonid Maakondade kogudused (Tartumaa, Saaremaa) - Edgar Kant ja tema pärand ,,Tartu linnasüda" alus Eesti linnageograafiale Doktoritöö ,,Eesti rahvastik ja eluruum" E. Kant paguluses: Prof. Rootsis Teened TÜ ees Majandusgeograafia areng Eesti NSV-s - Eesti wabariigis tehtu eitamine, kasutamise keelamine. Poliitilised süüdistused E. Kanti vastu. - Osaliselt ja täielikult salastatud ja moonutatud andmed ja kaardid. - Orienteeritus N. Liidu teadusele - Marksistlik/strukturalistlik paradigma (ruum kui tootmissuhete objekt) - Põhilsed teemad: sotsiaal-majanduslikud ruumsüsteemid, tootmise paiknemine ja inimtegevuse senise territoriaalse paiknemise ümberkujundamine. - Olulis praktilisi töid: Maa-asulate reform, perspektiivse maa-asustuse süsteemi väljatöötam...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. (õp. lk.72-131) 1. Põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. Iseloomulikud jooned eri ühiskondades. Tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. Tööstusühiskond e. Industriaalühiskond: Masinatega töö Tarbimine Linnastumine e. Urbaniseerumine Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Infoühiskond: Globaliseerumine – ettevõtted võivad ja saavad tegutseda kõikjal maailmas Kapital ei tunne riigipiire – investeeritakse sinna, kus kõige soodsam Võõrtöölised Põllumajandusühiskond e. Agraarühiskond: Naturaalmajandus – suurem osa toodangust tarvitatakse enda ...
Essee ehitismälestiste kohta. Ehitismälestis ehk arhitektuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud. Ehitismälestis on hoone, rajatis, kultuurmaastik või nende kompleks. Kultuuriväärtusega ehitised ja nende kompleksid on olulised Eesti ruumilise ja esteetilise keskkonna arengu ning kohaliku identiteedi tähistajad, mitmekesise elukeskkonna hoidjad ja vaatamisväärsused. Ehitismälestiseks võivad olla arhitektuurse väärtusega elamud, avalikud hooned, tööstus- ja sakraalehitised, maa- arhitektuur, samuti poliitiliste ja ühiskondlike protsesside, oluliste ajaloosündmuste või silmapaistvate ühiskonna- ja kultuuritegelastega seotud ehitised; teaduse, tehnika ja tootmise arengut või asustuse kujunemislugu kajastavad ehitised, vaj...
1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt. Teenindusobjektid Leppneeme: Praegu teenindavad küla vallasisesed ühistranspordi liinid V2 ja V4, mida haldab AS GoBus. Leppneeme sadam (transport liigub Leppneeme ja Prangli saare vahel). Haabneeme: FK Arena (kardirada), Viimsi SPA ja H2O veepark, erinevad ostukeskused, ...
Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. RIIGI ÜLDANDMED.................................................................................................4 1.1 Üldandmed............................................................................................................4 1.2 Riigi asend maailmas............................................................................................4 1.3 Maa ja riigid..........................................................................................................5 1.4 Hiina Rahvavabariik..............................................................................................5 1.5 Territoorium..........................................................................................................6 2. LOODUS.......................................................................
Pärnu Täiskasvanute gümnaasim Euroopa Liidu liikmesriik Malta Referaat Koostaja: Juhendaja: 2008 Sisukord: Sisukord.......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Tutvustus.......................................................................................................... 4 2. Loodusolud....................................................................................................... 5 3. Rahvaarv..........................................................................................................5 4. Riigikeel...............................................................................................................
SISUKORD 1.Üldinfo lk 3 1.1 Üldtutvustus lk 3 1.2 Looduskeskkond lk 4 1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, ...
Teenindus Tänapäeval näitab teenindus riikide arengu taset. See vajab kõrgelt haritud tööjõudu. Teenindussektori hõive kasvab koos riigi arenguga, kui suureneb spetsialiseerumine. Teenindusharud on: haridus, tervisehoid ja sotsiaalkindlustus, riigivalitsemine ja kaitse, side- ja kommunikatsiooniteenused, kommunaalteenused,kaubandus, majutus ja toitlustus, finantsteenused, transport, ehitus, äriteenused, puhke- ja kultuuriteenused, meelelahutustööstus. Nad ei tooda kaupa, aga annavad erinevaid teenuseid. Sõltub väga palju rahakotist. Teenuseid jaotatakse tarbimise seisukohalt kaks. Isikuteenused ja äriteenused. Isikuteenused on kõik need, mille eest tarbija maksab. Näiteks juuksur, maaklerid, finantsnõustajad jne. Äriteenused on need, mida kasutavad firmad ja, mille hind läheb kauba hinna sisse. Teenuste osa tootmisprotsessis on kolme käiguline. Esimene on uurimis- ja arenduste...
Turismimajaduse alused. Iseseisevtöö 1. Turismimajaduse tundmaõppimine. KULTUURITURISM (Cultural tourism)- Peamiseks reisimise motiiviks on kultuuriloolised paigad, ajaloolised vaatamisväärsused või kultuuri sündmused. SPAATURISM (Spa tourism) terviseturismi alavorm ja on tavapäraselt seotud konkreetsete spaaettevõtete, sihtkohtade ja/või kuurortitega. Spaaturist reisib tervise parandamise ja/või säilimise ja/või lõõgastumise eesmärkidel, kasutades spaaturismitooteid ja teenuseid. 2. Tutvusta Eestit! 1)Linnaturismi näide: Linnatuur Tallinnas - koosneb: bussituurist marssruudil(Viru Kadriorg Lauluväljak Pirita) jalutuskäigust, mis algab Toompea juurest Aleksander Nevski katetraal, võimalusel ka Toomkirik fotostopp Kohtutänava vaateplatvormil tuur lõppeb Raekoja platsil - tuur on mõeldud nii sise- kui välisturistile...
AJALUGU Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooni...
Hispaania Referaat Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ajalugu.....................................................................................................................................3 3.Rahvastik..................................................................................................................................5 4.Kultuur.....................................................................................................................................6 5.Vaatamisväärsused...................................................................................................................7 6.Kasutatud kirjandus................................................................................................................10 1. Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee p...
Põltsamaa Ametikool KOKANA ITAALIASSE TÖÖLE Referaat Autor: Meriliis Laarmaa Õppegrupp: K13K Juhendaja: Elle Kohv Kaarlimõisa 2014 Sisukord Sisukord……………………………………………………………2 Sissejuhatus……………………………………………………….3 Üldandmed ning elamisvõimalused……………………………..4 Loodus……………………………………………………………...5 Rahvastiku iseärasused…………………………………………..6 Riigi majanduslik olukord………………………………………….7 Kasutatud kirjandus………………………………………………..8 Sissejuhatus 2 Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma. Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi k...
Rakvere Ametikool Kristin Lapsanit MT09 TARTU Referaat Juhendaja: Maimu Nurk Rakvere 2010 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ .lk 3 Ajalugu................................................................................................................ ....lk 3 Geograafia........................................................................................................... ..lk 5 Turism......................................................................................
KEILA GÜMNAASIUM 9B klass Janeli Kurm KUUBA Referaat Juhendaja: õp. N.Härsing Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. MIKS KUUBA ?.................................................................................................4 2. MIS ON KUUBA PLUSSID JA MIINUSED ?....................................................5 3. ENNE KUUBA MINEKUT.................................................................................6 4. PIIRKONNAD....................................................................................................8 5. HAVANNA HOTELLID....................................................................................10 6. SÖÖGIKOHAD...............................................................................................11 7. SUKELDUMINE KUUBAL JA MUUD HUVITAVAT............
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Karula rahvuspark..........................................................................................................................4 1.1.Ajalugu ja asukoht...................................................................................................................4 1.2. Piirid ja vööndid.....................................................................................................................4 1.3.Eesmärk ja visioon...................................................................................................................5 2.Loodus...........................................................................................................................................6 2.1.Maastik.................................................................
VANAANTSLA KUTSEKESKKOOL EGIPTUS KAIRO Referaat VanaAntsla 2011 SISUKORD: 1. Sissejuhatus lk 1 2. Kairo lk 23 3. Religioon ja keel lk 4 4. Kliima ja riietus lk 5 5. Majutus lk 6 6. Hotellisoovitused lk 7 7. Raha ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Teele Jänes Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 POOLA VABARIIK Referaat Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 1. POOLA VABARIIK....................................................................................................3 1.1 Poola Vabariigi üldandmed.............................................................................................3 1.2 Poola riigi ajalugu............................................................................................................5 1.3 Poola Vabariigi loodus..................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 REISIPAKETI ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 KULTUURI- JA LINNATURISMI PAKETI ANALÜÜS Hispaania suur ringreis Kõrghetked: Barcelona, müstiline Montserrat, Madrid ja Prado, Toledo, Don Quiote rajad, ilus Sevilla, mauri arhitektuur Granadas, Gibraltar. Reisikava 1. päev LEND TALLINN-MALAGA Koguneme Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teeninduspunktis kell 21:00, kus väljastatakse reisijatele vajalikud reisidokumendid. Otselend Tallinn-Malaga kell 23:00-02:55 (kohalikud kellaajad, lennunumber ART593). Palume kontrollida kogunemise ja väljalennu kellaaega vahetult enne reisi! Benvenido a Espana! ehk Tere tulemast Hispaaniasse! 2. päev SAABUMINE MALAGASSE, VABA PÄEV TORREMOLINOSES Saabumine Malagasse kell 02:55. Transfeer hotelli. Majutus kolmel järgneval ööl hotellis Kr...
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabar...
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim sularahaautomaat, ben...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond Kristiina Kuusik KONKURENTS MÕISATE KUI TURISMIATRAKTSIOONIDE TURUL JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MÕISAD TURISMIKESKUSTENA............................................................................4 1.1 Turu Üldiseloomustus..............................................................................................4 1.2 Turunduse mikro- ja makrokeskkond...................................................................... 5 1.3 Toote hinnakujundusega seonduvad aspektid.................................................
TTÜ Carl Siitsman HISPAANIA Referaat 2017 Suurimad linnad Sisukord L k 2 / 14 Suurimad linnad 1. AJALUGU 1) EELAJALUGU JA EEL-ROOMA RAHVAD PÜRENEE POOLSAAREL Tänapäeva inimese eellased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35000 aastat tagasi. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said nendest keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos. Umbes perioodil 500 eKr 300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere r...
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
Avinurme Gümnaasium Geograafia Hiina Uurimustöö Juhendaja: Ene Lüüs SISSEJUHATUS Autor valis teha uurimustöö Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Uurimistöös räägin Hiina vaatamisväärsustest loodusest ning üldandmetest. RIIGI ÜLDANDMED Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning ...
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuning...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
