Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ajaloo periodiseerimine - sarnased materjalid

periodiseerimise, muinasae, vanaaeg, keskaeg, uusaeg, kaasaeg, muistendid, kinnismuistised, paiksed, irdmuistised, tarbeesemed, luud, kroonikad
thumbnail
10
doc

Tsivilisatsioonid

1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 ­ 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. ­ 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Ajalooallikad

AJALOOALLIKAD 1. Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised ­ asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Üldajalugu: ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka

3) Nimetage ajalooallikad, mille abil ajalugu uuritakse ja nende liigid ning iseloomustage neid.  Esemelised allikad (kinnismuistised, asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne) – Uurivad arheoloogid  Kirjalikud allikad – Uurivad ajaloolased 4) Millisteks perioodideks ajalugu jaotatakse - nimetage need koos daatumitega.  ESIAEG (ehk muinasaeg) 3 aastatuhat eKr. - kiviaeg - pronksiaeg - rauaaeg  VANAAEG (s.h. antiikaeg) 3 aastatuhat eKr.– 476a.eKr.  KESKAEG (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) 476a. eKr.– 1453/1492/1517a.  UUSAEG (varauusaeg ja uusaeg) 1453/1492/1517a. – 1914-18a.  UUSIM AEG (ehk lähiajalugu) 1918- 5) Miks ajaloo tõlgendamist võrreldakse jäämäega? Selgitage, miks iseloomustavad ajalugu põhjuslikkus ja seaduspärasus?  Ajalugu on katkematu protsess, kus üks sündmus põhjustab järgmise, see omakorda järgmise jne.

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Spordiajalugu

KREEKA/ROOMA JUMALAD Zeus- peajumal Apollon- kunsti ja muusikajumal Poseidon- merejumal Athena- tarkusejumal HEA TEADA ! Esiajaks on ajaperjood elutekkest kuni riikide tekkeni Kehaliste harjutuste organiseeritud õpetamine eraldus vahetust tööprotsessist 12-10 tuhat aastat e.Kr Primitiimse inimese(igapäevaelus kasutatavad)tegevused kujunesid refrektoorsete liigutste baasil Eestis kestis esiaeg kuni 13.sajandini Vanaaeg algas umbes 4.aastatuhandel e.Kr Lõuna-Mesopotaanias Babüloni valitseja(1792-1750.a e.Kr) kes andis välja seaduse kogu oli Hammurapi Pärsias vana-aja riigis olid spetsiaalsed koolid sõjalis-kehaliseks kasvatuseks. 1844.a. e.Kr koostasid India vaimulikud raamatu, mille pealkiri oli Ajur-Veda India rahvuseepos on Mahabharata Kalligraafia mida õpiti Vanas-Hiinas oli ilukiri Baccalaureus tähistas keskaegsetes(haridust andvates)sunftides -selli

Ajalugu
158 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Spordiajalugu

KREEKA/ROOMA JUMALAD  Zeus- peajumal  Apollon- kunsti ja muusikajumal  Poseidon- merejumal  Athena- tarkusejumal HEA TEADA !  Esiajaks on ajaperjood elutekkest kuni riikide tekkeni  Kehaliste harjutuste organiseeritud õpetamine eraldus vahetust tööprotsessist 12- 10 tuhat aastat e.Kr  Primitiimse inimese(igapäevaelus kasutatavad)tegevused kujunesid refrektoorsete liigutste baasil  Eestis kestis esiaeg kuni 13.sajandini  Vanaaeg algas umbes 4.aastatuhandel e.Kr Lõuna-Mesopotaanias  Babüloni valitseja(1792-1750.a e.Kr) kes andis välja seaduse kogu oli Hammurapi  Pärsias vana-aja riigis olid spetsiaalsed koolid sõjalis-kehaliseks kasvatuseks.  1844.a. e.Kr koostasid India vaimulikud raamatu, mille pealkiri oli Ajur-Veda  India rahvuseepos on Mahabharata  Kalligraafia mida õpiti Vanas-Hiinas oli ilukiri  Baccalaureus tähistas keskaegsetes(haridust andvates)sunftides -selli

Sport
19 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.­476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.­15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised ­ asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

ESIAEG Hominiidid ­ inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised ­ tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised ­ Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia ­ luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ­ ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia ­ rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajaloo KT Vanaaeg 10. klass

surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr neoliitikum-noorem kiviaeg ~7000 eKr viljakas poolkuu-niisked ja viljakas alad keset kõrbelist Lääne-Aasiat. (tekkisid esimesed tsivilisatsioonid) 3. Ajalooperioodid esiaeg , vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu 4. Milliste sündmustega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist? Esiaeg- 3500 a eKr kiri -vanaeg- Kristuse sünd, Rooma Impeeriumi langus –keskaeg- 1492 avastati Ameerika, Luteri Reformatsioon –Uusaeg- 1 MS ja 2 MS –Lähiajalugu 5. Kuidas jaotatakse kiviaega? Paleoliitikum, Mesoliitikum ja Neoliitikum 6. Millal kujunes nüüdisinimese eelkäija? u 200 000 a tagasi 7. Millal hakkas kujunema inimene? 8

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Arheoloogilised perioodid, arhailine periood

AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. ----------------------------------------------

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ajaloo kt muinasaeg

Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj  Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum)  Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske)  Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine 1512- reformatsioon Saksamaal, piibel peab olema emakeeles+jumala teenistus Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid.  Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamuste kohta täpseid andmeid pole,

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

............................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167....................15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167...............................................16 10. SÕDADE AJAJÄRK, lk 156-161, 168-185.....................................................

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Usundilugu, ühiskonnaõpetus, ajalugu

Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega ​476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muusika ajalugu, teooria ja muu

,,klaveriklahvidega" ja kerkisid taas üles vedru abil. Ventiili ülesanne on lasta võnkuvat õhku pillitoru ossa, mis muudab õhusamba pikemaks või suruda õhk sealt välja, et muuta helikõrgust teatud intervalli võrra. Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. · vanaaeg - algas 3000 eKr - Mesopotaamias ja Egiptuses, 750 eKr - Kreekas, kui alguse said linnriigid, 500 eKr - Itaalias · keskaeg - algas 476 pKr Lääne-Rooma keisririigi lõpp · uusaeg - 1492 a. avastas meresõitja Cristoph Kolumbus eurooplaste jaoks Ameerika mandri · uusim aeg - Esimese maailmasõja lõpp 1918 a. VANAAEG VANA- KREEKA perioodid ajaloos ja muusikas KESKAEG UUSAEG UUSIM AEG

Muusikaajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti kultuuriajalugu 2010 a.

· muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur ­ rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne · ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus)

Eesti kultuuriajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused

 muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur – rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne  ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus)

Eesti kultuuriajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
4
odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

rajati asulast väljapoole veidi kõrgematele küngastele , surnud asetati haudadesse külili kägarasendis ja sageli käed pea all (meenutas kinni sidumist - vöimalik muutus usundis:surnuid hakati kartma) 3. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr)- puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid ja mujal olid pronksesemed liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Paljud esemed tehti ikka kivist, luust ja sarvest. Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr)- uut tüüpi kinnismuistised: kindlustatud asulad (Asva, Kaali, Ridala, Iru, Narva), põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Enamus elasid siiski avaasulates. Rajati kivikirstkalmeid ja ka mõned laevkalmed. Asustus, majandus ja ühiskond- Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Nende arengutempo oli looduslike tingimuste tõttu erinev. Elatusladeks olid karjakasvatus (lambad, kitsed, veised) ja maaviljelus (nisu, oder) + küttimine ja kalapüük.

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING

saj.eKr. ­ 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. ­ 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. ­ 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. ­ 13.saj. algus) Muinasaja lõpuks loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi: KESKAEG Alates kaotusest muistses vabadusvõitluses 1227 kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. SÕDADE AJAJÄRK Alates Liivi sõja algusest 1558 kuni Rootsi- Poola sõdade lõpuni 17.sajandi algul ROOTSI AEG 17.sajand kuni 18.sajandi algus. VENE AEG 18.sajandi algusest kuni 1918.

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Euroopa muinaskultuurid konspekt

) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised Kinnismuistis on objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse tagajärjel. Kinnismuistisel on kultuurkiht. Kultuurkiht on inimese tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht. Elupaigaga seotud muistised Asulad, linnused, koopad jms. Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme Haudehitis Eriline paik

Euroopa muinaskultuurid
40 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Kokkuvõte allikaõpetusest

objektiivse ajalooteooria - Objektiivse ajaloo teadvuse teooria tugineb võimalusele, et leitakse vaatenurk, mida ajaloolased oleks valmis tunnistama. .Ajalugu on mineviku mõtestamine olevikus, mis omakorda mõjutab ajaloo kulgu tulevikus. Narratiiv ­ jutustus. Globaalajalugu uurib inimtegevuse kõiki valdkondi ühekorraga. Ajaloo periodiseerimine võib olla kas laiem või kitsam, globaalsem või lokaalsem. epohh- pikem ajaloojaotus, mis tähendab ajalõiku kahe pöördepunkti vahel. Ajaloo periodiseerimise aluseks on sügavad muutused: tootmises, tarbimises, hariduses, vaimelus.Kõige üldisem maailma ajaloo jaotus on vana-, kesk- ja uusaeg

Eesti keel
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Egiptus mesopotaamia kaananiriik

- alguses polnud kõiki klasse, kool tegutses Hobuse tänaval; 1880. aastail rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis - alguses oli HTG poistekool - Nõukogude ajal kandis kool nimetust A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool - 1998. a. oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, seejärel toimus õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu linna 2. Muinasaeg. Ajaloo perioodid ­ 1) muinasaeg (8 milj. ­ 3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr ­ 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand) 4) uusaeg (1600-1900) 5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C. Darwin ­ inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Kreatsionism ­ loomisõpetus; uskumus/seisukoht, et inimkonna, elu, Maa ja universumi tekkes või arengus on osaline jumalik jõud. Inimkonna kujunemise etapid ­ inimahvid > australopiteekused (peaaju arenenum, kahel jalal, 1.

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Keskaeg - sissejuhatus

Sissejuhatus "Keskaja" termin on suhteline, seda määrab selle kasutamine. Media aetas/ media aevum ­ pärineb Itaaliast 14. saj, mil hakati tundma õppima antiikset ladina keelt. Keskajal oli ladina keel kasutusel, aga see muutus ja lihtsustus. Renessanssiajal hakati jäljendama ja kasutama antiikset ladina keelt. Vaheapealset perioodi peeti keeleliselt alaväärseks, hiljem laienes see suhtumine kogu vahepealse aja kultuurile. Periodiseeringuna tuli keskaeg kasutusele 17. saj saksa ajalooõpikutes, kust see levis ka mujale. "Keskaeg" kui sünge, barbaarne ja primitiivne. Liialdamine: nt nõiajahi omistamine sellele ajajärgule. Keskaega idealiseeriti romantismis: rüütellikkus, osavad käsitöömeistrid vastukaalust vabrikutoodetele. Tegu on samuti liialdatud võrdkujuga. Keskaja alguseks peetakse 5. saj ­ täpsemini aastat 476, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Samuti algusdaatumiteks Frangi riigi rajamine ja 313. a

Keskaeg
26 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sissejuh. Sotsioloogiasse Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduste eesmärgid: · Kirjeldamine ­ uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine · Seletamine ­ põhjuste väljaselgitamine (miks asi nii on) · Ennustamine ­ tuleviku kohta järelduste tegemine · Mõjutamine ­ teadmisest lähtudes maailmas mingite muutuste tegemine Teadus koosneb 2 komponendist: empiiria ja teooria. Empiiria: andmete kogumine, analüüs, ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus ­ uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus ­ uute ideede loomine ja analüüs · Ülevaateuurimus ­ ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest · Meta-analüüs ­ varem tehtud emp.uuringute st

Sotsioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Allikaõpetus

varresse löödud naeltega. Nii Lätis kui ka Liivimaal oli kasutusel 13. sajandil riia nael. Läbi Baltimaade levis teistesse Läänemere riikidesse ja kaugemalegi vene kaaluühik leisikas ~ 20 naela. Sama kehtis ka perkovitsi e. kaalu kohta (20 leisikat). Pikkusmôôtudest oli muinasajal tuntud Ojamaa küünar ja kuivainete môôtudest külimit, mille môôt maakondade kaupa erines. Muinasajal puudus vajadus vahemaade mõõtmiseks, kuna inimesed olid üsna paiksed. Môôdustik vanal Liivimaal rajanes suurel määral maa pärisrahvaste juures kasutusel olnud kaalu- ja mõõdusüsteemile. Iga linna mõõdustiku levikuala langes kokku tema majandusliku tagamaaga. Kaubanduskaalu põhiühikuks oli mark e. nael; pikkusmõõtude põhiühikuks - küünar ( ~ 54 cm), mis oli identne Ojamaa küünraga. 1 küünar võrdus 2 jala ja 12 tolliga; 1 süld = 3 - 3,5 küünraga. Kuivainete põhimõõtühikuks oli vakk, mille allühikuks oli külimit

Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
32
odt

10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (tae

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Allikaõpetus

1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ­ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst ­ taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud tekst nn ridadevahele k

Eesti keel
25 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Kultuuriajalugu: selle sünd, peamised suunad ja nende uurijad

☼ psüühiline raskuspunkt või kese ☼ teoreetiline mõju: sõnastas “mis on kultuuriajalugu” Saksa ajaloo näitel eristab Lamprecht viit kultuuriajastut: see mudel kehtib kõiki planeeti rahvaste ajaloos 1) Sümbolism (Symbolismus, kuni 350 pKr) – sümbolism - asi sümboliseerib midagi sügavamat 2) Tüpism (Typismus, 350–1050) – sotsiaalsed rollid - juba määratud, etteantud 3) Konventsionalism (Konventionalismus, 1050–1450) – kõrg keskaeg 4) Individualism (Individualismus, 1450–1700) 5) Subjektivism (Subjektivismus, alates 1700) Kultuuriajalugu 20. sajandi alguses: ☼ Prantsusmaa - 20. sajandi algul kultuuriajalugu keskkoht ☼ ​19. sajandi teisel poolel rajatud kultuuriajaloo vundamendil hakkab 1920.–1930. aastatel esimest korda kuju võtma tänapäevane arusaam kultuuriajaloost “Uus kultuuriajalugu” 1920.–1930. aastatel ☼​kultuuriajalugu levib ja muutub populaarseks mitmel pool Euroopas ja Ameerikas

Kultuuriajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Muinasaeg

· X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk.Rootsi alal põhja poolt läbi ning tekkis ühendus ookeaniga. Muinasaja ajalooallikad · Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.sajandi lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. · Sellele järgneb ajalooline aeg, mille kohta on juba rohkem kirjalikke allikaid. · Teadmisi saadakse peamiselt inimese rajatu või majajäetu põhjal NT: * kinnismuistised ­ asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 ­ u 5000 aastat eKr

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Allikaõpetus eksami küsimused vastustega (200)

1346.a. (Jüriöö ülestõusu tagajärg) müüs Taani Eestimaa (PõhjaEesti) Saksa ordule. 1347.a. anti vastavad alad valitseda Liivi ordumeistrile, mis allus Saksa ordule 1559.aastal müüdi SaareLääne piiskopkond Taani kuningale (Frederik II) · 1561.aasta juunikuu alguses alistusid Harju, Viru ja Järvamaa ning Tallinna linn Rootsile. · 1561.aasta novembris allutas Liivi (e.Saksa )ordu end Poola kuningale (Sigismund II August). 12271561 oli KESKAEG (siis lagunes ordu) EESTI kuulus seega Saksa rahva ja Rooma Keisririiki (suheldi ladina keeles) Keskaegsed linnad: (9) Tallinn; Tartu; Viljandi; Paide ; Narva; Rakvere; VanaPärnu; UusPärnu 16. Eesti haldusjaotus 1561 1917 Eestit jagasid 3 riiki: 1. Taani Saaremaa (pärast TaaniRootsi sõda 1645 >>Rootsile) 2. Roootsi ­ Põhja ja KeskEesti, hiljem kutsuti PõhjaEesti Kubermang 3. Poola ­ LõunaEesti (16001629 toimus RootsiPoola sõda Liivimaa pärast.) 1629. a

Infoteadus- ja...
154 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega

1346.a. (Jüriöö ülestõusu tagajärg) müüs Taani Eestimaa (PõhjaEesti) Saksa ordule. 1347.a. anti vastavad alad valitseda Liivi ordumeistrile, mis allus Saksa ordule 1559.aastal müüdi SaareLääne piiskopkond Taani kuningale (Frederik II) · 1561.aasta juunikuu alguses alistusid Harju, Viru ja Järvamaa ning Tallinna linn Rootsile. · 1561.aasta novembris allutas Liivi (e.Saksa )ordu end Poola kuningale (Sigismund II August). 12271561 oli KESKAEG (siis lagunes ordu) EESTI kuulus seega Saksa rahva ja Rooma Keisririiki (suheldi ladina keeles) Keskaegsed linnad: (9) Tallinn; Tartu; Viljandi; Paide ; Narva; Rakvere; VanaPärnu; UusPärnu 16. Eesti haldusjaotus 1561 1917 Eestit jagasid 3 riiki: 1. Taani Saaremaa (pärast TaaniRootsi sõda 1645 >>Rootsile) 2. Roootsi ­ Põhja ja KeskEesti, hiljem kutsuti PõhjaEesti Kubermang 3. Poola ­ LõunaEesti (16001629 toimus RootsiPoola sõda Liivimaa pärast.) 1629. a

Allikaõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Keskaeg

 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser  495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja.  711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP  1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli  1492 Kolumbus avastab Ameerika  1494 Itaalia sõjad  1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKAEG KÕRGKESKAEG HILISKESKAEG ….-11. Sajand 11.saj-13 saj lõpp 13.s II POOL-15-16.saj vahetus ->feodaalse korra kujunemine -> kujuneb lõplikult seisuslik -> rahamajanduse üle- kaal naturaalmajand.

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajaloo KT, 10. klass, Eesti muinasajal

*Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj ­ 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja sarvest. 5. Kammkeraamikakultuur *savinõud *kultuse teke *kultusesemed ja ­ehted *elati majades *arenes kaubandus Läänemere ääres *hakati matma asulatesse (surnu= sõber:D) *maaviljelus ??!! 6

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Esiajalugu ja selle periodiseering

# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende katkendid, ja selle areng aegade

Ajalugu
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun