Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõnavabadus, pildis, demokraatlikus, harri, arvamusi, informatsioonil, valdab, ajakirjandusel, statistikaamet, kogub, autoregister, arhiividKristjan all Sõnavabadus ning tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Miks on sõnavabadus oluline?......................................................................................... 4 1.1.Sõnavabaduse piiramiseks on palju mooduseid........................................................ 4 1.2.Sõnavabadus aitab kaasa ka teiste õiguste tagamisele............................................ 5 2.Tööõigusliku probleemi analüüs...................................................................................... 6 Kokkuvõte..........................................
negatiivsed kommentaarid, mis olid suunatud tüdrukule, kelle nime Liisa ei maininud, kuid kes oli kogu loo peategelane. Kohtusseandja on selles loos Maria, kelle arvates on tema isikuõigusi rikutud, kuna vastasosapool, Liisa, on temast kirjutanud väga isiklikke asju oma internetiblogisse. Liisa aga arvab, et tema ei ole milleski süüdi, kuna ühtegi konkreetset nime mainitud ei ole ja igaühel on õigus kirjutada, mida ta tahab, kuna Eesti Vabariigis kehtib sõnavabadus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti
Sõnavabadus Esialgu võib paista, et sõnavabadusel polegi piire. Eesti Vabariigi põhiseaduse ütleb: “Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.”
PS § 26 1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. ning sõnumite saladust. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende 2. Ametivõimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda seadusega ja kui see on demokraatlikus muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi Artikkel 12 kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja majandusliku heaolu huvides, korratuse Kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse ei
Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
..................................................................... 12 Kasutatud allikad:.......................................................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud põhiseaduse § 45 põhjal sõnavabadusest. Sõnavabadus ehk väljendusvabadus on tagatud põhiseaduse §-ga 45 ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaiseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistjatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusmõistmise huvides
reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud." Antud paragrahv keelab poliitilise välireklaami tegemise valimispäeval ning neljakümne viiel päeval enne valimiste toimumist. Selline reklaami levitamise piiramine on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 45: ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides."
Kas on olemas piirideta vabadust ? Vabadus , see on kui inimestel puuduvad taksistused, piirangud või teda ei sunnita midagi tegema. Kuid kas on olemas piirideta vabadust ? Mina arvan, et ei ole, kunaühelt poolt piiravad meid mingil määral seadused ning teiselt poolt ühiskonnas paika pandud reeglid. Järgnevate faktidega toongi oma seisukoha välja. Eesti vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides
Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele. Artikkel 19 -§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides
• Sõltumatu kohtu vajaduse tingivad: - võimu teostamise seaduslikkuse järelevalve; - kohtu õigus ja kohustus otsustada inimühiskonna väärtuste üle Avalikkus ja vaba ajakirjandus • Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS § 3 lg 2) • Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS § 44) • Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides
Sõnavabadus ja kõlbelised piirid Prantsuse filosoof Voltaire lausus: ,, Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Sõna- ehk väljendusvabadus on eelkõige demokraatliku riigi üks oluliseim vabadus. See tähendab õigust levitada oma ideid, arvamusi ja veendumusi vabalt, ilma karistust kartmata, kuid iga õigusega kaasneb ka kohustus. Mis seab sõnavabadusele piirid? Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama mõtet väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada
suhtlusportaalid, blogid, kommentaariumid jne. Internetti võiks nimetada isegi sõnavabaduse paradiisiks. Inimesed võivad välja öelda kõik, mida nad muidu öelda ei julge või ei taha. Juhuslius Delfi-portaalis korraldatud küsitluses selgus, et 67% vastanutest kahetseb Internetis öeldut. See tähendab, et üle poole kõikidest kasutajatest ei arvesta, et Internetis öeldu võrdub tegelikult reaalses elus öelduga. Interneti sõnavabadus võib olla ka positiivne. Seal saavad võimaluse avaldada oma arvamust ka natuke häbelikumad inimesed või hoopis sellised, kellel on palju öelda, uid kes pole lihtsalt saanud võimalust rääkimiseks. Niiöelda liidrite poolt allasurutud. Kui selline inimene saab esimest korda võimaluse rääkida, kasvõi Internetis, suudab ta edaspidi end ka reaalses elus väljendada, kinnitab Psühholoogide Selts.
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida
Usuvabaduse alavaldkonnast leiate nii üldisi inimõigusi puudutavaid materjale kui ka näiteks arutelusid teemadel, kas avalikes koolides tohib kanda ususümboleid või kas religioossetel eesmärkidel on looma tapmine lubatud ning õigustatud (Eetikaveeb). 3 Eesti Vabariigi põhiseaduses on usuvabaduse kohta õeldud järgnevat: § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
Ei oma tähtsust, kas tegevus on ka teiste poolt moraalselt aktsepteeritav. Kui antud tegevus ei kahjusta teiste õigusi, ei tohi inimese eneseteostust piirata, ükskõik, kas teised tunnustavad seda või mitte. Sellisteks tegevusteks võib nimetada kunstilise, sportliku, majandusliku, vaimse tegevuse, kui ka lepingute sõlmimisega seotud vabaduse. Erinevate eesmärkide nimel võib riik siiski neid õigusi piirata, kui piirang on kehtestatud seadusega ning kui antud tegevus on demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Samuti võib piirata vabadus-ja isiksusõiguste kaitseks kõiki teisi põhiõigusi. Näiteks on Riigikohus hinnanud, kas tähtajalise elamisloaga välismaalasele relvaloa saamiseks kehtestatud tingimused õigustavad välismaalasele vaba eneseteostuse piiramist. Riigikohus leidis, et antud piirang on õigustatud kodanike elu ja tervise ennetamise ning riigi avaliku korra ja julgeoleku tõttu.
selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.> § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on
3. •Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused 4. Proportsionaalsed valimised- Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valijate esindajate arvuga. Valituks osutub igas ringkonnas 1 isik, kes kogub maksimumi. Kui keegi enamust ei kogu, korraldatakse uus valimisvoor 2-he enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast esinduskogusse valitakse 1 esindaja. PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE: Hääli antakse üleriigilisele nimekirjale, mis on tavaliselt koostatud erakondade poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt antud häälte arvule. See valimissüteem aitab
Valijatelt võidakse paluda poliitika asjus arvamust avaldada rahvaküsitlusel ja -hääletusel. Ühetaolisus Ühetaolisus tähendab seda, et igal valijal on üks hääl ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled aga lähevad "kaduma". Otsesus Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul selle ülemkoja valimisel)
lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Kellel on inimõigused: * üksikisikutel, seega igal inimesel; * inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised
erakondade tähtsust, vähemuste kaitset, valimisi, sõltumatut kohust, avalikkuse nõuet ja vaba ajakirjandust. Demokraati tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikult ja kooskõlastatud alustel. Demokraatlikule riigikorrale on tunnuslik riigivõimu jaotumine selle erinevte hrude vahel koos samaaegse võimude tasakaalustamisega. Riigivõimu teostajad pevad omama rahva heakskiitu. Demokraatlikus riigis peab riigivõimu teostama vastavalt rahva tahtele, ühtki rahvusgruppi põhjendamatult eelistamata. Demokraatliku legitimatsiooni põhimõte tähendab seda, et kogu riigivõim pea lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesl või kaudsel heakskiidul. Legitimatsioon peamised vormid on personaalne ja sisuline. Lisaks võib esistada kõige esmast legitimatsiooni, mis seisneb riigivõimu institutsioonide loomises
· Sõltumatu kohtu vajaduse tingivad: - võimu teostamise seaduslikkuse järelevalve; - kohtu õigus ja kohustus otsustada inimühiskonna väärtuste üle Avalikkus ja vaba ajakirjandus · Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS § 3 lg 2) · Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS § 44) · Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
konventsioon. Inimõiguste konventsiooniga on ühinenud Euroopa Nõukogu kõik 47 liiget. Inimõiguste konventsiooni artikkel 8 sätestab privaatsusõiguse kaitse alljärgnevalt. Artikkel 8. Õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu 1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. 2. Võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. 7.12.2000 välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7 sätestab samuti privaatsuse kaitse. Artikkel 7. Era. Ja perekonnaelu austamine Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era-ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.
Petmine kui salaja info kogumine, ei öelda, kes oled ja mille jaoks kogud infot. Fotomontaaž, salajane lindistamine. Kui on kasutatud ebaeetilisi võtteid, siis tuleb sellest lugejaid enne teavitada. ____ Petmine= valeinfo andmine. Tänapäeva ajakirjanduse eesmärk ei ole levitada mitmekesist ja olulist infot vaid tõde, mis annab suure kasumi. Üks viis valetada on vaikida. Teine on filmide ja fotode järeletegemine. Ka see läheb sinna alla, kui ajakirjanik kogub fakte pettuse teel. *kontekstist väljas oleva pildi kasutamine *töötlemine (montaaz peaks olema kirjas, kui on manipuleeritud pildiga) *väljamõeldis *salajane salvestuste tegemine- andmete varjatud kogumine, vaatlus, jälgimine, pealtkuulamine jne. 12 *kas on kohustatud teavitama uuritavat, et ta on ajakirjanik? Nt kui nimetab end arstiks või politseinikuks, et saada juhtumil infot
Teisisõnu piirab poliitilise välireklaami keeld valijate võimalust saada teavet valimisotsuse kujundamiseks. Riigi kompetentsi kuulub määramine, kuidas kandidaadid ja poliitilised ühenduse võivad oma valimiskampaaniat korraldada ja rahastada. Oluline on, et riigi poolt seatud regulatsioon võimaldaks kandideerijatel levitada ja tutvustada oma vaateid. Põhiseaduse §-s 45 lg 1 nimetatud õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või mõnel muul viisil, kehtib ka poliitilistele kandideerijatele. Kuna poliitilise välireklaami piiramine nimetatud õigust piirab, on piirangu puhul tegemist põhiseaduse riivega. Poliitilise välireklaami keelu mõõdukuse hindamisel lähtus Riigikohus mõnevõrra teistsugustest eesmärkidest kui õiguskantsler, väitmata, et õiguskantsleri poolt nimetatud eesmärgid oleksid valed. Kui õiguskantsler tuletas keelu eesmärgid seaduse seletuskirjast, siis
7) õigus perekonna ja eraelu puutumatusele; 8) õigus saada tervisekaitset; 9) õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada, käsutada; 10) õigus lahkuda Eestist; 11) õigus saada haridust; 12) õigus südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele; 13) õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele; 14) õigus sõnumite saladusele; 15) õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat infot; 16) õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja veendumusi; 17) õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole; 18) õigus ilma varasema loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada; 19) õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse; 20) õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. Kuigi inimõigused on üldkehtivad ning neid peaks igal pool ja alati järgima, on tänapäeva
võimalikult paljudele. Deontoloogiline kaalutlemine: absoluutsetest reeglitest kinnipidamine. Rawls: teadmatuse loor kui moraalse õigustatuse hindamise meetod Väärtused ja neist tulenevad põhimõtted operatsionaliseeritakse printsiipideks: Faktide ja arvamuse lahusus. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Õiglane kajastus. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. 4 Teooriaid, mis rõhutavad tegude olemust, nimetatakse deontoloogilisteks (kreekakeelsest sõnast „kohustus“). Nende teooriate järgi on teod oma olemuselt kas õiged või väärad ning inimesed on kohustatud käituma moraalselt õigesti. Tegude õigsuse või vääruse
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks
konventsioon (EIÕK) ja sellele tuginev Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika (Nõmper & Tikk 2007: 38). Näiteks sätestab EIÕKi 8. artikkel, et “igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust” ja “võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.” Nimetama peab ka EIÕKi artiklit 10, mis lubab igaühe õiguse sõnavabadusele, kuid lisab, et erandiks on muuhulgas konfidentsiaalse info avalikustamine. (Euroopa... 1950)
Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada sotsiaalset progressi ning kõrgemat elatustaset vabamates tingimustes, tunnustades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja rahvusvahelistes inimõiguskonventsioonides välja kuulutanud ja kokku leppinud, et igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele
Paragrahvi teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. 3 EIÕK art 8 lg-s 2 sätestatud, et ametivõimud ei sekku art 8 esimeses lõikes tagatud õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.3 Näited kohtupraktikast Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-19934 Nimetatud kohtuotsusega rahuldati isiku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks. PPA oli tunnistanud isiku
32) Millistel usunditel on Eestis eelistatum positsioon Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi? Mitte ühelgi usundil ei ole Eestis eelistatumat positsiooni, riigikirikut ei ole ning põhiseadus ei sätesta ühelegi usundile eelistatumat positsiooni 33) Millistel juhtudel võib piirata inimese vabadust täita usutalitusi? Võib piirata, kui see kahjustab avalikku korda, tervist või kõlblust 34) Kas võib sundida inimest oma arvamusi ja veendumusi muutma? Kedagi ei tohi sundida neid muutma 35) Kas veendumustega saab õigustada õigusrikkumist? Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist 36) Nimetage vähemalt kolm juhtu, millal võib piirata inimese õigust levitada ideid, arvamusi ning veendumusi! Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbeluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks 37) Kas Eestis on tsensuuri? Tsensuuri ei ole
rikkumine. Võltsitud kaubaga kauplemine. Leiutise ja tööstusdisainilahenduse avalikustamine. 18. Iskuandmed: mõiste, andmesubjekti õigused, andmete töötlemise nõuded, õiguste kaitse Isikuandmete kaitse eesmärk on arvestades avaliku huviga kaitsta inimese põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Põhiseadus: - Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. - Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Andmete töötlemise nõuded: 1) eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, 2) tagama, et isikuandmed on õiged ja, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik;
annaabi.ee 
