kuidas moeajakirja täpselt tehakse. Esimese arvutigi sai toimetus alles 1991.aastal. Igal numbril oli oma kunstnik, kes tegi põhiosa kujundusest. Makett tuli käsitsi kokku kleepida. Silueti tiraas oli aga meeletu eestikeeles keskmiselt 52 000 ja venekeeles 320 000 360 000 ajakirja. Suur osa tiraasist müüdi sotsialismiriikides, näiteks Bulgaarias.Siluetti tunti isegi Kuubal. Seal kõik õmblesid endale ise ja ega lõikelehe puhul olegi tähtis, mis keeles ajakiri on. Moskva püüdia ka tiraasi tagasi hoida nii, et fondidest ei antud piisavalt paberit ajakirja väljastamiseks. See oli raske! Kui õnnestus välja ajada kriitpaberit kaane jaoks, oli see suur asi! Teine põhjus miks Moskva hoidis tiraasi tagasi oli liidu pealinna surnaal Modõl, mis pidi olema kõige suurema trükiarvuga ajakiri. Kangastega polnud nii raske kui paberiga, ehkki ka neid hankida oli paras vaev: joosta mööda hulgibaase ja riidevabrikuid ning väga palju ka Venemaal.
Ajakiri Haridus 3-4/2009 Identiteet ,,Kas riigikirjand ikka on kuradist?" Külliki Kask Artiklis on arutatud Linnar Priimägi öeldud väite üle, et Eestis kaks asja suisa kuradist: pangad ja riigikirjand. Autor nõustub vaid sellega, et kuradist on pangad, riigikirjand seda kindlasti ei ole. Ta leiab, et lõpukirjandiks peaks valmistuma hakkama juba 10. klassi alguses. 10. klassis peaksid õpilased välja valima valdkonna, millest nad kirjutada tahavad ning peaksid kolme aasta vältel koguma selle teema kohta nii palju materjale, kui võimalik on. Selle läbi hakkab õpilane teemat paremini mõistma, kogub vajalikke teadmisi ja suureneb ka õpilase lugemus. Lisaks otsesele õppimisele peaks õpilane osa võtma ka näiteks kooli meediaringist, aitama kaasa koolilehe koostamisel, koostama luulekavu, lavastama näidendeid, see kõik aitab kaasa parema arutleva kirjandi kirjutamisele. Autor kirjuab, et head argumenteerimisoskust ei ole vaja ainult riigikir...
Putuka ajakiri Selts liblikalised Päevapaabusilm Hiidkarul Timo Juurik Valtu Põhikool 8.klass Sisukord Päevapaabusilm.................................................................................................... 3 Välimus............................................................................................................... 3 Sigimine.............................................................................................................. 3 Rõõvik.................................................................................................................. 3 Elukoht ja toitumine............................................................................................ 3 Hiidkaruslane......................................................................................................... 4 Kohad......
19451946 Jaan Kärner 1946 Mart Raud 19461952 August Alle 19531957 Ilmar Sikemäe 19571960 Paul Kuusberg 19601968 Anton Vaarandi Friedebert Tuglas 19681976 Paul Kuusberg 19761987 Kalle Kurg 19881997 Andres Langemets 19972005 Udo Uibo Alates 01.11.2005 Mihkel Mutt Mihkel Mutt Koht Eesti ajakirjanduses, väljaande kujundus Vähese reklaamiga, kindlale lugejaskonnale toetuv ajakiri. Ajakiri on inimesele, kes soovib olla kursis eesti kirjanduses toimuvaga. Kuna kaastöölisteks on sõltumata nende maailma-vaatest ja esteetilistest hoiakutest enamik eesti tuntumaid kirjanikke ja kirjandusarvustajaid, siis on Looming tähtsaim kirjandusajakiri Eestis. Proosatekstid ja artiklid on sisukad ning Loomingus avaldatakse ka pikemaid intervjuusid. Võrreldes nõukogude ajaga on lugejahuvi vähenenud. Ajakirja saab tellida, lugeda internetist, osta kaubandusest, seega on ajakiri
Fotograaf Kristjan Lepp Keeletoimetaja Eva Tammsaare Kujundus Meelis Piller Püsirubriigid Horoskoop Retseptid / toit Suhe Mood Omalooming Hobi Musa Film Lugejad Rohkem oli suunatud tüdrukutele vanuses 12-18 . Minu Arvamus Mulle meeldis see ajakiri kuid kahju, et ajakiri lõpetas ilmumise. Ajakiri oli sisukas ja huvitav.
Alfred J. Ayer Aprioorsus 1936 Meie poolt omaksvõetud seisukohta filosoofia suhtes võib mi- nu arvates õigusega kirjeldada kui üht empirismivormi. Sest em- piristidele on iseloomulik hoiduda metafüüsikast põhjusel, et iga faktipropositsioon peab osutama meelekogemusele. Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tule...
Eesti Naise lugejatele. Tervikuna jäi siiski mulje, et ajakirjanikud olid kirjutanud äraleierdatud teemadel. Mul ei õnnestunud leida ka uut lähenemisnurka. Neid artikleid oli kahte sorti : sellised, mis teevad ennetustööd ( ,,Hoia sünnimärkidel silma peal" ) ja näiteks ,,Töö ja sugu" , mis räägib probleemist mehe ja naise palgasuuruse ebaõigluslikkusest. Valdava osa sisaldab ajakiri kommertslikku poolt ehk reklaame, mille sihtgrupp on naine, kellel on vaja ilutooteid, ravimeid, kodutarbeid, toitu, jooke. Teiselt poolt reklaamitakse ka reisipakette ja teatrietendusi. Ajakirjanikud on kasutanud pigem familiaarset kui ka õpetlikku sõnakasutust. Nad on lugejale kui nõuandjad, kes ei suru midagi vägisi peale. Intevjuudes on küsimused- vastused esitatud lähtuvalt eesti naise uudishimust ja huvist.
Natukene National Geographic ajakirja ajaloost: · National Geographoc ajakiri loodi 1888. Aastal National Geographic seltsi poolt. · Esimeseks presidendiks oli Gardiner Green Hubbard, praeguseks on Tim Kelly. · Algselt tuli rahastus NG seltsilt endalt, kuid praegu tuleb peamine rahastus NG telekanalilt ja tellimustest. · Samuti on rahastajaks ,,The society" ehk NG selts, mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad peamiselt uurimustöid ja retki.
Ajakiri läbi aegade: 1960 1971 2002 Ajalugu National Georaphic selts 1888 Gardiner Greene Hubbard Tim Kelly Rahastus: National Geographic telekanal ja tellimused Samuti on rahastajaks "The Society", mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad uurimustöid ja uurimusretki Ajalugu Ajakirja avaldatakse kord kuus + 4 kaarti Chris Johns Algas kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13aastasest Afgaani tüdrukust Ajalugu 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises. Peale seda, kui NG ja Chicago Tribune oma jõud ühendasid ja rahvusvahelise kaebuse esitasid, Salopek vabastati. Sisu:
Sissejuhatus Värskele Rõhule Tallinn 2014 Ajakirja Värske Rõhk esimene number ilmus 2005. aasta septembris ning seda antakse välja kord kvartalis. Carolina Pihelgas on Värske Rõhu uus juht, tänavu kümne aastaseks saava väljaande üle väga rõõmus, et ajakirjast ei saanud kitsa ringi asi. Pihelgas on olnud ajakirja tegemistega algusest peale seotud, algul kaasautorina, siis toimetajana ja nüüd juhina. Alguses oli ta kuulnud, et on olemas uus ajakiri, mis avaldas noorte autorite loomingut ja kuhu võis kaastööd saata. Enne 2011. aastat oli ta ajakirjas välja andnud luuletusi, arvustusi ja tõlkeid Ajakirja alustamisest saati on tuldud pika maa, näiteks 2011. aastast alates on ajakirjas olemas tõlkerubriik, kus noored tõlkjad vahendavad nooremat välismaist kirjandust. Erinevalt vanematest sarnastest ajakirjadest, nagu Looming ja Vikerkaar, keskendubVärske Rõhk noorele kirjandusele,
Tallinna Ülikool Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov KOOL MUUTUB KOOS ÜHISKONNAGA Sirje Tohveri intervjuu Tõnu Otsaga Ajakiri "Haridus 3/2010" kokkuvõte Juhendaja: Ene-Silvia Sarv Rakvere 2010 Psühholoog ja koolimees Tõnu Ots peab tähtsaks õpilaste erisuste arvestamist ja valikuvabadust. Tõnu arvab, et ühiskond muutub ja nii toimuvad muutused ka koolis. Üks suurimaid muutusi on, et ühiskond vananeb, meil küll aeglasemalt kui naaberriikides, kuid siiski. On olemas "paindlik kool" ehk elukestev õpe, kuid tulevast ühiskonda
Looming 19401945 Loomingu tutvustuseks Vanim praegu ilmuv ajakiri Friedebert Tuglas 1923 Almanahh Uudiskirjanduse avaldamine Teemad 19401941 Sotsialistlik realism Kommunismi ülistamine Hispaania kodusõda Autoreid 19401941 Jakobson Metsanurk Kangro Linde Ilf ja Petrov Luts Vihalemm Teemad 19411945 Sõda Natside porritrampimine Võidu ülistamine Autoreid 19411945
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRI KULTUUR JA ELU Analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Juhendaja: professor Marju Lauristin Koostaja: Marie Udam Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS...........................................................................
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge
ETTEKANNE Erinevate puuete kajastamine ajakirjas NÕUKOGUDE KOOL: Vaimselt alaarenenud Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool aastatel 1977-1988. 1977. a detsembri numbris kajastatakse vaimselt alaarenenud isikute sotsiaalse adaptsiooni probleemi järgmiselt: ,,Anomaalsete isikute sotsiaalse kohanemise probleemi võib pidada defektoloogias üheks aktuaalsemaks. Erikoolide lõpetajate defekti kompensatsioon ei lõpe koolis, vaid jätkub ka hilisemas elus. On vajalik laiendada sotsioloogilisi uurimusi, mis selgitaksid välja anomaalsete isikute sotsiaalse adaptsiooni ja rehabilitatsiooni efektiivsed teed ning ühiskonna kohustused nimetatud isikute suhtes." Sotsiaalse adaptsiooni edukus sõltub suuresti töölesuunamise organiseerimisest. Abikooli lõpetajate töölesuunamine on sõltuv aga erinevatest asjaoludest nagu defekti sügavusest ja omapära...
.. Tulin tutvustama teile parimat taevaste loomingut, mis eales maa peale on säranud meie suurepärast ajakirja, mis kõlabki kõikvõimsalt: Tehnikamaailm (laiutab käsi). - Kiitus kiituseks, aga mul on vaja fakte. Asugem koge asja kallale. (pilk süvenenud raamatusse) - Fakte? (iga järgneva hüüatusega paberhunnik õhku) Fakte! Fakte! Fakte! Kogu maailm koosneb faktidest vaadake, kui palju neid on! - (külmalt) Kas tõesti? Mis aastal see ajakiri asutati? Tutvustage mulle ajalugu. (rõhutatud monotoonnsus) - Kui te lubate... (tõmbab varrukast välja ajakirja magic time) See siin on tõde... - (ironiseerivalt, raamatult pilku tõstmata) Või nii? Jah, just nii! TMil on viimase TNS Emori Eesti Meediauuringu andmetel 55 000 lugejat ning selle näitajaga edestab TM kaugelt kõiki oma konkurente, pakkudes tõsist konkurentsi mitte ainult ajakirjadele vaid ka mitmele suurele päevalehele.
Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris avaldatud artiklitest. Kolme pealkirja juures on väiksemad pildid. Kaane värvigammas esindatud põhitoonid on pruun, roosa, oranz ja valge, mida on visuaalselt hea jälgida. Ajakirja seitse esimest ja viimast lehekülge on samuti värvilised, ülejäänud ajakiri mustvalge. Lugude juures on rohkelt illustreerivat materjali (eelkõige fotosid), mis tekitab lugejas artikli vastu suuremat huvi. Peaaegu kõigi artiklite juurest võib leida valitud tsitaate artiklist, mis on trükitud suuremalt. Muidu on aga artikli vormistus üsna tavapärane: pealkirjad on tavatekstist suuremad, samuti on tihti esile tõstetud loo sissejuhatus, tekst on liigendatud ja esitatud on lõikude alapealkirjad. Meeldiv on tõsiasi, et ajakirjas ilmub reklaami minimaalselt. 80-
õiguslikult jagada kahte ossa: mõisamaa ning talumaa, seadus nägi ette ka ühe revolutsioonilise sammu, aga see tegelikkuses ei jõustunud, talumaad võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Seadus reguleeris ka kooliseadust, koolid jäid endiselt valdade kohustuseks, luterlastel ja õigeusulistel tuli edaspidi kanda oma ülalpidamiskulud ise. 8. Milline oli esimene eesti keelne ajakiri? Millal see ilmuma hakkas? Esmene eestikeelne ajakiri oli «Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse...» (1766-1767) see ilmus Põltsamaal. See oli esimene arsti- ja ravimiteaduslik ajakiri tollases Vene impeeriumis. Väljaanne ilmus tsensuurivabalt. Selle kirjutaja ning väljaandja oli teatavasti arst ja apteeker Peter Ernst Wilde (1732-1785) 9. Millal ja kelle poolt hakati välja andma ajalehte ,,Perno Postimees" ? Perno Postimees hakkas ilmuma 1957
Eesti kirjanduse kulgu juhuluule suuremat ei mõjutanud, sest see ei jõudnud maarahvani, vaid jäi võõramaalastest kitsa ring harrastuseks. Esimene eestlase loodud luuletus on 1708. aastast pärinev kaebelaul ,,Oh! ma waene Tardo Liin"2. See räägib Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi osakssaanud kannatustest, mida autor tõlgendab kui Jumala karistust linnakodanike patuelu eest. Esimene eestikeelne ajakiri Lühhike öppetus (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne. See ilmus aastatel 17661767 Põltsamaal Peter Ernst Wilde väljandmisel. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada. Väljaande täieik pealkiri oli Lühhike öppetus mis sees moned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka veiste haigusse ning viggaduste vasto.
Lisaks on veel universaalne Telegram, ulmeajakiri Reaktor, majandusteemaline Veebikiri, hobusteteemaline Horsemarket ning kodu loomise ja kujundamise veebiajakiri Kodu24. Samas on portaalis ESTER kirjas ka Eesti uuem veebiajakiri VP, mille temaatikaks on lauamängud. Kasutades otsinguportaali google.ee, leidsin veel veebilehti, mille tutvustuses on öeldud, et tegu on veebiajakirjadega. Näiteks Eurokratt, mis on Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse ajakiri ning Sportxtreme, mille lugejaskonnaks on ekstreemspordiga tegelevad inimesed. Üksnes mõni kuu vana on veebiajakiri Perfection, mis keskendub Eesti inimestele, nende tegemistele ja olemistele. Mitmed leitud veebiajakirjad on aktiivse tegutsemise lõpetanud ning seega ei kajastu need siin referaadis. Samuti ei ole mainitud kaubanduskettide veebis ilmuvaid reklaamlehti, mis on kommertsliku eesmärgiga. Sinna alla kuulub näiteks Club One veebiajakiri, mis on mõeldud Tallinki Club One
MEEDIA zanrid UUDIS · juttu on millestki ebatavalisest ja · mis juhtus? 1.) juhtlõik >> tähtsaim, esitab ootamatust · kellega juhtus? olulusima kõva uudis · see mõjutab lugejaid kas otseselt · millal juhtus? (kes? mis? millal? kus?) pehme uudis või kaudselt · kus juhtus? 2.) teema arendus >> sündmus eriuudis · on tegemist tuntud isikuga · kuidas juhus? 3.) lisa >> toimunu taust (mis · toimuv on lugejaile lähedal ja ka · miks juhtus? juhtus enne sündmust, kes on päevakajane kirj...
kitsendused ning erinõudmised, mis on vajalikud tagamaks süsteemi korrektset tööd. 2. Üldkirjeldus 2.1 Kontekst ja perspektiiv Loodav süsteem on esialgu iseseisev ning kogu info ajakirjade kohta paikneb EXSYSis. Seega süsteem ei sõltu andmebaasist, mis on esialgu tema suurimaks puuduseks. Tulevikus võiks süsteemi siduda andmebaasiga. Samuti oleks väga positiivne, kui seda süsteemi saaks kasutada otse kirjastuse koduleheküljel, nii et kui meelepäraseim ajakiri on välja valitud saaks seda sealtsamast kohe ka tellida. Lisaks võiks selleks, et saavutada suuremat kokkulangevust kliendi huvidega, suurendada ajakirja iseloomustavate teemade hulka. Loodava süsteemi riistvaranõudeks on PC-tüüpi arvuti, mille operatsioonisüsteemiks oleks Windows 95 või uuem versioon ja kus töötaks programm EXSYS. 2.2 Funktsioonid Ekspertsüsteemi funktsioonid on: 1. Kasutajale erinevate teemade (vastusevariantide) kuvamine. 2
1. Realisatsioon ja kirjeldus 1.1 Kontekst ja perspektiiv Loodav süsteem on esialgu iseseisev ning kogu info ajakirjade kohta paikneb CLIPSis. Seega süsteem ei sõltu andmebaasist, mis on esialgu tema suurimaks puuduseks. Tulevikus võiks süsteemi siduda andmebaasiga. Samuti oleks väga positiivne, kui seda süsteemi saaks kasutada otse kirjastuse koduleheküljel, nii et kui meelepäraseim ajakiri on välja valitud saaks seda sealtsamast kohe ka tellida. Lisaks võiks selleks, et saavutada suuremat kokkulangevust kliendi huvidega, suurendada ajakirja iseloomustavate teemade hulka. Loodava süsteemi riistvaranõudeks on PC-tüüpi arvuti, mille operatsioonisüsteemiks oleks Windows 95 või uuem versioon ja kus töötaks programm CLIPS. 1.2 Funktsioonid Ekspertsüsteemi funktsioonid on: 1. Kasutajale erinevate küsimuste (vastusevariantide) kuvamine. 2
TALLINNA POLÜTEHNIKUM 20 meedias olevat sõna ja tähendused Kenert Värk SA- 17 Tallinn 2017 1. Kõrgematel sagedustel (alates mõnest kilohertsist) kasutatakse peamiselt metallkeraamilist magnetmaterjali ferriiti.- Vikipeedia.ee Ferriit- Ferriit on metallkeraamiline magnetmaterjal 2. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik ega ole kohustuslik.- Eesti.ee Ratifitseerimine- Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. 3. Ootamatu puänt Tartu linna koalitsioonilepingu sõlmimisel.- Delfi.ee Puänt- Puänt on teritatud, vaimukas ja üllatusefekti pakkuv lõpplahendus novellis, epigrammis, anekdoodis, valmis, sa tiiris. Õnnestunud puänt tuleneb loogiliselt teose süžee- ja mõttearendusest. 4. Leedu kurioosum palgamaksmises: ...
Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik ajakiri ,,391". Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray. fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray. fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray. fotomontaaz, mida hiljem arendas prantslane Ray.
Cheese Algupärane fotoajakiri Ilmub aastast 2002 MTÜ Eesti Loova Foto Keskus Üsna madal tiraaz Ajakiri ei ilmu 2010a paberkandjal Ilmub 4 korda aastas Toimetaja Tiit Lepp Millele ajakiri keskendub? Fotograafia Fotokunst Fototeooria fototehnika Muud huvitavat TÄNAME KUULAMAST!
EESTI KIRJANDUSELU 1922 1940 Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2010-2011 Anneli Oidsalu 1 KAHEKÜMNENDAD Kolm olulisemat ettevõtmist: Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Ajakiri Looming (asutatud 1923) Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) Anneli Oidsalu 2 Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata. Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri. Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu. Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas. Anneli Oidsalu 3 Eesti Kirjanike Liit EKL: http://www.ekl.ee/
Mida pakub LHV pank? Hoiuseid Ärilaene Arveldusteenust Väärtpaberivahendust Pensionifonde Personaalset nõustamist Varahaldusteenust eraisikutele ja ettevõtetele LHV fondid LHV Maailma Aktsiad Fond - investeerib hajutatult aktsiaturgudele üle maailma. LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond - investeerib majandus- ja tarbimise kasvust kasu saavatesse ettevõtetesse Ida- Euroopa.s LHV Pärsia Lahe Fond - investeerib Araabia poolsaarel asuvatesse riikidesse. Ajakiri Investeeri! Ajakiri neile, kes tunnevad huvi investeerimise ja Eesti majanduse käekäigu vastu. Investeeri nägi ilmavalgust 2007. aasta sügisel. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Selles tutvustatakse säästmis- ja investeerimisvõimalusi ning kirjutatakse ettevõtlusest ja Eesti majandusest. LHV Panga ettevõtete laenudega saab rahastada järgmisi tegevusi: põhivarainvesteeringud laenu tagastamise tähtaeg tuleneb investeeringu majanduslikust elueast,
Koostajad: Anette Haidak, Kelly Seinpere Üldist Cosmopolitan on rahvusvaheline ajakiri naistele,mida antakse välja iga kuu Ajakirjal on 64 väljaannet Antakse välja 35 keeles ja 110 riigis Kuulub Hearst Corporation'ile, mis on USA suurim meedia ja informatsiooni ettevõte. Mõned rahvusvahelised väljaanded antakse välja partnerluses- litsensi alusel või ühisettevõtega. Igal kohalikul turul on oma kirjastus. Üldist Ajakirja on üks kord välja antud ka nendes riikides, kuid enam ei avaldata: Taani, Gruusia, Iisrael, Jaapan, Kenya, Norra ja Rootsi.
Eesti Jahimeeste Selts Marger Krumm EH1 EJS ajalugu Loodi 18.jaanuar 1967 Pikk ja keeruline eellugu- kuulus spordiorganisatsiooni Ulukite arvu kontroll Jahimeeste õiguste kaitsmine Aus töötasu EJS tegevusest Eesti Jahimeeste Selts on Eesti Vabariigis jahindusega tegelevate ja jahindusest huvitatud vabatahtlikult liitunud isikute ühendus Loodustsäästev jahipidamine Koolituste korraldamine Jahikultuuri korraldamine Sihtgrupid Metsloomade tasakaalus hoidmine Legaalne jahindus Jahimeeste ühte gruppi kogumine Informatsiooni kättesaamine Veebileht www.ejs.ee Ajakiri „Eesti Jahimees“ Ajakiri „Sinu Mets“ Sündmustekalender www.ejs.ee Sündmused MTÜ Jäljekorte Klubi- korraldatakse EJS partneriga jäljekoerte päev 2014, 28.sept Eesti jahimeeste 34. kokkutulek 11.-13. juulil 2014 Raplamaal Toosikannul. TÄNAN KUULAMAST ...
Kasutatud allikad 1. Anvelt, V. 2011, Salapärane palunõid on päriselt olemas, ajakiri Eesti Loodus. 2. Arula, J. 2011, Allan Soomets võimekaid looderdajaid ei kannata, ajakiri JALKA lk 25. 3. Hattstein, M. & Delius, P., Islam kunst ja arhitektuur, Tallinn: Koolibri. 4. Ojakäär, V. 2010, Oma laulu leidsime üles, Tallinn: TEA kirjastus. 5. Raud, M. 2008, Musta pori näkku, Tallinn: OÜ Greif trükikoda. 6. 24.02.2011, Eesti Vabariigi aastapäev, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastapäev 7. Poltavtseva, M. 02.09, Mine metsa: seened sirguvad üksteise võidu, http://www.rmk
päevalehtedest. KEILA LEHT Keila Leht on suhteliselt uus kohalik nädalaleht (2007), mis ilmub regulaarselt kord nädalas reedeti. Leht on ilmunud praeguseks 27 korda ja tema populaarsus rahva seas kasvab pidevalt. Lehte jagatakse tasuta Keilas elavatele inimestele postkastidesse. Leht kajastab sisupoolest kohalikke uudiseid, tulevasi üritusi jpm vajalikku linnakodanikule. Lehe vastutav väljaandja on noor ajakirjanik Doris Matteus. 2 KROONIKA Ajakiri Kroonika on Eesti suurima lugejaskonnaga ajakiri, mis ilmub igal teisipäeval juba üle 12 aasta.Kroonika pajatab elu säravast poolest Eesti ja välismaiste staaride elust ning tegemistest. Kroonika liigub seal, kus on kuulsusesära, ning lubab oma lugejal piiluda "läbi ajakirjandusliku lukuaugu" nii hollywoodlikku sädelust ja glamuuri kui ka vippidega seotud skandaale. Kroonika on alati kohal kõikvõimalikel seltskonnaüritustel - suurejoonelisest presidendiballist eri firmade tähtpäevabankettideni välja.
6. Kreutzwald: ilukirjanduslik looming armsaima lapse mälestuseks kirjutas jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teed", pooem ,,Lembitu", ,,Reinuvader Rebane", ,,Kalevipoeg" (1862), ,,Eesti rahva ennemuistsed jututd"(1866), ,,Angervaksad"(1861), tema lauluparemik ,,Viru lauliku laulud". Rahvavalgustuslik tegevus: ,,Viina katk" teos lõpetamaks joomarlust rahva seas, ÕES-tegi ettepaneku jätkata Faehlmanni tööd, ,,Maarahva Kasuline Kalender", Eesti I populaarteaduslik ajakiri ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ajakiri ,,Maa ja mere pildid", ajakiri ,,Sipelgas", arstiraamatud ,,Lühikene õpetus tervise hoidmisest","Kodutohter". Tähtsus: kirjutas eepose, palju didaktilist loomingut, valgustas iseseisvumisaja ja rahvaluule avamisega, muinasjutud käsitlesid tolleaegset maaelu, ennemuistsed jutud on kaasa aidanud ka Eesti kunstipärase proosa/sisu- ja
Harjutus 1 1.1. Raamatu otsing e - kataloogist ESTER. a) Otsivõimalus Otsiprofiil Raamatute arv Raamatute arv TTÜRs TÜRs Sõna kemikaalid 271 116 märksõna kemikaalid 11/269 13/135 liitotsing (Kemikaalid ) and 303 194 (looduses) UDK 504 583 1054ewew331233 b) Roots, O. - Püsivad orgaanilised saasteained meie keskkonnas. Tallinn. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus 1.2. Rahvusvaheline kümnendliigitus – UDK a) genoomid – 575.113 b) spektrofotomeetria - 544.23 c) orgaaniline süntees ´- 547.057 (043) d) komposiitmaterjalid - 620.22-419.8 (075.8) 1.3. E-ajakirja otsing...
Imeline Teadus (Märtsi kuutöö) Märts. 2013 Ajakiri Imeline Teadus ilmub ühe korra kuus. Imeline Teadus on Põhjamaade menukaim populaarteaduslik ajakiri. Alates 2010 aasta novembrist ilmub ajakiri ka Eestis. Imeline teadus on üks minu lemmikumaid ajakirju, selles leidub minule väga palju huvitavaid artikleid, mis pole keerulised ja on minu vanuses poisile lihtsasti loetavad. Seetõttu võtsingi oma kuu tööks Imelise Teaduse ajakirja ja valisin välja 3 enim huvi pakkuvat teemat. “Uued robotid jäljendavad loomi” Veidraid leiutisi ilmub päevavalgele tihti. Nüüd on teadlased leiutanud välja robotist loomad, mis jäljendavad päris loomi nii vees, maal kui ka õhus
Eesti meediasüsteem ja meediaksutus 2.loeng Perioodika- väljaanded, mis ilmuvad regulaarselt Perioodika väljaanded: Ajaleht Ajakiri Ajaleht Ilmub 1-7 korda nädalas Määratletakse sisu alusel Kajastab ajakirjanduslikku sisu Vastab neljale kriteeriumile Üldine kättesaadavus Perioodilisus Päevakajalisus Temaatiline mitmekesisus Paberlehtede liigitamine Ilmumissagedus: päevalehed, ilmuvad vähemalt 2-3 korda nädalas; nädalalehed Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud
Nilbe ja vaimulageda sopakirjanduse hävitamine ,,Looduse" kirjastuse avaldatud Gailit, Mälk, Visnapuu, Ristikivi Disney ,,Miki Hiir", ,,Tarzan" Kriminullid Usulised raamatud TÜ raamatukogu juurde toodi keelatud rmt-d, algul hävitati avalikult. Juudi kirjandus Saksa vaenulik kirj. Alle, Jakabson, Raud, Semper Ajakirjad 20 väliskirjastust komisjonid õpetajatest Kõik, millel oli pealkirjas ,,Eesti" Ajakiri ,,Eesti raudtee" Isikukultuse aeg 1949- küüditamine(kirjanike)- ka punameelseid ENKL- vastu võeti kõik kes vähegi tahtsid. Esimees Semper- avaldas artiklid, mis tegid palu halba! 1949- Represseerimine- Saksa okupatsioon. Partei tahtis juhtida kirjanikke ja kirjandust NLKP avalikud otsused korrigeerisid kirjandust Sotsialistlik realism Parteiline Rahvapärane Kõrgideelisusega Sotsialistlik sisu Ustavus elu tõele
Noor-Eesti 1905-1915 Maria Treumann Maria Kriisa Erik Eenpuu Annette Kirotar Eesmärk Tõsta esile kunsti ja kirjanduse esteetilist olemust Luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole Liikmed Juhtkujud: Gustav Suits ja Friedebert Tuglas Liikmed: J. Aavik, B. Linde, V. Grünthal-Ridala Koostöö: Kunstnikud: N. Triik, K. Mägi, J. Koort, K. Raud Luuletajad: K. J. Peterson, J. liiv http://www.hot.ee/maririina/HotPotatoes/kes_on_foto_8.kl.htm http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03x.html Aineala, loomingumeetodid Kirjutati peamiselt kunstist ja filosoofiast Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (rahvusromantika ja realism) Esteetiline kõrgperiood (impressionism, sümbolism) Hilisperiood (modernism) Tegevusvaldkond Elavdas kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Vi...
Poliitika ja kultuur · 1956-1965 SULAAEG · 1966-1972 uuendusliku liikumise haripunkt · 1973-85 seisakuaeg SULAAEG · Suurenes tegutsemisvabadus ja avatus igapäevaelus ja kultuuris · 1950. Aastate lõpust võimalused suhelda välismaaga · Tõlkekirjanduse teke · 1957. Raamatusari Loomingu Raamatukogu, 1958. Ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. Aastatel ajakiri Noorus · 50. Aastate lõpust üldine kultuurihuvi tõus · 60. Keskpaigas esimesed biit- ja rokkansamblid, kujunes hipiliikumine SEISAKUAEG · Poliitilise ahistuse suurenemine 60. Lõpus · 1970 lõpus poliitilised pinged haripunktis · Karl Vaino sai partei uueks juhiks · 1970 aastate lõpus levisid põrandaalused almanahhid · Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired"
1690-91 "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" esimene illustreeritud eestikeelne raamat; ilmus Riias 1694 vanim seni leitud eestikeelne aabits 1695 Chr. Kelchi kroonika "Liefländische Historia" 1708 Käsu Hansu kaebelaul 1715 põhjaeestikeelne " Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" 1732 Eesti maarahva kalender 1739 A.Th. Helle toimetuselt ilmunud täielik piiblitõlge "Piibli Ramat, se on keik se Jummala sanna..." 1766-67 esimene eestikeelne ajakiri "Lühhike öppetus..." ilmus Põltsamaal 1778-79 7 eesti rahvalaulu 1782 Fr. W. V. Villmanni "Juttud ja Teggud" 1836-63 ajakiri " Das Inland" 1838 asutati Tartusse "Õppetatud Eesti Selts" 1842 Eestimaa Kirjanduse Ühing 1843 uus kirjaviis 1917 võeti kasutusele Eesti kirjakeel
profid, tunne ei peta meid enamasti! Tegevjuhtkonnas on praeguse seisuga 3 liiget. Eestis on 23 Sportlandi esindust : 11 Tallinnas,4 Tartus,2 Pärnus,2 Narvas ja ühekaupa Kurressaare,Haapsalu,Jõhvi ja Rakvere. Peamine kontor asub Tallinnas. Sportlandi moto ,,Oleme võitjate valik" Sportlandi missiooniks on muuta noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks läbi nende poolt pakutavate toodete ning teenuste. On olemas ajakiri "Sportland Magazine" - Kirjutame spordist, õigest treenimisest, uutest põnevatest toodetest ja meie sportlaste edusammudestSportland Magazine trükiajakiri on suurima tiraaziga elustiili- ja spordiajakiri Eestis. Väljaanne on tasuline, ent Sportlandi parimatele klientidele ja partnerite klientidele on ajakiri tasuta. Samuti saab ajakirja tasuta suuremate ostudega Sportlandi kauplusest. Ajakirja jagatakse ka suurematel spordiüritustel Kliendikaart
· 40.-50.aastad · 3 ajaloosündmust o II maailmasõda o 6.august 1940 astub Eesti Nõukogude Liidu koosseisu o Massiküüditamised (14 juuni 1941, 25-26 märts 1947) · Kuidas jagunes kirjandus (millised kirjanike liidud loodi, millised ajakirjad ilmusid)? o Kirjandus Eestis 1943 Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas Ajakiri ,,Looming" 1945 ajaleht ,,Sirp ja Vasar" o Kirjandus paguluses 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1950 Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950 ajakiri ,,Tulimuld" · Millest kirjutati nii Eestis kui ka paguluses? o Eestis Sotsialistlik realism Ülistatakse juhti Õigustab töölisklassi 1
lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sulaajastu muutused kandsid endast peamiselt positiivseid tähendusi: suurenes tegutsemisvabadus ja avatus nii igapäevavases elus kui ka kultuuris. Alates 1950. aastate lõpust tekksid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga, eriti tähenduslikuks said kultuuri muutumise seisukohast kontaktid soomlaste ning eesti pagulastega. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus raamatusarjaga Loomingu Raamatukogu. Asutati ajakiri Keel ja Kirjandus, ning sisukamaks muutus Looming. Väärt kirjanduslikku lugemist pakkus ka ajakiri Noorus. Kuuekümnendaid seostatakse enamasti alternatiivsusega. Kümnendi märksõnaks on ka optimism: jõukuse-, meediahüppe-, kosmose-, postkoloniaalse süsteemi tekke ja poliitiliselt pingelõdvenduse kümnend. Omaette märkideks kujunevad alternatiivsus, revolutsioonilisus, noored (hipid, beat, folk jne). Kuna elu oli palju paremaks läinud, kajastus see ka luuletajate
Le Corbusier · Üks 20. sajandi mõjukamaid arhitekte · sveitslane (1887a-1865a) · Pidas oluliseks hoonete vormi ilu · Hooned on lakoonilised · " Maja on elamise masin" Corbusier- tuntumad ehitised · ÜRO peakorter New · Ronchampi kabel Yorkis Corbusier. Villa Savoye Konstruktivism · Kunst ei pea kujutama elu, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda · Levis läände · Tähistab abstraktse kunsti variante · Tekkis ajakiri "De Stijl" · Vene tuntumad konstruktivistid: V. Tatlin; A.Rodtsenko; E; Lissitzky Vladimir Tatlin · III Internatsionaali monumendi makett. Puit, teras, klaas. De Stijl · Asutati Hollandis 1917a, ajakiri "De Stijl" · Ümber koondus kunstnikke,arhitekte ja disainereid( Mondrian, Doesburg, Rietveld · Kõiki ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid. · Põlgasid dekoreerimist · individualism Piet Mondrian
Nõuanded teksti kirjutamisel ja vormistamisel Kahe sõna vahel on ainult üks tühik. Kirjavahemärgid (.,;:?!) kirjutatakse sõna lõppu. Peale kirjavahemärki lisatakse tühik. Päike paistab. Ilm on soe. Kes on Henri Tamm? Kas ta on teleseriaali tegelane? Väljapoole sulge jäetakse tühik. Sulgudes sisse ei jäeta tühikut. Viikingiajal kandsid mehed arvukalt ehteid (helmeid, kaelavõrusid ja sõlgi) Väljaspool jutumärke jäetakse tühik. Jutumärkide sisse ei jäeta tühikut. Martin Padar sai tuntuks huumorisaates ,, Wremja" tegelasena. Musketäride etenduses oli mul ainult üks lause: ,,Mine oma teed, musketär!". Lõikude vahele jäetakse tühi rida või alustatakse taandreaga. Tekstilõigud joondatakse. Parim srifti suurus (front) on 12. Loetavaim srift on Arial Või Times New Roman. Tekst kirjutatakse enne valmis ja alles siis (redigeeritakse) kujundatakse. Arvu ja ühiku vahele jäetakse tühik. 7 kg, 7 cm, 7 kr...
· Koonduti erinevatesse organisatsioonidesse · Korraldati ühisüritusi · Kirjasõna muutus väga oluliseks eestlasi ühendasid ajalehed ja kirjad ning ilukirjandus · Kirjanik kui rahvuslik kangelane (üle 130 autori) · 1950 loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro algatusel Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) olulisim eesti kirjastus · Paguluses on ilmunud üle 2600 raamatu (1/3 ilukirjanduse uudisteosed) · 1950-1993 ilmus ajakiri Tulimuld (Kangro) · 1957-1999 ilmus ajakiri Mana (Ivar Grünthal) · Pagulaskirjandus nostalgilisem kui 1930. a looming · Sellega "raviti" kodumaast ilmajäetuse tunnet · Eestlaseks olemine oli tähtis · Kirjandus kui rahvusliku identiteedi kandja Luule · Rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist (traditsiooniline vorm ja hoiak) · 3 avaldusviisi: 1. Lihtsalt kirjeldada oma seisundit 2. End lohutada 3. Kuulutada vastuhakku
Asutati Emakeele Selts. 23. märtsil toimus Tartus Emakeele Seltsi asutamiskoosolek. Selle esimeheks valiti Professor Lauri Kettunen, abiesimeheks lektor Johannes Voldemar Veski. Selts korraldas ettekandekoosolekuid, kogus süstemaatiliselt Eesti murdematerjali, kirjastas oma väljaandeid, sealhulgas keeleteaduslikku ajakirja Eesti Keel. See on üks väheseid Eesti Vabariigi ajal loodud seltse, mis tegutses edasi ka Nõukogude korra ajal. 1921. aasta Tarapita- uus kirjanduslik rühmitis ja ajakiri. Uue kirjandusliku rühmitise ja ajakirja asutamise korraldustööd algasid 1921. aasta suvel. Tarapita manifesti koostas ja allkirjastas kirjanik Johannes Semper, alla kirjutasid ka Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jüri Kärner, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Freidebert Tuglas ja Marie Under. Ajakirja esimene number ilmus 14. septembril, seda toimetas Friedebert Tuglas ning see sisaldas artikleid, luulet ja kultuurikroonikaid. Rühmituse teke oli
mitte järgides ootas sageli ees vangilaager või midagi veel hullemat. Tänapäeva nooretele võib stalinistlik kunst olla midagi veidrat, sellega seotud õuduslood meenutavad pigem arvutimänge. Kuid samas oli neis hiiglaslikes monumentides ja suurtes, helgete värvidega muinasjutte jutustavates maalides ligitõmbavat. Oli see realistlik kujutusviis, mis aastakümnete jooksul unustusse jäänud? Või vaatajate soov lihtsate vahekordade järele- 2 Ajakiri „kunst.ee”, 1/2000 Linnar Priimägi, artikkel „Vera Muhhina „Tööline ka kolhoositar” (1936). Nõukogude kunsti esindusteos”, lk 86- 90 3 http://www.hot.ee/iffcool/kunst.htm 4 Larousse’ i lühientsüklopeedia, ”Maalikunst renessansist tänapäevani”, lk 145 pilt, manuaalse osavuse võlu, suur formaat, selge sõnum, võõras ”eksootiline maailm. 5 Sotsialistlik realism oli kasvatusliku suunitlusega kunstivorm, mis ülistas töölisklassi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
