Ajakiri "Stiina"
Eliise Jaansoo
10.A
Ajalugu
1998 2008 Dets.
Ilmus iga kuu.
Hind : 2006a. 22.90 -.
2007a. 24.90
2008a. Jaan. 26.90
2008a. Dets. 29.90
Meeskond
Peatoimetaja Vesta Reest
Toimetajad Triin Tähnas
Kaia Prillop
Britt Samoson
Välistoimetaja Aive Lauriste
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eliise j
Õppematerjali autor
Ajaleht on perioodiline väljaanne, mille sisuks on uudised, artiklid, reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele. Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil 1806.
Autoleht 2 Digi 2 FHM 2 Horisont 2 Just 2 Kroonika 2 Orienteeruja 2 Tabel 2. Loetuimad ajakirjad tüdrukute seas 5. klass 27 8. klass 29 11. klass 22 SPUNK 14 Stiina 15 Cosmopolitan 5 Stiina 13 Cosmopolitan 7 Stiil 5 Kroonika 4 Kroonika 4 Kroonika 3 Witch 4 Marie Claire 4 Anne 2 Lemmik 3 Stiil 4 Cheese 2 Just 2 Nädal 2 Vikerkaar 2 Tabeleid 1 ja 2 omavahel võrreldes on näha, et 5. klassis on poistel ja tüdrukutel sama lemmik-
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................................. Elulugu..................................................................................................................................................... L. Tungla pere...............................
rahuldas vähenõudlikuma lugeja infotarvet, oli pika traditsiooniga ning odav. Kalendrikirjastajate ja nende kalendrite kohta võib näiteid leida Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=20 Kalendreid avades saate näha, mida kujutasid endast kalendrisabad. Ajalehte tunti esialgu nädalalehe, aviisi või seitungi nime all. Termin "aealeht" on fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" kasutati sõna "raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks. Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal.
11 KASUTATUD ALLIKATE LOEND Loetellu lisatakse ainult need allikad, millele tekstis on viidatud. Kasutatud allikate kirjed esitatakse autorite ja pealkirjalühendite tähestikjärjestuses. Kirjeid ei numereerita. Kirjete vormistamisel tuleb arvestada sellega, kas allikas on monograafia (üksikprobleemi terviklikult käsitlev teaduslik uurimus), kogumik, ajakiri, jätkväljaanne, ajaleht või Interneti- tekst. Monograafia kirjes esitatakse autor, allika ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus. Käsikirjalise allika kirje lõppu lisatakse sulgudesse märgend Käsikiri ja selle asukoha andmed, nt (Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis). Monograafia kirje esitab autorid järgmiselt. Ühe autori, koostaja või toimetaja puhul märgitakse perekonnanimi ja eesnimetäht. Koostaja
Sisaldas nõuandeid, ilukirjandust, kaastööd, kirjutised jm. 1818 pühapäeva vahelugemised (ajakiri). Pani aluse Eesti ajakirjanduslikule perioodile. Andis välja ka muud eesti keelset kirjandust: kalender, paar aabitsat. Mitte aga kõik pastorid ja aadlikud polnud tema tegevusega nõus. Ajalehte andis ta välja vaid mõned aastad. Üks mõjukaid toetajaid oli Liivimaa superintendent. · Rosenplänter 1792-1876. pastor Pärnu linnas. Ajakiri Beiträge välja andmine. Tegemist oli teadusliku ajakirjaga, mis ilmus regulaarselt paarikümne aasta jooksul. Täielik Läti alalt pärit sakslane. Isa oli postimaja pidaja. Omandas ülikoolihariduse Tartus. Ülikoolis õppides hakkas huvi tundma ka eesti keele vastu ja õppis selle ära. Ajakiri oli enamasti suunatud pastoritele ja mõisnikele. Tänu temale tekkis kirjameestel avaldada oma uurimusi, allikamaterjale laiemale üldsusele
Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel. 1925 Kultuurkapitali seadus osa kirjanikke hakkavad saama enamvähem regulaarselt toetusi. Seega Eestis on kirjanikke, kelle toetus on mingil määral garanteeritud. 20ndate ja 90ndate seadused on rajatud sellele põhimõttele, et rahvas maksab aktsiisi (aloholi, tubaka ja hasartmängu pealt) ja see kantakse kultuuri.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eliise Renser Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 8., 10., ja 12. klasside õpilaste teadlikkus DisneyBoundist ja Disney Style’ist Uurimistöö Juhendaja: Kadri-Epp Teemant Tallinn 2021 1 Summary The research paper „Tallinn Mustamäe Gymnasium’s 8th, 10th and 12th grade students awareness on DisneyBound and Disney Style“ disserts the students knowledge of DisneyBound as a subtle way of showing one’s love and respect for Disney movies by dressing in a character’s colour scheme, and Disney Style as a lifestyle brand for merchandise. The aim of this research paper is to ascertain what and how much do the 8th, 10th and 12th graders of Tallinn Mustamäe Gymnasium know about the DisneyBound fashion subculture and the Disney Style lifestyle brand, as well as to determine how the students themselves have
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid