EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................
drenaazivesi Poollahkvoolukanalisatsioon koosnev kahest toruvõrgustikust: üht mööda juhitakse ära reovesi ja teatav hulk sademevett ning teist mööda sademevee puhastamata ülejääk otse veekogusse. Kanalisatsioonitorustik PVC, PP või PE plasttorudest. Torustiku läbimõõt peab olema selline, et ta laseks tippvooluhulga läbi ilma, et kogu ristlõige täis oleks. Kogumiskaev ventileeritav, peab aasta ringselt ligi pääsema, paakauto paagiga samas mahus. Eelpuhastus reovee omaduste muutmine nõnda, et seda tohib ühiskanalisatsiooni või otse reoveepuhastisse lasta. Eelpuhasti pannakse harilikult reostuse tekkekohta. Peab regulaarselt hooldama ja tühjendama: imema mahutist välja veepinnale kogunenud õli- või rasvakiht ja põhja kogunenud sete. Pump peab teadma: kasutusala, reovee omadusi; juurdevoolureziimi; jõudlust; tõste- ja imemiskõrgust; võimsust P, kasutegurit, kavitatsioonivaru;
Esimesel juhul paigutatakse desinfitseeritava reovee voolusesse või selle kohale madalrõhulised argoon-elavhõbelambid (253,7 nm), vajalik väike sogasus (peale bioloogilist puhastust). Teisel juhul kiiritatakse reovett radioaktiivse ( kiirgusega). Vajalik kiirgusdoos puhastamata või mehaaniliselt puhastatud reovee täielikuks desinfitseerimiseks on 2000 J/kg ja bioloogiliselt puhastatud veele 500 J/kg. Reoveepuhastusjaamade skeemid Esimeseks astmeks eelpuhastus, kõrvaldatakse reoained, mis võivad häirida järgnevaid puhastusprotsesse. Seadmeteks võred, liiva-püünised, rasva-õlipüünised ja eelaeraatorid. Eelpuhastusse kuulub vajadusel ühtlustusreservuaar ja pumbajaam. Väikestes puhastusjaamades ainult võred. Bioloogilistest puhastusmeetoditest kasutatakse kõige sagedamini aktiivmudaprotsessi. Aktiivmudaprotsess eeldab teatud eelpuhastust. Protsessi eesmärgiks on eraldada orgaanilisi aineid.
põllumajanduslikud reoveed, atmosfäärne reovesi. 37. Ohtlikud ained vees: raskmetallid (Pb, Hg, Cd, As), muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, tsüaniidid. 38. Reovee puhastamine: vee puhastamine sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. puhastusmeetodeid: mehhaaniline, füsiko-keemiline, keemiline, Elektrokeemiline, bioloogiline. primaarne (mehaaniline, eelpuhastus); sekundaarne (bioloogiline puhastamine); tertsiaalne (järelpuhastus). 39. Vee reostumise mõjud keskkonnale. Vetikate vohamine, elusorganismide suremine/mürgitamine, haiguste levik, veekogude kinnikasvamine, vee ja kaldaalade reostumine. 40. Vee reostumise mõjud inimesele. Kahjustab tervist, mürgitab, surm, haiguste levik. 41. Biodegradatsiooni mõjutavad faktorid: molekuli struktuur; keskkond; mikroorganismid (päritolu, hulk); aeg. 42
- füsiko-keemiline, - keemiline, elektrokeemiline, - bioloogiline. 79 80 Reoveepuhastusprotsessid Aktiivmudaprotsess · primaarne (mehaaniline, eelpuhastus); · Reovee bioloogiline puhastamine põhineb mikroorganismide tegevusel · sekundaarne (bioloogiline puhastamine); · Aktiivmudaprotsessis on mikroorganismid heitvees hõljuvas · tertsiaalne (järelpuhastus). olekus
eutrofeerumist) sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Reovee omadusi hinnatakse heljumit hinnates, aurutusjäägi, lahustunud ainete ja kuumutusjäägi kogusega. Hüdrosfääri kaitseks on Eestis nt „Veeseadus“. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaanilise puhastuse meetodid: - settimine - filtrimine - võred, sõelad, liiva- ja rasvapüünised, setitid, flotaatorid, filtrid Reovete puhastastamiseks läbib vesi ühe või mitu etappi, milleks on eelpuhastus, biopuhastus ja järelpuhastus. Eelpuhastuses eemaldatakse reoveest kõige suuremad objektid, mis võivad häirida muude seadete tööd. Kasutatakse settimise ja filtrimise põhimõtteid. Võredega eraldatakse suuremõõtmeline prügi, jäätmed pressitakse ja viiakse prügilasse. Sõeltega eemaldatakse veidi peenemad osakesed tootmisreovetest, joogiveel vetikate eraldamiseks. Liivapüünistega (sageli kruvitaolise vee liikumisega) eraldatakse veest liiv ja rasvapüünistega
ortofosfaatidena. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Vastus: Mehaaniline eelpuhastus (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega
ortofosfaatidena. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Vastus: Mehaaniline eelpuhastus – (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega
Puhastusprotsesside tulemusel saadakse heitvesi, mida võib suunata ringlusse või looduslikesse veekogudesse, kui vee kvaliteedinõuded vastavad loodusse suunatava vee lubatud normidele. Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest suublasse juhitava reovee kvaliteedile. Tuntakse füüsikalisi (mehaanilisi), keemilisi ja bioloogilisi reovee puhastusmeetodeid. Konkreetne reovee puhastusjaama skeem on tavaliselt kombinatsioon loetletud meetodeist. Mehaaniline eelpuhastus eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT Mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidosakesed). Reoaine osakeste eemaldamiseks veest kasutatakse siis kas settimise või filtrimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on: - võred, - sõelad, - liiva- ja rasvapüünised, - setitid, - flotaatorid, - filtrid.
Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaaniline eelpuhastus – (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed.2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liiva- ja rasvapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settivad liivapüünise põhja
lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. · Tööstusreovete omadused : - reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; - toiteelementide vähesus või puudumine; - bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; - reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 6. Reovee puhastamine Mehaaniline eelpuhastus (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee
Mehaaniline Kahjurite tapmine. Käsitsi või riistadega.Erimasinad kahjurite tapmiseks on vähe. Korjamine.Käsitsi või liimakärusid või püüniskäärusid. Püüdmine. Mitmesuguseid püüniseid, nagu hiirelõkse,liimivöösid jne. Kahjurite peletamine. Kasutatakse mitmesuguseid hirmutusvahendid samuti mitmesuguseid haisvaid või mõrusid määrdied. Umbrohutõrjevõtted jagunevad kaudseteks ja otseseks. Kaudse umbrohutõrje all mõistetakse ärahoidvat ja survetõrje-ubrohu puhaskülv (eelpuhastus ja järelpuhastus),sõnniku ja komposti õige valmistamine ja kasutamine,tühikute vältimine ja umbrohtude hävitamine väljaspool põlde,õigeaegne viljakoristus.Survetõrje-ratsionalne mullaharimine ja väetamine,optimaalne külviaeg,-määr,-viis,mullaniiskuse ja happesuse reguleerimine,püstine ja parastihe taimede seis,külvikord. Otsene tõrje on umbrohtude,nende seemnete ja vegetatiivosade hävitamine
Põletimootor: 0,76 kW Astmete arv: 2 (kõrg/madal) Kütuse kulu: 20 kg/h; 39 kg/h Põleti pumbarõhk: 11 bar 4.6 Laeva veemagestusseadmed 4.6.1 Veemagesti Tüüp: Plaatvaakummagesti Tootja: Alfa- Laval Mudel: JWP- 16- C40 Tootlikus: 5,3 m3/24h 65 4.7 Heitvete puhastusseade Tüüp: Tootja: DVZ Services Mudel: SKA- 10 „BIOMASTER“ Tootlikus: 3,6 m3/24h Kasutatav bakter: Gamazyme 700FN Must vee vabalanguse toimele saatub läbi harutora (01) eelpuhastus tanki (11). Tank ventileeritakse pumpa (04) abil. Tankist (11) must vee voolab puhastus tanki (09). Tanki (09) liisatakse bakter. Tanki sees on tarindielemendid, milledele jaavad sured osakesed. Bioloogiliselt töödeldud vesi saatub disenfitseerimis tanki (06).Läbi pumpa (07) tanki saatub kloor, mis tappab bakterid ja mikroobid. Siis kui veedelikk tõuseb tankis maksimumile, taseandur (05) lülitab sisse pumba (08), mis pumbab vee üleparda
maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Sinna kuuluvad ka metsakõdu ja turvas; e. paksus ulatub mõnest cm-st mitme meetrini. Edifikaator taimekoosluse peamise rinde dominant. E-st olenevad oluliselt nii taimekoosluse liikide suhted kui ka kogu ökosüsteemi struktuur. Metsas on e. puurinde dominant, niidu- ja rabakoosluses vastavalt rohu- ja samblarinde dominant. Eelpuhastus 1. reovee käitlemine tekkekohas, et vähendada reostuskoormust või kõrvaldada või neutraliseerida selliseid aineid (toksilisi ühendeid, rasva, õli), mis võivad kahjustada kanalisatsiooni ja puhastusseadmeid. 2. eelsetitamisele eelnevad reoveepuhastusvõtted (prahi ja liiva eraldamine, prahi peenestamine). Eksogeenne väistekkeline, väljastpoolt mõjutav, väline. Vastand on endogeenne.
annaabi.ee 
