EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................
Hajureostuse reostusallikad: Linnastumine, Põllumajandus, Tööstus, Sünteetilised pesuained, Jäätmed, Saastunud pinnas, Tung loodusesse, transport. Punktreostus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama. Jaguneb : olmereovesi, tootmisreovesi Olmereovesi : hallvesi, mustvesi, kollane vesi Tootmisreovesi pärinev tootmisprotsessidest ja seda tekib ettevõttetes. Keeruline puhastada Heitvesi kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Jaguneb: sademevesi, drenaazivesi, lekkevesi, puhastatud reovesi. Eriveekulu vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühingu valmistamiseks. Veetarbenorm ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett. Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d Reovesi BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik. BHT hapnik...
Esimesel juhul paigutatakse desinfitseeritava reovee voolusesse või selle kohale madalrõhulised argoon-elavhõbelambid (253,7 nm), vajalik väike sogasus (peale bioloogilist puhastust). Teisel juhul kiiritatakse reovett radioaktiivse ( kiirgusega). Vajalik kiirgusdoos puhastamata või mehaaniliselt puhastatud reovee täielikuks desinfitseerimiseks on 2000 J/kg ja bioloogiliselt puhastatud veele 500 J/kg. Reoveepuhastusjaamade skeemid Esimeseks astmeks eelpuhastus, kõrvaldatakse reoained, mis võivad häirida järgnevaid puhastusprotsesse. Seadmeteks võred, liiva-püünised, rasva-õlipüünised ja eelaeraatorid. Eelpuhastusse kuulub vajadusel ühtlustusreservuaar ja pumbajaam. Väikestes puhastusjaamades ainult võred. Bioloogilistest puhastusmeetoditest kasutatakse kõige sagedamini aktiivmudaprotsessi. Aktiivmudaprotsess eeldab teatud eelpuhastust. Protsessi eesmärgiks on eraldada orgaanilisi aineid.
Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia” 1. Ülesanded: %, ainehulk, protsendiline ja molaarne kontsentratsioon, red-ox reaktsioonide tasakaalustamine, kareduse arvutamine, mahtanalüüsi ülesanded. Lahustunud aine mass [g] * maine * 100% Protsentkontsentratsioon (C%): C %= 100% Lahuse mass m(lahu = mlahus [g] ; %[g] [g] * ρ=Vlahus ; [cm3 * maine= Vlahus C C = mlahus * ] *ρ* 100 % 100 % m Ainehulk (n): n=% V % ; n= ; mol M[g] [g/ 22,4 [l] mol]* Cm * M * maine= Vlahus Molaarne kontsentratsioon n (CM): CM= ...
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib...
eutrofeerumist) sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Reovee omadusi hinnatakse heljumit hinnates, aurutusjäägi, lahustunud ainete ja kuumutusjäägi kogusega. Hüdrosfääri kaitseks on Eestis nt „Veeseadus“. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaanilise puhastuse meetodid: - settimine - filtrimine - võred, sõelad, liiva- ja rasvapüünised, setitid, flotaatorid, filtrid Reovete puhastastamiseks läbib vesi ühe või mitu etappi, milleks on eelpuhastus, biopuhastus ja järelpuhastus. Eelpuhastuses eemaldatakse reoveest kõige suuremad objektid, mis võivad häirida muude seadete tööd. Kasutatakse settimise ja filtrimise põhimõtteid. Võredega eraldatakse suuremõõtmeline prügi, jäätmed pressitakse ja viiakse prügilasse. Sõeltega eemaldatakse veidi peenemad osakesed tootmisreovetest, joogiveel vetikate eraldamiseks. Liivapüünistega (sageli kruvitaolise vee liikumisega) eraldatakse veest liiv ja rasvapüünistega
ortofosfaatidena. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Vastus: Mehaaniline eelpuhastus (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega
ortofosfaatidena. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Vastus: Mehaaniline eelpuhastus – (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega
Puhastusprotsesside tulemusel saadakse heitvesi, mida võib suunata ringlusse või looduslikesse veekogudesse, kui vee kvaliteedinõuded vastavad loodusse suunatava vee lubatud normidele. Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest suublasse juhitava reovee kvaliteedile. Tuntakse füüsikalisi (mehaanilisi), keemilisi ja bioloogilisi reovee puhastusmeetodeid. Konkreetne reovee puhastusjaama skeem on tavaliselt kombinatsioon loetletud meetodeist. Mehaaniline eelpuhastus eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT Mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidosakesed). Reoaine osakeste eemaldamiseks veest kasutatakse siis kas settimise või filtrimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on: - võred, - sõelad, - liiva- ja rasvapüünised, - setitid, - flotaatorid, - filtrid. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine
Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaaniline eelpuhastus – (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed.2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liiva- ja rasvapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settivad liivapüünise põhja
lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. · Tööstusreovete omadused : - reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; - toiteelementide vähesus või puudumine; - bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; - reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 6. Reovee puhastamine Mehaaniline eelpuhastus (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee
Eesti Maaülikool Taimekaitse plaan Jekaterina Gladstein Aiandus Al3 2015 Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadus...
Põletimootor: 0,76 kW Astmete arv: 2 (kõrg/madal) Kütuse kulu: 20 kg/h; 39 kg/h Põleti pumbarõhk: 11 bar 4.6 Laeva veemagestusseadmed 4.6.1 Veemagesti Tüüp: Plaatvaakummagesti Tootja: Alfa- Laval Mudel: JWP- 16- C40 Tootlikus: 5,3 m3/24h 65 4.7 Heitvete puhastusseade Tüüp: Tootja: DVZ Services Mudel: SKA- 10 „BIOMASTER“ Tootlikus: 3,6 m3/24h Kasutatav bakter: Gamazyme 700FN Must vee vabalanguse toimele saatub läbi harutora (01) eelpuhastus tanki (11). Tank ventileeritakse pumpa (04) abil. Tankist (11) must vee voolab puhastus tanki (09). Tanki (09) liisatakse bakter. Tanki sees on tarindielemendid, milledele jaavad sured osakesed. Bioloogiliselt töödeldud vesi saatub disenfitseerimis tanki (06).Läbi pumpa (07) tanki saatub kloor, mis tappab bakterid ja mikroobid. Siis kui veedelikk tõuseb tankis maksimumile, taseandur (05) lülitab sisse pumba (08), mis pumbab vee üleparda
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
