Põhiseadusega on kehtestatud kodanikukohustused. Kodanikud peavad riigis täitma seadusi, alluma töödistsipliinile, suhtuma austavalt ühiskonna kohustustesse, austama ühiselu reegleid ning hoidma oma omandit. Isamaa kaitsmine on iga kodaniku püha kohustus, kodumaa reetmist aga karistatakse kui raskemat kuritegu. Muidugi on kodanikul riigis inimõigused. Põhiseadusega on tagatud kodanikuõigused ja vabadused. Kodanikul on riigis õigus tööle, haridusele, ainelisele kindlustatusele vanaduses ning haiguse ja töövõime kaotamise korral. Iga töövõimeline kodanik peab töötama ühiskonnale kasulikul tegevusalal, hoidma ja kaitsma ühiskonna vara. Kodakondsus on riigi kodanikuks olemine. See on isiku ja riigi vaheline õiguslik side, millega määratakse isiku kuulumine riigiks on kuulumine ühiskonda ja allumine seal kehtivale õiguskorrale. Kodanik saab kodakondsuse riigis kus ta sünnib võib ta teise kodakondsusesse
teooriaks, mis aitas kaasa sotsioonika tekkele, oli Poola psühhiaatri Antoni Kpiski informatsioonilise metabolismi teooria. Selle teooria olemus seisneb selles, et inimese vastastikutoimimise protsess ümbritseva maailmaga kannab informatsioonilist iseloomu ja kujutab endast vastastikust informatsioonivahetust. Analoogiliselt sellele, kuidas inimese elu on rajatud aine ja energia füüsilisele vahetusele, ainelisele (või energeetilisele) metabolismile, kõrvuti sellega toimub inimese psüühika funktsioneerimine, mis oma olemuselt on inimese informatsiooniline vahetus ümbritseva keskkonnaga. Seoses sellega isiksusetüüp pole midagi muud kui inimese informatsioonilise vastastikutoimimise teda ümbritseva maailmaga ,,tüüpiline süsteem", ehk maailmataju ning maailmatunnetuse ,,tüüpiline viis". A.Augustinaviciute seletab seda nii: ,,..
ressursid, mis võimaldavad inimesel võimupositsioonile asuda? Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Ühiskonna arenedes on ressursside tähtsus muutunud. Kapitalismieelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ja mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteeti ja sundi. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist
taimedega. Vähem sobivad ülesanded, mis nõuavad isikupärast väljendusoskust, intellektuaalsust, sotsiaalset tundlikkust, suhtlemisoskust. Ei meeldi ebamäärased ülesanded ja olukorrad, kus inimeste tähelepanu on koondatud temale. On harva originaalne, eelistab kasutada juba tuntud, läbiproovitud töömeetodeid ja -võtteid. Tahab rohkem omaette töötada. On pigem osavõtja kui liidri rollis. Väärtushinnangud on tavapärased, suunatud ainelisele tarbimisele. Sobivad ametid: metsavaht, tehnoloog, kaevur, trükkal, torude paigaldaja, helitehnik, laevamehhaanik, keevitaja, mööblitisler, lendur, masinist, rätsep, postiametnik, kokk, pagar, laohoidja, telefonimontöör, müürsepp, laborant, filmioperaator jne 2. Intellektuaalne isiksustüüp Analüütiline, teadmishimuline, kritiseeriv, tunnetuslik, võimekas, mõtisklev, keskendumisvõimeline, sõltumatu, vähenõudlik.
ressursid, mis võimaldavad inimesel võimupositsioonile asuda? Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Ühiskonna arenedes on ressursside tähtsus muutunud. Kapitalismieelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ja mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid Kõrvuti võimu jaotumisega on oluline ka see, kuidas võimu teostatakse. Milliseid meetodeid kasutatakse, et tagada kuuletumine võimule? Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteeti ja sundi. Sunni korral
mistõttu teda loetakse ka mõnikord rahvusliku suuna viljelejaks. Frederick Delius (1862 1934) oli saksa päritoluga inglise muusik. Tema harmooniat iseloomustab peen kromatism, mis seotud isikupärase heligradatsiooniga. On kirjutanud hulgaliselt orkestriteoseid ja oopereid ("Küla Romeo ja Julia" jt.) ning koorimuusikat. Impressionismi varased ilmingud pole seotud üksnes prantsuse muusikaga. Sibelius, otsides eepilis-legendaarset koloriiti oma esimesele Kalevala-ainelisele teosele, programmilisele "Kullervo"-sümfooniale, jõudis impressionismipäraste väljendusvahenditeni. Ta jõudis nendeni eepilise kunsti teed pidi, vastandades värve ja muid kontrastseid elemente. Möödunud sajandi lõpul oli õhtumaine muusika küps impressionismi vastuvõtmiseks. Varsti pärast 1892. aastal valminud "Kullervo"-sümfooniat ilmusid Debussy impressionistlikkust sisaldavad teosed keelpillikvartett ja helipoeem "Fauni pärastlõuna."
Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid: sunni võimu korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla v karistuse eest. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse-trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise.
Miski, mis on püsiv, ei saa aga selgitada seda, mis on pidevas muutumises. 2.Kuna ideede maailm on eraldiolev ega ole kaduvate asjade põhjustajaks, siis ei saa nende abil seletada kaduvate asjade olemasolu.3.Kui ideid üldse on, on neid liialt palju · 3.2. Põhjuste analüüs · Põhjus on vastus küsimusele "miks?". Aineline põhjus. Kui küsida, miks pronksikamaks on raske, siis saame viidata tema ainelisele koostisele. Vormiv põhjus. Vormis on viide võimalikkusele. Marmorkamakas võimalik valmis kuju.Toimiv põhjus. väline tegur, mis käivitab muutuse. Näiteks seened ilmusid metsas täna välja, sest eile sadas. Vihm on toimiv põhjus. Lõpp-põhjus. See on see, millise eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on. koolimaja lõpp-põhjus on koolimajaks olemine. 3.3. Tegelikkus ja võimalikkus Võimalikkus on potentsiaalsus- Noor Platon = potentsiaalselt kuulus filosoof
omavahel kokku(õpet õpilase ema) Võimu olemus, ressursid:Võimu tuntuim teoreetik sakslane M.Weber,määratles võimu kui inimese v grupi suutlikkust mõjut teiste tegevust,saavutada sel viisil oma huvide elluviimine.Võimusuhted on ühisk ebavõrdselt jaotunud.Domineerimine-valitsem,ülekaalus olemine,kasut võimusuhete kirjel-ks. Võimu ressursid võivad olla ainelised(omand,capital) ja vaimsed(teadmised,kogemused) Nüüdisajal lisaks Ainelisele kapitalile tähtis inimkapital(teadmised- oskused),sotsiaalne capital(suhted, usaldus,koostöö tieste ühisk.liikmetega). VÕIMU OLEMUS JA RESSURSID:võim-inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine,jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt.ressursid võivad olla ainelised(omand,kapital) ja vaimsed(teadmised,kogemused) VÕIMU TEOSTAMISE MEETODID:kaks tüüpi-sund(kuuletutakse hirmust vägivalla v karistuse eest nt
Võimu tuntuimaks teoreetikuks on saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile ( maa, raha, kinnisvara ) tähtsaks kujunenud ka inimkapital ( teadmised-oskused ) ja sotsiaalne kapital ( suhted, usaldus, ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). NB! kolmas tee Briti leiboristliku partei nüüdisaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon, mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted Sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu
1-priim 2-sekund 3-terts 4-kvart 5-kvint 6-sekst 7-septim 8-oktav 9-noon 10-deetsim(terts üle oktavi) 11-undeetsim(kvart üle oktavi) 12-duodeetsim(kvint üle oktavi) 13-tertsdeetsim(sekst üle oktavi)jne HELI Heliteos ehk HELIND, looja on komponist, kes esmalt loob helindi MÕTTELISEL e MENTAALSEL TASANDIL ja seejärel, et seda kaasinimestele edasi kanda, teeb seda AINELISELE e FÜÜSILISELE tasandile(kehastab) Heli kehastused · Kuuldavad helikujundid · Helikujundite salvestus helikandjal(vinüülplaat) · Nähtavad helitähised(noodid) · Elektrooniliselt kodeeritud signaalid(MP salvestus) Komponist kõlastab oma helikujutlust muusikainstrumendi võnkumisvõimelise elastse keha vahendusel ja salvestada see helikandjale ja fikseerib selle nähtavate helitähistena ehk NOOTIDENA ehk kokkuleppeliste graafiliste tingmärkidena.
Erinevatele võimupositsioonile võimaldavad inimestel asuda aga erinevad omadused ja ressursid. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Ühiskonna arenedes on ressursside tähtsus muutunud. Kapitalismieelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ja mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Kokkuvõtlikult võib öelda, et võim on ühiskonna alus protsess, mis on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu teostatakse erinevaid ressursse ja omadusi omades ning tõhusaid meetmeid kasutades. Esimese võimukäsituse põhivoolu loojaks on Thomas Hobbes, kes kirjutas oma raamatus
9. Millised elusolendid tajuvad infravalgust, millised ultravalgust? Näiteks maod tajuvad hästi infravalgust, aga mesilased ultravalgust. 10.Mida kirjeldab optika? Optika ehk valgusõpetus kirjeldab valguse tekkimist, levimist ja kadumist. Optikas nimetatakse valguse tekkimist kiirgumiseks ja valguse kadumist neeldumiseks. Kiirgumine seisneb selles, et aineline objekt tekitab oma energia arvel täiendava väljaportsjoni ehk kvandi. Neeldumisel annab kvant oma energia ja impulsi mingile ainelisele objektile ära ning haihtub ise olematusse. Ehk siis selleks, et valgus tekiks, peab olema keha, mis sel moel muudab teisi energialiike valguseks. Sellist keha nimetatakse valgusallikaks. 11.Kuidas valgus levib?(ühtlases ja mitteühtlases, Fermat printsiip) Valguse levimine toimub erinevalt vaakumis või mingis keskkonnas ehk aines. Vaakumis levib valgus nagu iga elektromagnetlaine: muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja see omakorda uuesti
arvud, mida nimetatakse peakvantarvudeks (n=1,2,3 jne.). Olekus, kus elektron on tuumale kõige lähemal, on tema energia minimaalne ja n=1. Kui aatom saab energiat juurde, siis ta läheb suurema energiaga olekusse ja öeldakse, et aatom on ergastatud. Sellele vastab suurem energia kui on aatomil põhiolekus. (n=2,3,4.....). 15.Aatom kiirgab valgust kui ta läheb suurema energiaga olekust väiksema energiaga olekusse ja neelab, kui ta annab oma energia ja impulsi mingile ainelisele objektile ära ning lakkab olemast. 16.Enne, kui aatom pole ergastatud, ta valgust (või teisi elektromagnetlaineid) kiirata ei saa. Soojuskiirguse korral ergastatakse aatomid soojusenergia arvel. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini selle aatomid (või molekulid) liiguvad, kas kulgevad või võnguvad. Liikumise käigus võivad aatomid omavahel põrkuda ja selle tulemusena võib mõni elektron aatomis minna tuumast kaugemale. Toimub
ja ambulatooriume. Kõik need asutused anti hiljem üle kohalikele omavalitsustele. EW perioodil oli sotisaalpoliitika üsna sarnane kaasaja poliitikaga. SARNANE: Esmast hoolekande kohustust kandsid ja jäid kandma perekonnaliikmed. ERINEV: töövõimelisele isikule abi andmine laenuna, mitte toetusena. Kõigil abisaajatel oli töötamiskohustus. 3. Sotsiaalpoliitika põhimõtted ENSV perioodil Eesti NSV aegse põhiseaduse alusel: • Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustusele nii vanaduses kui ka haiguse ja töövõime kaotamise korral. • Naisele antakse Eesti NSV-s mehega võrdsed õigused kõigil elualadel. Kogu elukorralduses domineeris kollektiivne lähenemine. Oluliseks olid erinevad nõuded kollektiividele, sovhoosid, kolhoosid. Hoolekandes eelistati institutsionaalset hoolekannet. Kasutatavad meetodid ja lahendid olid piiratud. Kehtis mitteriikliku hoolekande keeld , mitteformaalset abi osutati väikeses mahus, eelkõige
ja põhjuse ja tagajärje seadusesse ehk karmasse (käesolevast elust kaugemale ulatuv vaimne vastutus) Religioosse elu eesmärgiks oli vabanemine. Kui aarjalased Indiasse jõudsid, valitses nende seas täiesti ilmalik usk, millest võis leida arvukalt jumalaid, kes olid loodusnähtuste isikustatud kehastused (võrreldav kreeka usundiga). Näiteks Indra oli jumal, kellena oli isikustatud pikse ja kõe vägi. Aarja usund pani rõhku käesolevale elule, ainelisele heaolule, rikkusele, võimule, kuulsusele ja vereohvritele, mis olid nende püüdluste rahuldamise vahendiks. Lisaks oli nende usundil veel kaks olulist koostisosa, mida Induse oru kultuuris ei esine: kastisüsteem ehk ühiskonna jaotamine kindlapiirilisteks kihtideks ja usk ilmutatud pühakirjade, veedade, autoriteedisse. Usuelus oli kõige tähtsam preester, kõige lugupeetum oli pereisa seisus, kõige kõrgemaks väärtuseks oli hõimutruudus ja kõik, mis aitasid kogukonna võimu tugevdada
...........................................................lk 11-12 Kokkuvõte..............................................................lk 13 Kasutatud kirjandus................................................lk 14 2 Sissejuhatus Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka ainelisele olustikumaalile. Lisaks oma panusele rahvusliku maalikunsti rajajana, mängis kunstnik väga olulist rolli ka Eesti rahvusliikumise edendajana. Johann Kölerist otsustasin ma referaadi kirjutada eelkõige seetõttu et mulle meeldivad väga tema maalid nendes kohe on midagi erilist ja nad on väga tõetruud ja värvirikkad, kuna mulle medlivad väga selged ja tõetruud maalid siis meelidb mulle ka Köleri kunst.
Kiirgusspekter ja neeldumisspekter-Kiirgusspekter kirjeldab kiirgunud valguse koostist, neeldumisspekter neeldunud valguse koostist. Pidevspekter ja joonspekter-Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused, joonspektris ainult osa. Valguse kiirgumine valguse kiirgumine seisneb selles, et aineline objekt tekitab oma energia arvel täiendava väljaportsjoni ehk kvandi. Neeldumisel annab kvant oma energia ja impulsi mingile ainelisele objektile ära ning lakkab olemast. Juba Füüsikalise looduskäsitluse aluste kursuses saime teada, et aatomite maailmas, mida nimetatakse ka mikromaailmaks, kehtivad hoopis teised seadused, kui meile silmaga nähtavas maailmas ehk makromaailmas. Näiteks mikromaailmas on mõned füüsikalised suurused kvantiseeritud. See tähendab, et neil ei saa olla suvalisi väärtusi, vaid ainult teatud kindlaid väärtusi. Need väärtused saavad
vabatahtlik; Vanadus- ja töövõimetuskindlustus oli ainult riigi- ja omavalitsuse ametkonnale, samuti riigitöölistele ja õpetajatele üldise pensioniseaduse alusel. Lasteraha süsteemi sisseviimine; Tööturu reformimine eelkõige töövahendus (alternatiivi leidmine võõrtööjõule); Sakslastest maha jäänud maade ümberjagamine eelkõige lasterikastele peredele Sotsiaalpoliitika ENSVs Sotsiaalabi ja sotsiaalkindlustus Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses ja haiguse korral, töövõime täieliku või osalise kaotamise, samuti toitja kaotamise korral. Selle õiguse garanteerivad: tööliste, teenistujate ja kolhoosnikute sotsiaalkindlustus ning ajutise töövõimetuse toetused; riigi ja kolhooside arvel vanuse-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide maksmine; osaliselt töövõime kaotanud kodanikele töö muretsemine; hoolitsus elatanud kodanike ja invaliidide eest; sotsiaalhoolduse muud vormid. 1956
nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised. Mõisavoor talvel, mõisa kauba vedu linna, kus pidid osalema talupojad. Abitegu talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale. 22. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal. Luterlik kirik toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; ainelisele kahjulie lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Joachim Jhering Rootsi valitsusaja tegusam piiskop Eestimaal, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Konsistoorium kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal. Kindralsuperintendent vaimulikkonna juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga
uusi probleemiseadeid, luua uusi koostöövõimalusi teiste teadusharudega. Materiaalne vaatenurk minevikule lubab uurida uusi valdkondi alates sellest, kuidas inimesed on riietunud, milline on olnud nende maitse, kuidas nad on elanud, liikunud, söönud, töötanud jne. DANIEL ROCHE (sünd.1935) Varauusaja materiaalse kultuuri ajaloo tuntumaid uurijaid, üks esimesi, kes hakkas kultuuriajaloo raames pöörama tähelepanu ainelisele kultuurile (riietumine, tarbimine, argiesemed, liiklusvahendeid). Uurinud samuti pariislaste argielu 18. sajandil, valgustusajastu ühiskonda Prantsusmaal, reisimist, sh hobukultuuri ajalugu (16.-19. sajand). Collège de France'i professor alates 1998. aastast. Olulisemad teosed ilmunud ka inglise keeles. "Tavaliste asjade ajalugu" Uurimus tootmise ja tarbimise kiirest kasvust 17.19. sajandi Prantsusmaal; 18
aastal veel märkimisväärselt viljavarusid, toetasid nälgijaid võimalikust palju vähem. Suure nälja hädad lõppesid tegelikult alles 1698. aastal. Nälga surnute arvu Eestis hinnatakse 70 000-75 000-le, seega suri 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned oli purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi olid jäänud õpetajateta. Ainelisele kahjule lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed. Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus- konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Märgatavalt paranes pastorite haridustase. Koguduste
kodumaale tagasi pöörduma. Lääneriikides oli lõppkokkuvõtteks 75 000 eestlast. Neid leidus Rootsis, Kanadas, USA-s, Saksamaal ja Austraalias. Väliseestlaste olulistemaks keskusteks said Toronto, Stockholm ja New York. xxxv. Pagulaste kohanemine Alguses arvasid pagulased, et nad suunduvad Eestimaale varsti tagasi. See aitas säilitada väliseestlastel oma identiteeti ning suurt tähelepanu pöörati oma laste eestikeelsele ja Eesti-ainelisele haridusele. Kuna sõja järel oli paljudes riikides töökäte puudus, leidsid paljud väliseestlased lihtsasti tööd. Paljudel tuli töötada erialadel, kus neil puudus vastav haridus ja väljaõpe. Raskusi tekkis esile ka haritlastel, kuna enamus eestlaste poolt leitud tööst oli füüsiline. Aja möödudes said väliseestlased asukohti riigiametites, hakkasid tegelema ettevõtluses või leidsid rakendust mujal
aastal veel märkimisväärselt viljavarusid, toetasid nälgijaid võimalikust palju vähem. Suure nälja hädad lõppesid tegelikult alles 1698. aastal. Nälga surnute arvu Eestis hinnatakse 70 000-75 000-le, seega suri 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned oli purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi olid jäänud õpetajateta. Ainelisele kahjule lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed. Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus- konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Märgatavalt paranes pastorite haridustase. Koguduste
kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ainelised (omand, kapital), vaimsed (teadmised, kogemused).Ühiskonna arenedes on võimuressursside tähtsus muutunud. Kapitalismi-eelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ning mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised-oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii teistest küll mõjukam, ent nende juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimu korraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust.
☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest või loomulik kultuuri areng - kultuuriline pööre - komplekssed põhjused. seletada midagi läbi kultuuri ☼ epistemoloogilised (=tunnetuse olemusega seotud) väljakutsed: kultuuriajaloo rõhk tähenduste uurimisele ei tundu enam piisav, soov on pöörata enam tähelepanu mineviku ainelisele, emotsionaalsele ja afektiivsele mõõtmele, kehalistele praktikatele, loodusele ja keskkonnale, jne vana vs uus kultuuriajalugu: vana:meetodid ja objektid - tähtsuse järjekord - poliitika, pärast valitsemine ja viimane kunst - ajaloo õpikud valitsejad muudavad midagi, mitte kultuuri - domineeriv arusaam kultuuriajaloost: kõik on oluline, mitte ainult poliitika, vaid ka kultuur kultaja: vana kultaja - objekti keskne, mida saab uurida, on lahus (koolis)
ülddeklaratsioon on esimene rahvusvaheline dokument, mis rõhutab vajadust täita inimeste õigusi ja kohustusi. Jagab õigused kolme rühma: 1. elementaarsed õigused (elule, vabadusele, isikupuutumisele, võrdsus seaduse ja seadusliku kaitse ees jne; kehtivad kõigile); 2. kodanikuõigused ja vabadused (õigus kodakondsusele, õigus abielluda, õigus paluda varjupaika, mõtte ja usuvabadus); 3. sotsiaalmajanduslikud õigused (õigus ainelisele kindlustatusele, tööle, puhkusele) Ei tähenda seda, et inimene peaks alati inimõigusi enda suhtes nõudma, sest aegajalt peame loobuma enda õigustest, et kaitsta v hoida kedagi teist. Kui inimene mõistetakse kriminaalselt süüdi, siis piiratakse ta vabadusi. Inimest peab alati kohtlema kui inimisiksust. Inimõigused on võõrandamatud neid ei saa ära võtta. Õigused alati seotud vastutuse ja kohustustega.
4. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. (lk.44-48) Võimu ressursid e. tunnused võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Ühiskonna arenedes on ressursside tähtsus muutunud. Kapitalismieelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ja mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid Peamiselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteet ja sund. o Sunni korralkuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa
Selle pärast et olles seal tagab ta ka oma heaolu. Tehas poodostja pood viib raha panka, pank annab tehasele laenu, tehas maksab laenu tagasi, VÕIM ÜHISKONNAS 1) Mis on võim? Isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine 2) Millele võim toetub? Vaimsetele kui ka ainelistele ressursidele Kapitalismieelsetel aegadel maavaldustele ja päritolule Nüüdisajal lisaks päritolule ainelisele kapitalile((maa, raha), inimkapitalile(teadmised oskused) ja sotsiaalsele kapitalile(suhted, usaldus) 3) Kirjelda võimu teostamise meetodeid? Autoriteet ja sund Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees, (trahv, ametist vallandamine, vabaduse võtmine) Autoriteetse võimu korral kuuletuvad inimesed veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad Karismaatiline silmapaistev isiksus , karismaatiline liider 4) riigivõimu tunnused
117-122 (luteri kiriku olukord peale Liivi sõda, konsistoorium, kindralsuperintendent, vöörmünder, nõiaprotsessid, Bengt Gottfried Forselius, Piiskopimõisa seminar 1684, Liivimaa maapäeva otsus 1687, Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630, Tartu ülikool -15. okt.1632, Johan Skytte) *Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda- toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; ainelisele kahjulie lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus *Konstitoorium- kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal . Kindralsuperintendent- vaimulikkonna juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Vöörmünder- maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid- nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid.
riigiõigus jmt) o Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. (Max Weber) Võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, mõni grupp või inimene omab alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised omand, kapital; kui ka vaimsed teadmised, kogemused. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile nagu kinnisvara, maa, raha, oluline inimkapital (teadmised-oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus, koostöö). Võimu teostamise meetodid: · Autoriteet · Sund Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees, seadused on nt õiguslik sund. Autoriteetse võimu korral kuuletutakse, sest ollakse veendunud, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Miks võimule kuuletutakse:
neid põllumajandussaaduste vastu kõigis linnades, peale paljurahvuselise Narva, domineeris saksa kaupmeeskond 3.2. Kirik ja kultuur Liivi sõja järel 17. sajandil Luteri kirik Eestis: luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis PõhjaEestis 1561. a ja LõunaEestis 1625. a Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi olid jäänud õpetajateta; ainelisele kahjule lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed, soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus 17. sajandi alguses jätkunud sõjategevus tõi kaasa uue tagasilöögi ning nõudis taas otsast algamist Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks Eestimaal sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim, enne Rootsi alla minekut tegutses
annaabi.ee 
