Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aidi Vallik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aidi, vallik, elad, valliku, film, noorsooraamat, raamatuga, põnev, noorsookirjandus, lastekodu, päeviku, laseb, juhendaja, läbiloetud, oligi, 1971, juristiks, hooliv, asutanud, koole, asjalik, atmosfäär, astrid, alexander, dumas, musketäri, werner, kõrboja, luges, koolides, pange, autorite, erialale, lagunes, tütart, marit, kaheksat, töötamistTALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Aidi Vallik Referaat ---;;--- 8B Klass Tallinn 2008 Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlve elas ta üle vanaisa ja vanaema juures, sest ta ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist ära alles siis, kui Aidi oli saanud juba 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga tark mees, ta oli vanast haritlasperest. Vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli sajandi saj. alguses ajakirjanik. Neil oli neli tarka last, kellest üks jäi tööpataljoni Venemaal, ülejäänud kolmest said õpetajad. Aidi Valliku kodus valitses hea atmosfäär. Aidi vanaisal oli suur raamatukogu nimistus - kümme tuhat köidet, mida koos ka tihti loeti. Oma suurimateks
Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9...........................................................................................................
Referaat Aidi Vallik Kaiu põhikool 8. klass Koostaja: Kalver Kahl Juhendaja: Anne Kalf 2010 Sissejuhatus Selle referaadiga püüan Aidi Valliku elust ja loomingust teada saada. Referaadiga püüan harida ennast ja ka teisi. Elulugu Aidi Vallik sündis 11. mail 1971. aastal. Ta on eesti noorsookirjanik. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, kuna tema ema õppis Tartus juristiks. Vanaisa tegeles temaga rohkem kuna vanaemal oli alati vähe aega. Ta on õppinud paljudes erinevates koolides. Ta on töödanud Haapsalus kuntsnikuna ja Õpetajana. Õpetajana on ta töödanud alates 1996. aastast. 2004. aastal lahkus ta õpetaja ametist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Ta on abielus Ott Vallikuga kes on kuntsnik
igapäeva elu, selle elu häid ja halbu külgi. Sellised raamatud meeldivad mulle, kuna neid lugedes tekib tunne, et keegi mõistab, et keegi elab üle midagi täpselt samasugust, mida mina hetkel tunnen. Alati on tore, kui tean, et pole ainukene. Raamatud suudavad vahepeal raskematel aegadel tublisti abiks, nõuks ja kasuks olla. Paljud kirjanikud on kirjutanud raamatu just selle mõttega, et inimene leiaks raamatust tuge, abi ja mõistmist, et inimene saaks ennast raamatuga samastada ja tunda, et ta pole ainukene, kes peab seda jama kannatama. Näiteks Aidi Valliku raamat "Kuidas elad, Ann?" on üks minu lemmikutest raamatutest, see räägib 8.klassi tüdrukust nimega Ann, kes elas koos vanematega rahulikku ja rõõmsat elu, kuni päevani millal ta leidis keldrist ema kirjutatud päeviku. Tüdruk oli väga uudisimulik ning otsustas päevaraamatu läbi lugeda. Ema oli alalõpmata Ann´ile
Sisukord: Kirjandus Haapsalus. 2-3lk Kirjanikud Haapsaluga seotud. 4-6lk * Ernest Enno. 4lk * Villem Grünthal Ridala. 5lk * Aidi Vallik. 5lk * Juhan Paju. 6lkKirjandus Haapsalus Haapsalus sündinud kirjanikke, kes on elanud või olnud seotud selle kohaga, on vähe. Samas on paljud kirjanikud käinud siin oma mõtteid mõlgutamas ja uusi teoseid välja mõtlemas. Kõige tuntum koht, kus käidud, on Haapsalu Tagalaht. Rohkelt on kirjanikke, kes on siin vaid korra peatunud, mõne hea sõbra juures käinud või lihtsalt läbisõidul olnud. Üksikud nendest on kirjutanud teoseid Haapsalust. Näiteks tuntud vene 18
lapsed isegi pajatada. Jaanika Palmi : (kirjutas Maarika Johannes) arvates 21. sajandi eesti lastekirjandust iseloomustab kõige paremini mõiste „mitmekülgsus“, kuna lastekirjandus ei ole enam nii kitsas ja piirav võrreldes varasemate perioodidega. Alates 2000. aastast korraldavatest noorsooromaani-võistlustest ärkasid varjusurmast uuesti ellu noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Need noorteromaanid pakuvad suure tõenäosusega huvi ka tulevaste kümnendite noortele lugejatele. Uue hoo sai sisse ka mudilaskirjandus, tänu põlvepikuraamatu konkursile. Samuti uueks nähtuseks on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid
kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi:
• täiskasvanute maailma ohud • identiteediprobleemid ja eksistentsikriis, üksindus, spliin, • depressioon, tegevusetus ja vegeteeriv elustiil vs. hedonism Sõltuvusest 1.Füüsiline sõltuvus mõnuainetest (narkomaania, alkoholism, suitsetamine): • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Dirk Walbrecker: Kambalugu (ek 2002) • Jaan Tangsoo: Hanejaht (2003) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Diana Leesalu: 2 grammi hämaruseni (2005) • Aidi Vallik: Kuidas elad, Ann? (2001), Mis teha, Ann? (2001) • Sass Henno: Mina olin siin (2005) • Ene Sepp: Medaljon (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Sõltuvusest 2.Psüühiline sõltuvus (mängu- ja arvutisõltuvus, ostusõltuvus, sõltuvus iluideaalidest > buliimia, anoreksia; rämpstoit ja ülekaalulisus): • Susanne Fülscher: Ilusad tüdrukud ei kuku taevast (ek 1998) • Sofi Oksanen: Stalini lehmad (ek 2004)
muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks.
Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil vaieldamatu esikoha ehk siis ta teine raamat
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
Perioodikas on ilmunud Pervikul ka novelle ja lastejutte (E. Nirk, … 1975: 270). Kaheosalises muinasjutus „Kunksmoor“ (1973) ning „Kunksmoor ja kapten Trumm“ (1975) on suurimaks saavutuseks Kunksmoor ise, tänapäevane nõid, kes lahutamatu loodusest, ürgsest rahvatarkusest ning folkloorist, teiselt poolt aga võtab vastu tsiviliseeritud maailma mõjutusi (R. Krusten 1995: 211). Raamatuid loetakse innukalt. Muinasjutt on põnev, selle huumor lastele arusaadav ja lugu õigel moel õpetlik. On olemas ka tagamaa, mis lapslugejale veel pole avatud ja mis raamatut kahtlemata rikastab. Lapsetasand seeläbi ei kannata (M. Müürsepp, … 1995: 43). Kunksmoor on ühtlasi läbinisti naiselik olevus, edev, pirtsakas, meelitustemaias ja solvuv ning loodus ise, mis inimeste tahtest sõltumatult toimib oma seaduste järgi (R. Krusten 1995: 211).
..............................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aastal 2001. aastal Põlva Keskkooli hõbemedaliga ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude. Peale seda läks ta 2008. aastal Eesti Muusika- ja
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
Õpilased kuulavad (aja)kirjanikku ning esitavad talle esinemise lõpus küsimusi. Oluline informatsioon kirjutatakse samale lehele, kus on Soopanit tutvustab informatsioon, raamatu lühikirjeldus ning esitatavad küsimused. Kolmandas tunnis tehakse kokkuvõtted ning otsitakse Remarque’i teose „Läänernidel muutuseta“ sündmustikust ja olukorrakirjeldusest sarnasusi/erinevusi võrreldes Soopani tutvustatud raamatuga. Valmistutakse kirjandi kirjutamiseks ning köidetakse teose käsitlemisel kogunenud informatsioon kokku ning kinnitatakse klambriga/liimitakse vihikusse. Neljandas (ja ka viiendas) tunnis kirjutatakse klassikirjandit ning kasutada võib täidetud õppematerjale kolmest möödunud tunnist. Õpilasel on võimalik vabalt valida nelja arutlusteema vahel. Tunni kavandamine
Rahvuslik alltekst, Öeldes ridade vahel eestlase jaoks olulisi asju. 1980ndate alguses lisanduvad apokalüptilised meeleolud tõlgendatavad sajandilõpu kirjandusega rohkem kui kellelgi teisel. Maailmalõpp mõjub oma õudsa iluga, millest võiks sündida uus maailm. Lõpetas luuletuste avaldamise. Proosa looming: 1980ndatel kirjutab rahvuspsühholoogilielt olulisi tekste, saavutades rahvusvahelise menu oma kahe proosa raamatuga: ,,Seitsmes rahukevad" (1985) autobiograafiline romaan, murde keeles.. Kõige kuulsam 1980ndate aastate romaan, luues fenomeni. Üks esimesi sellel ajal, kes puudutab stalinistlikku temaatikat, kuid mitte kõige esimene. Ajajärgu vaim tuleb välja lapse kaudu teemadena. Inimlikkuse, julmuse ja heade põimumine, tumedate ja heledate toonide põihmumine on väga luigelik. Aeg rullub lahti korraga kolmes
jne) (Süvalepa lühikonspektist) Poistekirjandus. Tunnused: sündmustik, tüüpilised teemad, tegelaskujutus, huumor. Poistekirjanduses ajalooline koht ja areng. J. Lattik, O. Luts, J. Parijõgi, E. Raud, J. Rannap, H. Mänd jt. Tüdrukutekirjandus. Tunnused: tegelase sisemaailm, põhiprobleem, kompositsiooni omapära. Autoreid: S. Rannamaa („Kadri“), A. Pervik („Paula elu“), S. Truu, H. Mänd, L. Tungal, A. Vallik („Kuidas elad, Ann?“). (Mõtlen ise midagi peast juurde, kui vaja.) 16. Noortekirjanduse olemus. Noortekultuur (Süvalepa lühikonspektist)Noorsoojutustus, -romaan, -novell. Põhiteema: täiskasvanuks saamine, selle erinevad variatsioonid. Noorsookirjandus kui probleemkirjandus. Tegelane ja tema kujutamine. Noorsooraamatu kompositsioon ja stiil. (Mõtlen ise midagi peast juurde, kui vaja.) 17. Eesti noortekirjandus 2000ndatel vt 21. saj kirjandust punktis 6 18
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI
Haldjatants Referaat Koostaja: Eva Hein 9. Klass Juhendaja: Hele Kriisa Laagi 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Raamatu autor 2. Raamatu tegevusaeg ja koht 3. Sisututvustus, põhiprobleemid 4. Tegelased 5. Lemmikraamat 6. Kasutatud materjal Sissejuhatus "Miks sa seda tegid?" Vaikisin ja põrnitsesin vistrikku naispolitseiniku vasakul põsel. Mis vahet seal on, kas ütlen midagi või ei, nagunii ei saa mitte keegi mitte millestki aru. Poevargusega vahelejäämine oli lõpp. Kõik oli purunenud. "Koolist öeldi, et sa oled tubli tüdruk. Sinu klassijuhataja oli täiesti endast väljas, kui kuulis." Nii, kool samuti. Sinna ei saanud ma ka enam minna. Kõik teed olid püsti ees. Põrnitsesin oma käsi. Küünealused olid mustad, sinine veresoon tuksles vasakul käelabal otsekui väike oja, mille vabadus oli liiga kitsasse sängi aheldatud. See katkend on raamatu algusest ja kirjeldab, kuidas
Räpina Ühisgümnaasium Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri Uurimistöö Koostas Indrek Johanson Juhendas Ene Kraav Räpina 2005/06 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Elulugu.........................................................................................................................4 3.Loomingu lühiülevaade................................................................................................ 5 Romaanid: ..................................................................................................................5 Tellitud tööd:.................................
naiivse mõttega oli tal algselt tegemist. 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust "Mina olin siin esimene arest" ,,Minevik on fakt. Tulevik on see, mida on võimalik muuta". ("Mina olin siin esimene arest", 2005) ,,Kaklused ongi selleks, et ei peaks oma hingehaavade veritsemist pealt vaatama". ("Mina olin siin esimene arest", 2005) ,,See aeg, kui sügis muutub talveks, kestab vaid mõned päevad. Kui sa selle aja ära tunned, ei häiri sind kunagi, et sellel maal, kus sa elad, on liiga külm, liiga sombune või liiga masendav elada". ("Mina olin siin esimene arest", 2005) 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005) "Mereröövlimäng" (Troll 2005) Lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007) 1.2.4. Inimeste avaldatud arvamused " Mina olin siin esimene arest" teose ja autori kohta
selle sündmuslikkuse juures mängis rolli rahvuspoliitiline alltekst. Ta hakkas läbi kirjutama rasket lähiminevikku. Selles konkreetselt 44nda aasta draagilised valikud. Me näeme, et selle ainese juurde veel laiemalt toimub suurem pöördumine. See kõnnib koguaeg nö noateral. Neid teemasid nõukogude ühiskonnas oli keeruline käsitleda. Kõrvale saab võtta Ene Mihkelsoni, Viivi Luige, Hando Runneli, film „Ideaalmaastik“. Hästi kirjutatud ja lavastatud näidend. Ilmub olude kiuste 1987 Vaikuse vallamaja – See jätkab mõtteliselt sama teemaringi. Näidendi kirjutamise, ilmumise ja lavale tulemise aeg on aga natuke teistsugune. Kajastati ajavahemiku 44-49. Tuleb esile ka metsavendluse teema. Selles on kirjutamisajaga sünkroonset kaasakõlamist. See asetub juba loogilisse konteksti.
trükki antud. Muinasjutu alusel on loodud kaks filmi: nukufilm ,,Metsmuinasjutt" (1960) ja muusikaline mängufilm ,,Nukitsamees" (1982) Analüüs: ,,Nukitsamees" on muinasjutt, kuid seda vaid osaliselt, sest muinasjutupärane fantastika põimub siin reaalse elu kujutamisega. Isegi metsamoori kodu kirjelduses pole puudu realistlikest elementidest. Ei noor ega vana lugeja saa muidu, kui peab Kusti ja Iti saatusele kaasa elama. Jutustus on põnev ja meeleolurikas, algusest lõpuni kaasakiskuva sündmustikuga. Kasvatuslikud ideedki on olemas, kuigi need on esitatud mõnikord veidi varjatult. Kogu lugu on kirjanikul esitatud lihtsalt, lapsepäraselt ja huumoriga. Tegelased on isiksused omaette: ei õde ega vend omavahel, aga ka mitte metsaeide peret pole iseloomustatud ühetaolisena. Kõige põnevam on aga nimitegelane ise, sarvemuksudega armas-naljakas metsapoiss, kes koos lastega tallu tuleb ja lõpuks igapidi normaalseks poisiks muutub
* Lindgren loob lapsele idüllilise keskkonna, lugedes ei tunne laps hirmu (vb isegi mitte Lõvisüdamete tegemisi jälgides) 9 * Kuigi tänapäevase lapse jaoks ei ole vb Lindgreni laste maailm enam väga reaalne (teine ajastu), õpivad nad neist raamatutest õigeid väärtushinnanguid, moraali, krutskeid (mis pole neg) jm, mis laste elus tähtis on. * Lapsel on põnev lapsetasandil seigelda (isegi täiskasvanul on) * Lapsi on Lindgrenil igasuguseid, kuid kõik neist on head või saavad heaks, kõiki lapsi väärtustatakse 18. A. Lindgreni kunstmuinasjutud. Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui žanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süžeesid,
Tallinnfilmi inimestega. Ta läks koos oma õega proovivõtetele ja oleks pidanud saama üheks peaosaliseks: Kustiks. Kuid olles sellel ajal kõigest 11-aastane, lõi ta põnnama, sest see tähendanuks tema jaoks pikka võtteperioodi ja koolist terve septembrikuu puudumist. Filmis mängib Mihkel perepoega Tõnni, kes on üks seitsme-lapselise pere liikmeist. Teine telekas ülesastumine tuli Mihklil lastefilmis ,,Keskpäev" mille lõi tema isa, Eno Raud. Film räägib sellest kuidas ühele poisile, Jürnale, tuleb suveks külla tüdruk, Kärt ning koos sõpradega asutakse tüdrukule meelepärast tegevust otsima. Selgub, et Kärdile meeldivad lapsed. Nii otsustavadki poisid ,,üürida" sõbra Peetri väikevenna, Madise. Hiljem meelitavad Peeter ja Riho Madise aiast enda juurde ja sellest algabki kogu sündmuste ahel- väikese poisi otsimine. Mihkel mängis Riho nimelise poisi rollis kes tuli ka ideele väike Madis röövida. Tänasenigi on filmis
Lugemisvara teise poole moodustasid aga purunõukogulikud teosed, nii päris lasteraamatud kui ametlikult täiskasvanutele mõeldud teosed. Jaani tädi Mara (ametlikult Marie Pael), kes töötas raamatupoes, ostis talle enam-vähem kõik raamatud partisanidest ja ka Stalini preemia laureaatide sarja. Luges nad enamuses kõik läbi, mõned igavamad jättis küll pooleli nagu "Kaugel Moskvast" või "Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev
ASTRID LINDGREN Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. TAGASI LAPSEPÕLVE.................................................................................................3 2. KIRJANIKUTEE ALGUS...............................................................................................5 3. PÖÖRDEPUNKT............................................................................................................ 6 4. SÕJAKEERISES........................................................................................................... 10 5. TUNTUSE SAABUNIME LÄBI TUNDEKÜLLASE "PIPI"......................................11 KOKKUVÕTE.....................................................................................................
väärtustatakse ja selle poole püüeldakse *Laps on tegevuse keskpunkt ja tihti ka minategelane *Tegevus toimub tihti lapse silmade läbi *Lindgren loob lapsele idüllilise keskkonna, lugedes ei tunne laps hirmu (vb isegi mitte Lõvisüdamete tegemisi jälgides) *Kuigi tänapäevase lapse jaoks ei ole vb Lindgreni laste maailm enam väga reaalne (teine ajastu), õpivad nad neist raamatutest õigeid väärtushinnanguid, moraali, krutskeid (mis pole neg) jm, mis laste elus tähtis on. *Lapsel on põnev lapsetasandil seigelda (isegi täiskasvanul on) *Lapsi on Lindgrenil igasuguseid, kuid kõik neist on head või saavad heaks, kõiki lapsi väärtustatakse 18. A.Lindgreni kunstmuinasjutud. Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab
pistma ning teisigi isikupäraseid omadusi- Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline. Tiit on koduõpetaja, kes kirjutab teoseid sahtlissse, kuna neid ei avaldata. Ludvig võtab oma vana klassivenna Piibelehega ühendust, et lahendada oma raamatu kirjutamise probleem. Sander on õnnelik, kui saab teada, et Piibelehel oli juba midagi valmis. Sander tegi ise ainult lõpu ümber. Ta sai selle raamatuga ,,Pisuhänd" palju auhindu. Vestmanni tütar Laura oli aga tark ning oskas hinnata tõelist kultuuri, mida tema õde Matilde teha ei osanud. Matilde keksib raamatuga Laura ees. Laura ütleb, et teos on muidu väga kena, aga lõpp on kuidagi imelik. Piibeleht armub Laurasse ja nimetab teda öökulliks. Laura sai aru, kes Piibeleht tegelikult on. Et tema oli see sama inimene, kes teda päästis auto eest. Piibeleht tahab Laura kätt paluda, aga tal ei ole selle jaoks raha
-mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) Kõneviisid isikulises tegumoes: Kindel Tingiv Kaudne Käskiv OLEVIK Elan Elaks(in) Elavat - Elad Elaks(id) Elavat Ela Elab Elaks Elavat Elagu Elame Elaks(ime) Elavat Elagem Elate Elaks(ite) Elavat Elage Elavad Elaks(id) Elavat Elagu
mustanahaline sensitiiv Dick Hallorann, kes Dannyga sõprust sobitab. Film tuli 1997. aastal ekraanile kuuetunnise miniseeriana. Videoversioon on kärbitud kaheks 134minutiliseks osaks - seega pea neli ja pool tundi enesepiinamist teleri ees. Teises osas võtab kurjus Jacki üle võimust, muutes viimase maniakaalseks hulluks. Viimases hädas kutsub nägemuste üle kontrolli kaotanud Danny appi sõber Dicki? Ei saaks öelda, et 134 minutit sissejuhatust oleks liiga pikk - see on igati sobiv film masohhistlikule horror-fännile, kes ekraani jälgides ei põlga ära väikest marihuaanapilve. Film on teatavaks elamuseks igaühele, kes leiab midagi lähedast märgusõnades horror, mõrv, paranormaalne, hotell, psühholoogiline, kummitus, sürrealism, talv, veri. Tuleb aga tunnistada, et 1980. aastal Stanley Kubricki käe all valminud The Shining Jack Nicholsoniga peaosas ei tekitanud sellist vastikusekõdi nagu uus reisöör Mick Garrise poolt valmistatud miniseeria.
Jaan Kaplinski lapsepõlv. Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Tema sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris EestiPoola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Ta pidas avalikke ettekandeid poola kirjanike tähtpäevadel ja kirjutas eessõnasid tõlkeraamatutele ning poola kirjandust tutvustavaid artikleid aj
Neis raamatuis saab ilmsiks suurte rahvaste maade jagamisele jalgu jäänud väikerahva traagika, keda hoolimata tema ainsast soovist hoida ja kaitsta tema maad ja rahvast kistakse siia-sinna ikka võõraste eest verd valama, et lõpuks needki, kellega seostus veel viimane lootus, tembeldaksid nad kurjategijateks. Heino Susi viimaseks teoseks jäi populaarteaduslik ajalooraamat ,,Lugusid möödunud aegadest" (1987). Selle raamatuga taotles autor anda esmamahult jõukohane ülevaade meie rahva ajaloost. Põhitähelepanu on raamatus pühendatud sündmustele alates esimesest rahvuslikust ärkamisajast ja selle kõrval ka ideoloogiate ning neid kandud meeste iseloomustamisele. Raamatu kirjutamisel töötas autor läbi väga ulatusliku kirja- ja suusõnalise andmestiku. Siingi õnnestus tal säilitada erapooletu ning objektiivne esituslaad, mida ei
annaabi.ee 
