otstarbekas. Mikroväetiste kasutamiseks on 3 viisi mulda andmine, seemnete töötlemine (siin on oluline, et külv toimuks niiskesse mulda) ja taimede pritsimine (juureväline väetamine). Kõige sagedamast kasutamist on leidnud boor- ja vaskväetised, vähem molübdeen-, tsink-, koobalt-, mangaan- jt väetised. Mikroväetisi ei kasutata üksnes saagi suurendamiseks vaid ka saagi kvaliteedi parandamiseks. Kui põhitoiteelemendid antakse kompleksväetistena, mis juba sisaldavad mikroelemente, siis pole eraldi mikroelemente juurde vaja anda või anda ainult erilistel puhkudel näiteks kui taimel on mõne mikroelemendi puudus. 24. Iseloomusta kompleksväetiseid, kuidas neid kasutatakse? Kompleksväetised sisaldavad mitut toiteelementi, on võrreldes lihtväetistega palju otstarbekamad, kuna nad sisaldavad vähem ballastainet, on kontsentreeritud, sööstavad tööjõudu ja energiakulu
halveneb mulla struktuur. Lisaks tiheneb künnikihi alus. Mulla kapillaarid on peenikesed torud, mis viivad vihma vee maa sisse, et see vagudesse ei koguks. Kui on päikseline ilm, siis läbi nende hakkab põhjavesi välja aurama niisutades maapinda ühtlaselt. Talivili reageerib taime/vilja vigastamisele ülihästi. 1 3. VÄETAMINE Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid on: • Põhitoiteelemendid - lämmastik, fosfor ja kaalium; • Makroelemendid - kaltsium, magneesium ja väävel; • Poolmikroelemendid - raud, mangaan; • Mikroelemendid - boor. Need elemendid on vajalikud taimede kasvuks. Neid saadakse loodusest. Väetist antakse külveelsel andmisajal, külviaegne andmisajal (kombikülvikutega) ja külvijärgsel andmisajal. 4. TAIMEKAITSE Seemnete puhtimine (lahusega, mitte pulbriga) – kaitseb idaindeid, tõusmeid ja noori taimi
*Poolmikroelemendid: Fe; Mn; (Si; Al) on makro-ja mikroelementide vahelüliks, sest neid esineb taimedes vähem kui makrosid ja rohkem kui mikrosid. *Mikroelemendid: B; Cu; Mo; Zn; Co(Na; Cl), mille sisaldus taimedes kõigub vaid 10-5...10-3%. *Ultraelemendid: Sr; Cd; Cs; Rb jmt, mis esinevad taimedes üliväikestes kogustes (10-12...10-6 %)ja ka taimede vajadus nende järel on üliväike. *Väetamise seisukohast peetakse N;P;K esmajärgulisteks makrodeks( on ka põhitoiteelemendid) Ca;Mg ja S teisejärgulisteks makrodeks. Mengeli klassifikatsioon: *Mittemetallid:C; O; H; N; S; P; B; Si, mida taim kasutab orgaaniliste ühendite moodustamiseks. *Leelismetallid: K; Na; Ca; Mg esinevad taimedes peamiselt ioonsel kujul. *Raskemetallid: Fe; Mn; Cu; Zn; Mo; jt., mis vastupidiselt leelismetallidele on org ühenditega väga tugevasti seotud. Siia kuuluvad kõik metallid tihedusega üle 6 g/cm3
taluda nii füüsilist kui ka füsioloogilist kuivust. Need taimed on kohastunud vastavateks tingimusteks, teised taimed sellistes tingimustes ellu ei jää. (Laas 1967) 11 1.4 Toiteelemendid Me teame, et taimed, ka kultuurtaimed, vajavad kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke tegurite hulgas kindlaid toiteelemente. Tingimata on tarvilikud järgmised põhitoiteelemendid: süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, väävel, magneesium, ja raud. Peale nende vajavad taimed veel vähesel hulgal ka veel mikroelemente: boori, vaske, tsinki, mangaani, molübdeeni, koobaltit ja mõned kultuurtaimed veel joodi. (Õun 1980) Ühtegi toiteelementi teisega asendada pole võimalik. Ühe elemendi puudumine taime toitekeskkonnas põhjustab tõsiseid häireid taime elus. Saagi suurus ja kvaliteet
sest neid esineb taimedes vähem kui makrosid ja rohkem kui mikrosid o Mikroelemendid: B; Cu; Mo; Zn; Co(Na; Cl), mille sisaldus taimedes kõigub vaid 10 ...10-3% -5 o Ultraelemendid: Sr; Cd; Cs; Rb jmt,mis esinevad taimedes üliväikestes kogustes (10-12...10-6 %)ja ka taimede vajadus nende järle on üliväike. o Väetamise seisukohast peetakse N;P;K esmajärgulisteks makrodeks( on ka põhitoiteelemendid) Ca;Mg ja S teisejärgulisteks makrodeks Mengeli klassifikatsioon: Mittemetallid:C; O; H; N; S; P; B; Si, mida taim kasutab orgaaniliste ühendite moodustamiseks Leelismetallid: K; Na; Ca; Mg esinevad taimedes peamiselt ioonsel kujul 2 Raskemetallid: Fe; Mn; Cu; Zn; Mo; jt., mis vastupidiselt leelismetallidele
sest tootlikkus ja kvaliteet võrreldes koorelitega on madal. Samuti kasutatakse ka tüükultivaatoreid. Kevadine mullaharimine tehakse reeglina ketaskooreliga ning sellele järgneb külv Teraviljade külvieelne mullaharimine Otsekülvi meetod. · Otskülvi meetodit kasutades mullaharimist üldse ei toimu · Sügisel peale viljakoristust või ka kevadel tehakse keemiline umbrohutõrje ning külvatakse Teraviljade väetamine Tähtsateks toiteelementideks osutuvad lämmastik, fosfor, kaalium (põhitoiteelemendid). Kindlasti ei tohi taime toitekeskkonnast puududa kaltsium, magneesium, väävel, poolmikroelemendid raud ja mangaan ning mikroelemendid (boor, koobalt, vask jt). Teraviljajuured võivad tungida kuni 1,5 m sügavuseni, kuid 60-70% toitainetest omastavad nad huumushorisondist. Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Väetiste kogused, mis mulda viiakse, peaksid vastama sellele, kui palju taimetoiteelemente mullast saagiga eemaldatakse
et pinnaste nõudlus ja pakkumine on enam-vähem tasakaalus, kuid multšide osas võiks valik laiem olla. Kasutatakse nii koore- kui hakkemultše, aga ka mineraalseid multše. Enamik tarbijaid sooviks, et toodete (nii muldade kui multšide) kvaliteet oleks stabiilne ja valik laiem. 105 Tootepassil soovitakse näha järgmisi kvaliteedinäitajaid: a) muldade kohta: põhitoiteelemendid, pH, lõimis; toote päritolu, laboratoorse analüüsi teostaja; orgaaniline aine või huumus, süsinik, fraktsioonilisus, poorsus; metallisisaldus; savi, liiva ja turba osakaal pH, lõimis, põhitoiteelemendid, huumus steriilsus. b) multšide kohta: lagunemisaste või valmistamisaasta; pH, niiskus, fraktsioonilisus, huumuse sisaldus (kui on komposteeritud).
annaabi.ee 
