RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehitus Katrin Older KÕDUSÕNNIK Juhendaja: Sirje Tooding Räpina 2012 Sõnnikut on põllukultuuride väetamisel kasutatud edukalt sadu aastaid, sest see sisaldab taimedele enam-vähem rahuldavas tasakaalus peamisi toiteelemente: lämmastikku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K). Nii nagu kõigi väetiste puhul, on tarvis siingi kinni pidada väetise kasutamise juhendist. Paraku ei ole ma näinud ühegi sõnnikuhunniku kõrval ei kasutusjuhendit ega ka täpset koostist. Mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus mineraliseerub orgaaniline aine ja muutub taimele omastatavaks - tegu on olemuselt pikaajalise toimega väetisega. Sõnnik...
Eespool oli juttu ka sellest ,et kuna alustada väetamist mis viisidel ja ka sellest ,et mults on väga väärt asi püsilille peenras. Takistab umbrohu teket ja toob mulda toitaineid. Kompleksväetis sobib suurepäraselt püsilillede väetamiseks ,sest ta viib mulda nii makro- ja mikroelemendid. Sibullilli väetada täisväetisega kus on sees mikroelemendid. Kui te tahate taimi väetada kõdusõnnikuga siis pidage seda meeles ,et kõdusõnnik peab olema täiesti ära lagunenud ,sest kõdunemata taimeosadega kompost ei väeta, pigem tarbib ise väetist. Ja see ei ole eesmärk mida saavutada tahame. 7 Lisa Lisa 1 Lisa 2 8 Kasutatud kirjanduse allikad http://www.kodukauniks.ee/index.php? option=com_phorum&Itemid=88888931&phorum_query=read,11,158651,158675,quote=1 http://www.maakodu
KOOL Eriala Nimi REFERAAT ROOSIDE VÄETAMINE Referaat väetusõpetuses Juhendaja: Nimi Asukoht 2009 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................3 1. ROOSIDE VÄETAMISE .....................................................................................4 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega ..............................................................4 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega......................................................7 KOKKUVÕTE ................................................................................................................9 VIIDATUD ALLIKAD...............................
ehk läga – sõnnik on farmist eemaldatud vee abil, kuivainet <8% •Virts – ei täida sõnniku põhifunktsiooni – huumusseisundi parandamine. Tahesõnniku jaotus: • Vastavalt allapanu liigile turba-, põhu-, põhu-turba-, saepuru- jne.• Vastavalt loomaliigile veise-, sea-, hobuse- jne. • Sõltuvalt säilitusajast värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. • Käärinud sõnnik jaotatakse: – käärinud – kuivaine kadu 30…60%. Kõdusõnnik – kuivaine kadu üle 60%. 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine Sõnniku säilitamine Tahe sõnnik allub säilitamise ajal kergesti käärimisprotsessidele, millega kaasneb temperatuuri tõus (65-75°C). Kuumkäärimine on oluline parasiitide ja patogeense mikrofloora hävitamiseks ning umbrohuseemnete idanemisvõime kaotamiseks. Käärimisprotsessi käigus väheneb sõnniku mass orgaanilise aine lagunemise arvel. Et orgaanilise aine kadu ületab
II VÄETISED Millal on õige aeg anda sõnnikut? Sõnniku kasutamiseajast sõltub tema efektiivsus. Sõnnikut antakse sügisel sügiskünni alla, taliteraviljadele suve lõpus (juuli, august), kui N kadu on kõige väiksem. Kui sügisel anda ei jõua, siis tuleb seda teha kevadel. Kevadel tuleb aga arvestada, et kõik kultuurid ei talu värsket sõnnikut. Kõige ebaefektiivsem on sõnnikut anda talvel. Aias tuleb vältida värsket sõnnikut. Ideaalne on kõdusõnnik, mida võib anda igal ajal igale kultuurile. Puude istutamisel pannakse kaevatud augu põhja kompost, värske sõnnik eraldab ammoniaaki ja see hävitab narmasjuured. Kompostiga peaks taimele antama ~2 aasta sõnnikuvaru. II POOLVEDEL SÕNNIK Poolvedel sõnnik e. allapanuta sõnnik on läbinud käärimisprotsessi, sellele ei ole lisatud ei allapanu ega vett. Kuivainet 8-14%. Poolvedela sõnniku säilituskaod on oluliselt väiksemad kui tahesõnniku puhul: - tahesõnniku säilitamisel org
siis on ta eriti nõudlik külvieelse mulla suhtes. Muld peab olema ühtlaselt haritud ja tihendatud. Tihedamas mullas on ka porgandi kõrvaljuurte kontakt vee ja taimetoitainetega parem, see soodustab taimede kasvamist. Tugeva üleväetamise korral tekivad tärkamishäired, porganditaimik hõreneb, juurviljade kuju moondub ja saagikus väheneb. Värsket sõnnikut ei soovitata porgandile anda. Heaks orgaaniliseks väetiseks on kõdusõnnik ja mitmesugused kompostid. Taimtoitainetest vajab porgand kõige rohkem kaalumi, fosforit ja lämmastikku. (1) Mina kasutan oma maa väetamiseks Kemira väetistest porgandile sobivat Horti 3-me, 50 g ruutmeetri kohta. Seega 5000 m2 kulub 250000 g ehk 250 kg väetist. Kasvukoha valik ja mulla ettevalmistamine Porgandi kasvatamise edukus sõltub üsna palju õigest kasvukoha valikust- millisel mullal ja millise eelkultuuri järel seda teha
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. ...
Taim hakkab õitsema 40-60 Ei talu miinuskraade kaitstud külma tuule eest Sobib V-kujuline istutus Järelvalmimiseks sobib pime päeva peale tärkamist Juurestik väike ja pinnase Hästilagunenud kõdusõnnik Istutustiheduse määrab sort ja jahe ruum (9-12 kraadi) ligidal või kompost peenra põhja Kasta peale istutamist Tahab palju niiskust, kuna eelsoojendatud veega
• Virts – ei täida sõnniku põhifunktsiooni – huumusseisundi parandamine. Tahesõnniku jaotus: • Vastavalt allapanu liigile turba-, põhu-, põhu-turba-, saepuru- jne. • Vastavalt loomaliigile veise-, sea-, hobuse- jne. • Sõltuvalt säilitusajast värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. • Käärinud sõnnik jaotatakse: – Poolkäärinud – kuivaine kadu 20…30%. – Käärinud – kuivaine kadu 30…60%. – Kõdusõnnik – kuivaine kadu üle 60%. Allapanu on vajalik kuiva, pehme ja sooja aseme loomiseks, vedelike ja gaaside (NH3) sidumiseks, Sõnnikukoguse suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks, Sõnniku säilituskadude vähendamiseks ning zoohügieeniliste tingimuste ja piima kvaliteedi parandamiseks. Ühe loomühiku tarvis on aastas vaja keskmiselt 1,5 tonni kvaliteetset hekseldatud põhku. Parim allapanu on vähelagunenud rabaturvas. Saepuru allapanuna on väheväärtuslik, kuna
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens .............................................................................................
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….……………… lk.7 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele………….………lk....
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
