RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehitus Katrin Older KÕDUSÕNNIK Juhendaja: Sirje Tooding Räpina 2012 Sõnnikut on põllukultuuride väetamisel kasutatud edukalt sadu aastaid, sest see sisaldab taimedele enam-vähem rahuldavas tasakaalus peamisi toiteelemente: lämmastikku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K). Nii nagu kõigi väetiste puhul, on tarvis siingi kinni pidada väetise kasutamise juhendist. Paraku ei ole ma näinud ühegi sõnnikuhunniku kõrval ei kasutusjuhendit ega ka täpset koostist. Mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus mineraliseerub orgaaniline aine ja muutub taimele omastatavaks - tegu on olemuselt pikaajalise toimega väetisega. Sõnnik...
Eespool oli juttu ka sellest ,et kuna alustada väetamist mis viisidel ja ka sellest ,et mults on väga väärt asi püsilille peenras. Takistab umbrohu teket ja toob mulda toitaineid. Kompleksväetis sobib suurepäraselt püsilillede väetamiseks ,sest ta viib mulda nii makro- ja mikroelemendid. Sibullilli väetada täisväetisega kus on sees mikroelemendid. Kui te tahate taimi väetada kõdusõnnikuga siis pidage seda meeles ,et kõdusõnnik peab olema täiesti ära lagunenud ,sest kõdunemata taimeosadega kompost ei väeta, pigem tarbib ise väetist. Ja see ei ole eesmärk mida saavutada tahame. 7 Lisa Lisa 1 Lisa 2 8 Kasutatud kirjanduse allikad http://www.kodukauniks.ee/index.php? option=com_phorum&Itemid=88888931&phorum_query=read,11,158651,158675,quote=1 http://www.maakodu
vältimiseks soovitatakse väetada maist kuni septembrini raudasisaldava vedelväetisega ASB-Greenworld Universaalne vedelväetis. Selle spetsiaalväetise lisamine 2x nädalas kastmisvette takistab nende puudusnähtude esinemist. (http://www.asbgreenworld.de/asb/index.php?option=com_content&task=view&id=52&lang=et) 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega Väetamisel võib kasutada nii orgaanilisi kui ka mineraalväetisi. Orgaanilised väetised (kõdusõnnik, kompost, turvas) suurendavad mulla huumusesisaldust, varustavad toitainetega, parandavad mulla struktuuri ja mikrobioloogilist tegevust. Rooside väetamisel on kindlasti lihtsam kasutada tänapäevaseid, roosidele mõeldud mineraalväetisi, sest nende eelis on täpne koostis ning kõik vajalik rikkalikuks ja värvikirevaks õitsemiseks. Sõnniku ja teiste lämmastikurikaste väetistega on tihti oht taimed põletada lenduv lämmastik põletab lehti ja tugev kontsentratsioon mullas rikub
ehk läga – sõnnik on farmist eemaldatud vee abil, kuivainet <8% •Virts – ei täida sõnniku põhifunktsiooni – huumusseisundi parandamine. Tahesõnniku jaotus: • Vastavalt allapanu liigile turba-, põhu-, põhu-turba-, saepuru- jne.• Vastavalt loomaliigile veise-, sea-, hobuse- jne. • Sõltuvalt säilitusajast värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. • Käärinud sõnnik jaotatakse: – käärinud – kuivaine kadu 30…60%. Kõdusõnnik – kuivaine kadu üle 60%. 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine Sõnniku säilitamine Tahe sõnnik allub säilitamise ajal kergesti käärimisprotsessidele, millega kaasneb temperatuuri tõus (65-75°C). Kuumkäärimine on oluline parasiitide ja patogeense mikrofloora hävitamiseks ning umbrohuseemnete idanemisvõime kaotamiseks. Käärimisprotsessi käigus väheneb sõnniku mass orgaanilise aine lagunemise arvel. Et orgaanilise aine kadu ületab
Käärinud sõnnik on parem erinevad kultuurid taluvad seda paremini, lagunemisprotsess on juba alanud. Käärinud sõnnik jagatakse vastavalt sellele, kui palju on ta käärinud, e. lagunemisastme järgi. Sõnniku koostis ja massi kadu vastavalt lagunemisastmele: Sõnniku lagunemisaste N% P% Massi kadu % Värske 0,52 0,14 - + Poolkäärinud 0,60 0,17 29,0 Käärinud 0,66 0,19 47,2 Kõdusõnnik 0,73 0,21 62,4 2 II VÄETISED Allapanu tähtsamaiks kvaliteedinäitajaks loetakse tema toiteainete sisaldust ja veeimamisvõimet - mõõdetakse %-des; näitab, kui palju allapanu suudab imada vett võrreldes oma kuivmassiga Allapanu on vajalik: · kuiva, pehme ja sooja aseme loomiseks · vedeliku ja gaaside (NH4 ammoniaak) sidumiseks
siis on ta eriti nõudlik külvieelse mulla suhtes. Muld peab olema ühtlaselt haritud ja tihendatud. Tihedamas mullas on ka porgandi kõrvaljuurte kontakt vee ja taimetoitainetega parem, see soodustab taimede kasvamist. Tugeva üleväetamise korral tekivad tärkamishäired, porganditaimik hõreneb, juurviljade kuju moondub ja saagikus väheneb. Värsket sõnnikut ei soovitata porgandile anda. Heaks orgaaniliseks väetiseks on kõdusõnnik ja mitmesugused kompostid. Taimtoitainetest vajab porgand kõige rohkem kaalumi, fosforit ja lämmastikku. (1) Mina kasutan oma maa väetamiseks Kemira väetistest porgandile sobivat Horti 3-me, 50 g ruutmeetri kohta. Seega 5000 m2 kulub 250000 g ehk 250 kg väetist. Kasvukoha valik ja mulla ettevalmistamine Porgandi kasvatamise edukus sõltub üsna palju õigest kasvukoha valikust- millisel mullal ja millise eelkultuuri järel seda teha
- tonn. 2. vastavalt loomaliigile liigitatakse: veisesõnnik, seasõnnik, linnusõnnik jne. 3. vastavalt säilitusajast ja tingimustest liigitatakse: värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. Sõnniku koostis ja massi kadu vastavalt lagunemisastmele: Sõnniku lagunemisaste N% P% Massi kadu % Värske 0,52 0,14 - + Poolkäärinud 0,60 0,17 29,0 Käärinud 0,66 0,19 47,2 Kõdusõnnik 0,73 0,21 62,4 Allapanu tähtsamaiks kvaliteedinäitajaks loetakse tema veeimamisvõimet ja toiteainete sisaldust. Allapanu on vajalik: 1. loob kuiva ja pehme aseme loomiseks. 2. vedeliku ja gaaside (NH4) sidumiseks. 3. sõnnikukoguse suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks (põhu kasulik kasutus). 4. sõnniku säilituskadude vähendamiseks. 5. soohügieeniliste tingimuste ja piimakvaliteedi parandamiseks. Kõige kättesaadavam on teravilja põhk.
Taim hakkab õitsema 40-60 Ei talu miinuskraade kaitstud külma tuule eest Sobib V-kujuline istutus Järelvalmimiseks sobib pime päeva peale tärkamist Juurestik väike ja pinnase Hästilagunenud kõdusõnnik Istutustiheduse määrab sort ja jahe ruum (9-12 kraadi) ligidal või kompost peenra põhja Kasta peale istutamist Tahab palju niiskust, kuna eelsoojendatud veega
• Virts – ei täida sõnniku põhifunktsiooni – huumusseisundi parandamine. Tahesõnniku jaotus: • Vastavalt allapanu liigile turba-, põhu-, põhu-turba-, saepuru- jne. • Vastavalt loomaliigile veise-, sea-, hobuse- jne. • Sõltuvalt säilitusajast värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. • Käärinud sõnnik jaotatakse: – Poolkäärinud – kuivaine kadu 20…30%. – Käärinud – kuivaine kadu 30…60%. – Kõdusõnnik – kuivaine kadu üle 60%. Allapanu on vajalik kuiva, pehme ja sooja aseme loomiseks, vedelike ja gaaside (NH3) sidumiseks, Sõnnikukoguse suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks, Sõnniku säilituskadude vähendamiseks ning zoohügieeniliste tingimuste ja piima kvaliteedi parandamiseks. Ühe loomühiku tarvis on aastas vaja keskmiselt 1,5 tonni kvaliteetset hekseldatud põhku. Parim allapanu on vähelagunenud rabaturvas. Saepuru allapanuna on väheväärtuslik, kuna
toimeaines 120-200 kg/ha ja vastavalt mulla happesusele kas klinkritolmu või põlevkivituhka. (Jänes, Niiberg 2001). Puutuhk sisaldab kaaliumi, fosforpentoksiidi ja lupja, seepärast sobib ta kirsipuudele eeskätt happelistel muldadel. (Jänes, Niiberg 2001). 29 Koduaias tuleks kirsipuude puhul panna istutusauku 10-15 kg orgaanilist väetist (kõdusõnnik, kompost), 50 g superfosfaati, 50 g kaaliumkloriidi, 300 g puutuhka. Kaaliumväetise asendajaks sobib klinkritolm, mida võib istutusauku puistata 1-1,5 kg/m2. (Jänes, Niiberg 2001). Kasvuaegseks kevadiseks väetamiseks sobivad Kemira väetised, sealhulgas Cropcare 6-11-24 jt. Noortele puudele tuleb väetist anda 30-60 g/m2, saagieas puudele 70-90 g/m2. Kemira Bio väetiskogus noortele puudele on 125 g/m2, saagieas puudele 150 g/m2. (Jänes, Niiberg 2001)
rohu- ja klaasgraanulid põhuhekslid seenekasvatuse kruus jääksubstraat turvas ja liiv turbagraanulid paber merekarbid puiduhake, sh tellisepuru toonitud hake kompostide dekoratiivkivid sõelumisjäägid, kompost kakaoubade koored 90 Multše võib jaotada ka lämmastikurikasteks (kõdusõnnik, muruniitmed) ning süsinikurikasteks (puukoor, hake, põhk). Kui näiteks kõdusõnnikus ja niitmetes on süsiniku ja lämmastiku ligikaudne suhe (C:N) 20:1, siis põhus on see vahemikus 75 … 100 : 1 ning saepurus ja puiduhakkes 200 … 500 : 1. Seetõttu võtavad süsinikurikkaid multše lagundavad mikroorganismid puuduva osa lämmastikust kasvupinnasest. Allpool, multšitud pindade väetamist käsitlevas osas, pööratakse sellele tähelepanu. Kasutusotstarbe järgi jagunevad multšid
õigesti mulla varusid. Aastakulu on küll suur, kuid sellega ei kaasne taimset produktsiooni. Kultuuridest vabal põllul (parem kui see toimub vahe- või järelkultuuride all) peab toimuma mõningate orgaanilise väetise liikide (põhk, värske sõnnik) eellagunemine, et kultuuride intensiivse kasvu ajaks nende negatiivset mõju enam ei esineks. Orgaanilised väetised Kuivainet % Koefitsient Veisesõnnik Värske sõnnik 17 0,05 Kõdusõnnik 25 0,07 Sõnnikukompost 36 0,1 Läga Veise (iga 10% kuivainet) 0,022 Sea (iga 10% kuivainet) 0,018 Põhk 86 0,12 Haljasväetis (iga 10% kuivainet) 0,013 Kompost 40 0,14 Huumusevaru muutus t/ha = Org. väetise mass x koefitsient
annaabi.ee 
