põllu kultuur nr. ha plaanitav huumuse% Taimetoitelementide Min.väetistega vajadus Mineraalväetis katta ja nendega antavad toitained saak t/ha kg/ha kg/ha väetis kg/ha kogus N P N P K N P K 1 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 99 23 45 Power 550 11000 99 22 18-9-9
(milligrammides, mikrogrammides) Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn ; Co ; Mo jt. 2. Taimed saavad toiteelemente õhust (C ; O ; H) ja mullast (N ; K ; P ; Ca ; Mg ; S ; Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn jt. 3. Põhiliste toiteelementide puudumisel taimekasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehed võivad isegi kolletuda, taime lehed võivad minna isegi allikaks, seemete idavnevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehed kuivavad. 4. Väetiste liigid: orgaaniline väetis (toitained), mineraalväetis (fosfor, lämmastik, kaalium) 5. Mineraalväetist hakati kasutama põllumajanduses 1840. aastal. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest selle poolest, et täisväetised sisaldavad kasvuks ja arenguks kõiki vajalike makroelemente (N ; P ; K ; S ; Ca ; Mg) ja mikroelemente (Fe ; B ; Mo ; Co ; Zn ; Cu ; Mn jt). 7. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb rangelt silmas pidada : a) Makro ja mikroelementide vajaliku kogust olenevalt taime liigist ja mulla koostisest
Taimeväetised (N,P ja K ühendid) (Keemiline valem: NPK makroväetis, mineraalväetis) Väetist kasutame, et anda taimele toitaineid, tõsta saaki. Samuti aitab see taimel kasvada ja areneda. Taimeväetise puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad kuivaks, heledaks või võivad isegi kolletuda, seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini. Väetamisel tuleb meeles hoida, et kui sügavale mulda tohib väetis sisse viia ning ka kuupäevi, et vältida liigväetamist või väetise puudumist.
1. XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2. XVIII saj lõpp XIX algus Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3. Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult. 4. Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) i. Nimeta kolooniaid: Inglismaa Ameerika, India, Austraalia Portugal Brasiilia Hispaania Ladina-Ameerika Prantsusmaa Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina Holland Indoneesia Belgia Kongo piirkond Venemaa liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik. 5
· Ebavõrdne kaubavahetus- kasum Põhja-Riikidele · Arenguriikides lihtsamad, odavama tulumiga tootmisetapid · Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid · Majanduse ülekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur Iseseisev indu. I 15. Saj vesiveskid ja tuulikud, trükikunst, tulirelvad II 18.saj- 19.saj- arumasin, vedur, vabrikutööstus III 19.-20 saj- nafta (auto-mootor) LENNUK, raaido, elekter, mineraalväetis. IV 1960- elektroonika, kosmotehnika, tuumaenergia Tunnused: · Masinatootmine · Tehnoloogiateareng · Fissiilsete kütuste energiat kasutatakse · Linnastumine · Maailmamajandus · Impeeriumid(kolooniad- müümime) Sõltuvindustrialiseerimine - Osaline ja lünklik ind., mis viiakse läbi teiste riikide huvides ja nende teiste riikide huvides ja jõududega. (Toimus koloniariseerimise kaudu) 1
N 78.7 45.1 81.9 -3.2 -36.7 P 10.0 4.1 15.6 -5.6 -11.5 K 30.2 21.8 54.6 -24.4 -32.8 Fosfor ja kaalium pigem peab olema mi ab NPK vastavalt Andmed: 0.5 min-mineraalväetis 2007 2008 0.6 org-orgaaniline väetis P2O5 tonni 4780 6127 0.5 K2O tonni 6673 9370 0.35 N min tonni 14069 22049 0
LAHUSTUVUSKÕVER- aine lahustuvuse sõltuvust temperatuurist näitav kõver. LAKMUS- värvaine, mis happelises lehuses on punase ja leeliselises lahuses sinise värvusega; kasutatakse indikaatoriga. LEELIS- vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid) LIHTAINE- aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. LIITAINE- (keemiline ühend) aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. LIITVÄETIS- mitut vajalikku toiteelementi sisaldav mineraalväetis. 6 MASSIARV- tuumaosakeste arv aatomituumas, tähis A. MAHUPROTSENT(%)- lahustunud aine (gaasi või vedeliku) maht 100 mahuosas lahuses. MASSIPROTSENT(W%)- lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses. MATERJAL- mitme aine kogum, mida ei saa kergesti lahutada üksikuteks koostisaineteks näit. puit, klass, teras. METALLIDE PINGERIDA- keemilise aktiivsuse ja elektrokeemiliste omaduse põhjal
majanduse arengule. 1) XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2) XVIII saj lõpp XIX algus. Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult.) 4) Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) 10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? Sest ühiskond areneb ja rahvastik kasvab. 11. Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas. Tööstusühiskonnas olid majandussüsteemid isoleeritud, toodeti ja müüdi samas kohas, süsteemist ei mindud välja. Infoühiskonnas toimub detailide tegemine ühes ja toote
Taimetoiteelemendid Loengu konspekt 1) N taimetoitelemendina ja N- väetise liigid N on mineraalväetis. Esineb taimeded rakutuumas ja rakuplasmas nukleiinhapete, valkude, fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma : a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin)
5.2.2. Tramplaevandus Tramplaevandus on iseloomuli lahtiste veoste suurte partiide vedu ühekordsete või suhteliselt lühiajaliste prahilepingute ehk tsarterite alusel. Trampvedusid võib jagada kuivpuistlasti ja vedellasti vedudeks. Tramplaevanduse omapära tuleneb ennekõike veetavate kaupade ja kaubavoogude iseloomust. Tegemist on enamasti suhteliselt odavate ja tervete laevapartiidena veetavate kaupadega: teravili,rauamaak, kivisüsi, mineraalväetis, toornafta, ümarpuit jms. Tramplaevade reisid on enamasti ebaregulaarsed, see tähendab, et laeva iga järgmine reistoimub prahiturul sõlmitava uue prahilepingu alusel. Sellist prahilepingut nimetatakse üksikreisi tsarteriks ja selle suhteline lühiajalisus sunnib vedajat pidevalt otsima oma laevadele tööd, kasutades selleks prahimaakleri teenuseid. 5.2.3. Liinilaevandus Liinilaevadel veetavate kaupade nomenklatuur on väga mitmekesine ja paljudel juhtudel on kaubapartii väike
umbes 50 elementi. laguproduktide profiilist välja.protsessi Makroelemendid:C,O,H,Ca,Mg,K,Fe;P,S,N(tai toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev med tarvitavad seda kerge lõimisega lähtekivim. Näivleetumine- rohkem)Mikroelemendid:Cu,B,Mn,Mo,Co(neid lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul on väikestes kogustes) Mineraalväetis-tuleb heleda leetunud horisondile sarnase kasut.vastavalt konkreetse mulla väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks väetustarbele,kasvatatav kultuur bioloogilistele kahekihilise lähtekivimi olemasolu.Lähtekivim iseärasustele ja planeeritavale on nõrgalt happeline Gleistumine-õhuvaestes saagile.VÄETUSTARBEKAART-koostatud P liigniisketes tingimustes taandub.Gleistumine
Tramp- hulkur, rändur ) on iseloomulik nn lahtiste veoste suurte partiide vedu ühekordsete või suhteliselt lühiajaliste prahilepingute ehk tsarterite alusel. Trampvedusid võib jagada kuivpuistlasti ja vedellasti vedudeks. Tramplaevanduse omapära tuleneb ennekõike veetavate kaupade ja kaubavoogude iseloomust. Tegemist on enamasti suhteliselt odavate ( ühe ühiku kohta) ja tervete laevapartiidena ( üks kaubasaatja-üks kaubasaaja ) veetavate kaupadega: teravili, rauamaak, kivisüsi, mineraalväetis, toornafta, ümarpuit jms. Tramplaevade reisid on enamasti ebaregulaarsed, see tähendab, et laeva iga järgmine reis toimub prahiturul sõlmitava uue prahilepingu alusel. Sellist prahilepingut nimetatakse üksikreisi tsarteriks ja selle suhteline lühiajalisus sunnib vedajat pidevalt otsima oma laevadele tööd, kasutades selleks prahimaakleri teenuseid. Kaupade omadused määravad tramplaevanduses kasutatavate laevade tüübid ( viljaveolaevad, maagiveolaevad, söelaevad jm
1839) Esimene Kõrgkool Venemaal, kus õpetati agronoomiat (k.a. väetamist) oli Tartu Ülikool (1803.a.) – prof. Krause Alates 1836. a. agrokeemia eraldi õppeainena – prof. Schmalz Alates 1920. a. õppetöö Eesti keeles – prof. A. Nõmmik Mineraalväetiste tootmise ajaluga XVII saj. Inglismaal kondijahu fosforväetisena 1830. a. tšiili salpeeter – NaNO3 1840. a. Inglismaal (NH4)NO3 1843. a. Inglismaal esimene tööstuslik mineraalväetis – superfosfaat 1861. a. Saksamaal kaaliumväetised XX sajandi alguses avastati õhulämmastiku sidumise võimalus: • Hapnikuga – Ca(NO3)2 – Norra salpeeter • Süsinikuga – CaCN2 – Kaltsium tsüaanamiid • Vesinikuga – NH3 – Ammoniaak • Valitsev tehnoloogia tänase päevani • 1910. a. Esimene tehas NH3 tootmiseks Väetiste tootmise ajalugu Eestis • 1922. a. Maardus fosforiidijahu • 1929. a. Maardus segafosfaat • 1956. a
b) herbitsiidid peavad olema kindlalt suletud ruumides c) töötamisel tuleb kasutada kaitsevahendeid d) herbitsiitidega töötamisest tuleb teavitada mesinikke 1km raadiuses ja elamutest tuleb hoiduda 500 m kaugusele e) herbitsiitide taarat ei tohi kasutada vee, sööda ja toidu säilitamiseks f) herbitsiidiga pritsimisest toidu kasutamiseni minimaalne vahe 30 päeva 19) N taimetoitelemendina ja N- väetise liigid N on mineraalväetis. Esineb taimeded rakutuumas ja rakuplasmas nukleiinhapete, valkude, fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma : a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin)
Tramplaevanduse omapära tuleneb ennekõike veetavate kaupade liigist ja mahust. Tege- mist on enamasti suhteliselt odavate ja laevapartiidena (üks kaubasaatja – üks kaubasaaja) veeta- vate kaupadega, nagu teravili, rauamaak, kivisüsi, mineraalväetis, toornafta ja naftasaadused, ümarpuit jms. Laevapartiil võib olla ka mitu kaubasaajat ja/või kaubasaatjat, kus laevapartii koos- neb mitmest kaubapartiist, kuid tramplaevanduses on see pigem erand kui reegel. 152 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine
annaabi.ee 
