molekulide põrkamine vastu toru seintele. pdyn= v2/2 Kogurõhk on dünaamilise ja staatilise rõhu summa. Mis on ka ühtlasi Bernoulli seaduse valem ja kogurõhk ei sõltu voolamise kiirusest. Viskoosus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteiste suhtes .Vedelike kihid voolavad üksteise peal ja takistavad üksteiste liikumist. Suurema kiiruse korral ei jõua osakesed nii tihti seinale põrkuda ja seega on rõhk väiksem. Hõõrdevabas keskonnas pole võimalik lennata . Sisehõõrdumine e. erikoosinus e. viskoosus : N= 1/3 lambda * v* tihedus (Pa*s)- v on soojusliikumine ; lambda keskmine teekornd põrkest põrkeni. Reynoldsi arv iseloomustab üleminekut laminaarsest voolamisest turbulentses. Kehadele jääb alati mingi hõõrdetakistus ühte panda ei saa lõplikult siledaks. Takistusjõu koefitsent: x=Cx v2/2 Lennukitiiva profiili piirikiht on tiival asuv koht kus kiirus on peamiselt takistatud nullini. Õhk jõuab tiivani , seal on lahknemispunkt e
Rootorid Eesti Lennuakadeemia Kopteri lennudünaamika · Kopter on õhust raskem õhusõiduk millel tõstejõu ja tõmbejõu tekitamiseks kasutatakse tõstepropellerit (rootorit) mille abil ta saab tekitada tõstejõudu, seista paigal maapinnakohal ja liikuda piloodile vajalikus suunas. Bell 260 Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused · Kopteri rootori ülesandeks on tekitada aerodünaamilist tõstejõudu ja tõmbejõudu. · Kui tõstepropeller asetseb oma teljega pikki õhusõiduki Y1 telge ja puudub tema liikumine X1 ; Z1 ; telgede suunas siis aerodünaamiline jõud T on suunatud pikki Y1 telge. Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused · Kui õhuvoog on suunatud rootorile mingi nurga all siis aerodünaamiline jõud T moodustab Y1 teljega mingi nurga. · Aerodünaamilise jõu T moodustaja Y oleks siis tõstejõud ja on suunatud perpendikulaarselt liikumise kiiruse vektoriga. · Teine T moodusta
Lõpuks hakkab õhuvool keeristena keha pinnalt eralduma ja seega tekib keha taga õhukiiruse puudujääk, sest see õhk, mis oleks pidanud ümber keha taha voolama, on keeristena eraldunud. Selle tõttu tekib ka keha taga alarõhu piirkond. See alarõhupiirkond moodustab külgmiste piirkondadega ühtse terviku, kuigi nende piirkondade tekkemehhanismid on erinevad. Kuna keha on sümmeetriline, siis kogu mõjuv aerodünaamiline jõud on õhukiiruse sihiline. Tiiva plaan tiiva kuju ehk vaadet ristisuunas(ülaltalla/ülevaltalla) 1 Ristkülikukujuline plaan on ristkülik, kõige lihtsam ehituslikult. Puuduseks on suur takistus suurematel kiirustel ja ka suur induktiivtakistus. Alguspäeva lennukitel ja ka mõnel üksikul üle helikiiruslennukil. 2 Trapetsiline tiiva plaan on trapets. Kõige levinum tiivaplaan tüüp kaasajal. Väiksem takistus suuremal kiirusel ja ühtlasem tõstejõujaguenemine pikki
arvu ühikuks on Kuna Reynoldsi arv on suhe, kus jagatud on kineetiline energia ja kineetilise energia muut, siis on selge, et sama ühikuga suuruste jagatis on dimensioonita ehk ilma ühikuta suurus. Õige vastus on: pole ühikut. II osa Millisel tiival on positiivne noolsus tervikuna suurem kui esiserva positiivne noolsus? Noolsus on fookuste telje nurk põikitelje suhtes. Esiserva noolsus aga esiserva vastav nurk. Kui eeldada, et fookus asub profiili maksimaalse paksuse lähedal, siis tiiva puhul, mille positiivne noolsus oleks suurem kui esiserva positiivne noolsus peaks nooljas tiib olema otsast laiem kui tüvest. Tõepoolest, kes on sellist tiiba näinud? Õige vastus on: sellist tiiba pole nähtud. Fikseeritud piluga eeltiib Piluga eeltiib suunab osa õhku üle tiiva ülemise pinna ja seetõttu vähendab tiiva tõstejõu vähenemist, mis suurtel kohtumisnurkadel leiab aset õhuvoolu pinnalt eraldumise tõttu. Seega võib öelda, et piluga
tähis Y), mis on teise joone või pinna suhtes 90 kraadi. (Abel & Helme, 2015) (Kristel, 2015) Tõstejõud Y ongi see jõud, mis tõstab tuulelohe ülesse. Samuti ehitati esimesed lennukid lamedate tiibadega. Lamedate tiibade nõrkus oli see, et nad olid õrnad (Abel & Helme, 2015). Siis tehti tiivad, mis sarnanesid linnu tiibadele- pealt kumerad ja alt nõgusad. Neid tiibu katsetati ja avastati, et see annab sama nurga all (10-15 %) suuremat tõstejõudu, kui lame tiib. Samuti olid kumerad tiivad tugevamad ja tekitas tõstejõudu juba 0 0 nurga juures (Abel & Helme, 2015). Loodi lennukeid, mis hakkasid lendama aina kiiremini ja siis avastati, et kumerad plaattiivad ei pidanud enam vastu ning hakkasid purunema. Samuti kaotati ka kiiremini ja kergesti püsivust. Tehti uuringuid, mille tulemused näitasid, et suuremate nurkade juures eraldub sujuv õhuvool tiiva pinnalt ja siis tekib tiiva peale keeriseline õhuvool.
Tiiva plaan tiiva kuju ehk vaadet ristisuunas(ülaltalla/ülevaltalla) 1. Ristkülikukujuline plaan on ristkülik, kõige lihtsam ehituslikult. Puuduseks on suur takistus suurematel kiirustel ja ka suur induktiivtakistus. Alguspäeva lennukitel ja ka mõnel üksikul üle helikiiruslennukil. 2. Trapetsiline tiiva plaan on trapets. Kõige levinum tiivaplaan tüüp kaasajal. Väiksem takistus suuremal kiirusel ja ühtlasem tõstejõujaguenemine pikki tiiba ja väike induktiivtakistus. See on keeruline aga see tasub ennast ära. Esineb ka komibinatsioone kus keskosa on trapertsiline ja tiivad on trapetsilased, kuid erineva kujuga. 3. Elliptiline- tiiva plaaniks on ellips. Alahelikiirusel head omadused. Sellel tiival on kõige ühtlasem tõstejõu jaotus tiival
o 6,2-24 bar Madala rõhuga saab maanduda muru lennuväljadel Rehv koosneb: Sisekummita/sisekummiga Mustriks pikisuunaline joon ABS-pärit lennundusest Kere ehitus Monokokk-kuju hoiavad ringribid Pool monokokk-lanzeronid stringerid karptala Kere koosneb sektsioonidest Põrand koosneb pikitaladest Tugevus väheneb keresektsioonide mikromõrade pärast Tiiva tagumise osa kinnituse juures on kõige suurem väsimus Keel beam - selle külge kinnitatakse telik-soomustatud põhi jne Peitepea kruvid Polt: töötab nii nihkele kui tõmbele. Polt on raskem kui teised Alumiinium needid 3 kihist lähevad needid läbi Õõnesneedid- mittemetalliliste materjalide ühendamiseks Lõhkeneet-tekitab korrosiooni Korrosioon Vastu aitab lendamine, mis aitab veel kerest lahkuda Väsimusnähtude leiukohad
Tapa gümnaasium Õpilase nimi Lennumasinad Referaat Juhendaja:Õpetaja nimi Tapa 2012 Sisukord Sissejuhatus Lennumasinad on seadeldised, mis võimaldavad õhus püsida ja liikuda (lennata). Need püsivad õhus aerodünaamilise tõstejõu mõjul või aerostaatilise üleslükke jõul. Aerodünaamiline tõstejõud: kuna õhk on voolamisel võlvja profiiliga tiiva esiservast tagaserva poole erinevate teepikkuste tõttu sunnitud tiiva ülapinna kohal liikuma kiiremini kui kandepinna all, siis selliste voolamiskiiruste erinevuse tõttu tekib tiiva ülapinna kohal madalam õhurõhk kui tiiva-alusel pinnal. Rõhkude erinevuse tõttu tiiva üla- ja alapinna vahel tekib tõstejõud Aerostaatiline tõstejõud: Õhust väiksema tihedusega gaasiga täidetud ruumile mõjub üleslükkejõud, mis võrdub selle gaasi poolt väljatõrjutud õhu hulgaga. On olemas mitmeid erinevaid lennusõidukeid. Helikopter
12.D Mingi sammuga propelleri labade seadenurga muutmisel tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja erinev seadenurk. 13. B Propelleri raskeks reziimiks nim. Olukorda kus propelleri takistumoment ei võimalda mootoril saavutada maximaalselt lubatud pöördeid. 14.A Propelleri tõmme on võrdne pöörlemiskiiruse ruudu ja diameetri neljanda astmega. 15. B Propelleri kasulik võimsus on arvutatav lennuki kiiruse ja tõmbe korrutisena 16.B Lnnuki pööriselisel laskumisel on sisemise tiiva kohtumisnurk suurem kui on välimisel tiival, samuti ka takistusjõd. 17. C Lennuki varisemiseks tiivale on vajalikud tingimused kriitiline või üle selle kohtumisnurk ja tiibade tõstejõu erinevus. 18. B Millises vastuses on kõige täpsemalt näidatud erinevus lameda ja sügava pöörise vahel sygavpöörises on kohtumisnurk väiksem kui lamepöörises, lennuki piktelje asend horisondi suhtes on suurem, lennuki pöörlemiskiirus on aeglasem ja tänu sellele väljumine
65465686.jpg Lennunduse ajalugu Esimene teada olev lend toimus 1783 aastal sooja õhuga täitetud aerostaadiga Pariisi kohal. Lennuaparaadi leiutajateks ja ka ehitajateks olid prantslased, vennad Montgoliferid. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks, õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid Mis on reaktiivliikumine?
Lennuk Kevin Sepp 11a Lennuk (varasemalt ka aeroplaan) on õhust raskem lendav alus, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks (reisi- ja kaubalennukid), õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid
d) nullise tõmbe, reeversi ja tuuleveskireziimis e) tuuleveskireziimis 6. Mingi sammuga propelleri labade seadenurga muutmisel a) muutub propelleri geomeetriline samm b) muutub propelleri tegelik samm c) muutuvad nii geomeetriline kui ka tegelik samm d) tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja erinev seadenurk e) tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja sama kohtumisnurk 7. Lennuki pööriselisel laskumisel on: a) sisemise tiiva kohtumisnurk väiksem kui välimisel tiival,takistusjõud aga suurem b) sisemise tiiva kohtumisnurk on suurem kui välimisel tiival, samuti ka takistusjõud c) sisemise tiiva kohtumisnurk on suurem kui välimisel tiival samuti ka takistusjõud d) sisemise tiiva kohtumisnurk on väiksem kui välimisel tiival, samuti ka takistusjõud e) sisemise ja välimise tiiva kohtumisnurgad on võrdsed, sisemise tiiva takistujõud on suurem. 8
.......................................10 7. KOMPOSIITMATERJALIDE MIINUSED....................................................14 8. VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................15 2 1. MIS ON LENNUK? Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks
tähtsaks osaks: tiivad, mis tõstavad sind õhku, tõukejõu süsteem, mis liigutab tiibu läbi õhu, et tekitada tõstet ja kontrolli süsteem, mis aitab lennuki tasakaalu hoida kui see õhus on. Oma varasemaid purilennukeid kasutasid nad, et töötada tõstejõu probleemi kallal. Kasutades tavalist kalamehe kaalu said nad mõõta kui suurt tõstejõudu nende valmistatud tiivad annavad. Wrightid said aru, et suur probleem on tiiva kuju. Neil tuli pähe geniaalne idee ehitada väike tuule tunnel kuna kui nad oleksid hakkanud nii palju erinevaid tiiva kujusid suures skaalas ehitama oleks see neil väga palju aega võtnud. Tuule tunnelis said nad mitme nädalased eksperimendid tehud kõigest paari tunniga. 1902. aastal lahendasid nad tõstejõu probleemi. Nad olid disaininud tiiva, mis oli võimeline lendama. Peale seda hakkasid nad tegelema kontrolliga. Jällegi arvasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
